Täna räägime Hiina reformidest ja nende algatajast või nagu mõnikord öeldakse Hiina majandusreformidele peaarhitektist tank seapingist. Nagu me teame, siis viimased juba ligi 30 aastat kommunistlikus Hiina rahvavabariigis on aetud sellist noh, mõnes mõttes mitmekülgset poliitikat, poliitiline süsteem on jäänud selliseks noh, ütleme klassikaliseks kommunistlikuks pooldotalitaarseks ühe partei riigiks, aga ometi see kommunistlik ühe partei valitsus on järk-järgult hakanud alates 78. aasta lõpust sisse viima sellist osalist liberaalset majanduspoliitikat, et mis ongi tõstnud Hiina rahvavabariigi praeguseks ajaks noh, maailma ikkagi juhtivate majandusjõudude hulka. Kes oli see mees tantsija ping, kes siis 78. aastal olles saanud Hiina kommunistliku partei, mitte küll kõige tähtsamaks meheks, mitte küll esimeheks, aga, aga sinna tipu lähedale, kellest sai tegelik nööritõmbaja enam kui 10-ks aastaks siis kes siis alustas seda Hiinab reformimist, teataval? Teda ümbritseb ka selline, ütleme, lääne maailmas ümbritseb selline natukene noh, ma ütleksin isegi mütoloogiline aura, ahted on peetud demo kraadiks, isegi temast on kirjutatud väga palju, palju raamatuid tema tegevust on analüüsitud, aga kokkuvõtvalt tuleb öelda siiski Deng Xio pingi näol ei olnud tegemist mitte mingisuguse liberaali ega demokraadiga, ta oli veendunud kommunist aastakümneid olnud ma otseselt ongi üks lähimaid kaasvõitlejaid kogu selle kommunistliku revolutsiooni ja kodusõja ajal ja ka hiljem kuni 60.-te aastate lõpuni oli ta väga tähtis tegelane kommunistliku partei ladvikus, kes kõik, kes oli, pühendas kogu oma elu kõikuma jõud kommunismi kehtestamisele Hiinas. Aga kultuurirevolutsiooni ajal, mis alguses 66. aastal, noh, see oli selline ideoloogiline kampaania, mis, mis sai väga hävitavaks Hiina kultuurile. Aga selle üheks eesmärgiks, kui ma otseselt Hong selle alustas, oli puhastada juhtkond otsetungile opositsioonilistest tegelastest ja, ja väga suur osa tollasest kommunistlikus ladvikus. Noh, neid ei hukatud, aga enamik saadeti maapiirkondadesse ümber kasvava tantsija ping oli üks nendest ja kui ma 1976. aastal suri, siis Hiina majanduslikult oli, võib öelda kokkuvarisemise järel ja mitmed need pagendusse saadetud tegelased kutsuti siis valitsuse juurde tagasi. Üheks nendeks oli tantsija ping ja Deng, Xio pingi ja, ja tema mõttekaaslased, kes siis lähtusid poliitikale natukene pragmaatilisemalt nad ei olnud ideoloogid, maopoliitika tugines ideoloogiale, et vahendeid ei ole oluliselt. Me peame kommunismi, kehtestame ükskõik millega tantsija pinge, tema mõttekaaslased leidsid, et Hiina on praegult katastroofi äärel. Me peame kusagilt viima sisse muutusi, kusagilt ventiili järgi anda. Mitte selleks, et Hiinat demogratiseerida, vaid selleks, et kommunistliku partei võimu säilitada. Ja kuulsaks saigi siis Deng Xio pingi, selline majanduspoliitika kujund, lause et ei ole tähtis, mis värvi on kas, kas must või valge, tähtis on see, et kass hiiri püüaks. Sellega ta tahtis öelda seda, et Hiina on küll sotsialistlik maateel kommunismile, aga majanduses ei ole oluline, kas me teeme seda ainult sotsialistliku majandussüsteemi teel või juurutame kapitalismi, tähendab ütleme, et valge rass on sotsialistlikud majandusmust, kass on kapitalistlik, peaasi, et majandus toimiks ja teeks hiina tugevaks. Ja tõepoolest, ta oli, oli tark poliitik ja hakkas järk-järgult seda ellu viima. Algul majandusreforme viidi läbi ainult väga pisikestes piirkondades loodi majanduse eri tsoonid kus siis juurutati järk-järgult sellist vabamat majandust, kuhu võeti välisinvesteeringuid, aga juba 80.-te lõpul see laienes ja noh, tänapäeval on majandusreformid levinud kogu Hiinas ja tohutud miljardid, kümned miljardid välisinvesteeringud on loonud sellele üsna tugeva aluse. Ja samas ei saa jätta ikkagi mainimata, et 1989. aastal, kui ütleme, reformipoliitika oli kestnud juba 10 aastat ja, ja Hiinas ütleme, rahvas oli ka juba ärganud, kui tekkis demokraatlik liikumine ja 89. aasta kevadel rahvas, üliõpilased kogunesid Pekingi Tiananmeni väljakule, nõudes demokraatlikke reforme, siis olidenksia ping, see, kes andis käsu selle meeleavalduse veriselt maha suruda, mis pani, sellest on 20 aastat juba möödas, peaaegu, mis pani siis ütleme, Tiina sellisele poliitiliste reformide teostamisele väga suure põntsu nii-öelda. Ja üks moment veel Deng Xio pingitegevusest justenkse ping oli 50. aastal see kommunistliku partei poliitbüroo tegelane, kes isiklikult vastutas Tiibeti operatsiooni läbiviimise eest, ühesõnaga noh, Hiinas nimetatakse Tiibeti vabastamist Tiibet tegelikult Tiibeti okupeerimist ja see on, võib olla üks põhjus, miks siis veel, kui tema oli oli postil, siis need läbirääkimised dalai-laama eksiilvalitsusega väga tuult tiibadesse ei saanud, sest et see oli Deng Xio pingi isiklik südameasi, tema vabastas Tiibeti nii-öelda jutumärkides, kuidas me siis nüüd hakkame seda tiibetit ära andma või teistmoodi tegema, nii et väga vastuoluline tegelane ja ka Hiina reformid on otsapidi vastuolulised. Majandus küll toimib, kuigi väga palju on siiamaani suurte riigiettevõtete käes, aga poliitilisi reforme ei ole mitte kuskilt otsast näha.