Täna räägime siis sellisel retoorilise küsimusena sõnastatud teemal, mis saab Hiinast edasi? Seoses olümpiamängude korraldamisega on Hiina rahva vabariik, tema poliitikad, majandus, reformitama kogu olemine, probleemid, kõik märksa teravamad kui varem kerkinud maailmavaatevälja ja, ja üha rohkem räägitakse, küsitakse sellest, kas on võimalik, et selline diktatuuririik TEI-süsteem, kommunistlik impeerium saab toimida sama edukalt kui ta, noh, vähemalt majanduslikus mõttes on toiminud on selline natukene mustvalge arvamus läänes eriti et tegelikult kommunismi-Hiinas enam ei olegi, et seoses nende majandusreformidega Hiina ei ole enam kommunistlik riik. Aga hiinlased ise eriti intelligents, loomulikult seal on. Me mäletame nõukogude ajast, kuidas meil käis ajupesu, hiina ajupesu on veel tugevam, aga intelligents mõistab juba ammu seda, et kommunismil olgu siis ka liberaalsem majanduspoliitikaga kommunismil ei ole Hiinas tulevikku ja juba ammu on siis haritud hiinlasti haritlaste seas käibel selline naljakas kõnekäänd või noh, nali, et selleks, et Hiina vabaneks kommunismist, on olemas kaks teed. Esimene tee on see, et kommunismi reformida. Teine tee on selle selles kommunismi mitte reformida. Ühesõnaga mõte on selles, et Hiina vabaneb kommunismist niikuinii kas reformide teel või mitte reformide teel. Reformide tee on siiamaani näidanud, et ühiskond on saanud vabamaks, aga poliitiline süsteem kestab. Teine tee, kui mitte reformida oleks. Paljude arvates võib olla kiirem tee, sest et ühel hetkel see ühiskonna vastuolupoliitika majanduse vastuolu lihtsalt ei pea enam vastu sellest kiirem tee aga ilmselt palju valusam tee selles mõttes, et Hiina siinsed puhkesid suured rahutused. Hiinlased üldse armastavad kujundeid ja kõnekäände. Teine väga levinud kõnekäänd on siis Hiina reformi poliitikas selline, et tantsija ping seisundit kaheksandal aastal alustas majandusreforme, et tema pani sotsialismi puuri kasvama kapitalistliku majanduse linnukese ja 30. aastaga on see linnuke kasvanud nii suureks, et puur on jäänud talle ilmselgelt kitsaks. Lahenduseks saab olla jällegi kaks võimalust, kas puur lämmatab linnukese ära, tähendab sotsialistlik või kommunistlik poliitiline süsteem või linnuke saab nii tugevaks, et surub puuri katki ja pääseb vabadusse. No futuristlik või tulevikuennustusi Hiina kohta on Hiinast raamatu kirjutanud. Autor on esitanud mitmeid aga kindlasti, mis Hiinast edasi saab? Me ei tea. Tõenäoliselt kommunistlik süsteem ei, ei kesta seal siiski igavesti ja tõenäoliselt kuna Hiina areng juba enne rahvavabariigi perioodi keisririigi areng ja ka kommunistliku Hiina areng on tegelikult väga paljus sarnane Venemaa arenguga, siis noh, üsna tõenäoline on, et Hiinas mingis variandis kordub sees harjumis kordus 90.-te 80.-te lõpus, 90.-te algul Venemaal, et ikkagi partei selline mõistlikum osa alustab ka poliitilisi reforme. Kuidas see edasi läheb, noh, Venemaal me teame, kuidas seda selleks, mis hiinast saab, seda ei tea ja veel ühe sellise kujundliku või, või rahvapärase arvamuse tahaks välja tuua seoses olümpiamängudega jällegi lõpus Pekingi olümpiamänge on võrreldud kahtede varasemate olümpiamängudega, mis on toimunud ka diktatuurimaadel 36. aasta Berliini mängudega. Ja 80. aasta Moskva olümpiamängudega ja huvitav paralleel, et olümpiamängudest alates olümpiamängud päris nagu aluse nende diktatuuride allakäigule Berliini olümpiamängudest edasi. Vähem kui 10 aastat. Hitlerlik natsistlik Saksamaa oli caput Moskva mängudest umbes 10 aasta pärast Nõukogude Liit, kui impeerium oli kapott ja on siis arvamusi, et äkki see olümpiamängud noh, mitte küll otsese mõjutajana, aga kui märgina on ka selline lõpu tähiseks ka Hiina kommunistlikule süsteemile ja kui variseb kokku Hiina kommunistlik süsteem, siis arvatavasti pääseb võimule ka vabadusliikumine Hiina poolt okupeeritud rahvuspiirkondades, eeskätt Tiibetis, Ida-Türkestanist, Sise-Mongoolias, lõunaprovintsides ja samuti siis Taiwan ei pea enam Hiina sõjalist invasiooni kartma. Ma, ja noh, ideaalne variant oleks, kui hiinast saaks mingisugune lõdvalt liidetud moodustiste, provintside või piirkondade ühendus, nagu on näiteks Euroopa liit või ka India. Aga elame-näeme