Täna räägiksime lühidalt sellest, kes on tegelikult hiinlased. Me teame jällegi tavaarusaama järgi, et hiinlased on maailma suurim rahvas, keda on üle ühe miljardi 1,2 miljardit. Räägitakse täna hiinlaste üldarvust ja seega on ta maailma suurim rahvas ehk ligi viiendik maailma rahvastikust moodustavad hiinlased. Ja jällegi on ettekujutus, et hiinlased on vanarahvas, hiina poliitilised ringkonnad tänapäeva ise levitavad seda, et Hiina rahvas on olnud ühtne ja jagamatu 5000 aastat või vähemalt 3000 aastat. Ja tänapäeval see üks miljard 1,2 miljardit hiinlast on üks jagamatu rahvas, kes räägib ühte keelt. Aga kui me nüüd vaatame tegelikku olukorda ja ka ajalugu Hiina rahva kujunemist etnogeneesi, siis me peame nentima, et Hiina rahvas ei ole tegelikult üldse algusest peale olnud selline ühtne, vaid ta on kujunenud väga erinevate rahvaste kokkusulamise tagajärjel. Ütleme vanimate Hiina riikide ajal teisel aastatuhandel enne meie aja arvamist siis tegelikult sellist hiina rahvast kui sellist ei olnud tänapäeva Hiina territooriumil ka hiinlastega asustatud territooriumil oli väga palju erinevaid hõime ja need olid väga erinevat päritolu, arheoloogide geneetikud on, on kindlaks teinud, et sellist ühtset Hiina genotüüpi ei olegi tegelikult olemas. Et noh, me võime otsime siin eestlaste genotüübi ja teiste rahvaste omaga ka hiinlastel ka põhja, hiinlased lõuna, hiinlased, nii välimuselt kui oma geneetiliselt päritolult erinevad üsna tublist, nii et hiinlased on tegelikult kui tänapäeva Hiina rahvas on kujunenud väga erinevate mõjutuste tulemusena. Nüüd võime öelda ka seda, et, et Hiina rahvas on tegelikult mõnes mõttes selline poliitiliselt kujunenud üksus ja see väljendub juba hiinlaste nimes. Esimest korda Hiina ühendati ühtseks impeeriumiks kolmanda sajandi lõpul. Esimene impeerium, džinn, mis andis Hiinale nime, kestis küll üsna lühikest aega, vähemalt paarkümmend aastat. Aga sellele järgnes riikvi dünastia kandis nime hall ja hani dünastia kestis natuke üle 400 aasta ja vot nüüd selle Hiina rahva omanimetus kujuneski selle hani dünastia valitsemisaja nimest. Hiinlased ise nimetavad ennast Hanideks ja noh, ka Lääne kirjanduses sageli hiinlased, Hanid. Nii et tegelikult me võime öelda, et see Hiina rahvas ja Hiina rahvanimetus on kujunenud tegelikult poliitilise ühendumise tulemusel nii natukene siia juurde ka hiina keelest. Nimelt jällegi on ettekujutus, et kõik need 1,2 miljardit hiinlased räägivad ühte hiina keelt ka hiinlased ise siis seda seisukohta kinnitavad. Aga tegelikult, kui me vaatame hiina keelt, siis jaguneb ka arvukateks murrateks dialektideks, mis jällegi lääne või Euroopa mõistes on erinevad üksteisest sama palju kui euroopa keeled nii-öelda ametlik hiina keel, mida sageli mandariini keeleks nimetatakse läänes, sellel põhineb küll tänapäeva Hiina kooliharidus, aga see keel ise on kujunenud Põhja-Hiina eeskätt pealinna Pekingi murrakute baasil, aga ka tänapäeval on nii, et noh, Pekinglane ja Shanghai lane omavahelisest jutust eriti aru ei saa, nende keelte erinevus on. Ma arvan, et suurem kui eesti ja soome keel veelgi suurem erinevus on selle mandariini keele ja lõunahiina kantoni keele vahel, nii et ka keelelised Hiina rahvas ei ole tegelikult ühtne, mis neid ühendab, ongi siis ühtne, selline impeeriumi keisririigitunne ja teiseks ühendab neid kirjakeel, kuna kõik ja neid erinevaid hiina murrakuid kirjutatakse ühesuguses hieroglüüfkirjas, nii et kui hiinlased üksteise jutust erinevate piirkondade hiinlased aru ei saa, siis nad sageli kasutavadki kirja kirjutavad oma sõna üles. Sellest kirjamärgist saavad kõik ühtemoodi aru.