Täna räägiks siis Hiina rahvastest sest Hiina, nii tänapäeva Hiina rahvavabariik kui ka Hiina keisririik oma pika ajaloo jooksul ei ole olnud unitaarriik üherahvuseline riik, vaid see hõlm ja on on oma pika ajaloo vältel hõlmanud palju erinevaid rahvaid tänapäeva Hiina rahvavabariigi territooriumil Hiina rahvavabariigi poliitilise võimu all. Ametlikult elab 56 erinevat rahvast, 56 on siis ametlik see Hiina rahvaste arv, neist kõige suurem on loomulikult siis hiinlased ehk Hanid, keda siis vabariigis on üle 90 protsendi, 92 93 protsenti ja ülejäänud 55 rahvast moodustavad siis ainult kaheksa protsenti. Hiina riik, Hiina keisririik ja selle jätkaja, Hiina vabariik, tänapäeval Hiina rahvavabariik on tegelikult ajaloo vältel kujunenud väga sarnaselt meile rohkem tuttavaks ja Venemaaga. Et riik on kogu aeg sõdade ja vallutuste käigus laienenud ja on hõlmanud üha võtnud endale üha suuremaid alasid ja neil aladel elavaid rahvaid, siis laias laastus ongi nii, et ütleme, Kesk-Hiinas või idapoolses osas elavad hiinlased aga ääremaadel nii põhjas, läänes kui ka edelas ja lõunas elavad vähemusrahvused. Tänapäeval on küll hiinlastega väga tugevalt segunenud. Suuremat mitte-Hiina rahvad on ida Turkestanis elavad uiguurid keda on kuskil noh, erinevatel andmetel 13 kuni 15 miljonit tänapäeval noh, eestlastega võrreldes ja üsna suur rahvas kindlasti, aga võrreldes muidugi väike rahvas tiibetlased kes elavad tänapäeva, siis Hiina rahvavabariigi alla jäävas Tiibeti autonoomses konnas ja selle ümbritsevates provintsides. Tiibet asi on, noh, umbes viis, kuus miljonit. Veel suuremateks rahvasteks on mongolid. Võib olla tundub üllatav, aga tegelikult Hiinas elab rohkem mongolid kui iseseisvas mongoli vabariigis. Hiina Mongoolias nimetatakse Sise-Mongoolia. Eks see nüüd Hiina poolt vaadata Punase Mongoolia osa, Lõuna-Mongoolia, mis jääb Hiina riigi sisse. See Mongoolia iseseisev riik on Välis-Mongoolia hiinlaste jaoks, et hiinlased kasutavad selliseid sõnu ka mongolid on seal viis, kuus miljonit. Veel Lõuna-Hiinas elab rahvusi, on siis Lõuna-Hiinas Guangzhou, Jongi autonoomne piirkond kus elaks vangirahvas, kes on suguluses Dailastega või siiam lastega. See on üldse Hiina kõige suurem vähemusrahvas, neid on on kuskil 20 miljoni kandis aga väiksemaid rahvaid nii mõne miljoni lisi kuni kuni mõnesaja või isegi mõnekümne 1000-l isi on on Hiinas palju. Ja kõige rahvarikkam või rahvasterikkam piirkond on Edela-Hiina jündoni provints Missis piirnebki lõunast Tai ja firmaga ja seal jüaani provintsis siis sellest 55-st vähemusrahvast elab tervelt 26, aga need on on enamasti siis üsna väiksed rahvad mõne mõnesaja 1000-ga. Siis veel üks, üks oluline rahvas rohkem küll Hiina ajaloos, kui tänapäeval on olnud Maniud. On on pärit siis Kirde-Hiinast piirkonnast, mis, mis piirneb põhjas Venemaaga, idas-Koreaga, Läänes, Mongoolia, ka ajaloolist tuntaksegi Mandžuuria nime all on ajaloos olnud oluliselt sele poolest. Manžud valitsesid Hiinat tervelt peaaegu 300 aastat. Viimane Hiina keisridünastia oligi Manche'i dünastia manitsused, vallutasid Hiina ja tõstsid troonile oma keisri. Aga see oli Mansule kui rahvastele omamoodi saatuslikuks sai, sellepärast et mantsud, kui valitsejad, nad võtsid üle kõik Hiina kombed, Hiina, Hiina valitsemistavad ja nad Hiinastusid, nii et tänapäeval Manšu keelt kõnelevaid Manchjusid on järel võib-olla kolkakülades käputäis. Aga rahvas on sellegipoolest olemas, kes identifitseerivad ennast Mandžidena räägitakse ka umbes 10-st miljonist, aga, aga nad räägivad hiina keelt. Ja veel ühest ühest rahvast tahaks ära mainida, on hui rahvas. Hui rahvas on huvitav selle poolest, et seda siis eristatakse rahvana, mitte niivõrd keele ja kultuuri, vaid religiooni järgi, need on islamiusulised hiinlased ja Hiinas peetakse ka neid eraldi rahvaks peale seal elab Hiinas muidugi ka bar maadest pärit rahvakilde koreaalasi ja 55 rahva seas on ka venelased, sest et ida Turkastanis on seal 18. 19. sajandil asutatud vene külasid ja kus elab püsivalt mõni 1000 venelast.