Niimoodi, ja need on mul hea meel tervitada taas psühholoog Tõnu Otsa on neljapäev ja täna võiksime rääkida sellest, et kui laps oma võimete kohaselt ikkagi ei õpi, aga tal on kõik need erivõimed, millest me rääkisime kahel eelneval nädalal olemas, siis milles on küsimus, kuidas teda aidata? Meie nimetame inimest niisuguste veidrate sõnadega nagu homo Electus, tähendab see on siis püsti käiv inimene, kes sellega vastus üldse loomariigist välja sellel veidral kombel, et ta tõstis oma vereringe vertikaalseks magada, selle on horisontaalne. Sellega me oleme ainulaadsed kogu loomariigis. Et meil on kahe energiamahuga vereringe magades, meil on vereringe aeglasem ja püsti on, on aktiivsem, loomariigis selliseid näiteid ei ole, sellepärast ta nimi homo Electus, teine oli, oli Sigma, õppisime juba tööriista kasutama siis ta siis me nimetamised seda homo Nabilise oskab inimene, ta oskas midagi. Siis tuli homo sapiens, tark inimene, mõistev inimene oli homo sapiens sapiens tavainimest, me hakkame üha rohkem nimetama juba homo sapiens konatiivis. Kolatiivsed on tahtejõud, see tähendab, et selleks, et tänapäeva inimene eluga toime tuleks peab ta kasutama oma tahet, ehk rahvakeeles siis tahtejõudu, et suuta midagi ära teha. Ja sellepärast siis on, on väga oluline, et inimene, kellel on võimed olemas kellel eeldused olemas tal nüüd peab olema lisaks veel tahe et neid teostada oma arenguks või millegi midagi ära tehes. Ja kui tal tahtest puudu jääb, siis ta kahjuks on, on tänapäeva ühiskonnas täiesti abitu. Me nimetame neid isegi sotsiaalselt, siis noh, infontiilsed lapsid, lapsikud, lapsemeelselt sotsiaalselt abitud, õpitud abidusega, inimesi toodame praegu pidevalt juurde ja nii et seal peab olema. Te ütlesite, et me toodame, järelikult see ei ole ka meil kaasasündinud, et ma olengi tahte jõuetuna sündinud. Jah, see on ikkagi see tahet tuleb endas leida ja provotseerida. Selle kõrval on muidugi see, mis meil tuleb kaasa igasugused kasvatusprobleemid, mis avalduvad kunagi hiljem ja ja arenguhäired ja mis ei võimalda meil ta kõike seda seda kasutada. Aga kuna ma olen põhiliselt ikkagi kasvatusteadlane, siis minu jaoks on oluline see, et me oskaksime ennast sundida. Seda läheb meil kogu aeg vaja. Ja kui me räägime, et nüüd võimed on olemas aga me ei realiseerinud neid siis põhiliselt sellepärast, et kas me ise ei saavuta seda tahtejõutasandit, et seda teha või ei oska need teised inimesed, kes meid saadavad, õpetajad isa, ema, vanaema, sõbrad, meid kuidagi mobiliseerida oma tahet rakendama tahtejõust võiks olla täitsa eraldi pikk-pikk. Jutt juba see on, sest tahe avaldub kahes vormis. Ja see on kõigepealt tuleb see ei, eks ole, ei taha lapsed veida, käisime tahtejõuetus, vaid tema tahe on mitte teha. Ja teine teen, ehk tahan. Kui me tahame tahtejõudu kasvatada, siis lihtsam on keelduda. Kiusatusest ei pane, Cofidise suhkrut? Ei võta magusat, ei võta õlut, ei joo viina. See on esimene ja teine on, siis teen sunninas midagi tegema. Aga nüüd, siinse selles kontekstis on, on oluline see, et me oleme leidnud selle pudelikaela mis takistab last arenemast, selle tahte puuduse käes ja see, mida tuleks arendada, on tähelepanu. Tähelepanu, on psüühikaomadus, mis ei ole päris automaatne, noh, loomariigis on ka tähelepanu märkame. Kui pilt on ühetaoline, midagi ei liigu, siis me detaili ei märka. Nii kui üht detailsel liigub, siis märkame, nüüd märkame liikuvat detaili, silm reageerib sellele. Aga tähele pool palun viis erinevalt omadust. Et mina panin nad ritta nii nagu kasvatuse jaoks olulised. Eks, kõige tähtsam tähelepanu omadus on tähelepanu püsivus. Lihtsalt inimese püsivus, püsivus tähendabki seda, et ma olen tahtega selle tegevuse juures ja ei lase ennast kõrvale kiskuda. Praktiliselt tähendab see seda, et ma olen valmis tegutsema mingi aja piires näiteks tähendab kõrvuti, räägime siis teise järgmise omadusi, mida me paraku kasvatame rohkem. See on tähelepanu, pinge. Et suudame mobiliseerida ennast mingiks pingeliseks tegevuseks, et see ära teha. Tundub, et need on sarnased. Aga tegelikult on erinevad tähelepanu püsivus tähendab seda, et ma olen mingi aja piires. Tegelen sellega. Noh, näiteks kui kihelkonnas õpetaja tunnistas, et lapsele on kaks võimalust, ütleb poistele, kes on kolm staadionil ära jooksnud. Võib akad jalgpalli mängima ja teine võimalus öelda, nüüd kõik jooksime veerand tundi staadionil ja siis mängime jalgpalli. Esimesi juhul ta käivitab poistest tähelepanu, pinge, pingutad, juuksed ära, siis saad mängima. Teisel juhul ta käivitab püsivuse, et vali ise tempo, jooksjad, aga sa pead selle aja täisjooksmised olema püsivalt selle tegevuse juures. Kujutame ette, et meil on kodus või tunnis laps, kes on, kes ei suuda ennast ta tähelepanu mobiliseerida püsivalt, teatud ajaks. Mind üllatus Rootsis, kui ma sattusin oma kolleegi või õpingubaasi koju pühapäevane päev ja isa järsku, kuidas näiteks pojale kella koputus vastu lauda ja poeg noogutas, istud laua taha? Ma küsin missioon, kas kodus õppida? Ei, meil on. Me õpime püsivust, et ta teab, et kolmveerand tundi iga päev, sõltuvalt sellest, kas laupäev või pühapäev. Ta peab istuma laua taga ja tegelema lauataguse tegevusega. Kas mängijad, kui tahate seal arvutis malet mänginud Lauzelased mängida või, või loe midagi, peaasi, et sa sunnid ennast tegutsema ühe tegevusega kolmveerand tundi. Tähendab, kasvatas püsivust. Kui laps suudaks olla koolis püsiv, siis me ei oleks hädas pedagooge, kes über aktiivsetega psühholoog ütleb selle kohta küll hüper impulsiivne ja ta suudab olla püsiv ja teisel juhul käivitab tähelepanu pinge, et selle tegevuse jooksma, käivitunud ja siis olen väsinud matemaatikas. Me oleme kontrollinud seda õpetajakoolituses, kui anname lapsele matemaatilisi ülesandeid ja ühel ütleme, et tee nii palju, kui suudad selle aja jooksul ja teisel, ütleme et lahenda ülesandeid nüüd 10 minuti jooksul. Need, kes püüavad rabistada, need teevad rohkem vigu võrreldes sellega, kes on püsivalt, suudavad ennast mobiliseerida teatud ajaks ja teevad ülesande. Õigemini teed, meil on vähem vähem vigu. Nüüd kui need kaks tähelepanuomadustel nüüd tähtsamad järgmised Rimo, see, mis noh, kuigivõrd me oleme ka rääkinud. Kolmas on, on tähelepanumaht ehk siis mälu. Kui palju detaile suudame meelde jätta? Kunagi oli kohe õppimise osa oli selline, kus me pidime õppima pähe mõttetuid asju ainult sellepärast, et kontrollida, kas minu ajju mahub teatud hulk nimetusi või esemeid ja neid mänge mängime tänapäeval ka, paneme seal 10 eset laua peale, vaata ja siis koristame ära ja tuleta meelde, mida sa siis nimodi nägid. Treenime mälu tänapäeval meil on kahjuks välismälu nii tugev, et me mälu enam ei tahagi koormata, sest et seda on meil igalt poolt teadmikest võtta, mida meelde jätta. Neljas tähelepanu omadus on, mis võiks pigem naljanumber olla. Aga see on tähelepanu jaotus. See on inimese tähelepanu omadus, et me võime korraga tegeleda mitme asjaga. See on tavaliselt joot erinevate ajudega ja siin saab nüüd küll rääkida, et meestel ja naistel on see märgatavalt erinev ja mehi lausa häirib. Naise jaoks on tavaline, nüüd ma ei tea, kui kuidas keegi ennast ära tunneb. Selles jutus. Aga kujutage pilti, naine õiendab pliidi juures, keedab või läheb seal midagi, telefon on tal õla ja kõrva vahel räägib telefoniga ühe silmaga, jälgib telekas seebikat ja teise silmaga jälgib, et lapsed ikka korralikult laua taga õpivad või söögilauas söövad. Tegeleb mitme asjaga korraga, sundnaistel täiesti omal meestel, nemad süvenevad rohkem ja nemad ei suuda nii palju oma tähelepanu. Toda ja naljakat on selle juures see, mida ma kogen. Nõustamistegevuses, kui tuleb mees räägib mu abielutülist, siis ta ütleb, et no küll räägi nagu üks hirm, sõna ajab mind kogu aeg närvi. Ma küsin, mis sõna see on ühtlasi mis, mis tähendab, ühtlasi? Hakkan trenni minema, naine ütleb, et kuule, mine ühtlasi pudeli taarapunkti ära. Olgu peale juhtlasi muidu apteegis ka läbi aastate rohud radu ja tead, ühtlasi mine võta teatripiletid ära. Ja siis mees lööb käega, et olgu peale, et mõeldud on trenni minemata teensu ühtlasi ära tähendab häirib see, et naine enda järgi võttes sa saad ju mitut asja korraga teha ja mees tahab ühe, tegelikult ühe asjaga põhjalikult. Kuidas see kajastub koolis, kui õpetaja räägib seal algklassilastele, näiteks kes kirjutavad oma tähti seal ja, ja keelavad suusveljas Molivat sõnu, võib-olla siis õpetaja sealjuures räägime, vaat nüüd lapsed teisi kodus veel viis rida neid viisil leidja järkudes, Soboli poiss käib õpetamine kodus, teen. Rääkisin kõrval tüdrukutelt, õpetaja ütles ju jumala eest, see poiss ei ole pahatahtlik, ta lihtsalt ei suuda samal ajal keskenduda kirjutamisele ja kuulmisele. Ja nii on, me peame seda, seda varsti kasvatuse juures arvestama. Mõni poiss tegeleb. Noh, niisuguse noh, ma ei tea, sa öelda korra rikkumisega koduse mingisuguse tegevusega tarbetult kaua ja kuigi emaduse vahepeal keelab boyfriend ei raiu, ei olnudki midagi, sest tal pole jaotuvust. Ja viies on see, mida ei pruugi üldse kasvatada. Seda kasvatab will arvuti Tähelepanu liikuvus ehk reageerida uuele ärritajale arvutimängu, seal uuele rohelisele meigile, keda tuleb tulistada ja uuele situatsioonile. Aga see on meil juba niikuinii kahjuks olemas. Kui akna taga põriseb ikka mootorratas, siis poisid Klasi tormavad kõik akna juurde ja vaatavad, et et mis seal on ta. Nii et need on viis tükki, mis on kuskilt võttes üksteisega konfliktis või vastupidised. Tänan, tänaseks tele otse kohtume jälle järgmisel neljapäeval.