Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja. Täna on rahva teenrid täies koosseisus Mikk Salu Postimehest, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja nii nagu ikka, kaardistame siin viimase nädala sündmusi ja vaatame pisut ka ettepoole ja tuleb ja öelda, et veel vaid kaheksa päeva on jäänud valimisteni ja loomulikult on siis valimised ka tänase saate keskne teema. Aga saate teises pooles tuleb juttu ka Euroopa liidu, Venemaa suhetest ja ka narko veost. Aga alustame siis kohalike valimiste teemal ja kohalikud valimised on meil ukse ees, hääletamine juba käib ja saab osaleda eelhääletusel, jaga e hääled näitusel. Ja me võime Öelda, et kohalikel valimistel kandideerib üks protsenti elanikkonnast märkimisväärne number ja loomulikult toimub siis üle Eesti suuremaid ja väiksemaid kampaaniaid. Suuremad linnad jäävad kampaaniatega pildile. Tõsi peale Tallinna enam viimasel ajal ka teised linnad, eriti kampaaniatega pildile ei jää. Väiksemate puhul hakkab aga silma see, et nad jäävad pildil ainult siis, kui on seal mingisugune probleem või kurioosne juhtum aset leidnud. Aga nii palju kui mina olen väikeste omavalitsuste kampaaniatest ja sellest, millest seal kohapeal räägitud või, või kuidas kampaaniat tehakse, kui nii palju, kui mina sellest kuulnud olen, siis see on selline üsna üsna kodulõhnaline, lihtne ja samas ka arusaadav ja, ja mitte midagi sellist suurt ja väga rabavat ei ole, niiet et väga paljudes Eesti omavalitsustes kohalike omavalitsuste volikogude valimise kampaania on möödunud väga rahulikult. Ma ei tea, mida teie olete väljaspoolt Tallinna tähele pannud või mis on teile silma hakanud, muuseas ka keskmise suurusega linnades ei ole just kampaania kuigi palju inimeste tähelepanu pälvinud. Selge on see, et sellistes alevikes ja külades. On see kampaania hoopis teistsugune kui, ütleme suurlinnades eriti just Tallinnas. Et seal käib, vot ma juhtusin paar päeva tagasi käies ujulas, juhtusin saunas kokku kahe mehega, kes omavahel arutasid. Ja üks küsis teise käest, et noh, et kelle poolt sa siis valid. Demondasime ah, teadet maa vist valin sellesama pundi tagasi, kes seal praegu on, et nad on ikka teinud minu jaoks väga olulise asja, mitu olulist asjad, näiteks kergliiklustee on valmis tehtud nii nagu lubati. Kuskil lasteaed on haljastatud, nii nagu lubati, et ma panin selle pundi tagasi, et seal ei olnud juttu mingisugustest parteidest, seal oli lihtsalt mingi konkreetne mees, kes seda punti nagu ta nimetas, juhib tegus mees, eks ole, mingisugust parteilist joont selle selle jutu juures absoluutselt. Jah, see on tegelikult hästi loogiline, et väikestes kohtades sa, sa jõuad sisuliselt iga valija läbi käia nendega rääkida Tallinnas 400000 elanikku, siin siin ei ole lihtsalt seda füüsiliseltki võimalik ühelgi poliitikul valijatega niimoodi otse kõikidega suhelda, et selge, et siin on meedia, meediat on vaja rohkem. Lõpuks, ega meedia ise on ka ju Tallinna keskel, me kõik elame Tallinnas või noh, vähemalt me töötame Tallinnas ja ja me näeme seda, mis Tallinnas juhtub kõige rohkem. Noh, okei, Tartu ja Pärnu lisaks, jaa. Ja see, mis mujal toimub, sellest, sellest me teame juba vähem. Ma mõtlesin, kui ma vaatan ka, mis toimub väiksemates omavalitsustes ja, ja ka sellistes omavalitsustes, kus elab alla 1000 inimese et mingi kokkupuude on mul olnud ka kohalike volikogude valimiste kampaanias ka selliste omavalitsustega, siis siis üks asi, mis mulle silma hakkab, on ikkagi see, et, et üritavad need erakonnad üritavad siis kohalikul tasandil ja just väiksemate omavalitsuste tasandil on väga tugev rahvas positsioonis valimisliidud. Ja need valimisliidud on moodustatud inimeste baasil, kes on, kes on aastaid võib-olla juba ka aastakümneid kohalikus poliitikas aktiivsed olnud, nad on ka seal edasi ja, ja nende valimisliitude kaal on, on väga suur, suur need valimisliidud, nad võivad küll oma nime vahetada, aga põhimõtteliselt nad kannavad endas kogu aeg seda ühte sama alget ja, ja on on toiminud nii juba juba väga pikka aega. Nüüd mulle meenub 11 asja vahele öelda, et kui sa muidugi vaatad nende valimisliitude nimesid ja inimesi natuke lähemalt, siis tihti need inimesed, nimed on ikkagi nagu ühe või teise parteiga kuidagi seotud või nad on mõnes nimekirjas. Võivad olla, aga nad kohalikul tasandil eelistavad seda valimisliitu ja mulle meenub üks 11 aasta tagune lugu kus siis riigikogu võttis vastu seaduse, mis oleks kohalikul tasandil valimisliidud keelustada. Ja, ja toona ainult tänu õiguskantsler Allar Jõksi väga tugevale vastukäigule õnnestus see seaduseelnõu tagasi pöörata ja, ja, ja praegu näeme ka kohalikel valimistel valimisliitusid, kui, kui see toonane seaduseparandus oleks jõusse ainult siis me oleks kohalikul tasandil näinud, et oleksid saanud kandideerida ainult üksikisikud ja erakonnad. Täna on ka valimisliidud väga tähtsal kohal ja neid on tõsi küll, vähem kui eelmistel kohalikel valimistel, aga sellegipoolest on valimisliidud äärmiselt olulised. Noh, ma ei hakka siin praegu arutlema selle üle, et, et kas valimisliit on, on, on kuidagi teistsugune, kui on erakondlik nimekiri on noh, siin on väga selgelt väga selged põhjused, miks see nii on, aga, aga antud juhul on olulisem rõhutada seda, et Allar Jõks toonase võistlusega tegelikult tagasi ühe väga olulise nüansiga ka praeguste valimiste kontekstis. Et kodanikuaktiivsus, kodanikuvabadus, mis võib väljenduda ka valimisliidu kaudu, et, et see on jätkuvalt Eestis väga oluline, sellepärast et kui vaadata, mis toimub, millised muutused on toimumas jälle erakonnamaastikul. Kuidas erakonnamaastiku puhul tulevad välja? Me hakkame kohe rääkima ülemiste vanakestest ja nii edasi, siis, siis seda olulisem on see, et meil on olemas võimalus ka kohalikel tasanditel valida, valimisliitusid, ükskõik mis alusel on need kokku pandud, aga, aga kindlasti kodanikuaktiivsusele Eesti ühiskonnas annab, see annab see väga palju juurde. Jah, see on õige sellepärast et kui see seadus oleks läbi läinud, no me oleme palju rääkinud ju sundparteistamisel. Kujutage ette olukorda, kui oleks saanud kandideerida kohalikel valimistel ainult erakonnad või üksikisikud siis oleks hakanud ju massiline sundparteistamise ka väiksemates kohtades tegus inimene, kes tahab kohalikus elus kaasa lüüa, midagi ära teha. Ta oleks pidanud valima mingisuguse erakonna, sest üksikkandidaatidele on teatavasti natukene keeruline pildile pääseda, nii et noh, see, see tähelepanek oli seal väga õige, et see oli väga-väga kiiduväärne asi, mida endine õiguskantsler tegid. Ja muidugi, kui ma ütlen veel ühe, et, et aeg-ajalt muidugi juhtub naljakaid asju eriti noh, näiteks ma käisin Ida-Virumaal siin nädal aega tagasi vaatamas, kuidas seal aega paaniatajakse, vaatasin ka eelmise korra valimistulemusi, seal on igasuguseid naljakaid kombinatsioone, näiteks jõhvis oli üks valimisliit. Ma räägin küll eelmistest tulemustest Reformierakonna taustaga, teine Keskerakonna taustaga, aga lisaks näiteks oli ka Keskerakond nagu parteinimekirjaga väljas veel nagu eraldi, et noh et neil Keskerakonnal oli üks valimisliit ja siis veel oli teine nimekiri oli oma partei nime, huvitavat naljakat. Aga huvitav, kas need keskerakonnas on need parteist välja visatud, sest teatavasti ju heideti 70 inimest Keskerakonnast välja, kes kandideerisid kohalikul tasandil Keskerakonna vastu. Eks siis kui oli ka Keskerakonna nimekiri ja, ja mõni keskerakondlane oli näiteks valimisliidus. Aga üldiselt on nagu Ida-Virumaal see venekeelne Keskerakond tegutseb nagu sellises omas maailmas ja seda ma arvan, Tallinnast eriti kontrolliti ja võib-olla ei taheta ja julgetagi kontrollida, sest. Ja seal on sihuksed väga naljakaid kombinatsioone erinevatel aega, ma saan aru, et sa oled äsja Narvas käinud ja käisin Harlan kaardistanud sealseid pilte, mis sulle silma jäi? No ega linnapildis mingisugust kampaaniat silma jäänud, et noh see välireklaamiasi oli muidugi juba tolleks hetkeks, eks ole keelatud, et ei saanudki olla, et. Aga kampaania telgid, inimeste aktiivsus, mida tänaval räägitakse? Noh, eks see Narvas on, see valik on lihtne, et on Stalnuhhin. Ja nüüd siis üritavad sotsid mingisugust konkurentsi pakkuda Ossinovski, Stalnuhhin või Jevgeni Ossinovski. Et IRL on ka väljas, reform ei ole. Et suhteliselt lihtne, lihtne asi, ühed on võimul, teie tulite võimule pääseda, mingit väga erilist keerulist kombinatoorikad ei ole. Ma loen tänasest Eesti päevalehest Andrus Kivirähki kirjutist selle kohta kuidas ta kaardistab siis seda praegust poliitilist olukorda ja, ja millise, millise soovituse annab, annab ka valijale ja ta ütleb, et erakondadele tuleks vastu hambaid anda nendel käesolevatel valimistel, ehk siis tuleksin, pigem oli ta kodanikuaktiviste ja erakondadele näidata seda, mida nendest arvatakse. No ühelt poolt aru, miks ta seda teeb ja miks ta sellise soovituse annab, aga aga kui me nüüd hindame seda reaalset olukorda ja kelleni ka see Andruse sõnum jõuab ja, ja kui me vaatame seda laia pilti, siis tõenäoliselt, et ega see sõnum väga laiadesse massidesse ei jõua ja lõpuks ikkagi valimistel otsustavad suured erakonnad asja ja noh, kui siin viimase paari kuu küsitlusi ka jälgida, siis üks erakond on ilmselge favoriit kohalike valimiste kontekstis. Eelkõige muidugi sa räägid praegu Tallinnast, eks ole. Ma räägin, ma räägin ka kogu Eestist. Sa arvad, et, et Keskerakond võidab igal pool Ma ma väidan, et Keskerakond võidab kogu Eestis häälte koguarvult. Okei võimalik võimalik. Vaata Tallinna olukord on selles mõttes nagu ka eriline, kui nüüd lähtuda sellest Andrus Kivirähki soovitusest valimisliite hääletada, sest Tallinnas on suured erakonnad ise ajanud selle asja nii kaugele, et siin on juba noh, ma ei tea, Stalingradi lahing on käimas, eks ju. Et kas ühed või teised ja, ja selge on see, et kui Tallinnas minnakse hääletama näiteks valimisliitude või, või kodanikuaktivistide poolt. Et paljudele on selline tuluke, läheb põlema, et ahaa, et kui ma, kui ma neid nüüd hääletan, nad võib-olla ei ületa valimiskünnist ja siis saab nagu see üks või teine erakond saab nagu, nagu tunduvalt kindlama, kindlama võidu, et Tallinnas on olukord selles mõttes hoopis teistsugune kui mujal. No aga see, et nad võib-olla ei ületa valimiskünnist, noh mingis mõttes näitab ka seda, et, et nad ongi nõrgemad enam-vähem kogemust, nende pingid on lühemad, neil ei ole võib-olla liiga palju väga tugevaid säravaid nimesid. Aga ma esitan teile selle viimase nädala põhjal ühe küsimuse, et kas teile, kas teile ei tundu, et see, millest me siin viimased poolteist aastat oleme rääkinud Eesti demokraatia demokratiseerimist, protsessi vajadusest, rahvakogust siin oli vahepeal jääkeldri protsess ja nii edasi, üht ühtse Eesti suurkogu filmi nägime alles äsja. No meenutame ka seda paari aasta tagust suurkogu ja nii edasi, seal tõusis selle suurkogu juht suure tõstukiga rahva ette ja pidas seal meeldejääva kõne. Tegu oli siis Tiit Ojasoo väga meeldejääva rolliga ja sellel nädalal. Me nägime sedasama tõstukit, mitte küll tõenäoliselt päris sedasama tõstukit, aga täpselt samasugust kujundit, kuidas siis poliitik tõuseb tõstukiga rahva ette? Aga see poliitik oli Edgar Savisaar, ta tõusis sealt suitsu ja lasermängu seest. Kõrgustesse nii nagu ühtse Eesti suurkogul ja antud juhul see ei olnud, see ei olnud mitte etendus, vaid see oligi reaalne elu. Lili, minu, mina, mina küsin teie käest, et kas kogu see rahvakogu, ühtne Eesti ja nii edasi ja nii edasi on selle nädalaga lõpetanud tegelikult prügikastis ja on selgunud, et tegelikult ei ole sellest eesti Democ poliitikat demokratiseerimise ja eetilisemaks muutmise protsessis mitte midagi muutunud. No ma ei tea, pani traagiline, ei oleks, ma arvan, et näed, need liikumised nimetasid end mingisuguse mingisuguse jälje, on ikka jätnud ja inimeste aktiivsus selles mõttes on, on tõusnud. Aga kui sa mainisid neid üritusi ja mainisid ka suurkogu, siis mul tekkis selline mõte, et kui veel paar aastat tagasi oli niimoodi, et kõik need sellised äraspidised, etendused või siis ka ütleme, see riigimeeste teleseriaal, eks ole, mis, mis jooksis. Et nemad võtsid šnitti poliitikutest ja poliitikast ja tegid selle nagu, keerasid vindi peale ja naeruvääristada seda siis nüüd on läinud asi vastupidi. Et näiteks todasama Keskerakond on võtnud šnitti ühtse Eesti suurkogult ja ilmselt väga paljudes stseenides ka riigimeestel ja teinud selle asjalised viinud selle asjaga poliitikus poliitikasse, et näidata, et tegelikult nad võivad kõike teha, isegi naeruväärsed asjad tõsta, eks ole, nüüd poliitika tasandil, see on. Aga miks seda on vaja teha? Hea küsimus eelkõige seda, et võimalus on, noh, miks mitte teha, kui saab, keegi ei karista. Valimistulemustele mõjub soodsalt, miks mitte teha? Näiteks mõjub. Ma tulen tuleks selle avaliku raha kasutamise juurde valimiskampaanias ja võtan ette siin tänase Eesti Päevalehe või vabandust, Postimehe, kus Edgar Savisaar ütleb, on Argo Ideon väga pika intervjuu, räägib siin Tallinna plaanidest järgnevaks valimisperioodiks, aga samal ajal räägib siis ka avaliku raha kasutamisest Keskerakonna kampaaniasse ja, ja ta ütleb, et Tallinn või täpsemalt öeldes, Keskerakond ei ole kulutanud valimisteks sentigi linna raha ja toota siis põhjendusi, et need olid kõik põhjendatud kulutused. Siis näiteks küsimusele, et kas 72000 eurot kampaania Tallinnas aitab jaoks on teie hinnangul seaduslik ja igati sobiv praegusel valimiskampaania perioodil ütleb Edgar Savisaar, kui see ei oleks seaduslik? Ma ei tea, mida. Oleks siis tehtud. Ma ma tegelikult ei taha selle peale midagi vastata, mis siin nagu vaielda. Edgar Savisaar ütleb seda, mida, mida ta tahab, et iga igal inimesel on tegelikult selge, et et need kasutavad linna raha. Nad varastavad linnakodanike taskust, seda raha kasutavad seda oma partei hüvanguks. Ma minu jaoks ei ole siin nagu midagi vaielda, ma ei hakka temaga vaidlema, siin midagi ümber lükkama või tõestama. Neil on sellest me ju teame kõik, et Edgar Savisaar on Joala. Ma, ma kujutan ette, et meie poliitikas ei ole paremat iganes see sõna tähendab demagoogia, sest kui ta väidab, eks ole, et näiteks see see rahasumma, mis läks nüüd Ülemiste liiklussõlme avamise sõule, et see oli pere eelarvesse planeeritud. No mida me selle jutuga peale hakkame, et oli planeeritud mingisugune raha, mis maksti kellelegi, eks ole, mis oli linna raha tegelikult? Ja, ja selliste võtetega ta lööb kogu aeg jalad alt ära. Kõige muuseas tegelikult isegi see vist ei olnud niimoodi planeeritud, sest kui seda sinu kirjutatud meedias, sellest, kuidas see avamisshow tekkis, et alguses oli see märksa tagasihoidlikum. Aga siis oli Savisaar olnud, mis pagan, et meil on nii suur asi, et kas siis midagi nagu vägevamat ei suuda välja mõelda ja siis Meelis Pai tuli ja ütles, et teeme seitsmeteistkümne meetri kõrguse roboti. Ja nimetame selle Ülemiste vanake. Kes muuseas, Edgar Savisaar ise vastab ka nendele põhjustele, miks võib-olla sellised asjad tekivad, tõsi küll, ühes teises küsimuses ja puudutab see see Kadri Simsoni ja Keskerakonna rahastamise, Tarmo lausingu Keskerakonna rahastamislugu, aga ta ütleb, et Keskerakonnal on kogu aeg olnud suur rahapuudus. Ja muidugi ja Keskerakonna suur rahapuudus ja siis, kuna siis ongi hea nagu linna nagu linnaeelarvest, nagu seda lisa võtta. Jah, kui sa, kui sa nii ütled, et kui me siin räägime rahapuudusest rahavajadusest, siis mulle meenuvad veel nelja-viie-kuue aasta tagused kampaaniaid, mis Keskerakonna puhul olid alati väga mõjusad ja löövad. Kui me vaatame praegu neid reklaame ja kogu seda kampaaniat, mida on kasutatud Kress Keskerakonna identi kasutades siis need on oluliselt tagasihoidlikumad Need kampaaniad, mida me näeme, mida on kasutatud Tallinna linna identi kasutades ja, ja seetõttu see, see linnakampaania on. Tundub, et on praegu võimsam, kui on Keskerakonna kampaania. Ja siin juba kuu aega tagasi rääkisid oponendid sellest, et, et Keskerakond Tal on valimisteks vähe raha, nad käivad pankades, küsivad, kas pangad annaksid neile laenu, aga millegipärast pangad ei kiirusta täna väga poliitilisi erakondi toetama ja ka Keskerakond ei ole vist pankadest kuigi palju laenu saanud. Ja see on ka põhjus, miks need kampaaniakulud on nii tagasihoidlikud, et meenutame, et et pärast idaraha skandaali, mis Keskerakonna Keskerakonda siis vist oli 2010. või 11. aasta lõpus, raputas siis pärast seda riigikogu valimistel oli Keskerakonna kampaania juba senisest oluliselt tagasihoidlikum ja, ja me näeme, et ka see Keskerakonna kampaaniaks praegu tagasihoidlikumalt, et siit võib otsida ka ühte põhjust, miks siis Tallinna linn peab nüüd teatama tänavatele, et Tallinna aitab, miks korraldatakse nii palju üritusi, tõsi ja, ja miks seda maksumaksja raha just selliselt kasutatakse, aga mis mis on konkreetse Ülemiste liiklussõlme avamise puhul huvitav, siis sellest on vähe räägitud, aga mu meelest tasuks seda ikkagi tähelepanu sellele tähelepanu juhtida, nimelt Ülemiste liiklussõlme kogumaksumus oli 99,2 miljonit eurot vanas rahas siis üle 1,5 miljardi krooni. Ja, ja sellest kaks kolmandikku ehk 65,4 miljonit on tulnud Euroopa maksumaksjatelt, ehk siis Euroopa ühtekuuluvusfondi toetus on olnud 65,4 miljonit. Tallinna oma omafinantseering on selle juures olnud 33,8 miljonit krooni. Ja nüüd kui räägitakse sellest, et, et me peame ehitama mingisuguse 12000 eurot maksma maksva Transformereid või mis iganes see on ja, ja sinna juurde veel panema märkimisväärselt muid kulutusi, niiet Ülemiste oma summa kokku oli 41000 eurot. Et siis mis on ikkagi selle asja eesmärk. Ja, ja noh, antud juhul ma Ma ei oska midagi muud välja mõelda, kui et selle asja eesmärk oligi läbi selle Transformereid tekitada konflikt, et saada meedias kõneruumi väite saada, aga saada ka seda väidet väga paljude inimeste suust, et nüüd on küll piir ületatud ja et see on, see on väga probleemne, aga, aga selle eesmärk oligi selle juures tekitada seda vastandust ja näidata, et jälle tehakse keskerakonnale liiga. Nagu seda sinu juttu nüüd kokku võtta, siis küüned ei ole taha saada mitte ainult Tallinna rahadele, et Euroopa Liidu rahadele lausa, eks ole. Ja kui sa räägid, et Keskerakonna kampaania olnud tagasihoidlik, siis mina seda küll ei, ei, ei näe, ta oleks nagu tagasihoidlik olnud, ma arvan, et Keskerakonna kampaania Tallinnas on ikka olnud kõige võimsam Need üritused, mis kõik toimuvad, need on ju kõik kampaania, kõik need lindilõikamised avamat, see on kõik kampaania, mida sellel ajal Eerik-Niiles Krossil Aga see ei ole ma veel kord. Tallinnas on Tallinna kampaania. Ainult ühe asja, eks ole, et kui ühele kuule, propelleri saadeti sinna linnapeatundi segama, eks ole. Aga see seal väga massiivne kampaania ja ma kujutan ette, et seal on ikka röögatut, rahad, taganege. Okei, aga ma esitan selle sisu nii-öelda väikese argumendi vastu, et aga aga teised teevad ka, et Tartus tehti öölaulupidu, ütleb Edgar Savisaar, mis läks maksma 260000 eurot. See on, see on siis teie meelest mõistlikum või, või pange 260000 euro kõrvale näiteks 30000? Ma ei tea, kas, kas see Tartu öölaulupidu läks 260000 maksma. Aga, aga kuidas? Kelle kampaania ja no ma ei tea, neid öölaulupidusid on kogu aeg tehtud kellelegi kampaania, see on sama hea kui öelda, et ma ei tea Ugala tegijat. Teise aga maitseme, väga selge maitsevääratus oli ja riigikogu aseesimees, kes kuulub valitsuskoalitsiooni, käis ja juhatus ühte laulu. No see on tal kombeks No aga sellisel juhul juba on valimisüritus või ei ole ülijoone. No vaevalt, et sellega nüüd mingisuguseid hääli juurde võidetud No ei ole valimisüritas, no miks me ajame seda nagu pilli lõhki, me tegelikult oleme siin kõik targad inimesed ümber laua, me saame ju aru, mis on misse. Lähme tänavale, küsime inimestelt ka nemad saavad aru, mis misse. Millisel tänaval sa lähed? Muidugi eestlasele muidugi võib alati öelda, eks ole, teised teevad ka ja keegi ei ole plekitu, leiame siit minevikust. Mulle tuleb alati, kuidas. Kui Keskerakond keskerakonda süüdistatakse selles, et nende linnas osa lehed on propagandalehed, siis nad ütlevad, et aga vaadake, mis Urmas Paet tegijad tema esines ka siis, kui ta nõmme, nagu linnaosa vanem oli. Esines selle ajalehes väga tihti, ma ei tea, Paet oli 14 aastat tagasi ja see kõik on see kõik on nagu tühiasi võrreldes sellega ja mida me praegu näeme, need on, see on lihtsalt kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt niivõrd erinevad asjad, et ma ühes repliigis ka mainis, et see on sama hea, kui sarimõrvar, räägiks, et ma polegi nii halb, sest keegi teine käis õunaraksus. Üsna hästi on ikka, aga, aga, aga räägime siis sellest, et, et kui me võtame selle Ülemiste ristmiku, siis see on, see on viimaste aegade kõige suurem investeering Eestis ja, ja selliseid objekte on Eestis avatud haruharva, et kas, kas 40000 sellise objekti avamiseks on palju või vähe ja, ja teine asi on see, Meelis Pai rääkis ju ka veel sellest, et, et inimestele tuleb pakkuda emotsiooni ja, ja kui te, kui me hakkame nüüd rääkima sellest Ülemiste vanake, sest siis see Ülemiste vanake, kes riputati sinna viadukti või jumal teab mille kohale, see oli ju meelde jääb. Ma isegi ei kritiseeri, joon oli ka, isegi ma isegi ei kritiseeri, ütleme ühte või teist nagu üritust või avamist. Noh, niimoodi eraldi võttes võib alati öelda, et okei, oleks, võib küll, muidugi avage oma Ülemiste ristmikuga tihke, natuke tagasihoidlikumad. Me ju räägime sellest nagu üldpildist sellest, kuidas linnapea sisuliselt päevast päeva hommikust õhtuni tormab nagu ühest ühe lindi juurest teise juurde avab midagi räägib midagi pasundab midagi. Kõike seda linna raha eest, eks ole. Selle Ülemiste ristmikuga oli kõige keskpärasem lugu see, et ma olen täiesti nõus sellega ilmselt nüüd tagantjärgi lugedes lehti ja, ja uurides asja, et tegemist on võib-olla tõesti sajandi projektiga siin Tallinnas, et see on suur asi, aga too päev, kui see avamine toimus püüdsima erinevatest, nii raadio- kui telekanalitest, siis nagu aru saada, et mis vinge asi see on, mis seal nüüd avati, et mismoodi see nüüd tallinlaste elu paremaks läheb ja ma ei saanud sellele küsimusele vastust, sest kõik rääkisid ainult sellest transformerist, eks ole, ja kogu sellest asjast põhiline kõneisik oli Meelis Pai kes ei puutu vist üldse selle ehituse juurde praktilise külje pealt, nii et noh, see, see jäi nagu täiesti tähelepanu alt välja. No aga emotsioone ja Meelis Pai ütles, et tema eesmärk oligi antud juhul emotsiooni pakkuda ja emotsiooni sa said. No ütleme niimoodi, et see asi oli lihtsalt muidugi kole ja amatöörlik ebaesteetiline, et Anvar Samost reedel arutlesin samal teemal ja ütles, et siin võib olla ka lõpuks see asi, et inimesed lähevad nagu sellesse lojaalsus lõksu. Sellised andekad ja töökad inimesed kaovad sealt Savisaare selja tagant. Ja ainult sellised andetud, aga lojaalsed jäävad jäävad alles ja siis võib-olla me näeme ka selle selles kampaanias nendes erinevates üritustes, kus on sellist tobedasti maitselagedust, ka näemegi juba sellist Samas ma olen kuulnud ka hinnangut, et kui me praegu näeme selliseid käike, mida me ei ole varem kunagi näinud näeme Tallinna linnas ja seda tallinlaste raha eest, aga Keskerakonna vormingus siis, siis on arvatud, et, et meil ei ole mitte mingisugust garantiid, et ühel hetkel võivad ka teised erakonnad tunda, et, et midagi peaks muutma. Midagi peaks tegema teistmoodi, midagi peaks. Midagi peaks tegema nii, et Keskerakonnaga sammu pidada. Et kuivõrd tõenäoliseks te seda peate, et teised suured erakonnad ühel hetkel võivad ka hakata hakata nihkuma sellele Keskerakonna piirile lähemale? Sellepärast näevad, et kui valimistel see näiteks kaheksa päeva pärast töötab, et nad võivad hakata ka täpselt samamoodi Aga minu arvates on teised erakonnad võivad ka näha seda, et kõik needsamad üritused võivad küll töötada teatud valijagrupi jaoks kusagil teiste jaoks on see nagu tagasilöök, et meedia kritiseerib meid. Seda me tänases Eesti päeva. Ja vähemalt ütleme niimoodi, et kui IRL-i ja Reformierakond on nüüd riiki päris kaua aega valitsenud, siis ma ei ole näinud, et nad riigi rahakotti niimoodi oma erakonna kampaanias sellisel veidral ja absurdsele ja mastaap sel moel oleks kasutanud, et. Selle peale muidugi kohe keskerakonda, Edgar Savisaar ütleb sulle vastu, et aga, aga siin ma ei mäleta, mis oli mingi koduomanike voldik või. Mida see ongi täpselt niimoodi, et nemad kulutavad, üks kuulutab miljon eurot siis teine on kusagil viis aastat tagasi teinud ühe voldiku ja siis öeldakse, et aga vat nemad tegid ka. Ma ei tea, see on jah, niisugune spekulatiivne küsimus, et Lauri küsisid, et kas teised erakonnad nüüd kui näevad, et see nagu töötab siin siis nagu hakkavad samamoodi tegema? Millegipärast seda ei usu, ma arvan, et paljude teiste erakonda valijaskond on ikka. No ma ei ütle, kus mäekõrguselt, aga ikkagi pügala võrra intelligentsem kui mõne teise erakonna valijaskond ja teha selliseid palagane nüüd silmas pidades seda sihtrühma, kes neid tavaliselt on valinud, ma arvan, et see annab nagu vastupidise efekti, et siis intelligentsem pool valijaskonnast pöördub neist ära ja võib-olla siis üldse muutunud. Passiivseks kujutate ette, kui Sven Mikser samamoodi möllaks, et mida siis näiteks ma ei tea, Rein raud Eesti Päevalehes kirjutataks, selle peale. Ütleks, et kõik on super, nii peabki vä. Jah, aga samas, kui sa vaatad jälle sotsiaaldemokraatliku erakonna kampaaniat, et siis tekib ikkagi ühel hetkel küsimus, et kas nad üldse silma hakkavad ja kas, kas, kas me näeme, mida nad teevad, et ma sellel nädalal küll nägin, et et keegi käis kusagil asfaldiauke parandamas, aga, aga ega, ega mulle väga palju rohkem meelde ei ole jäänud peale peale veel ühe huvitava huvitava lähenemise, mis on korduvalt välja tulnud, kus siis ükskord ütleb sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajat, ei, et me Keskerakonnaga koalitsiooni ei lähe ja siis teinekord ütleb, et et aga Meie tingimused on täidetud, siis me oleme nõus ka Keskerakonnaga koos valitsema, et, et see on olnud üks selline sotsiaaldemokraatliku erakonna lähenemine, et ma ei oskagi öelda, kas see, kas see nüüd võiks olla praeguse kampaania käigus efektiivne või mitte. Et kui võtta aluseks see, kes on olnud siis sotsiaaldemokraatliku erakonna valija, siis temale võib-olla selline selline leebe ja väga sõbralik, lihtne lähenemine, meeldib, aga aga kas see toob meile ka rohkem hääli juurde? Ma ei ole selles väga kindel. See konkreetne koalitsiooni ümber laveerimine on seotud sellega, et sotsid on ainuke erakond. Peale Keskerakonna, kes üritavad püüda nii eesti kui venekeelseid hääli. Ja eestlastele võivad nad täiesti vabalt öelda, et Keskerakonnaga midagi koos ei tee, siin Tallinnas. Aga vaat kui nad annavad näiteks mikser, annab intervjuu venekeelsele Delfile. Et siis ei saa selliseid asju öelda. Siis tuleb natuke midagi muud öelda sotsidega. Paania tõesti olnud noh sisuliselt nagu ju olematu Tallinnas need väljas olnud need plakatid, eks ole, kus kaks otsi kõrvuti seal naeratasid meile ja erinevates kombinatsioonides oled siis, siis see ei ole, see ei ole nagu see sõnum, et tulge meiega, eks ole. Ja, ja sellise kampaaniaga ma arvan, et ei suudeta täita seda nende suurt loosungit, mis nüüd on, et kõigepealt võtame tüvi ja siis võtame Tallinna. Ma arvan, et nad tüligagi hakkama, rääkimata Tallinnast ja, ja riigist selles mõttes, et noh, nagu võimule tõusta. Aga aga muuseas, aga oot, las ma ütlen ühe asja vahele. Sest see oli, vaata, sa mainisid sotside puhul seda välireklaami ja ja kui me räägime erakondade kampaaniatest, siis me tihti nagu alustame sellest välireklaamist. Ja ma mäletan, et aeg-ajalt kritiseeritakse seda, et miks nii palju välireklaami on. Mina olen alati väitnud, nagu vajalik, et see tõmbab tähele pannud, siis on üks väheseid asju, mida kõik inimesed koos näevad. Me ei näe seda, kui mingisugune poliitikaid kusagilt ühe kortermaja ukse tagant teise kortermaja ukse taha, et me ei näe selliseid pisikesi tegema. Aga ma just tahtsingi tähelepanu juhtida sellele, et võib-olla me üleüldse tähtsustame tänapäeval igasuguseid kampaaniavõtteid üle, et kampaaniavõtted tehakse tega, tegeletakse mingi brändingu ja jumal teab millega veel, aga et tänapäeva alla valijaeelistusi kõige rohkem mõjutatakse tänaval mõjutatakse korteri ukse taga mõjutatakse ma ei tea pensionäride kohvi õhtul ja nii edasi. Koht, kus tänapäeval sünnivad inimeste poliitilised otsused ja seetõttu poliitikud. Ma tean, muuseas, loevad ka neid füüsilisi kontakte, mis neil enne valimisi on olnud ja ütlevad, et täna täna mul oli 500 kontakti või 400 kontakt ja ja siis nad ühel hetkel püüavad siis oletada või arvata, et kui paljud nendest kontaktidest hääldaks pöörduvad ja nii edasi. Noh, tegelikult on kõike vaja, tegelikult on kõike vaja, on vaja seda reklaami ja televiisorit ja ajalehte ajalehes arvamusartiklite ja ka siis kohapeal käimist, et et tegelikult sellistes moodsates kampaaniates kõike vaja. Ja näitab ka niimoodi tehakse. Jah, ja siin on asi ka selles, et me võime küll öelda, et noh, et kas kampaania üldse mõtet on, et inimeste poliitilised eelistused on ju niigi välja settinud juba, eks ole, ja nad hääletavad reeglina aastast aastasse ühte ja sama erakonda või ühte ja sama poliitikud, aga küsimus on sellest 40-st protsendist kes on kas poliitikas pettunud või neil ei ole eelistusi, eks ole, see kogu see kampaania on suunatud tegelikult ju ju neile, et võtta sealt tüki, sest ma arvan, et erakondade lojaalne valijaskond on selline, nagu ta on. Et ega see ei muutu, ega ma ei usu, et reform on näiteks hüppab keskerakonda hääletama või sotsi IRL-i, eks ole, et see on nagu välja settinud. Aga just selles selles otsustamatut osas on, on selle kampaania mingisugune mõte olemas. Ja lõpuks, kas või selles, et kas lõpuks, kas käib valimas 40 protsenti või 50 või 60 protsenti ja mis klientidel senat aktiivsus kõrgem ja millistes madalam, et, et ka kui ma selle nimel tööd. Ja kui ma neid kampaaniaid veel vaatan, siis kindlasti hakkab silma see, et Isamaa ja Res Publica liit on neid valimisi väga tõsiselt võtmas ja nad on väga jõuliselt panustanud valimiskampaaniasse. Väga paljudes kohtades hakkab IRL silma ja ja tõenäoliselt need vahendid, mida kasutatakse, on võib-olla kõige suuremate nende valimiste kontekstis, et IRL on partei raha kõige rohkem kasutamas, et kas siis on olnud helded, annetajad või mis iganes, aga, aga vähemalt selline asi on meedias silma. Kas see, seda ma, ma tegelikult ei tea seda ja siin tuleb ilmselt vahet teha IRL-il ja Eerik-Niiles Krossil ja krossimeeskonnale et need ei ole päris üks ja see sama, kuigi noh, osaliselt kattuvad, et et see Tallina Tallinna kampaania ja mis paratamatult paistab ka siis rohkem üle Eesti on ikkagi krossi, krossi tiimitöö. Ja üldiselt suht nutikalt nagu tehtud. Ma siiski ei alahindaks seda, seda seost krossi ja, ja IRL-i vahel sellepärast et kui me vaatame, kes on Keskerakonna mootor, ainuisikuline mootor, siis on see üks mees, eks ole, Savisaar kes, kes tõmbab inimesi hääletama selle erakonna poolt ja, ja minu meelest oli see tegelikult IRL-i geniaalne leid. Eerik-Niiles Kross tuua siia linnapea kandidaadiks, kuigi noh, ilmselt kunagi ei saa linnapeaks ega vaevalt et tal ka selleks kompetentsi Rita on, aga see selleks küsimus on lihtsalt selles, et et nüüd tänu tänu Eerik-Niiles Krossile ta ise on ühes intervjuus öelnud, et ta tuli teda, toodi siia rinnet juhatama rinde ja, ja noh, selge on see, kellega ta siin omavahel mõõtu võtab ja selles mõttes on noh, ta on Edgar Savisaarele olnud vääriline vastane, sest ta kasutab sisuliselt on kasutanud samasuguseid võtteid nagu nagu, nagu Edgar on kasutanud, ehk siis on suutnud panna vastu samasuguse näitemängu samasugune demagoogia ja sellepärast räägitaksegi, et praegu on, Tallinnas on, on kahe mehe võitlus tegelikult käimas. Et ei sotside linnapeakandidaat ega ka Reformierakonna linnapeakandidaat ju pildilleriti pääs Kross on ikkagi defineerinud selle vastasseisu tõepoolest Savisaare korruptsioon või siis mitte Savisaare korruptsioon, et. Et ta pakub paremat ausamate korruptsioonivabajuhtimist, et see on niisugune kõige. Selles ma olen kuulnud ka juba krossi kohta kriitikat ja vist oli Mart Helme see, kes ütles, et, et selline selline näitemäng lihtsalt ühel hetkel pelutab inimesed valimiste juurest üldse eemale ja inimesed pettuvad veelgi. Ja ja, ja, ja Anvelt kritiseeris seda samamoodi, aga teate, selles on sellist hapud viinamarjade maitset juures, et näed et miks, nagu krossi kogu aeg pildis on, nad on lihtsalt kadedad. Muuseas, see on küll huvitav lähenemine, sellepärast et kui nüüd natukene mõelda, et mis on juhtunud nendega, kes, kellel on populistlikumad lubadused, kes, kes lubavad rohkem, kes vastandavad ennast vähemustele räägivad, noh, võib olla väga radikaalsetest asjadest, siis siis nende sõnum ei ole praeguses kampaania käigus küll kuidagi kõlama ja seda lihtsalt põhjusel, et ühelt poolt tõusevad seitsmeteistkümne meetri kõrgused Ülemiste vanakesed mille üle siis inimesed arutlevad, selle asemel, et rääkida sellest liiklussõlmest. Kuigi Pean ütlema, et kolleeg Hannes Hermaküla päev enne avamist tegi ringvaates väga põhjaliku ülevaate sellest kuust, kuhu sellel ristmikul sõita saab. Ja, ja samas noh, siia juurde võib ju tuua ka, ütleme, Eerik-Niiles Krossi sellise väga jõulise kampaania, noh siin ka Valdo Randpere on nüüd püüdnud inimesi üllatada, aga, aga nagu selgus, et paljaid tisse ikkagi selle kampaania käigus ei näidatud Jah, aga krossi puhul ei ole pelgalt nagu see lihtsalt new show trikid, et ta on siiski defineerinud selle probleemi. See korruptsioon, see on see linnajuhtimine, see on see Savisaar. Et jaa, ja sellisena on ta nagu selle valiku nagu ette andnud valijatele tõepoolest siis ei tule need helmed ja Anvelti ja randpered ei tule, noh, nad ei tule pilti, neil ei ole nagu midagi. Noh, tahaks hakata millestki muust rääkima, aga selle Tallinna kontekstis on see valik suhteliselt lihtsaks tehtud. Savisaar või mitte, Savisaar, korruptsioon või mitte, korruptsioon. Kuigi helmel on tegelikult ju ka väga mitu väga konkreetset sõnumit, mis peaks nagu eestlastele olema ju päris meelepärane võitlus eesti keele, eesti rahva säilimise eest ega, ega selliseid erakondi, kas selliste loosungitega välja tulevad, meil naljalt ei ole keegi riski riski seda kilbile tõsta, sest peljatakse kaotada venelaste hääli, eks ole. Nii et selles mõttes mina tunnustaks küll Mart Helmet sellise sellise julguse ja, ja sellise mitte populaarse loosungi ülestõstmise eest. Aga oluline on mu meelest siiski rõhutada kohalike valimiste kontekstis, et üle kahe kolmandiku Eestist ei vali Tallinnas ja, ja seetõttu tuleks keskenduda viimasel nädalal ka pisut rohkem teistele Eesti omavalitsustele. Ja järgmisel nädalal ka ETV valimisstuudio on kolmapäeval, muuseas Tartust ja Tartu teemadest ja Tartu puhul on on samuti siis intriig üleval, et kas jätkub Reformierakonna ainuvõim või suudab keegi, peaasjalikult on räägitud IRL-ist ja sotsidest, et suudavad lükata toolilt Urmas Kruuse ja Reformierakonna ja seal on, seal on IRL-iga seoses veel üks huvitav intriig, et et ega ma ei ole ka päris hästi aru saanud, et kes siis on IRL-i Tartu linnapeakandidaat, et internetis liigub ringi üks video, kus Öeldakse, et linnapeakandidaat on hoopiski keegi salapärane mesinik. Ja, ja, ja noh, ma saan siiski aru, et, et pigem on Tartu linnapeakandidaat riigikogu liige Margus Tsahkna, aga aga jah, IRL-ist tuleb pidevalt selliseid väga vastukäivaid sõnumeid ja ega see erakond ei ole päris hästi läbi mõelnud siis et kes meil ja, ja kus neil kus meil seda lippu kõrgel hoiab, aga, aga öeldakse, et mida rohkem, seda parem, et eks, eks siis ole näha, aga kes IRL-i Tartu linnapeakandidaat meil meil siis tegelikult on. Mis puudutab veel hääletamist ainult markeeriks ära ühe asja, teie hääletamine on käimas ja, ja sellel korral on kasutada e-hääletajatel ka üks huvitav rakendus, millega saab kontrollida ka see hääl on kohale jõudnud ja, ja, ja see rakendus ütleb ka, kelle poolt te hääletasite tõsi, ainult poole tunni jooksul pärast hääletamist tuleb üks, üks kood teie hääletus leheküljele, kust arvutist hääletasite, kui te android-tüüpi telefoniga ja vastava rakendusega seda jäädvustate, siis android telefon võtab ühendust valimiste keskserveriga ja annab teile sellest teada, aga ainult poole tunni jooksul. Ja see on tekitanud need küsimused, kas valimiste salajasuse põhimõtet on rikutud või ei ole rikutud? Päris huvitav küsimus, aga, aga ega mina ei oska sellele päris hästi vastata, et kuidas teile tundub, et poole tunni jooksul on võimalik seda seda koodi lugeda ja kontrollida, et. Kohale, aga seda koodi saab lugeda, eks ole, ainult see inimene, kes ise hääletas. Ja seda saab sellel hetkel sellest arvutist lugeda ka keegi teine inimene või, või, või ta saab vaadata ka, kelle poolt hääletate ja teine on selline. No seda küll, aga ma eeldan, et see on selle n selle inimese arvuti või vähemalt tal on selle arvuti üle kontroll, ta saab ise otsustada. Et see on oluline muidugi rõhutada, et e-hääletamise puhul saab häält muuta, ehk siis, et kui keegi on kellelegi häälte hääletamist kontrollinud, siis pärast hääletamisprotseduuri on alati võimalik eemaldada ja teha uuesti hääletamisprotseduur, kuni hääletamise lõpuni on seda häält võimalik. Ma ei tea. Füüsilisest valimiskabiinist keegi välja astub ja kuulutab, et mina nagu valisin selle kandidaadi, et kas siis on ka salaseda salajasest rikutud või. No Lauri ilmselt on ka sellest parteist, kes arvavad, et saatan valib internetis Ei, kusjuures ei ole, ma just olen, olen sellel nädalal internetis valinud, jaga android rakendust katsetanud ja mõtlen, et kõik toimis suurepäraselt ja ja ma olen täiesti kindel, et minu hääl jõudis kohale. Ei, no muidugi tähendab see võimalus on alati olemas, kui sa lähed näiteks kas Edgari kohvikusse või krossikohvikusse, kus on arvutilaua peal, eks ole, hakkad seal toimetama oma elektroonilist hääletamist ja lahkud pooleks tunniks näiteks kohvikust ja tulevad ustavad parteisõdurid ja muudavad sõela ära. Aga ma saan aru, et ikka vist nagu seda muuta ei ole võimalik, et sa mainisid, et poole tunni jooksul on või noh, selles mõttes, et teine inimene seda muuta ei saa. Sul on vaja või ei, selleks on vaja ID-kaarti ja nii edasi, et need asjad ei ole võimalik. Ja see oli Eesti e-kaart, ka ID-kaart on unikaalne, nii et siin seda muutmise võimalust kindlasti ei ole, aga poole tunni jooksul on võimalik seda häält kontrollida, et kelle poolt sa hääletasid, aga, aga noh, ma ütlen, et see on ülimalt teoreetiline, sellepärast et alati on võimalus inimesel üle hääletada, kui ta tunneb, et tema otsus ei olnud piisavalt vaba ja see on Eesti e-valimistega. Tants, mida kindlasti tasub, tasub rõhutada. No see saateaeg on läinud kohutava kiirusega ja me, me ei hakkaks siinkohal rääkima ühe erakonna rahastamisskandaalist, sellest on päris palju räägitud ja räägitakse veel. Ja tõenäoliselt me kuuleme siin ka uusi nüansse, on võetud väga selgelt ja reljeefselt. Ma olen, ma olen tähele pannud, et mõlemad kasutada sõna üks erakond kes ei taha nagu öelda, nagu seda sõna Keskerakond välja Me kuuleme sellest kindlasti veel, nii et ma arvan, et Keskerakonna nimi on tänases saates juba piisavalt kõlanud, et ei peaks enam rohkem kõlama. Aga mis puudutab neid teisi teemasid, millest me lubasime, äkki me lubasime rääkida siis kui me sularaha muuladest ei räägi, siis räägime vähemalt narkomuuladest ja see kahe eesti tüdrukuga Peruus juhtunu on, on küll teema, millele tasuks tähelepanu pöörata, sellepärast kahe kahe noore inimese elu on tõsi küll, ka nende endi rumalusest tingituna rikutud. Ja ja siin on kõlanud mitmeid hinnanguid, mis viitavad sellele, et ka Eesti õiguskaitseorganid võiksid selle teemaga tõsisemalt tegeleda, sellepärast et et Eesti kõrged politseinikud on öelnud, et, et antud juhul on, on üsna suure tõenäosusega võimalik väita, et need tüdrukud värvati Eestist värbaja, võib-olla ka täna. Eestis. Noh, tegelikult on ju aastate jooksul kümneid, võib-olla isegi paarsada sellist narkomuula erinevates maailma riikides, kinnipeetu osad istuvad vanglas, osad on Eestisse tagasi jõudnud. Ei saa ka öelda, politsei pole selleks, pole sellega tegelenud, ma olen ise kirjutanud lugusid, kus politsei on ka neid Eesti politsei on uurinud, Eesti kohus on kinni pannud ei vahendajaid, kui nendest nendel konkreetsetel juhtumitel tihti vahendajad on muidugi ka ise nad muulad, et ükskord olen muul. Teinekord juba otsin nagu sõbrad ja, ja siis sõber otsib, nagu leiab veel oma töötu isa ja nii edasi ja nii edasi, et noh, neid lugusid on, et sellega tegeletakse, et mina ei oska öelda, kas liiga palju või liiga vähe. No, ega Eesti eestlased selles mõttes mingisugune erand ei ole, et kus on nõudlus, seal on alati ka pakkumine, et neid, neid inimesi lääneriikides, kes on Ladina-Ameerikas vahele jäänud seal lennujaamades need on ju küll ja küll kirjutatud isegi raamatuid ja tehtud ju filme. Mis puutub nüüd Eesti olu, kordasin narkootikumide vallas, siis noh, nii palju kui mina olen kolleegidega rääkinud, et see pidi olema ikka vähemalt Tallinnas on ikka päris tõsine probleem. Et noh, kunagi kunagi öeldi, talumehed ütlesid niimoodi, et et millal on rotte palju talupidamises? Trotti on palju siis kui sa neid näed. Tavaliselt rott on selline pelglik, et ta ennast inimesele näita. Aga nüüd siin Tallinnas liikudes sa võid väga vabalt kohata ükskõik, kas siin Kadriorus või Lasnamäel, kus iganes ilmselgelt narkojoobes inimest. Et noh, selles mõttes, et, et kui värvatigi Eestist need tüdrukud siis on täiesti loogiline, eks ole, siiani vaja narkootikume juurde tuua. Ja kahetsusväärne juhtum muidugi, aga ega siin nagu mingisugust universaalset retsepti ju selle vastu ei ole. Lisaks sellele, et tuleb selle narkootikumiäriga siin võidelda Ma olen aru saanud, et, et ega nad ei olnud siiski mõeldud narkootikumi nagu Eestisse tooma. Enamasti need skeemid, noh mulle tuleb näiteks meelde üks mingi üheksakümneliikmeline punt pandi siin paar-kolm aastat tagasi kinni, kus sisuliselt skeem seljas, et üks noormees hakkas kuidagi sattus Türgijaid Itaalia vahele heroini vedama. Vedas, ise värbas oma pruudi kuidagi siis kas niimoodi minema, sina nüüd on, lehed on ka kirjutanud näiteks kuidas siin Hollandi ja Hispaania ja samuti Lõuna-Ameerika riikide vahel üks Eesti üha paisuv noorte seltskond mis sai alguse mingist paarist noormehest, kes, kes vedasid vahel ise ja siis hakkasid värbama, lõpuks jäi sellega vahele, et nad üritasid Hollandist nii-öelda oma bossidelt mingisuguse mingi osa nagu narkootikume nagu pihta panna ja sellega Eestisse tulla ja siis noh, ise maha müüa, ise rikkaks saada, et. Et ma ei oska selle nüüd nende kahe Peruus vahele jäänud tüdruku kohta midagi öelda, et see on mõnes mõttes nagu imelik traagiline lugu, et. Nad on täiskasvanud inimesed, nad ei ole nagu lapsed. Aga aga samas on ikkagi küsimus selles, et kas ühiskond saaksin midagi midagi muuta või kas, kas ta, kas ta saab midagi teha, niiet et noored ei läheks sellele teele, sellepärast et ühelt poolt jah, ma, ma lugesin ka neid artikleid selle kohta, kuidas tegu oli paljulapselistest peredest pärit noortega ei olnud ka neil väga palju raha, vist vist antud hetkel ei olnud tööd ja, ja väga paljud sellised mõjutegurid, mis ilmselgelt suunasid neid neid sellele teele, aga kui me võtame aluseks selle, et noor inimene, noor inimene tahab seigelda, on, on sageli ka usaldab ja nii edasi, siis küsimus on selles, et kas on ikkagi piisavalt räägitud koolis kodus igal pool Kõikvõimalikest probleemidest, mis võivad kaasneda selliste kahtlaste suhetega ja kahtlaste pakkumistega ja ja, ja ka sellega, et, et kas meie noored ikkagi piisavalt saavad aru ühest ühest asjast, et tasuta lõunaid ei ole olemas. No need olid ilmselt neil on tjah keeruline, keeruline taust mõlemal kuigi võiks olla siin on lehed kirjutanud internetis ringelnud ka kõik need Facebooki pildid, reithee pildid, kus needsamad tüdrukud pigem ühelt peolt teisele ühest klubist teise nuiaga. Meenutagem, et ka seda, et see ei olnud ju väga ammu aega tagasi, kui Tais korraga viis eestlast narkootikumidega vahele, et see oli ju väga suur skandaal sees ja minu arust need on vist kõik nad juba siia pääsenud. Seal oli ja seal oli see tais kinni ja seltskond oli selles mõttes noh, nemad olid pigem selline hästi elus hakkama saanud inimesed, et nad ei olnud sellised keerulise taustaga ohvrid, et et see oli natuke teistsugune lugu, et ma ei oska öelda, et mingis mõttes seesama asi, et praeguseni räägime ja lehed kirjutavad ja televisioon näitab, et eks sellegagi viiakse seda sõnumit, et et riskid on olemas, Te võite vahele ja politsei teeb mingit osa tööd. Et ma ei oska nagu puga öelda, mida ühiskond saaks veel väga, väga palju nagu teha just selleks, et et ei oleks noori, kes lähevad seal kolme või 4000 eurose. Nii aga pidime rääkima ka Venemaa ja Euroopa Liidu suhetest ja need on olnud alati väga huvitavad ja tundub, et aina huvitavamaks lähevad ja, ja nüüd me oleme viimasena nädala-poolteise jooksul olnud tunnistajaks olukorrale, kus Venemaa on kehtestanud Leedu piimatoodetele sisseveokeelu ja, ja selle juures on kõige huvitavam huvitavam Ants, et Leedu enda ja Venemaa suhetega see ei olegi nii palju seotud, kuivõrd on see Venemaa, Leedu piimatoodete keeld rohkem seotud Euroopa Liidu ja Venemaa suhetega? Peeter, sa oled seda teemat väga tähelepanelikult jälginud. Mis mulje, et sul on tekkinud. Venemaaga seoses markeerime lihtsalt ära, selle nädala alguses andis president Putin käsu sõlmida piirileping Eestiga. Et käsk on antud, tuleb, tuleb täitmisele võtta. Aga mis puutub need Venemaa Leedu suhetesse, siis seal on ju väga mitu huvitavat nüanssi. Et üks asi on see piimatoodete keeld, aga teine, onju Leedu tegi väga julge sammu ja keelustas PBK näitamise oma territooriumil, kuna seal esines üks, üks tegelane, kes aitas 91. aasta veresauna teletorni juures. Aga see selleks, aga tõepoolest see surve, mis on praegu Venemaa poolt Leedule on ju seotud sellega, et kohe-kohe aasta lõpuks hakatakse sõlmima Euroopa, Liidu-Ukraina, Gruusia ja Moldova assotsiatsioone leppeid. Hea põhiküsimus on siin Ukrainas, et kui Ukraina selle leppe sõlmida Euroopa Liiduga, siis ilmselt Ta on ta vaat et igaveseks Venemaa mõjusfäärist kadunud. Ja kuna Leedu on Euroopa Liidu eesistujamaa just tema ajal tuleb see asi nagu katuse alla viia, siis siit on tingitud see jõhker surve mees praegu Leedule on, aga see ei ole esimest korda, sellepärast et Venemaal on survestanud ka Poolat. On keelustanud tema toodete ja siis kui midagi ei meeldi, on survestanud Gruusiat, keelates veinide ja Porshommi, siis kui midagi ei meeldi ja nõnda edasi, et see on nagu tavaline selline noh, kuidas nüüd öeldakse, majandushoobade rakendamine välispoliitikavankri. Tähendab minu arvates on ja see tulemus võib olla risti vastupidine tavaliselt ongi nii, et sellega venemad tõestab kõikide neile riikidele, et see Venemaal ikka seesama, nad ei ole muutunud. Ma arvan selliste käikudega, nad lükkavad kõiki oma potentsiaalseid liitlasi veel enam nagu endast eemale. Noh, selles Ukraina puhul on üks huvitav nüanss, et noh, me oleme siin arvanud sõda tulla Ukraina nendele ärimeestele ja nende tegelastele meeldib kangesti Venemaaga asju ajada, et sealt on võimalik nagu raha pumbata ja nii edasi. Aga, aga Venemaa, see poliitika, mida ta ajanud Ukraina suunal on viinud selleni, et näiteks Ukraina oligarhid ehk siis kõige rikkamad inimesed võtsid, kui ma ei eksi hiljuti vastu pöördumise, kus nad toetasid seda assotsiatsioonileppe sõlmimist just Euroopa Liiduga. Ja selle leppe on tulnud ka Ukraina õigeusu kirik, mis on ka kõva sõna selles mõttes. Et noh, nagu sa ütlesid, et ei õpi Venemaa ajaloost ja ikka astutakse sama reha otsa, et jõhker surve viib alati vastupidise tulemuseni. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja vanurid on rahvateenrite stuudios Peeter Kaldre, Mikk Salu ja Lauri Hussar ja soovime siis raadiokuulajatele ilusa päikeselise päeva jätku ja head algavat valimiste nädalat. Tõsi, järgmisel laupäeval veel valimistulemusi meil ei ole, aga juba kahe nädala pärast räägitakse siin laua taga siis ka juba sellest, kes olid võitjad ja kes olid. Nii et kannatame sellel nädalal äranud.