Täna räägime Konfutsius, sest ja konfitsianismist Konfutsius on väga suur Hiina mõtleja kes elas aastatel 551 kuni 479 enne meie aja arvamist. Tema ei olnud mingi tähtis valitseja, ta oli kirjatundja väga haritud inimene ja tema õpetus ongi tekkinud tema vestluste tulemusena oma õpilastele. Ta ise ei pannud oma õpetusi kirja vaid rääkis oma õpilastele, need panid hiljem kirja ja nende kirjapanekute põhjal ongi tekkinud konfotsionis. Selles mõttes sarnaneb Konfutsius paljudele suurtele õpetajatele igal pool maailmas, kes ka oma õpetusi ise kirja pannud, vaid rääkisid nagu Jeesusele ja punane. Aga see ei tähenda, et konfiilsus oleks kirjaoskamatud olnud. Ei ole, on säilinud meieni mitmed tema teosed Hiina historiograafia ajaloos, mis on tema poolt otseselt kirja pandud. Nüüd Konfutsiuse õpetus on selle poolest tähelepandav. Et see on üks esimesi tõelisi humanistliku õpetusi, mis maailmas on üldse olnud ja humanistlikust, inimlikkust konfootsus rõhutab kõigis oma teostes. Näiteks on väga huvitav tema tähelepanek, kuidas ta defineerib sõna inimlikkus, inimlikkus tähendab armastada inimest. Ja sellega Konfutsius tõstis esimesena termini armastus filosoofiliseks terminiks, mida on ka hiljem Hiina filosoofias kasutatud ja tuletage muidugi meelde, et esimeseks meheks lääne pool, kes rääkis armastusest, oli Jeesus. Konfutsius jõudis selles osas 500 aastat temast ette. Nüüd Konfutsius leidis, et inimlik olla, selleks on vaja haridust, on vaja kultuuri, on vaja kindlaid kombeid ja valitseja ülesanne peab olema ainult selles, et moraalselt olla kõigist muudest üle Te inimesi ahistada vägivallaga vaid valitseja ülesanne olla kõige kõrgemate moraali omaduste kandja. Ning kuna valitseja on selline, siis ei ole ka mõtet hakata revolutsioonilisest ühiskonda parandama, vaid ühiskonna parandamine peab hakkama iseenesest peale. Väga ilus on Konfutsiuse väide selle kohta. Taivo pojast, see tähendab Keidrist endast peale inimhulkade nii välja ühesugusena, kõik võtku kinni hoida juurest, tehku terveks, iseenda. Ja väide keisri kohta on niimoodi, jälgid mus tuhandeid. Peagi mõistad palju, mõistvalt, palju peagi. Meil on siiras meel, on siiras. Peagi sülal sirge, südan sirge. Peagi oled terve. Oled terve peagi pere juurde seatud. Tere joones. Peagi riik on korda pandud, riik on korras, peagi Row taeva all tähelepanu väärne väljend, mis erineb paljus tänapäevastest arusaamisest, eriti tänapäeva Hiina kommunistlikust ideoloogiast. Muidugi, Konfutsius arutleb nende probleemide üle väga palju ja loeksin veel ette katkendi, mis on ka tänapäeval aktuaalne. Nimelt tema räägib ühes oma teoses erinevatest raiskuminekutest, millised need raiskuminekut need siis olla? Inimlikkust armastab õppida, ei armasta temale raisku, nõmedaks teadmisi, armastab pida, ei armasta, tema läheb raisku siit. Üks avameelsust armastab õppida, ei armasta, tema läheb raisku, mässajaks. Sirgust armastab õppida, ei armasta, tema läheb raisku, jämedaks mehisust armastab õppida, ei armasta, tema läheb raisku, korratuks. Kindlameelsust armastab õppida, ei armasta, tema läheb raisku, Sõhedaks. Järelikult õppimine peab väga tähtis olema Eeemm õppima seda ei saa hakkama. Nii et Konfutsius on taotlenud alati kultuuri, haridust ja kombeid ja väidab, et riik saab olla siis korras, kui need asjad on korras.