Kõigepealt fragment Jaan Räätsa kontserdist kammerorkestrile esineb ERSO Peeter Lilje juhatusel. Me alustasime sinu valikule seda kontserdiosa kontserdiga kammerorkestrile ja see on üks kõige õnnelikuma saatusega talawist sinu loomingus. No paistab nõnda küll ja nüüd tuleval aastal saab 30 aastat täis tema kirjutamisest. Ja ta on küll õnnelikult kõlanud väga paljudes maades ja paljudes ettekannetes. Ja hiljuti sain aga meeldiva teate, et aprillis tuleval aastal mängib seda New Yorgi filharmoonia orkester. Ja muidugi Neeme Järvi juhatusel, mis te päris head meelt. Järvile ongi see teos kirjutatud ja nõnda saab 30. aastapäev tähistatud. Mis sa arvad, millest on tingitud selle kontserdi menu? Seda on väga raske öelda, muidugi mängib suurt rolli ka, kes hakkab teost mängima. Ja siis muidugi see salapärane juhus, mis just lubas niisugused helid ritta panna, mis äratavad tähele, aga noh, ma seda saladust teaksin, siis oleks mul kõik teosed sama edukad olnud, aga kahjuks teised teosed, kõik ei ole nii edukad. Selle aitas just maailma Rudolf Boschai Parzaia õieti Hatšhaturjan aitas ta kõigepealt Parzaini viia. Ja muidugi eriklassi, Neeme Järvi väga palju mängisid ka peamiselt sümbooniliste koosseisudega välismaal jaks siis äratas tähelepannu nähtavasti millegiga. Ja ma arvan, et suurel määral on selle teose edus süüdiks lihtne rütmikäik, millele rajaneb see esimene väga ja väga naljakas, et see elementaarne primitiivne rütm ei esinegi muusikaliteratuuris. Peaaegu kusagil. Ma tunnen literatuuri päris hästi ja palju kuulnud ja kusagil ei ole ta kõrva hakanud. Kindlasti on muidugi näiteks ma leidsin Stravinski ühe kantaadi soolosaatepartii tšello käigus niisukese rütmikasutuse ühel hetkel lihtsalt üks kohalt. Ta ei mängi seal mingeid juhtivaid rolle. Väga kummaline jah, et ta kusagil nagu ei hakka kõrva. Aga noh, ta on küllalt energiline, nähtavasti siis paneb võib-olla kuulame, äratab tähelepanu. Eks teose alguses üldse väga palju oleneb kas sinule annabki esimese impulsi loomisprotsessi alustamiseks rütm? Ei vist mitte. See võib-olla on jah, mõni katele kriitikutele tundunud, et ma väga armastan rütmimuusikat tegelikult rütme mängigi vast nii suurt rolli siiski kui terve see kujundite kompleks ja üldse võib-olla esimese perioodil ning on mul rajatud ikka rohkem kujundite leidmisele. Nähtavasti väljendatakse väljenduski seal all nii noore algaveliloya protest senise vastu võib-olla sellest tahtes anda lihtsaid kujundeid, kuna meie eelnev muusika oli eriti näiteks Elleri looming, noh, mida ma väga kõrgelt austasini austan, on rajatud väga täpsele väljatöötlusele. Aga eks siis esimene opositsioon niisugune heas mõttes opositsioon tekib ikka oma õpetajaga oma aja suurkujudega. Ja võib-olla siis oli tahe nüüd teha teistmoodi, anda kujund ja selle tõttu võib-olla see tehnoloogiline osa muutusin sihukeseks plakatlikuks lihtsaks. Sellel on jälle omad head küljed, sest publikule lähevad vahelduseks niuksed asjad väga hästi. Ja eks kammerkontsert olegi rohkem publikule mõeldud töö. Tal olla peaaegu igal pool, kus teda on mängitud, nagu mul on räägitud, märganud küllaltki ja niisugune publikumenu, aga kriitika pole teda vist kordagi kusagil kiitnud. Aga see on tänapäeval väga tüüpiline, sest on lood, milles leitakse suuri filosoofilisi taga, ma ei tea, millest palju kirjutatakse. Kriitika kriitikud on vaimustuses ja teised lood on niisugused, mida hästi palju mängitakse sellest, mida dirigendid tahavad. Dirigeeridaja. Ja samas. Neil ei ole tähtis, mis kirjutatakse last. Mäletan ükskord mulle üks kriitika toodi Kuubalt, kriitik kirub seda teost on muidugi väga võimsalt ja avaldab ime imetlust, et miks selline orkester nagu bar sai. Maailmakuulus orkester tahab näha nõnda palju vaeva, nii raske teos õppimisega. Aga tegelikult on seda ülimalt lihtne mängida, seda mängivat muusikakoolide orkestreid ja konservatooriumi orkestrit, nii teda mängida ääretult lihtne, aga ta näeb välja nagu oleks kohtult raske mängida ja nagu seda väga keeruline. Aga ma arvan, et teine teos, mis minu loomingulisest pauk graafias on olnud ka paljumängitav, paljumängitav ja, ja kuidagi nii meeldiv Tokaata klaverile seda alla ka palju trükis avaldatud. Muide viimase ma sain hiljuti Šveitsis seali seadepajaanile. Ja kuna bajaani muusika peab ikka olema Venemaalt, siis oli minu nime nimigi pandud koos isa nimega Jan Petrovitš Rääts. Aga klaveril muidugi on teda mitu korda välja antud, see oli võib-olla töö, kus me esimest korda hakkasin mõistma, mida tähendab interpreet. Muusika loomisel Se Tokaata valiti 70. aastal Tšaikovski konkursi kohustuslikuks palaks pianistitele. Ja nii õnnestus mul kuulata teda umbes 30. ettekandes Moskvas viibides. Ja siis ma sain aru küll, mida tähendab interpreet. Need olid ikka 30 täitsa erinevad lahendust. Mõned olid erakordselt põnevad mäletanuks. Hispaania pianist Castro mängis seda väga-väga huvi pakkujalt. Muidugi kohustusliku pala parima ettekandest anti preemia Moskva peaministrile, kes mängis seda kindlasti kallimalt, aga nii oli ratasteta nähtud. Tokaat esitaja siin on inglise pianist John Lill. Põdder Tšaikovski nimeliselt konkursilt. Üks teos, mis pakkus mulle suurt, jälle loomingulist rõõmu oli poliitide tsükkel oopus 60. See oli see aeg, kus ma vaimustusin kindlasti muidugi tormisse mõjul rahvamuusikast ja püüdsin siis klaveri faktuuris klaverivõimalustega ka midagi sellist saavutada, nagu Veljo lanna õnnestunud koorimuusikas teha. Tekkis vähemalt niisugune suur hasart. Ja siis ma võtsin Tampere kogumikust Audeltsad muusikalised teemad. Ja ehitasin endale üles prelüüdi, kusjuures ma arvestasin, et enne igat prelüüdi laulab ansambel rahvamuusikaansambel selle muusika, nii, nagu teda lauldakse. Huvipakkuv oli see, et ega mina, Ma ei süvenenud nendesse tekstidesse tekstide suhtes mana üldse täiesti ükskõikne. Parimal juhul ma hindan tekst end selle järgi, et tema talle saab muusikat kirjutada. Ja ma ei jälginud ka, mis karakteriga need rahvalaulud on. Ja siis juhtus niimoodi, näiteks. Ansambel laulab väga ägeda iseloomuga laulu ja minul tuleb ülimalt lüüriline prelüüd sinna peale. Sest mina lähtusin ainult muusikalises konstruktsioon, aga need olid huvitavad kontrastid. Hiljem mul on õnnestunud vist küll. Rahvamuusikat tähendab folkloori elemente, muusikas võib olla huvipakkuvamalt teostada ja paremaid lahendusi leida, aga noh, seekord sain, sain niisugune teos kirjutatud. Kui muusikasse tulid. Kirjutama hakkasid siis eitasid üsna avalikult ja avameelselt rahvamuusikat ja rahvamuusika tähtsust. Kas see oli reaktsioon eelnenud ajal ole selle eitus. Sest tookord määriti küll süle ja seljaga seda rahvamuusikat igale poole kaela. Ma arvan, et pigem noorus, nooruslik rumalus ja asjasse süvenen. Matus. Ma ei arva, et see oli mingi reaktsioon aga tol ajal oli nõnda palju veel avastada üldse maailmamuusikas ja muusikali meile kauge moodsamad voolud olid küllalt vähetuntud ja siis tekkis ikka huvi kõigepealt võib-olla seda teostada. Ja see rahvamuski nagu kaugemasse plaani. Ja lõppeks sega siis rahvamuusika, ei saagi olla mingi omaette eesmärk muusika kirjutamisel. Ta nagunii kajastub kuskilt vastu ja väga kummaline, et näiteks kui ma praegu kuulan tolleaegsed teoseid siis sealt kõlab vastu siiski meie rahvuslik mõttelaad. Nii et see on ikkagi juba veres. Kõigil eestlastel. Praegu kuulete prelüüdi number 13 ja 14 esitajad Matti Reimann ja leegaiuse lauljad. 24 prelüüdi, sul on mitmeid tsükleid samasuguse arvuga miks see 24 alava? No mina olen üldse nii sihukeste konservatiivsete vaadetega inimene ja kui juba niisugune tsükkel on maailmas välja mõeldud tonaalse järgnevusega, siis ma olen seda lihtsalt sellepärast kasutanud, sest minul oleks naljakas kirjutanud näiteks 17 pala või 23 siis ei tekkinud klassikalist täiuslikkuse tunnet mulle. Siis ma pean kirjutama 24. Ega ma üldse ei armasta üldse väga palju niisugusi, ebatraditsioonilisi pealkirju ja ma ei pane osadele keerulisi itaaliakeelseid nimetusi, ma üldse neid ei pane peaaegu viimasel panitegi tempo märkega midagi, ma jätan selle interpreedi fantaasia oleks, see teeb alati asja põnevamaks, kui interpreet saab ka oma osa näidata oma suhtumist jaamaga pealkirjades ei armasta kasutada ladinakeelseid nimetusi. Nagu üldiselt on moes, nii nagu oleks paljudel kodukeel ladina keel, aga noh, see on, keegi tahab, see on lihtsalt kaasaegne suur mood, sest selle taha saab peita jälle mingisugused salapärase võtme. Mida siis uurija ja kriitik saab ära seletada rumalale kuulajale. Aga mina arvan, et minu muusika peab olema kuulajale. Vähemalt noh kui mitte otseselt rõõmupakk kuv, seda ei saa millegiga kindlustada. Siis hea meel seegi, kui inimene ära kuuleb ja väga pahane ei ole, pärast. Aga et ma pean sinna veel midagi erilist varjama, minu meelest ei saagi helide taha mitte midagi õieti varjata, helid ongi see, mis inimesele lõbu pakub või ei paku kunagi ja ma ühe kolleegi suhtes oli natukene kriitiline, kes väitis, et muusikale muudkui ruumi täitmine helidega, mulle tundus, et ikka dollallet tellid, ikka peaks nagu midagi rohkemat võima väljenduda. Oli niisugune tunne, et ikka see alandab nagu kunsti, kui seal noh, nagu midagi ei ole sees, kui me ütleme lausa välja, et et seal ruumi täitmine helidega ka üha enam aru, et eks see muusika ikka midagi niisugust Ongi, mida põnevamalt ikka need helid seda ruumi täidavad, seda huvitavam on ka kuulajal. Aga seal midagi salapärast peaks olema mingi suurt filosoofilist sisu, nagu linna püütakse peita ja mul ei ole see lähedane niisugune asi. Balliga praktiline music programmiga programmiga mitt, kuigi noh, võib-olla teinekord võib-olla tahe muusikas midagi väljendada või kellelgil austust väljendada või no miks sa lävi tehased ahelas küll tehtud? Miks siis ei või panna vajalikke pealkirju või pühendasin programmilisi mingist lähtepunkt anda? Teinekord võib see olla? Sa oled põhiliselt ikkagi ainult instrumentaalmuusikat viljelenud. Ja küllap see on vist helilooja puhul üks mõtlemismall või mõtlemisviis. Mauratoriaalsest muusikat olen küll kirjutanud, jah, aga soolohäälele ma küll ei ole tõesti midagi erilist kirjutanud. Välja arvatud võib-olla mõni lauluke kino, muusika, siis on kõik. Lihtsalt ei ole huvi pakkunud ja on teisi heliloojaid, kes võib-olla selles valdkonnas aga hiilgavalt tegutsenud, mis ma ikka siis püüan midagi lisada. Kui lisada ei ole midagi, mul. Nojah, ja sa ütlesid, et sa suhtud ka sõnadesse küllalt. Üks kõikjalt, jah, selles mõttes ma olen Stravinski ka vist ühel meelel, et sõnad vaid selleks, et muusikat saaks kirjutada järgmine teos, mis sa siin välja pakud? Kuulamiseks on teine viiulikontsert kammerorkestriga instrumentaalkontserte on sul üldse suures valikus, Need on üks, kaheksa või üheksa, isegi neid juba. See on jah, üks niisugune teos, mis on kuidagi aeglaselt käibele läinud. Ma kirjutasin ta juba 79. aastal. Teda mängiti siin Tallinnas, teda on ka väljaspool mängitud, aga kuidagi eri, eriti ta pole siiski hakanud levima. Nüüd viimasel ajal alles andma Moskva interpreedid teda märganud ja minu suureks rõõmuks on isegi ta Moskva radiofondi tehtud isa ja poeg sukkide poolt ja tõesti ka väga heas ettekandes. Mulle millegipärast see teos endale lähedale, ma ei tea, mispärast? Ta on väga lüüriline teos, muidugi laadilt, mind peetakse rütmimuusikaks, ma ise ei arva seda. Ma arvan, ma olevatelt Justolel üürik, aga. Aga noh, kunagine kammerkontsertrütme andis mulle niisukese. Sildi külge, et selle järgi mind hinnatakse ja arvustatakse ja. Noh, tegelikult, kui vaadata sümfooniat igal pool ikka juba alates esimesest sümfooniast un rütmika väga silmapaistval kohal ja kui ma ei eksi, siis sind omal ajal viseks süüdistati teatud määral niisukese motoorse elemendi sissetoomisest tähendab puhtalt motoorse masinate maailma. No ja see on isegi õige kolmandast sümfooniast, võib-olla see masinate maailm mängis mingit rolli ja tooliga midagi uut, jälle meie muusikas. Ehk täpsemalt maailma muusikast paarikümneks aastaks. Unustatud, mitte maailma muusikas unustatud, vaid Nõukogude Liidu unustatud niisukene looming, loomingulise mõtlemise laad. Mosoloff võib-olla oli kõige eredam kuju minu teha seda ja üldse võib-olla maailma muusikas selles laadis ja muidugi noh, eks minul oli teada kõik see, mis maailmas ikka tehtud, suures laastus tekkiski huvi katsetada. Aga üks asi on niisugune liikumine, matoorika, mis minu loomingus on tänapäevane. Näiteks kama, punkteeritud rütm üldse palju ei kasuta ja mul ei ole isegi teoses sageli pause, mul läheb ühes jutis muusika ühest punktist teise, siis katkeb teatud ajaks, aga niisugusi erilisi rütmi kujundit ma ei või üldse ei kasuta. Aga mis puutub liikumise motoorika, on täiesti teine element. Nii et see on hoog rohkem seal, rohkem hoogia. Sellest ma ise lahti tähendab kirjutan aeglaselt või kiirelt, osa ikka kipub minema. Samasse hoovusesse mõte, mõtlemine, need interpreedid ja tõesti väga hästi mängivad, ma ise ei olnud muidugi lindistamise juures, ei teadnudki sellest. Aga, ja ausalt öeldes, ega ma üldse ei armasta käia lindistamise juures ja ma armastan käijaga interpreetide proove kuulamas, sest ma olen interBridele teos andnud, siis ma täielikult usaldan interpeti. Kui ma üldse lähen proovi kuulama, siis uudishimust, kuidas asi kõlab, kuulan oma teost, kuidas edenevad, välja kukkus ja sinu eelnevast jutust tuli välja, et sa jätad rästi, suured vabadused üldse interbeedile ja ma püüan seda. Püüan seda teha. Panga interBrettidega vedanud, sest Eestis on ikkagi väga häid interpreet olemas ja paljud asjad on läinud väljapoole kus neid samuti mitte vähe ei ole. Nii et interneti võib ja tuleb usaldada, sest eks nemad teavad ikka poole teosest. Ei, ainult ta läheb väga palju põnevust asjale juurde, aga ainult sel juhul, kui tal on tõesti jäetud mänguruumi. Sest kui ma kõik ette näen absoluutselt täpselt ja paljud neid hapraid ja armastavad väga jälgida autori tekste on neid, kes ei taha ise palju lisada, usaldavad väga jälle heliloojat. Fragment teisest kontserdist viiulile ja kammerorkestrile esineb Jevgeni sukk koos Moskva riikliku filharmoonia solistide ansambliga. Dirigeerib Valentiina sukk. Silmapaistvalt suur osa on ka klaverimuusikal sinu üldises loomingu hulgas. Ja nüüd järgmisena tahaksid seal hea meelega pakkuda välja just kaheksanda klaverisonaadi teise osa Kalle Randaluga. Miks? No võib-olla sellepärast, et seal natukene teistmoodi sõnad, kõik minu teised salatid tavalised klaver, reservaadid kõigi klassikaliste reeglite järele kas siis kolme osalesid või neljaosalise tagant, aga see on nüüd juba pisut teistmoodi nähtus. See on programmiline teos mütsis, millest, millena jutule ja ta on kirjutatud Suumani juubeliaastapäev ajal Nende mõjude all summa ma üldse väga armastan ja austan. Ja siis ma kirjutasin kaheosalise sonaadi kusjuures eripinna tähendus on teisel osal karnevalil, nimelt Suumanil on olemas kuulus karneval, kus on omad tegelased, kes ilmuvad siis summani tahte järgi ja näitelavale ja mina püüdsin midagi sarnast teha, kusjuures minu tegelasteks on siis ka mitmesugused heliloojad, kellesse mul on mingisugune oma heliline suhe ja inimlik suhe ja kuulaja suhe ja nii edasi. Muidugi ma ei püüdnud neid stiliseerida neid heliloojaid. Ma püüdsin nad anda täiesti nii, omas omas minu enda stiili läbi, nii palju kui ma suudan, aga nad kuidagi äratuntavad on ja kui seda teost, et on kantud sageli saalis olnud Kalle Randalu on seda mänginud, siis publikul on olnud ikka omajagu niiskust, põnevust, hasarti jälgida kavalehe järgi, kes neid tuleb ja kuidas nad tulevad sul peas, peas, mul ei ole kahjuks. Kõigepealt osa algab vihjega Schumanni karnevalile. Muidugi ainult vihjega, see ei meenuta Irütmildega helistikuliselt ega milleski muus. Otseselt. Karneval jagalo meelde tuletab. Ja siis tulevad Mozart ja Bach ja sekkovski ja Šostakovitši ja Prants, Dumaiaski Tormis ja viimane autor muidugi on võib-olla kõige üllatuslikum CERNi. Eriti ma hindan oma saavutust tormis kehastamisel külaliste külaliste reas. Mulle tundub, et mul õnnestus klaveril tõesti midagi tormistliku tabada. Ja tserni lõpus võib-olla selle poolest noh, tserni on niisugune ikkagi Virtoosnely looja puhtalt ja mulle virtuaalset lõppu tarvis ja millegipärast oli koemalt seal nii pähe klassikaline virtuaalne autor, etüüdi kirjutaja, teda nii palju elus mängitud. Miks ka mitte, aga kõik teised elan klassikud ja loomulikult mulle lähedased. Kõlab lõik kaheksanda sonaadi finaalist Kalle Randalu esituses. Sinu tulevik muusikas oli omajagu õnnelikul ajal. Esimene sulaaeg ja 1157 lõpetasid konservatooriumi. Kas sinu muusikale avaldas ka otsest mõjusta covid? Prokov? Kindlasti avaldasid? Jaa ja kindlasti ka mitmed meie heliloojad, ma arvan, tol ajal oli meile kõigile mingisugune tähendus, näiteks Eugen kapil praegu võib-olla teda võib-olla vähem mängitakse, märgatakse, võib olla ka teinekord muusikavälistel põhjustel, aga noh, ta on ikkagi meie muusika suurkuju minu arvates ja tollal ta tähendas meile väga palju. Tema otsingut kuidagi aitasid ühendada, tähendab niisugust Eesti muusikat ja, ja uuemat muusikat, maailmamuusikat tollal Eugen karnaveraali võistlemine, see pulk on eelkäija kõige otsesemas mõttes. Aga kuidas üks teos sünnib ja mis seda, mis helila mõjustab looma? See oleks väga keeruline asi, muide, pea igal teosel on võib-olla teinekord õige väike tõuge kusagilt väga juhuslikust allikast kas juhuslikust muusikateosest või hoopiski mitte muusikateosest. Ja alati ei olegi vist fikseeritav tõuge või see alateadvuses see pole fikseeritav, aga teinekord ka on iseenda jaoks keegi teine seda selle peale võib-olla ei tule. Ja ma arvan näiteks tänapäeval heliloojad on väga tugevalt mõjutatud vaiba, süntesaatori, muusikast, rokkmuusikast, nendest elementidest, mida seal kasutatakse uutest kõla võimalustest, uutest saunditest ja kujunditest, mida kasutab näiteks hoopis teise žanri muusika. Ja kuidas need seosed tekivad, see on väga keeruline autor ise võib-olla tajub seda teinekord. Need lähtepunktid võivad olla väga juhuslikud, võib-olla mingisuguse teose juhuslik kuulamine annab kuskilt impulsi, millest läheb kõik lahti. Ja siis ma mäletan, kunagi lindistasin helirežissöörina ühte Bodelski laulu, mäletan, see oli tants, oli selle nimi veel. Ja pärast pikkalindistamist kõrvades kõlab ta edasi kogu aeg. Tüütuse see laul ka väga ja siis siis ma ei saanud, muidugi kirjutasin ta oma trio osaks lihtsalt lähtudes sellest, aga siis muidugi see muutusse Milling hoopis teiseks muusikaks. Ja siis, kui ma mängisin Bodell, kelle oma teose ette küsisin, et kas tuleb tuttav ette, täts absoluutselt ei tule ja ta oli väga üllatunud, et mina lähtusin tema sellest laulust. Temal endal ei tulnud midagi tuttavlikku ette, näed, tähendab, ta muutub hoopis teiseks. Juba fantaasiast. Ja niisugusi lähtepunkte ikka teinekord tuleb ette. Sümfooniaid on sul kokku kaheksa, aga voliku tegime teise sümfoonia peale sinu ettepanekule. Nojah, ta on tinglikult teine sümfoonia, sest ta on kirjutatud alles paar aastat tagasi. Sest tegelik, teine ei, omal ajal ette kandmata sest nii kiiresti tuli kolmas peale. Ja kolmas sai kohe ette kantud ja teda hakati kohe üpris palju tollal mängima. Nii Eestis kui väljaspool. Ja tema üle hakati kohe pahandama kõvasti, niiet ta muutus tähele panduvakse pärast seda ei olnud võimalust muidugi teist hakata ette kandma, sest kui kolmas ja neljas juba nii palju pahandust tekitasid, kelle juurde ma siis veel kolmandaga läheksin või teisega oleks läinud? Muidugi Roman matsu oleks kindlasti ütelda, mänginud, kui ma oleks seda soovinud, sest tema oli tollal üldse väga suurt vahet erinevate toetaja ja ja nii-öelda teoste tellija ja väljapressija võib öelda. Sellest peab tal väga tänulik olema muidugi. Ja siis ma hiljem vaatasin, et mis ma sellest teisest üldse lasen kanda ja kirjutasin uue. Teise sümfoonia lõid hiljem ta sisuliselt üheksas, aga. Ma ei tea, kui võrrelda nüüd minu sümfooniat reas. Õnnelikum või vähem õnnelik on see aeg, seda võib-olla näitab praegu sümfooniast muusikat mängitakse ikkagi suhteliselt harva mitmesugustel objektiivsetel põhjustel. Ja see selekteerimine toimub selle tõttu ka väga aeglaselt ja see pole ka tähtis. Ma ise olen kõige rohkem rahul kolmanda osaga sest seal õnnestus mul kuidagi mingisugune niisugune omamoodi rahvuslik laad sümfooniast sellise hellidesse tuua, mida mul teistesse fonilistes okstest võib veel nagu ei ole. Ald. Tundus, et see oleks võib-olla kõige rohkem märki võib-olla selle sümboli osadest. Kuulete katkendit teisest sümfooniast. ERSO dirigeerib Paul Mägi. Edasi on jälle üks tsükkel, mille numbriks on 24, need on 24 marginaali. Marginaalide nime kasutamine on võib-olla pigem nii. Kuidagi peab tsükleid nimetama mulle prelüüdi tsükleid und Kemitu ja kukunitsükles üldse vist midagi seitse või kaheksa mul siiamaani 20 neljalisi. Kuid ega nyyd 20 neljalisi marginaal marginaalne, kasutusel kleidi. Ja, ja kuidagi eestiks ilusti kõlav nimi, kuigi seal Venemaal tekitanud suuri probleeme, kuigi Vene sõnastikus on see sõna täiesti olemas, aga teda vähe kasutatakse enamik vene interpreet ja muusikuid ei kuidagi peale, mida see võiks tähendada? Tegelikult tähendab igas keeles ääremärkusi. Ja võib-olla see mõte tekkiski muusikalisi ääremärkuse kirjutada, et ma püüdsin jälle väljendada oma suhet mitmesugustesse võib-olla noh, stiilitesse laadidesse mitte midagi stiliseerida haridus- ja mitte oma kirjutuslaadist väljades, vaid just oma kirjutuslaadi süvenedes selles mõttes, et minu laad ongi polistilistiline, nagu seda kaasarale hakatud nimetama selle kasutusele võtnud enda loomingu jaoks. Aga noh, meil on natukene ühed printsiibid kuigi väga erinev muusikaga. Selles mõttes, et me kasutame mõlemat kõikvõimalikke elemente ja stiilielemente ja tehnikaid. Täpselt nii nagu meile meeldib, v valdud teoses tundub õige olevat. Ei, ei piirdu mingisuguste ühtede tehnikatega. Kas võib kaudset mõju leida Rein Rannap, pill on üks tsükkel, minu ettekujutus sellest teisest, kolmandast Aafrikast elevandist seal olid ikka ja nüüd juba mitmendat korda taban ma sinu jutus niimoodi, et see on sinu suhtumine, ütleme selles mõttes no võib-olla on ka midagi ühist? Pange jah, kirjutas ka hiljem külla, noh juba nüüd enne ärasõitu niisuguse toreda tsükli. Aga noh, need on vist võrdlemisi erinevad laadid, sest tema tegi lihtsalt ilusaid programmilisi palakesi, tähendab, mina nii täpselt ei fikseeri oma kujutlusi. Siis nad on ikka abstraktsemaid paladenson selles mõttes teine. Aga kuidagi mul tekkis nagu niisugune mõte, et et ma võin ju enda stiilis kuidagi erinevaid lõike nagu väljendada erinevates marginaali palades. Ja kui ma ühele klaverile ära kirjutanud ja kallened meeldivalt kõik ära mängis kontserdil ja see ja ka mujal kavasse võttis veel siis tekkis mõte, et meie väga meeldivale, kahe klaveriansamblile peas, kes hakkas, tuleks ka midagi niisugust kirjutada. Siis ma tegin kahele klaverile marginaalid nagu isand tühjaks kirjutatud, ühe tsükliga ennast. See on teine marginaal, mängivad Natali Sakus ja Toivo Peäske. Kas kahele klaverile kirjutamine tähendab seda, et on olemas lihtsalt head interpreedid, kes tellivad või on mingi muu põhjus, sul on ka kontsert kahele klaverile? Ma arvan, need peamiselt ikkagi interpreedid sellesse nii-öelda süüdi. Praegu on kaks toredat klaveriansamblid meil ja, ja Riias. Mõlemad on valmis melonit eesti muusikat mängima ja teevad seda väga kõrgel tasemel, nii et see paratamatult inspireerib kirjutama. Ja nüüd, viimasel ajal ma olen palju kirjutanud, kahe klaverisonaadi kirjutasin iiliti. Ja päris viimane teos tuleb, mis tuleb Leningradis ettekandele nüüd, novembri alguses, on jälle kahele klaverile ja keelpillikvartetile kirjutatud peaskele ja Sakkosele. Miks mitte kirjutada, kuni toredad interpreedid on, kes tahab mängida ja, ja suudavad väga põnevalt mängida. Teine klaverikontsert, see on nüüd küll ühele klaverile kirjutatud ja teine klaverikontsert ja aga see klaverikontsert v tähendab kontsert kahele klaverile, orkestrile see on kirjutatud väga konkreetsetele interpriotidele Kalle Randalu-le ja Rain tallapile. Nii et selle teos ettekanne oli üldse väga põnev. Sest nii võimsad pianistid muidugi ei vajanud, ei erilisi, Ove tuldi kokku, kohe mängiti kusjuures mõlemale kirjutasin kadentsi, nad ei teadnud isegi, mis järjekorras nad seda kadentsi peavad, mängime mõlemad ühte ja nii, et see oli väga põnev duell laval. Nii et see originaallint, mis tollest kontserdist on säilinud, on selles mõttes muidugi unikaalne. Hiljem on muidugi väga hästi seda mänginud meie klaveriduo aga no seda enam saavutada ei ole võimalik, mis oli esiettekandel paratamatult Stalid teiseks eesmärgiks nagu nagu kirjutatud, niisuguseks šokiks laval. Ja, aga praegu me kuuleme teist klaverikontsert, mida selle juurde võiks ütelda muusikast noh, üldse on raske midagi rääkida. Ega ei saagi rääkida, mina väga ei armasta rääkida. Kuigi tänapäeval on väga kombeks teostest rääkida, väga palju kirjutada. Aga ma arvan, et ega see midagi lisa, sest kui teos on kuulata või pakub midagi kõrvadele, siis seal kõik, mis ta võiks pakkuda hajusaid sõnadega midagi lisab või sõnad midagi aitavad kuulajanissega sellega süveneks. Ma olen näinud näiteks uurimusi, mis on tehtud muusika põhjal. Vastab hirmutada peale, mida kõik leitud näiteks teosest, mida ma olen ise kirjutanud ja ma ei teadnud kunagi, millistele skeemidel ta kõik võib alluda. Kontsert number kaks klaverile ja orkestrile lõik teisest osast mängib Kalle Randalu koos erzoga. Dirigeerib Peeter Lilje. Silmapaistvalt palju on sul igasuguseid kammeransambleid, igasugustes koosseisudes, alates duost, lõpetades praeguseks sextetiga, tähendab, sa ütlesid, et oled kõhe noniti kirjutanud ja kunagi oli selline tellimus Ida-Saksamaalt ja ma kirjutasin selle. Ta on isegi plaadil mängitud. Aga ma ise teda nii kõrgelt hinnas ei kukkunud hästi välja. Ja ma loodan, et keegi enam mängima ei hakka. Aga tegelikult see looming üldse kujuneb tallatellimustest ja võimalustest ühte või teist kollektiivi kasutada. Sul ei olnud eesmärgiks kõik ansambli liigid läbi proovida? Ei, mingit niisugust eesmärki mul ei ole olnud. Ma kirjutan alati ikkagi siis veendunud, et kellelgi seda teoste ettekandmiseks keegi tahab teda ette kanda ja kellelegi kandma kokkulepe selles osas. Nii, ma ei ole peaaegu ühtegi teost kirjutanud, et valmises hakkan vaatama, kes teda nüüd võiks ära mängida. Sest esiteks ei ole ma sugugi ükskõik, kes hakkab minu teost esimest korda mängima. Moleka teatud interpreedid on kuidagi lähedasemad ja ja neile kuidagi meeldivam kirjutada ja ja mõned tabletid võib-olla ei tahagi väga uute teostega tegemist palju teha, ootavad see nagu juba teosal ära tutvustatud ja edu oma sisemad mängija sissemäng ja tähendab erinevad igalühel on omad huvid ja oma laad. Ja eks on tinginud mitte ainult minu loomingu iseloomu ja koosseisu tviiusid on sul kokku nüüd juba kuus? Jah. Mõned neist on siiski väga nõrgaks, ma arvan, et neid, neid keegi enam ei mängi. Talt lastega on nii, et kui ta hakkab viltu vedama, siis läheb viltu, jäävad viltu läinud, vahel sahtlisse ka niimoodi nagu irooniaga, juhtusel jäävad mõnikord sahtlisse, aga veel hullem lugu on, kui see viltu läinud teos. Olgu kuidagi tundub päris nii heana ja seda mängitakse võib-olla viisakusest, plaksutatakse ka ja ja veel hullem, kui äraga trükitakse, aga pärast ise leian, et seda teost küll väga tarvis ei olegi. Mind rahustab Eri Klasi ütlemine, et kui heliloojal ühe teose kirjutanud, mis teda elad siis ta on juba oma heliloojat kohustuse täitnud. Jättes mulje, tuleb mõni mõni teos mind üle. Ta elab muidugi meelsamini elaks maise oma teosed üle kõik. Kui võimalik oleks. Nii, aga nagu ma aru saan, siis vähemalt kuuendad riiuga paistavad üsna rahul olevat. Jah, kuues trio ja võib-olla teine Trio Jumalal. Teine Trio on osutunud väga mängitavaks teda nüüd juba 25 aastat järjest väga palju mängitud. Jälle kuulen selle kavasse võtnud Toli Arbo Valdma triole tollal kirjutatud. Nii et ei tea, ise võib ju palju ka rahul olla. Aga ikka tähtis on see, mis, mis jääb mängitavaks. Ja mida oled sa siis nüüd parajasti kodus veel avastamas muusika alal? Praegu ei tea. Kui avastada, tehtud, siis räägime avastusest. Avastada jälle midagi ja kui õnnestub mõni teos kirjutada ja veel toredam, kui õnnestub teda mängida. Ja muidugi eriti tore, kui on veel rahulik inimesega, kes muusikat suudavad kuulata. Nii, soovime siis rahulikke inimesi sinu muusika kuulamiseks ja sulle endale rahulikku meelt muusika kirjutamiseks häbeme. Jutt muidugi kõlab umbes nagu oleks mingisugune juubel, aga mingit juubelit nagu lähedal ei ole. Ega et juubeli puhul ei või inimestele head soovida. Vaat seal Amed.