Anti Marguste saates helilooja ja looming, oled sa nüüd teinud oma lugude valiku ja valida ei olnudki väga kerge, sest aastate jooksul on neid teoseid ikka üsna aukartust äratav hulk kogunenud. Esimesele kohale paigutasime siis pakase laulud. Need on nüüd kõige lähemal sinu õpiaastatele. Sa õppisid nii Mart Saare kui anatuuri karshneki juures, mida need pedagoogid sulle sisendasid? Kindlasti väga palju oli kasu sellest, et suunati rahvamuusikapeol, et rohkem nii uuriks rahvalaule, kasutaks oma loomingus need. See oli muidugi öeldud, nii et hiljem see suurem huvi tekkis muidugi hiljem, kui sai iseseisvalt juba peale kooli tööle hakatud. Aga kooli ajal ka sai ikka võetud rahvalaule, seal neid seade. Kahjuks valt saarel jäi see töö muidugi natuke lühikeseks, ühe aasta sai seal õppida tema juures ja nii et need sügavused tema juures jäid nagu läbi tunnetamat. Tagantjärgi olles saan rohkem aru nagu, mis seal juhtus ja nii et see kontakt, mis sel ajal ühe aasta jooksul oli, see siiamaale hoiab seda loomingut väga palju ülal. Nii, ja põhiratsu, mille seljas istud ikka siiamaani ongi rahvalooming? Jah, teine, mis mind rahvaloomingu juure suunas oli, siis, mis on juhuslik kokkusattumus, nimelt ma tulen muusikakooli 62. aastal tööle seal enne oli Harri Otsa tööl ja andis rahvaloomingut lastele. See põrandast tuli mulle üle. Ja siis ma hakkasin noh, igapäevases töös juba kokku puutuv rahvaloominguga. Ja see süvendas veelgi seda huvi rahvalaulude vastu. Et seda see looming kahe jalaga vastu maad ei läheks. Aga kas sul ka enne õpinguaastaid oli juba kokkupuutumist rahvaloominguga just nimelt oli küll, mul oli kodus vana kannel, oli seal rahvalaule sees, see oli üks raamatut, kus oli muusikast juttu kus selle näited, rahvalaule, teksti, mustikaid vot sees. Ja siis ma võtsin neid viise, pritsisin klaveripalu teha. Nii et see tõesti enne kooli üldse muusikaga tegelemist tegelema hakkamist juba sai kokku puututud rahvalauludega. Kas su vanemad aitasid ka kuidagi kaasa? Kaudselt küll isa mängis puhkpilliorkestris, seal koolimajas me elasime, Nad käisid ikka pühapäeviti koos, mängisid seal. Aga no mina puhkpillimuusikaga tegelenud rohkem mängisin klaverit ja akordionit, see muusikastiil või suund oli hoopis teine, kui need mehed mängisid seal oma lugusid. Sul midagi pakase laulude juurteni otseseks kommentaariks ka veel ütelda. Nii palju ütleks, need sõnad olid hästi uhked, nii et minu meelest seal sõnade Sibolise muusika sees olemas. Minaasia, vaene mees, olendis lihtsalt paninat nootidesse. Vahel on tihti niisugune tunne, et maailmas elada. Käsi neil olemas, nii et kui midagi valmis teed, sa tunned, et see oli enne olemas, lihtsalt panite kirja, tõite lagedale teistet. Et kõik asjad, nagu on maailmas olemas, midagi uut, keegi valmis ja tee lihtsalt keegi tuleda, toob ta välja. Helilooja ongi selleks. Ta on mu Kes mind äkitselt äratavad oraveski häbiga hüüti. Sul on üsna võrdsel määral nii instrumentaal kui vokaalmuusikat. Sa ütlesid pakase laulude puhul, et sõnad hakkasid siin kohe mängima muusika nagu oli nende sõnade sees ja küllap vist see käib kõikide laulude kohta. Ega niisugust laulu ju kätte ei võtta, mille sõnad ei meeldi. No kindlasti see aitab hullumoodi, jah, kuid väga poeetiline tekst on janu. Riimi läheb hästi, see aitab väga palju. Viimasel ajal muidugi ma olen teistpidi hädas. Teksti puudus on päris suur. Tahtmine on ka muutunud hoopis teistmoodi, tahaks nagu teistsuguseid sõnu ja ei lähe see kõik kokku, see vaev on hästi suur. Kui otsida läbi need luulevalimik. Kõik need perioodikat läbi uurida, ikka ei leia midagi. Siis viimasel ajal olen ise hakanud seadvaned tekst pool rõõmu läheb juba selle luuletuse või teksti valmissaamisele. Ja teine pool on siis või noh, nauditki saad alla panna sinna ühiselt valisime järgmise loo sümfooniliseks muusikaks. Sümfooniaid on sul praegu kokku juba kuus kirjutatud. Ja ma mäletan, et omal ajal oli väga laineid lööb just teine sümfoonia, mis oli džässi alusel kirjutatud. Kuigi me praegu valisime kolmanda sümfoonia, siis ma ei saa siiski mööda minna kuidagi küsimusest, kui palju sa ise džässmuusikaga kokku puutusid, kuse teist sümfooniat, kirjutasid. No jutt oli jube võtma noores põlves klaverit mängida, akordionit sai mängida. Siis koolimajas olid need peod, siis me tegime muusikat ka seal, loomulik oli, et sai tehtud ka orkester. Otsitud need mehed üles, kes maal mängisid Ale kolimas. Me olime. Siis oli see, mille oma bänd oli Pärnus sain kokku. Muusikameestega, noh, seal ma kuulasin rohkem ja tajusin seda, mis nad teised tegid selle Pärnu keskkoolis. Kaks aastat õppisin seal, aga kui ma Tallinnasse edasi läksin, siis seal me tegime tõesti oma orkestri. Jällegi need poisid, kes meil seal kooli veel olid, need lõime kokku ja siis saime tantsuorkestriga käissis. Tantsupidudel issand, suur mängijana, nii, aga kolmas sümfoonia, see on siis jällegi puhtalt rahvamuusika aluseline teos, mida me täna vähemalt tutvustaksime. Jah, see on päris tugevad rahvamuusika tunnused on sees seal. Aga huvitav on see, et see lugu kõiki ma mäletan väga hästi, kui hakata seda tagantjärgi, mõtlen seda lugu. Väga palju õnnist. Huutja väga huviga isegi kuulan, kui kuulaks seda, mis seal kõik juhtub, kas tõesti on minu tehtud? Tähendab, nii uudsena võib tunduda, sa oled selline natuur, kes süveneb ilmselt oma viimasesse loomingusse niivõrd, et see, mis juba kunagi ammu on kirjutatud Vot on kohati küll ja see on kurb muidugi. Näiteks kolmanda sümfoonia kohta on väga palju õnnest tumedat, kui hakata mõtlema, et ta sai oma mängitud ka, seda muidugi ja neid leiab veel neljas sümfoonia, on ka taoline. Muidu ma ikka tean neid oma lugusid. Aga mõnikord võib juhtuda nii, et ometi ta ei ole nii tehtud, et ta on ilma südametu, tehteda ilmanist, hingete seal on, kõik on olemas. Taas vokaalmuusika valda on kirjutatud karjatoonid, naistetoonide meeste toonid, pulmatoonid on veel puhkpilliorkestrile seal linnutoonidel olemas, kust sa needsamad leidsid, mõtlesin tooni mõte üldse, meil seal muusikakoolis kõlastega räägime, rahvalaul on ikka niisugune, kus on peamine, on sõna teise kohapeal on siis viis või mõnu või toon, nagu nimetatakse ja kolmas on siis ettekanne. Seitse tooni mõiste ongi vanasti rahvalaule üteldi mingi tooni peal sõnu öeldi. Ja need ei olnud mitteviisidega, toonid olid. Siit siis ma võtsin omale veel lugude aluseks need mõisted. Nii et vanasti olid naiste toonid olemas karjasetoonide linnutoonid ja igasugused tooniale kiigetoonid, näiteks tuntakse kiige taane. Sul on tulnud siiski küllalt palju teha ka uurimustööd kõiges, mis puutub meie rahvamuusikasse, ei ole neist asja, et ma ise oleks kogunud rahvalaule võtnud kätte ja midagi uurinud, mingit probleemi või kirja pannud midagi taolist ei ole mul. Nii et ma olen kasutanud valmisolevatesse kirjandust, kogutud rahvalaule juba, kas on ka neid, mis on rahvalaulutaolised, aga mis ei ole adekvaatsed rahvalaulud? On küll näiteks seesama laulame ligi külada, seal on tekst, on rahvaluule, aga kõik need lood, mis seal on, seal on omalt poolt tehtud noh, nagu minu poolt tehtud rahvalaul rahvalaule ongi laulikute tehtud ka, nii et ainult me ei tea, neid heliloojad ja kes on kirja pannud muidugi heliloojad, teine täiendas, kolmas täiendas. Ja see on siis minu variant, nii et võiks võtta see, et sina võtad selle, minu, selle laulame ligi kõlada. Jah, arendateid kääne edasi, natuke teistmoodi, siis tulebki Holmas mees teeb selle edasi ja need rahvalaulud. Niimoodi tegi ka meie õpetaja Mart Saar. Tema võttis ka tihtipeale rahvaluuleteksti ja kirjutas sinna oma viisi juurde. Jaa. Kaarel. Tarand. Ta. Hakkas. Oo sööst uju. Ja siis on ka puhtalt instrumentaalsete lood. Neid on sul kokku kolm. Sümfooniaorkestriga. Runo üks runo, kaks roloogolm. Kas neid pealkirju saaks kuidagi täpsustada, Kaavel? Algul sai loo valmis tehtud, kõige lõpus tuli see nimi ja nimi tuli nii. Roman matsu juhatas neid kõigepealt, esimene sai valmis tehtud mis tema pakkus selle nime niidvalt tabavalt sobiv oli. Aga seal sees nende lugude sees on muidugi jah, ehtsad rahvalaulud on olemas. Ma ei mäleta, kas neli või viis või mitme koha peal, nad on kalendrid, rahvalaule, perekondlikke on sele. Pulmade ootamisest on kohe see esimene laul seal. Nii et need on ehitatud puht nende eesti rahvalaulude peale. Kui palju tuli vaeva näha sellise omapärase kõla otsimiseks, sest kui ma meenutan praegu noh, kas Verona kaks või kolm siis seal võiks ka leida võib-olla Torupilli intonatsioone ja üleüldse seal on midagi ürgset rahvuslikku sees midagi taolist, mis viib analoogiasse nüüd näiteks Kaljo Põllugraafikaga. Kas see on natuke liiga meelevaldne järeldus? Minu kõlamaailm tekib ikka niimoodi kogu töö käigus tähendab nooti kirjutades klaveri taga mängides ja orkestriproovidel siis see asi läheb veel selgemaks, siis seda midagi muud eriti ei saa. Aga siis ma saan ise ka aru, kuidas ta lõpuks kõlab. Mõni teine mees, ma usun, teeb hoopis nii, et enne kõlab see kõik kõrvus muusike, siis ta otsib nüüd variante, kuidas kirja panna, siis tuleksin kõla välja ja ta teab juba enne proovi, et see peab nii kõlama. Aga kõik need, kui sa räägid seda ürgsust, seda torupilliseale? Ma ei tea, see tekib iseenesest. Lihtsalt kokkusattumus. Aga teisest küljest ükskord ma tahtsin ühe loo sisse teha seda torupilli, seda Üürdumist. Käisin seal Šotimaal, kunagi seal on see suured torupillide orkestrit on seal, kus 200 ja 300 mängijat. See on niisugune võimas. Mulje oli. Ja siis ma mõtlesin, et teeks ise ka ühe orkestri. Loovus oleks otse sama mulje see kõik, see tore ju töölt ka põhi oleks seal alla, siis nüüd kiunuvad need meloodiad Ülasele. Kõik mõtlesin, vot see oli tõesti nii, et ma püüdsin seda kõla saada. Tegin seal loo valmise. Mitte midagi tunda, veel. Kõik kadunud, võta nüüd kinni, ükskord ta ei taha midagi, tuleb välja. Teine üldse. Tahade ei tule nii välja. See oli tegelikult kuues sümfoonia seal ma püüdsin seda kätte saada. Nõidult. Veel üks meelisteema, mis sul on olnud, on vanasõnade muusikasse panemine see on need seotud sellele teksti probleemile. Tekst ei ole, kus võtta rahvalauludega rahvalaule, palju sa ikka võtad nüüd? Aga teatavasti rahvaluules on niisugune valdkond, mis seal vanasõnad, see on kontsentraat tegelikult, see on vana eesti rahvatarkust ikka ajast aega. Ja see on niivõrd kontsentreeritud otsade kontsentratsiooni lauludes ongi vaja. Kohutavalt kurb on, kui koorid laulavad, palju teksti on, saalis ei jõua, aga vanasõna võtavad, seal on kõik üks-kakssada või kolm sõna ja vot siis korratakse neid sõnu seal uues kujus, see jõuab rahvale välja. See oli üks põhjus, miks ma selle tegin, ja hiljem ma olen ka neid vanasõnu kasutanud järgmiste laulude puhule üksikute laulude puhule. Et need mõtted, elade rahvatarkus läbi aegade on tekkinud vähemalt neljaosaline tsükkel. Üks on lastekoorile, teine naiskoorile, kolmas meeskoorile ja neljas segakoorile 500-l kammerkoorile. Seal on erinevalt eelmistest maailma rahvaste vanasõnad ära toodud vietnami aafrika vene vanasõnad mingi lamatele. Ma ei mäleta, kas need olid nist tsitaatidena seal peade kee süste. See oli jah, üks raamat oli. Kas vanasõnade juurde saame veel midagi ilusat ütelda? Vanasõnad on nii üles ehitatud. Et kõik hakkavad ühtemoodi peole vanasõna vana hõbe segakoolile kui tuleb näiteks teine kooliliik naiskoorile sakud, täpselt samuti. Motiiv, isegi muusikaline motiiv on sama hea, kui see motiiv algusest läbi saab. Siis nad lähevad erinevate vanasõnade peale üle, mis on naistele nagu iseloomulik, mis on meestele või segakoolile või lastel on oma nisumekiga valitud vanasõnade. Nii et see motiiv nagu on ühinenud, oletame, et need kõik koolid oleks laval siis selle moto või selle alguse võiks nad kõik koos laulda näiteks. Nii, ja nüüd hakkab siis laste kollalavama, siis tuleb jälle uuesti, kõik laulad selle koos siis laulad, ütleme segakoolitusele, nii et seda annaks lavastada ka miskitmoodi lastele. Nii et see ühendab meid. Ega sa ju lavamuusikat ei olegi siiamaani kirjutanud, sul on hästi kirju pilt, kui vaadata nii pillide suhtes väga palju erinevaid pille kasutanud, kõik hääleliigid on sinu lauludesse esindatud ja nii edasi. Aga lavamuusikat sa ei ole vist teinud, miks? Ega ei ole, seal on nii palju tegijaid ja ma usun, see vaev nii suurtegijate poolt. Ja kui ühte lavamuusikat tehasesse ikka tuleb viis või kuus või üheksa neist lugu ära tehases kümnesest tuleb välja. See hoiab tagasi tegelikult lavale, ma olen mõelnud küll näiteks seesama leettäitja pukk, punane raamat seal mul on nii mõeldud pool segakoor laulab, seal on pillisolistid, on keelpille puupuhkpill Bill ja siis ma olen mõeldud need, et nad oleks nende lauljate vahel kõik, nii et nad oleksid kooriliikmed. Muidugi see ettekanne, mis me tegime selleks, nii et nad olid keessel ei saa kokku need täpselt panna. Teine variant on mul ka tehtud, see viimane lugu morfiana Kaljuste koolis on seal niisuguseid lauljat, kes mängib pill tabelis on välja need, mis pillinud mängivad. Ütlesin neile need partiid ka, nii et nad osa laulavad siis selle koha peal nad mängivad, nad on seal jällegi lauljate vahel ja see on ka lavaline muusikaga, nii et kui sa ütled, et lavalist muusikat ma ei ole teinud, siis olen küll on mõeldud lavaliselt punases raamatus isema, seal etenduse ajal võtsin maha, neid valgusse oli valgused punased, valgusid, panime tilised, kellamängud olid seal siis punased raamatud olid, kus nad laulsid selle kõik lauale. Nissan elektronnojah, see on niisugune teatraliseeritud, aga ma mõtlesin lava all just teatrimuusikat puhtalt teate jaoks spetsiaalselt kirjutatud. Suur unistus on vast jahte juhatele operlite lõbule. Ajakohasemaid ideid on, aga ei tea, kas sa kannad kaua, enne kui kirjatöö kallal asud? Maa oma lastele õpetan koolis, nii kui ei oska teha, hakka kirjutama, võta pliiats kätt, hakka tegema. Ise olen samamoodi, kui ei oska, hakka tegema. Jah, aga nüüd on kuu aega nüüd terve jaanuarikuu mõned käin ühe asjaga ringe vot ei saa pliiatsit ketud olenutade teinud muidugi, aga ei tule välja. Ilmselt põhjus on selles ka. Et juba aastaid on mingil määral midagi, on juba tehtud siin ja nüüd tahaks natuke väheke kõrvale keelata, ei tea, mis teha siis sotsid? Muidugi kurb, kui jäädki otsima, kas sulle tundub, et sa oled ammendanud, avastili võimalused ei ole. Aga miks sa pöörata tahad? Võib-olla rohkem segavat pöörata? Nii et tegelikult tee on ikkagi sirge olnud ja läheb veel edasi. Paistab, et peab ikka kaks jalga mullas olema, ütleb oma rahvamuusikat siin. Vähemalt mõtlema selle peale, kas nüüd täpselt teha seda tugevalt rahvuslikku algega on ka tedremäng mis meil on sisse mängitud flöödiansambliga ja mis kõlas rahvatantsupeol sai otsitud kõla kõrve, ma mäletan seal saia pilli sisse poetude keelte peal mängitud, seda sai ka kodus, mul oli pianiino, selles olin seal kõhuli seal külilisel pianiino all, siis Nis põnevad vurrid olid. Aga siis ma läksin siia, kas siia meie majas siin raadiomajas sai kliente teha ja sai samamoodi teha? Ei tulnud, nii hea kõla, vot mina ei tea, miks minu pilli peal nii hästi kõlas, ilmselt instrumendi vahe ongi täitsa uimastavalt uhked. Värvid tulid välja nii et seal sai otsitud talvega päris vist isemoodi veel. See vast oli üks lõbusele loo tegemise juures. Seal on tsiteeritud ka muidugi nüüd poplaule seale. Millal meie pulmad teeme, kui palju see nüüd kohale jõudis ja nii, et mingil määral on aluseks võetud ka seda teed pulma ja kuskilt sealt mingi konksu võetud kokku viidud millegi, kas terve mäng oli tellimustöö või oli küll, sa teadsid, et see läheb tantsu jaoks? Jah, oli selline. Mis sa selle kohta võiksid öelda? Meil on niisugune uhke koor, nooruse koor, nüüd ta on veel kõrgemale läinud ja kirjutaks veelgi, neile ei pääse vist ligi enam. Aga see oli siis, kui nad natuke veel nii kõrgel ei olnud ja siis ma viisin ühe noodi neile. Jällegi. Tekstiks on võetud aluseks köögis olev see kokaraamat, kus on tass teed peal kirjutatud, mis lamaton seal sees on, et võileibade tegemise õpetused mitmesuguste jookide tegemiseks on õpetused. Ja siis sealt idee võetud ja kuna see ise ei andnud õiget mõõtu välja, siis need õppule sai teha niisuguse tõbise inimese osa kus ta haige job, ravimteed. Need on kõik teravamaitselised ja mitte alati heamaitselised ja raudrohutööde. Ja siis Vellede poole sulle siis tuli see haigus köimiteerida, kool hakkab laulma köhides, see on muidugi organiseeritud küsimine saalis muidugi aru ei saa, kas nad kogemata köhivad, aga kui see läheb juba dirigent juhatab juba, küsivad juba dirigendi järgi väike niisugune süsteem tekib, siis saadakse aru, et seal keegi tõbine on. Siis pakutakse juua seal seda jooki või seda ja siis tuled juba vitamiinid kõne all, mis vitamiine B1, B2. Et neid tuleb võtta. Ja siis saab see terveks saamine. Ja teine pool on siis lõbusam osa juba. Kas teed juba need, noh, tavalised korralikud teed, millega siis kas sellega jõue või niisuguse suupistega võtta või võtta nisust leiba juurde? See tundub esimesel pilgul nagu nisugune pilalugu olevat niisugune naelu lugu ja kadeelud seal sai mõeldud nii, et, et see on tõsimeelne lugu ja inimene haige on, siis ta on ikka täitsa rusutud meeleolus. Ei taha elada, põle pikka liha olle püsti tõusta. Ja kui siis lõpuks terveks saab, siis ta on tohutult rõõmus, hea meel, et terveks said. Suurest rõõmust siis laulad seda. Et see asi möödas Homostuudioosus, need on nüüd juba uuemad lood. Ja nagu sa siin enne mulle ütlesid, et siin sa oled siiski mõningat pööraku teinud juba oma stiili, kas see ei tähenda eemaldumist rahvaviisist veel? Jah, siinkohal rahvamuusikast muidugi tuntav võib-olla. Aga see on jällegi tekstivalikuga nüüd teine suund selles mõttes, et eesti keelest sai nagu lahti töödeldud ladina keele peale mindud üle. Nii nagu see punane lamatki sai võetud seal ladina keeles ja siis on mul hiljem veel cum laude, oleks ladina keeles. Tähendab idee tuli sellest, et lõpu sumelal oli seene kantaadid ja seal on neid seeni nimetatud ladina keeles. Ja siis sealt see nagu see idee üles võetud ja ma püüdsin valida nüüd niisuguseid ladinakeelseid sõnu, mis on rahva hulgas enne juba ammu tuntud, siis ma kogusin need üli toovad need ütlemised välja ja siis sellesse üks lugu tehtud. Ta on need tudengite jaoks muidugi muidugi tudengid on teda etega kandvate bee kammerkoor on esitanud ja teaduste akadeemia ei ole ka tudengitest kaugele, siis oli Tartu Ülikooli naiskoor, laulis rohkelt. Punase raamatu puhul ma küsin, kas sa tunned kaasa roheliste liikumisele? Nii, mul on idee rohelist raamatut kirjutada. Jälle ei ole pihta saanud, aga võib-olla teen valmis, keda siis on teisi värve ka veel siin maailmas olemas? Ei tea, mida see roheline raamat kannaks, aga see, millest siin jutt, on see roheliste liikumine, see on see elu, kõik päike, õhk ja isetunnet, kui sa lähed välja, tule enam midagi hingata, siin pole midagi juua juba Tallinna vesi, nõmme, vesi läheb juba leki. Siin oli mitu õhtut, räägiti, nõmme veest, põhjaveele läheb lähemale, see, see pinnavesi puurkaevudel on need lahtised, neid ei kasutata üldse. Kinko lugu, mis ka omal ajal sai ette kantud. Seginko oli ka nagu selles tsüklis, mis looduse kaitsmise jah, on küll. See on jah, päris aktiivne nisugune vahelesegamine. Ja üldse ise püüan nagu niimoodi kirjutada, mitte vägani. Lillidesse minna väga homme alaseks Minnast elust on ikka väga palju võttonist pidepunkte ja vot selle pihta need lõie sellest mingi muusika kirjutada. Aga mitte tsitaate, teda see tuleb, kui ta oli teistmoodi läbi. Et paljud kunstnikud ja heliloojad kurdavad, et nüüd see eelmine aasta, mis meil oli hästi plahvatuslik aasta ja ei oska kirjutada kunstnikud lihtsalt elu on niivõrd terav, äge ja sündmusi täis ei tule järgi enam. Ja see, et me need plakatlikult teeksime, seda see jälle ei sobi. Aga siin tuleb jälle kuidagi leida mingi sügavuti mingi minek. Kuidas leida, see ei tule nii üle, mida öelda, kus, mismoodi öelda, sonaadikesid Eha praegusel ajal ma ei tea. Kuriteona. Kas selline mitte välja tulemine tekitab natukene närvilise olekuga endale? Tekitöörit närviliseks teeb see, kui ma seda kuubiku külge siit ei leia, üles. Ühe külje leian üles, siis ma leian need ka päeva, vot seda ei saa, hakkan keeramisel, läheb mööda, siis läheb kõik sassi. Seega, mis enne käte saadadel põhiliselt ei lähe. Muidugi peab lihtsalt oskama üle olla, kus põhjust ei ole mitte liiga sööbimasin mõistusega mõnestki asjast üle olema ja kus tõesti vajanud, sealt peaks rohkem töötama. Ei mõtle. Aitäh ja ma soovin sulle, et nüüd see mõte, mis praegu välja ei taha tulla, et ta kohe üsna varsti hakkaks kujunema formeeruma juba konkreetsemaks, ma mõtlen seda kurtmist, eks ole, sa juba jaanuarikuu kannad tahad midagi teha ja ei tule välja. Noh, eks ma täna õhtul teed valmis selle, mis välja loodame, et see nii läheb. Ja lõpuks siis olgu need välja öeldud. Tänases saates mängisime suure hulga muusika katkendeid tervikuna kõlavalt paljud nendest pühapäevases esimese programmi kontserdis kell 22.