Protokolliraamatut kinnitavad. Käesoleva aasta kolmandal juunil võttis Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatus oma koosolekul vastu liidu uueks liikmeks Maie Kalda. Küllap nendele, kes meie viimaste aastate jooksvat kirjanduselu kas või põgusaltki on jälginud, polnud see teade üllatavaks uudiseks. On ju Maie Kalda juba ligemale 10 aastat meie kirjanduse päevaprobleemide vaagimisest õige mitmes lõigus osa võtnud ja eriti kõige viimastel aastatel oma töödega igati soodsalt silma paistnud kui mitte niivõrd kvantiteedi, siis seda enam kvaliteedi poolest. Ja eks viimane olegi ikkagi peamisi kriteerium, olgu siis kirjanduses või mis tahes muul elualal. Kui ma käesoleva saate sissejuhatavate sõnade jaoks lasksin pilgu üle käia Maie Kalda ankeedivastusest praegu teoksil oleva eesti kirjanduse biograafilise leksikoni toimetusele selle leksikoni koostamisest muide, võtab ka asjaosaline ise aktiivselt osa, siis tuligi seda, et Maie Kalda senise töö ja tee tähtsamad etapid mahuvad kirjapanduna üsna vähestesse lausetesse nagu enamasti meil kõigil tema eakaaslastel sõja ja okupatsiooni aegadesse langenud lapsepõlve ja kooliaastat mis Maiega tal möödusid tema kodukohas Väike-Maarjas. Samas lõpetas ta sõjajärgsetel aastatel ka keskkooli. Edasi viis tee Tartu riikliku ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Esialgu küll mittestatsionaarsesse osakonda, sest vahepeal tuli maitsta ka esimest oma teenitud leiba olgugi, et siis nii kuivaks peetud ametialal nagu raamatupidamine. Hiljem aga tegi Maie Kalda läbi ka oma esimesed kirjatööristsed ajakirjanikuna tolleaegse vao masintraktorijaama ajalehe toimetuses. 1900 53. aastal astus Maie Kalda Eesti kirjanduse erialale statsionaarsele õpilaseks ning omandas filoloogi diplomi. 1956. aastal. Ongi peamine senisest käekäigust nimetatud, sest tööl oldud aastate arv ei küüni veel õpiaastatega võistlema. Ja ometi on viimased kümmekond aastat kõige kaalukamad ja tulemuste rohkemat aspirantuuri keele ja Kirjanduse Instituudis Tööväitekirja Jaan Kärner kirjanduskriitikuna kallal sugugi mitte kerge teema. Noorele uurijale. Aga nagu iga ette võetud töö või toiminguga sai ka Maie Kalda oma dissertatsiooni tööga edukalt toime ning esimese naiskirjandusteadlasena sõjajärgsetel aastatel kaitses ta oma väitekirja. 1963. aasta algul. Aastat tagasi ilmus nimetatud uurimus keele ja Kirjanduse Instituudi toimetiste seerias ka iseseisva raamatuna. Uks kirjandusteaduse varamut juurde oli jõudsav sammul avatud ja praeguse Instituudi vanema teadusliku töötaja õlgadele langes, langeb üha ulatuslikumalt ja vastutusrikkamaid ülesandeid, ent pöörduge praegu uuesti tagasi. Seni käidud tee algusesse. Ega vist selgi korral ei pääse mööda kulunud ja päevinäinud küsimusest mida sellistel puhkudel ikka esitatakse. Kuidas ja kunas tekkis huvi kirjanduse vastu, kutsumus kirjanduslikuks, tööks? See on jah, niisugune küsimus, mida nagu suvi rohkem esitada pool klassikutele või kes ikka juba on keegi. Aga no ma püüan vastutasid huvi kirjanduse vastu tekkis arvatavasti kuueaastaselt siis kui lugemaksin ja lugesin metsikult palju, igatahes rohkem kui praegu vist ma julgeksin öelda, nii viiendas-kuuendas klassis siis oli mu ema raamatukoguhoidja ja noh, ühesõnaga kõik teed olid avatud ja ja ma imestan, et mul ei ole tulnud hakata prille kandma. Suure kupatuse peale, nähtavasti aega oli rohkem lugeda. Nojah, sureb praegu on ju nii, eks ole, kohusetundest sa loed läbi ka võimalikult kõik eesti algupärasest kirjandusest ilmub ja selle arvel jääb lugemata väga palju tõlketeoseid ja noh, rääkimata juba algkeeles eneses lugemisest. Aga kui sa nüüd kirjutamise vastu huvi tunned, siis no ja kirjanditega oli niisugune kurb lugu, et vabad teemad kirjutas mul ema ära ja ise ma hakkasin kirjutama siis, kui noh, anti juba kirjanduslikke teemasid, tead küll näiteks Bizuenna kangelased või tegelast, tegelaste galerii või midagi sellist, aga need asjad hakkasid endale istuma. Ja seda ma pean küll ütlema, et viia, et ma sain mõlema eest. Aga nojah, nagu juba mainitud, et autor polnud mitte alati nina ja päris kirjutamine see algas nii-öelda kriitikuna, sündisin koos ajakirjakeel ja tõrje algab, eks ole. See on ju iseendast üsna huvitav detail, et Maie Kalda esimene retsensioon, see oli Eessaare Aadu vastilmunud jutustuste kogu uus väljaandele ilmus 1958. aastal. Keele ja kirjanduse esimeses numbris. Kui seda praegu üle lugeda, siis muidugi on märgata teatud õpilaslikust kas või kas või jah oma järsu ja, ja üsna üsna Krahwaretse lõpplausega. Ja muidugi ei ole see võrreldav näiteks sama ajakirja käesoleva aasta juuninumbris ilmunud Mats Traadi luuletuskogu Kaalukoda arvustusega, mis minu arvates oma tiheduse ja avara üldistusoskusega on meie kriitikas kindlasti üks paremaid näiteid. Aga vist on ju nii, et keel ja kirjandus on, on sinu kõige kõige olulisemaks tribüüniks. Jah, nii see on. Jõgi oli see mees, kes kaks kuud enne esimese numbri ilmumist tuli ja võttis mu kohe korralikud navi. Ütlesid, et mis ma mõtlen ja kaua ma ootan ja taastuks, peaks juba, tähendab vanus nii kaugel olema ja aspirant olen ma ka ja et oleks aeg ikka juba ennast avaldama hakata. Ja andis mulle ilusti niisuguse teemaga. Tõnu, arvatavasti see oli momendi teemadest kõige jõukohasem mulle, mis tal välja pakkuda oli. Jõgi muide tema teened üldse nooremate kriitikute kasvatamisel on ju kohe hästi suured ja ta kuidagi väga hästi oskab selle noore kriitiku või võikriitikuks pürgiva noore inimese võimeid arvestada ja isegi nagu kalduvusi ja Vaitherg, jah, ja ja annab järk-järgult raskemaid ülesandeid inimesele ja nii kohe vägisi viib su sinna teele välja. Jah, ega ju ei ole vist liialdus, kui me, kui me praegu siin räägime, et et keele ja kirjanduse baasil on üles kasvanud õige õige mitmelt viimasel ajal silma paistnud kriitikud ja, ja see ajakiri ja tema toimetus on igati soodustab uute nimede ja uute jõudude astumist kirjandusellu. Ja selles ei ole kahtlust ja noh, eks asi veel Sa mainisid, et ma peamiselt Keeles ja Kirjanduses olen esitanud. Ja mujal ka, aga siiski peamiselt seal ja ma pean ütlema, näiteks Loomingu toimetus minule liiga sageli tellinud muuseas ei esita, aga teine asi on jälle see, et looming on nagu rohkem ikkagi kirjanike häälekandja ja kriitikanurk on seal ka kuidagi kirjanikele meelepärasem. Eks ole leebem ja niisugune. On ju ka sõjaväed, toimetajad sulle näitavad mõnikord kommuni kare lause on sees, et sama asja veisuga ilusamate sõnadega ära öelda ja ja selle vastu ja keel ja kirjandus on ikka, ma ei tea, tema on jah, kriitikute kirjandusteadlaste häälega kurjem kui tiitli järgi muidugi. Pidu ja eks ole aga, aga jah mida siis soovida? Ühesõnaga kriitikalt rohkem, rohkem teravust, nii mitte üksi siis Keeles ja Kirjanduses, vaid ka teistes väljaannetes. Siin jällegi oleneb ikkagi palju anud üldisest ilmast ja noh, sellest on kirjutatud, varenier räägitud ja et iga ajakiri või ajaleht peaks kuidagi oma kriitika nurga kujundama vastavaks omaenese üldisele profiilile. Noh, näiteks jah, noorteäär võiks kirjutada rohkem noorteteostest. Rahva hääl peaks valima tõesti kõige paremaid tõlketeoseid ja näitleja populariseerija. Nonii läkski jutt kriitikale üle, võib-olla siis räägiksime ka ilukirjanduse ja kriitika vahekorrast. Laiemas mõttes on ju teada, et, et kirjanikud on kriitika suhtes ikka hästi tundlikud olnud ja kriitikale nii sobival kui ka soovimatel juhul kanna peale püüdnud astuda. Eks vahele õigusega, teinekord aga on kriitikaga õiendamine kurjastki olnud ja kuidas sinu arvates need suhted peaksid olema nii õiged ja normaalsed, kas, kas kriitika siis on kirjanduse võrdväärne osa või, või on ta siiski nii poolvenna seisundist? No eks peab omaks võtma, et ta ikka see kriitika niisugune ääremaa on. Tule, ta, pole ta ilukirjanduse põleda, teadus natuke mõlemat. Ja muidugi mul puudub jultumus, hakata ennast ja oma tsunfti need tõeliste loovate osa võrdlema ja selles, et kriitika vajalik on selle, sellest siiski noh, ma olen täitsa veendunud, muidu ma seda tööd ei teeks ka. Keegi. Nii on ju tuntud Juhan Smuuli ütlused, triitikat tuleb arvestada, kuigi teda Ei saa armuaega ka puutun nendesse tihtetesse ja väikestesse õelustesse, mida ühtelugu on kuulda olnud. Väike poolt, siis minu arust tuleks neid võtta täitsa huumoriga ja isegi võtta kui tunnustust ja sest eks ole, ei hakata oma keelt ja vaimuteravust proovima täiesti tähtsusetu asja kallal. Ikkagi see näitab, et meil on funktsioon, mõtted liikuma ja nii edasi. Ja nojah, ja just ikka huumoriga, nagu ka võtta jõgi kunagi kirjutas. Jälle hakkan jõge tsiteerima. Et kriitika kallal närivad ainult loomingusse vähe edukad. Ja asi oleks juubeliartikkel veel ka, et neil ei ole jah, aga samas jah, peab ütlema nagu miinimus ka pidamata sõnavõtus kriitika arutelul mäletad, märkis, et, et isegi need virisejad kirjanikud on väga õnnetud, kui kriitika neist välja ei tee ja nii et jah, juba nende eneste sõnu on väga kerge võimalike kriitikaga siukse ära. Ferrari. Tika saamika ja häda siis, kui ta ta on ja kui ei ole, on, on jälle paha. Jah, sa oled ju ka minevikku kirjanduskriitikat uurinud oma oma poisi töö liinis. Kuidas seal on silma hakanud see? Nüüd jällegi jah. Vahekord, mis siin jutuks oli, oli, on, on ta kogu aeg olnud terav või veel teravam. Ja norimise on kogu aeg olnud ja ikka millist, milliste sõnadega? Mul on meeles, kuidas üks anonüümne kriitik kirjutas David Mardsoni Jaan Ots tabeli teost ehise retsensiooni seal Eesti Postimehes kunagi 1879 vist. Ja siis ta lõpetas selleni niimoodi, et et mõlemad mehed on lubanud oma raamatule järje järele saata. Aga meie loodame, et nad iialgi oma ähvardused teoks ei tee. Millised väljendused? Meie kriitika on lihtsalt lastega ikka kui võrrelda ja mida ta nüüd oma nõia ja nende arvelt leer, kuidas kodanlik, kui see Eestis, see poleemika käis vahendeid valimata, milliseid jubedusi, isiklikke asju lisati näkku. Ja üldse ja kriitika ajalugu õpetab mõnda asja tõesti teises valguses nägema. Näiteks seesama palju kurdetud meie kriitika mahajäämus. Kui vaadata, milline oli kriitika 15 aastat tagasi või milline ta oli veel kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel, Ki siis ikka praegu võib öelda meil tegemist juba professionaalse kriitikaga. Aga kriitikuna, kas sulle istu paremini luule või, või proosa ja siis teine küsimus ka juurde, kohe, millisest teosest on, on parem kirjutada retsensiooni kas kas väga tugevast heast raamatust või keskpärasest või koguni nõrgast. Ma olen kirjutanud, mõlemast on roos, roos ja ikka vist Joosis toimetajad vaatavad, et mulle see asi istub paremini. Seda võiks võib-olla natuke üldisemalt isegi vastata, et proosa ja luulekriitikana mõlemal omad raskused ja karid ja minu meelest ongi luulekriitika viga meil üks niisugune noh, nii tehniline või ülesehituslik viga on see, et need artiklid killustavad retsensiooni killustuvad luuletuste kaupa selliseks väikseks nokitsemiseks. Ja proosa kriitika samal ajal kaldub liiga ümber jutustava luule puhul seda ohtu, mis seal lekkida ja ja neid asju nagu minu arust peaks silmas pidama, et neid hädasid vältida. Aga muidugi ma pean tunnistama jah, et roosa mõistmine seda peetakse üldiselt ka kerge või et juulis jahedus lugeja seisukohalt hea kriibiku liiklikul ka ikka esitab väiksemaid nõudeid, minu meelest on. Niimoodi heast raamatust on väga raske kirjutada. Suur vastutus on esse, seal ei Lanestasid allaks maha seda headust. Ja et sa suudaksid natukenegi viia, ütleme, selle inimeseni, kes pole veel lugenud suudaksid lihtsalt äratada temas hirmsa tahtmise, ta võtaks kätte selle asja. Aga Haiba raamatul määratult naeratusi on hirmus raske ja Sand liitikas kõige raskem minu meelest. Ja muidugi ta pakuka kriitikule endale palju rohkem selline asi, aga kergem on kindlasti halba teost arvustada ja nojah, ja, ja selles mõttes just peakski algselt olema tööjaotus kriitikute vahel, nii et noored kriitikud las arvustavad noh, nihukesed nõrgemaid asi ja, ja need vanad ja targad ja kogenud need tõesti ponnistagu ennast ja katsugu ja head raamatut viia lugejateni. Päris pikalt räägitud, aga üks külg on ju ja ja sama oluline või veel olulisem, kuidas seda. Ta on ju ikkagi põhitööinstituudis ja kirjanduse ajalugu. Mis praegu teoksil on, kuidas sa ise hindaksid neid vahekordi, kas, kas kirjandusajalugu ja kaasaegne kirjandusprobleemid on, on nii võrdselt huvitavad, võrdselt südamelähedased ja kuidas nad kokku omavahel sobivat, kas üks ei hakka teist segama või või vastupidi? Segavad muidugi teineteist, aga täiendavad samal ajal ka ja kui nüüd nii esitada küsimus, et kas ma kummastki raatsiksin loobuda siis ega Kelley ja noh, näiteks oli niisugune situatsioon üks aasta, et paisati äkki 20.-test 30.-test aastatest nende uurimisest möödunud sajandi keskpaika, Janssoni, tema kaasaegsete väikeste kirja. Ja no aga olukord õuduse autorit ei olnud leida Johnsonit, keegi ei olnud uurinud, nii et noh, juba oleks autor ette olemas olnud, keegi pidi võtma ta käsile. Ja no muidugi läksin eelarvamusega juurde, et mis see siis nüüd on, et killusta ennast siia ja sinna. Aga, aga siiski jah, see kirjandusajalugu ja tänapäev on nii tihedalt seotud kuidagi, et et lõpuks kujunes nii välja. Jansoni tegemine oli mulle endale mitte ainult hirmus õpetlik, vaid ka hirmus huvitav ja lõbus ja üldse see peatükk Janseni kirjanduse ajaloo teises köites on üks neid, mida kõige suurema mõnuga isegi olen teinud ja, ja tekivad kuratlikult paralleelid. Näiteks Jahi Hansenit lugedes kaasajaga näiteks niisugused mõtted, et miks me õpime Jansenilt seda, mida ei oleks vaja õppida, näiteks titaktilisus noh, on midagi ei ole teha, mõni hüppab Janseni üle omadid aktilisusega omal ajal, miks meie seljetonistid ei õpi Jansoni seda, mille koha pealt ta näit, mille tõlge ja, ja kaugelt üle läheb ja kõiksugu need puuslikud ja mis nad on, ei saa näolegi Jansoni sõnale. Nii et see jah, esialgne hädaabitöö see tõepoolest pärast kujunes niisuguseks hiigla toredaks kõrvale võikeks. Ja ikkagi üks niisugune õpetlik joon on veel juures, ma ei teinud ju ainult Jansenit, vaid ka üks kolm-nelikümmend tema kaasaegset vähemad kirjameest ja vaat kui sa seda kirja. Ja no need olid helged kujud, aga seal oli David marssal Friedrich Wilberk jätk. Mul ei ole meeleski Rosen, Bahia igasuguseid kolm 30 jah, niisugust väikest kirjameest. Ja vaat, kui sa neid loed, siis tunned äkki, kui hirmus palju me oleme 100 aasta jooksul siiski edasi läinud ja, ja ma olen vaadanud neid noori kirjamehi. No kirjamees on isegi solvav öelda ütlemises kirjanikke ja kriitikuid kes, kellel on küll kaunis lai, niisugune noh orientatsioon on, ütleme, vene kirjanduses kaasaegses ja niisugune laiuti orientatsioon või erudiktsioon on olemas, aga kellel ilmselt puudub kirjandusajalooline eesti kirjanduse ajalooline eruditsiooni, et nemad ja lasevad oma otsustustega ka mõnikord märgist mööda. Aga nüüd, nüüd on üks päris isiklik kulaadi küsimus mul veel mõttes on ju teada, et et kõige selle töö kõrval Instituudis ja kriitiku ülesannetes leiab sa väga palju aega veel mitmeteks muudeks tegevusteks, ma mõtlen sport, timis, tennist, kergejõustikku ja ujumist ja, ja ja sae ja samal ajal ahvatlevad teatrid ja kontserdid ja, ja nii edasi. Nii et siit tekib küsimus, kuidas sa oled oma oma aja selliselt jaotunud, et sul jääb võimalus nii üheks kui teiseks tegevuseks? See ainult näib nii, et ma oma ajaga hästi välja tulen ja oskan seda kasutada. Tegelikult noh, ikka tunneneb, killustan seda aega ja nende kõrval harrastuste arvel ja ja et see kindlasti tuleb mõnikord kahjuks ka põhitööle. Aga teiselt poolt, aga teiselt poolt kasuks muidugi. Ja no minu meelest ikka jah, inimene nagu, nagu kirjutatud, et inimene ei ela üksnes leivast, niimoodi ei saa ka inimene elada üksnes kirjandusteadusest. Ja ja ühekülgsus, jah, jumala eest, see on üks kole asi. Nojah, aga mis nüüd sellesse harrastustesse killustatesse puutub, siis üldiselt ma kardan väga, et need, viienda käite taimetaminalist teeb sellele kõigele lõpu peale tuleb ikka nii tõsiselt, ainult ühe asjaga. Kirjandusaja, viies köide ja ja nojah, see on, see on köide mille toimetamine on Maie Kaldale usaldatud ja kuigi ta praegu töököite juures on ju üsna algstaadiumis, aga, aga ega küllap küllap on, on see koorem juba ikka praegugi tunda andnud. Esialgu muidugi vähe, käin niisuguse abstraktse muretsemise vormis rohkem, aga muidugi jah, töö käib, autoreid juba mitmed töötavad ja eeltöid on juba tehtud dissertatsiooni ta näol ja nii-öelda kompositsioon on ja? La tähendab see niisugune struktuur või kuidas öelda seal mingil kujul olemas lõplikul kujul ta saab alles hiljem tulla, sest noh, nagu teada, meil on kavatsus viia selle äärmiseks piiriks 1967. Kas viienda köite juures töötamine on selle tõttu hõlpsam, et aine on hoopis lähedam ise juba nii läbi läbielatud see see etapp? Sisse elada pole enam vaja, et noh, oled ju kogu aeg kaasa elanud juba seda aega kui mitte kogu aeg, siis vähemalt no ütleme pool sellest köiteajast kindlasti. Aga, aga jah, ma pean tundma, ütleme, et mina usun distantsi teooria sisse ja raske on tõesti nii kaasajakirjandusest tõeliselt objektiivset pilti anda selles mõttes, et mis seal, mis seal tõelist suurt on ja mis tagaplaanile vao, sellesse ikkagi jääb aja otsustada, suurel määral muidugi abide kurjad meile ära ja no muidugi kergendab suuresti meie tööd, see kõigi järgmiste käideta juures tähendab lähedam metotoloogiline küll kergemaks selles mõttes, et palju küsimusi on esimeste köidet juures läbimõeldud tervele sellele kõigeta seeriale pani aluse ikka esimene köide, toimetaja vinkli, töö, selle köite ja üldse terve terve selle viieköitelise välja ande metodoloogiliselt printsiipide välja, töötan seal, see on ikka niisugune tohutu vundament. Mille peale nüüd järgmiste käidete autoritel ja toimetajatel on nii üsnagi mugav toetuda. Hakkame otsi kokku võtma, võib-olla siis ehk üldse püüaksime iseloomustada meie kirjanduskriitika praegust praegust taset. Mis siin on? Siin on head ja mis on halba ja, ja millises suunas ta peaks edasi arenema? Sellest on viimasel ajal palju räägitud ja pakutud ka mitmesuguseid teid edasi arenguteid aga ma avaldaksid oma kahtlusi mõningate välja pakutud niisuguste arenguteede kohta. Viimasel ajal on paar artiklit ilmunud, üks nendest oli Adamsi sulest, teine visterna siirakult, kus loodetakse niisugust värsket verd. Ja taas eluks. Ja vaat siin tekib kahtlus, sest see on ikkagi, nojah, žanrid üldse, eks ole, nemad tekivad ja kaovad. Ja essee õitseaeg oli juba sajandeid tagasi. Nojah, jaga ta rikas, rikas ja väärtuslik pärand muidugi. Seda muidugi tõrje valgustus seal ta oli möödunud sajandil. Ja, ja seal tõesti nagu ma ei tea, kas ta vastas võib-olla ajavaimule. No kindlasti peab see nii olema universaalseima haridusega isik, puu, eneseväljendus, vahendiks oli, ta võib olla vägagi sobiv, aga ma ei julge hästi loota. Tänapäev nõuab ikka nagu asjalikult isegi luulelt. Ja hakata nüüd kriitikalt äkki nõudma niisugust hiigla kõrget lennukust ja ja lillelist artiklite poeetika ja mulle tundub, et see eriti perspektiivikas ei ole võib-olla niisugune õigem ja kaasaegsem sõna oleks siiski kriitika tuleviku asjus oleks publitsistlikku. Sellest on palju kirjutatud ja räägitud. Ja Aksel Tamm näiteks Ülo Tontse mõnigi teie veel aa jaa, ma toetaksin nende mõtet seal joones, et kriitika annaks rohkem informatsiooni, see on moodne sõna informatsiooni väljastpoolt, seda kirjanduslikku objekti, milles ta kirjutab ja sel viisil muutud juba iseenesest rikkamaks ja elulisemaks ja muidugi ka lugeja jaoks huvitavamaks. Ega vist ei pruugigi teha mingit ümmargust kokkuvõttet, sest ega meil pole käesoleval korral tegu mingi väärika juubelijutuga. Maie Kalda rääkis siin meie kirjanduse kriitika saavutustest ja soovidest edaspidiseks. Meie kirjandus on eriti viimastel aastatel jõudsalt edasi arenenud ja areneb muidugi veelgi ning eks pöia kriitikagi sellega sammu pidada. Usume päris kindlasti. Oma osa Eesti nõukogude kirjanduskriitika näojoonte kujundamisel annab ka Maie Kalda oma tulevaste töödega retsensioonidega aasta ülevaadetega probleem artiklitega, mida ta seni on kirjutanud ja, ja mida ta kindlasti edaspidi kirjutab. Teed on lahti ja palju tööd ees ootamas. Mis siis muud kui jõudu ja jaksu edaspidiseks?