Täna räägime Legismist. Legism oli Hiinas kunagi väga levinud õpetus Hiina keisririik loodigi legistlikel põhimõtetel ja hiljem küll legistega põhimõtteid otse häbeneti Hiinas aga aga mitmeid nende põhimõtteid kasutati ka. Aga mis puutub Hiina rahvavabariiki, siis moodsed ung armastas vana hiina filosoofidest kõige rohkem Negismile aluse panijaid, Shang, Yangi ja Halfeid. Ning ise ka toonitas seda. Legism on tänapäeva Hiinas ka väga olulisel kohal. Sõna oli hism. On muidugi euroopalik termin, mida kasutatakse selle selle õpetuse kohta ka selle aluseks on asjaolu, et Legismi õpetusel olulisel kohal oli seadus. Seega legistid taotlesid seaduste kehtestamist ja seaduste maksumust. Aga meie olime harjunud seadustega, mida kehtestab parlament ja meie oleme harjunud, et seadusi muudab parlament ja, ja iga parlament võib, võib seadusi muuta. Et aga see seaduse muutmine oli kerge asi. Aga flegistlike õpetajat ei järgi seadusi, pidi kehtestama valitseja ainuisikuliselt ja iga järgmine valitseja võis kehtestada uued seadused, pööramata tähelepanu sellele, millised olid endised seadused. Ja Legismi põhilised taotlused olid peale seaduste see, et rahvast tuleb rakendada antud seaduste täitmiseks kahe meetodi najal. Kõigepealt on selleks sõjapidamine ja teiseks maaharimine sõjapidamine selleks, et riik saaks laieneda. Ja Maarimine sellepärast, et riigi toidu hulk kasvaks ja ka teiseks, et rahval oleks tegemist ja eelkõige maaharimine pidi seisnema uudismaade ülesharimise ees. Ning üldse tihti lõppevad legistlikud traktaadi selliselt, et ja kui seda teha, siis saab uudismaa üles haritud, tuletab väga nõukogude propagandat meelde ja iga totalitaarne süsteem on teatud mõttes registlike õpetuste teostaja, kuigi nad ei teadnud tol ajal dollari, Stalin ei teadnud keskmistega, ei teadnud Hitlerlik keskmistega samasuguseid meetodeid kasutanud, tasid edasi. Legism nõudis riigi Unifitseerimiselt, kõik peavad, oleme unifitseeritud, unifitseeritud peavad olema kirjamärgid ja see lõbuseiga konstruktsialistidel ja seesama idee alles ja tõepoolest kirjamärke unifitseeritud. Tänu sellele ongi Hiinas praeguni olemas ühtset kirjamärgid, kuigi tänapäevane Hiina rahvavabariik neid lihtsustab ja neid neid moonutab teatud määral. Edasiharidusele halb haridust ei ole vaja teostada rakendada ei ole vaja inimesi õpetada. Öeldakse isegi seda, et mõistus ja rääkimisoskus, need on mässuv abivahendid. Nüüd kuidas rahvast hoida oma võimu all, selleks tuleb kasutada autasusid ja karistusi. Mõlemat asja tuleb ergutada ja laita inimesi, aga karistusi peab olema alati rohkem kui autasusid. Aga nende andmisel peavad olema ühesugused nõuded, et inimesed peavad teadma seda. Ja muidugi kõige halvem kiht on, on vaieldamatult haritlased, oli ta seal üldse vaja, haritlasi võrreldakse lutikatega. Ja lutikaid tuleb tappa, sest haritlased püüavad rahvast tugevaks ja rahvas ei tohi tugev olla. Rahvas, seda ühiskond peab olema alati nõrk, siis on riik tugev ja riik saab kõik tegema selleks nõrgendada rahvast, kuidas rahvast nõrgendada. Seda on väga lihtne teha, sest mõeldi välja koputada süsteem pealekaebajate süsteemi, see esimest korda ajaloos suur peale Kaibade süsteem tekkiski Hiinas. Ja see oli, kui lõpuks see sinivalitseja kolmanda sajandi lõpul enne meie arvamist ühendas Hiina ühektivises keisririik, siis olid need pealekaebamise süsteem levis üle kogu Hiina aga hiinlased olid juba harjunud konfussanismiga, kes püüdis konfunktsianismi hävitada, neid tapeti ja tapeti julmalt nende elusalt mõtteti koosneda raamatutega, nende kond sotsialistidel raamatuid hävitati, aga hoolimata sellest nii kui nende viimane keiser kolmandal sajandil lõpus enne meie arvamist kukutati, siis tuli kust dünastia, hani dünastia, kus kosmosianism suurde ausse ja pärast seda keegi ei ole. Enne mahud ei ole keegi julgenud Legismi ametnikud Enda ideoloogias kuulutama, nii et see näitab missinoloogiaga praegu tegemist on nina, rahva valiks.