Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Kunstiministeeriumis on seekord külas Marit Ilison, kes tegeleb väga mitmel väljal korraga ja hea ettekääne teda siia korraks kinni püüda. Oli siis hiljuti toimunud peaaegu sellist minifestivali mõõtu võtnud sündmuste jada. Nimed avas Sis Marit Ilison Hop galeriis näituse, teine esitles disaini raames oma uut kantavat naistemoe kollektsiooni. Lisaks toimus ka hüpikpood, kus seda kõike oli võimalik soetada. Tere, Marit. Tahtsingi küsida tegelikult alustuseks, et sa tegeled nii paljude asjadega korraga, lisaks siis sellise kontseptuaalse moega veel õpetajad väga palju mängib trumme bändis nimega väljasõit rohelisse ja nii edasi ja nii edasi, et kui palju kõik need erinevad asjad proportsionaalselt sinu päevades aega võtavad. No kokkuvõttes, eks ju, 100 protsenti, et siis ma arvan, et iga päev nagu jagunevad, et kindlasti sellist tööaega ja vaba aega mul ei ole. Nagu mu sõber siin nüüd Narzan siis nüüd hästi ängelgaks magama ja ärkan kell kuus ja kogu aeg teen midagi. Et jah, ei, ma ei oska praegu nad on tulnud kõige korraga need lisaks veel seal šõu ja oma näituse avamise vahepeal oli veel kaamese näituse avamine, kus mul on ka üks mitme komplektiline töö. Kaamos on siis Eesti moehetkeolukorda, kaardistab näitus disaini ja tarbekunstimuuseumis, mis on ka veel praegu lahti. Aga mis nüüd selle värske kollektsiooni ja näituse sellised niuke jõud seal taga? Ma arvan, et see on selline noh, minu nagu üldine lähenemine kõigele, lihtsalt nagu alati, ta on mingisuguse erinevas vormis, et see kõik algab sellest, et vaikse soovin luua tundeid ja kogemusi, mis ongi mu loomingu puhul hästi keeruline koht, sellepärast et lihtsalt selliseid asju, aga mis nagu täpselt tähendab ja tõesti nad peavadki sinna näitusele minema ja siis nad saavad aru, et aeduki, seda ei saagi päris niimoodi kirjeldada. Sõnades sõnadesse panna, eks ju, ja selle teise puhul on nagunii-öelda sihuke proosaline, tähendab vähemalt nii isikunäitus, kui ka naistekollektsioon on oma siis seal žanris nii-öelda teised, aga samas, aga mulle endale tundub, et kuna mul on peas nii tohutult palju miljon mõtet, siis noh, ikkagi ei saa aru, mis ma teen ja mind huvitab nagu selline ruum inimese ja nii-öelda siis teiste inimeste vahel, et ja mõtlen, et kuidas oleks, kui ma nüüd rääkisin kõiki oma mõtteid enda ümber korraga ja nende seest nii-öelda läbi ujuda, mis on väga huvitav asi, mis on tulnud seal näitusel välja, et mida ma ei osanud ette prognoosida, et inimesed tõesti nagu teevad sujuvaid liigutusi, kui näituse installatsiooni sees on need need on siuksed, toredad asjad, mis lisanduvad, mida ise ei oska ette näha, aga siis ongi selline veidike nagu eraldatuse tunne ilmselt saadab seda kõike ja siis ütleme see naistekollektsioon sellele järgi siis loob sellist õdusat ruumi enda ümber, et kuna mind huvitab, eks ju ruum või suhe inimkeha ja ruumi vahel. Niisiis, eksju, rõivaste puhul on täiesti otseselt pigemini lähedasem ruum ja siis ka suhe üldise ruumi, kas siis need loodud rõivad on sellised hästi soojad ja mugavad ja kuni selleni välja, et kas sa paned käe taskusse, siis seal on väga pehme siidine vooder ja see tunne, et kogu aeg, et sa oled nagu seestpoolt hästi toetatud, nii et sa ei pea mõtlema, et oh, et kas mul seal korsett nüüd püsibki kukub alla, et seal neid riideid ma nagu teha ei taha, et see läheks, on teised inimesed. Sa oled väga ilusti öelnud just seesama mõte, et tegeleda nii-öelda sellega, mis on ruumiliselt meie ümber, ma arvan, see idee riietest kui ruumist või esimesest ruumist. Eks seal on, mis võiks iseloomustada sellist kontseptuaalset moekunsti. Samas sa oled kirjutanud suhteliselt kriitiliselt sellisest nii-öelda meinstri moest, vaid avamoest ja siis millele siis vastandub just selline aeglane, väga inimsõbralik lähenemine. Et võib-olla mulle lihtsalt tundub, aga et need asjad kuidagi hakkavad natuke muutuma, et selline üldine teadlikkusele moetööstuse tagamaadest hakkab jõudma natuke laiema rahvahulga, nii et kas või seal AM avamisega kohe-kohe tulid artiklid odavast tööjõust, kes surevad sinna tööpingi taha ära. Et kas sulandunud Läheb, mingi muutus on tegelikult hakanud vähemalt Eestis ka juba toimuma. Ma väga-väga tahaks seda loota? Ei tahaks, sest noh, siin on, eksju, kus see kindlasti muutub, on kõnniks Reet Ausile see Absaycling projekt siis siis eks, eks ju, asi on nii-öelda Vi viga nagu taaskasutada asju, võid kasutada neid tootmisjäätmeid, aga ka teine viis või mis minu viis on nagunii-öelda keskkonda säästa, just teha nagu vähem asju ja väga kvaliteetseid. Et tihtipeale inimesed nad lähevad, tellivad endale midagi mingisuguseks üheks pidulikuks puhuks, mis on nagu totaalne ressursi raiskamine, sest et noh, loojad panevad sinna nii palju sisse ja see kestab ainult võib-olla kolm tundi ja siis kleit seisab seal, et pigem noh, kui ma näiteks meeste ülikondi teen, siis ma tahangi. Käige sellega iga päev, sest et need on mulgi, tuleb puhkust anda rõivastele, aga aga need on just mis on täpselt keha järgi ja hästi-hästi mugavad ja siis nii-öelda täiesti majanduslikult mõeldes kulu isik ühe kandmiskorra kohta. Eks et üldiselt ma loodan küll, et see jõuab ja noh, mõni aeg tagasi oli näiteks kas käpp ja sellised suured brändid, et nad on pidanud hakkama oma neid tootmispoliitikaid muutma, sellepärast et inimesed juba hääletavad oma jalgadega ei osta ja see läheb küll selles suunas. Ma loodan. Või sinu tegevuskunstiakadeemias õppejõuna, et te olete teinud tudengitega väga laialt tähelepanu pälvinud projekte nüüd, mis on kõik just sellised keharuumi rõivastuse piirimail mängivad, et mul on tunne, et kunstiakadeemias üldiselt on ka just suund ikkagi sellisele kontseptuaalne sealsele moele või ütleme rohkem kriitilisele küsimusele, et miks, kellele ja kuidas või miks üldse peaks ja nii edasi. Kindlasti on väga-väga tervitatav, sellepärast et kui ma kuulen, et keegi tahab minna nagu disaini õppima ja siis mäletan just ühele noormehele, ma ütlesin, et ma just märganud Rahva raamatus mingisugust tohutult paksu mingi viis miljonit disaini raamatut, et noh, et kui sa vaatad selle raamatu läbi ja seal on ikka veel tunne, et see on nagu ei ole seda asja, mida sina just tahad teha, et siis võib-olla kaalused, aga aga üldiselt tegelikult on ju kõik olemas ja, ja noh, minu jaoks saabki nüüd tekitada, me ei vaja enam asjast, et inimesed on kõik asjad olemas, ütleme, kui me räägime siis meie ühiskonnast, eks ju. Et mida mina oma asjadega luua tahan, ongi need tunded ja emotsioonid, mida ei saa keegi ära võtta, et selle riideeseme sa võid seal ära kaotada või keegi röövib ära või mis iganes, et et mingid sellised teistsuguse taseme asjad on need, mis ma loodan, et loovad tulevikku. Ma küsin siit võib-olla provotseerivalt, aga kas sul ei ole tunnet, et just selline imm materiaalsete kogemuste turustamise on ka astutud sama jõudme samm edasi kaasajal et see on väga hea või ilus mõte, et püüda nii-öelda teha midagi, mis ei ole nii materiaalne ja ei allu sellele samale vahetus ja müümise ostmissüsteemile, aga mul on tunne, et lihtsalt see süsteem saab su alati kätte nii-öelda, et ta suudab alati ära brändidega sellised teistsugused kogemused ja teistsugused püüdlused. Jah, seda küll, ja see on mõneti nagu sa selleks vajalik, et inimesed kuidagi suudaks järgi pidada või oleks nagu, et nad mõistaksid, paremini, on mul endal on sama probleem, et mul on umbes mingi hetkel seitse erinevat projekti, millega ma tahaks tegeleda ja mul on hästi raske neid kuidagi sildistada, ma ei taha, et meil kõigil oleks minu nimi kyljes, sellepärast noh, nad tulevad kuskilt ja mina lihtsalt edastan need maailma. Aga selleks jah, et teada, mis algallikas on, siis on nagu vaja mingit viidet ja siis ongi tuletuse brändinduse kogu värk sinna taha. See, et sa ei taha panna oma asjadele silte, et see on olnud viimastel aastatel väga Tulluslik, et need asjad ilmuvad just nimelt nagu näituse kontekstis sellises valges galeriiruumis nad ilmuvad lugudena laienenud lugudena üldse netis platvormi ja nii edasi, ma tahtsingi just küsida sellise projekti kohta nagu Seven Silveri Menning kõuts, et mis ilmnes nii-öelda näitusena ka samuti Hop galeriis, mis on rohkem see laiem platvorm, kus on need seitse erinevalt tegelaskuju nii-öelda, kellel on teatavad värvitoonid? Mis asi see on? Ja ma ütleks, et kõige selline proosalisel, no mul on veel tähtsam küsimus, et noh, et kuidas täitsa nimetame, on ka nagu mis praegu on? Platvorm on mingisugune sõna, mis väga jõuliselt nagu tekib ja, ja noh, minu puhul ma ilmselt tahaks, et sellest saaks nagu tõesti selline nagu katus või alus, kes siis nagu tegeleb kõikide mu asjadega. Ma ei taha, et mul oleks ma tea Maritiliseni moemaja või midagi sellist. Et, et ma pigem nagu ennast taandaks sealt ja, ja ma lihtsalt teen neid asju, nad hakkavad oma oma elu elama, aga selleks jällegi, et inimesed teaksid, mis see on, siis on nagu vajas teist nimetajat ja see tsement, silver, männik õudse annab nagu tohutult hea võimaluse, noh, mul on nagunii palju mõtteid, mis ma sellega teha tahan edasi või kuidas minna, et lihtsalt kus tekib nagu täielik ahastus, on see, et mu oma nagu pea jagaks ja kaks jalg ajavad nagu väga lühikeseks, üheks tundub, et siit tulevadki need moemajad ikkagi sisse vaja isiklikku vabrikut põhimõtteliselt. Ja no mul praegu ongi kõikide nende asjadega, see on täiesti uskumatu, kuidas ma võisin, vahepeal lugesin kokku, et 25 inimest nagu teeb selle nimel, et selle kõrval just ongi seal katla aias vaadata sama show proovi siis tegelikult see kätwocan nagu lihtsalt niivõrd primitiivne vorm, et ma ise sealsamas kõrval naeran enda üle, et kuidas ma nagu teen seda, kes ei kahjuks praeguses ajas jälle paremat süsteemi leiutanud. Et kuna riideid on vaja inimeste seljas näha, aga samas see on kuidagi niivõrd emotsioonitu või noh, mina enam ei suuda näiteks staldad kommist uusi kollektsioone läbi vaadata, just oli nagu moenädalat, lihtsalt klikin mingisugune 52 Luki läbi ja ma tea vahepeal täitsa okei siis kõikide edasi, et tegelikult see töö, mis seal taga on, noh, see on kirjeldamatu. Sinu üks projekt 70 puuvillast kitlit, minu meelest mängis jälle väga ilusti just selle kätt Voogid, seega tegemist on siis 70 kitliga, mis on niimoodi õrnalt varieeruvad, siis muudavad tooni, nad algavad puhtast valgest ja lõpetavad siis tume lillaga. Ja ma just vaatasin seda videot netist ja, ja just sealse kätwoogide minu meelest väga toetas seda. Näed, nagu järjest tulevad, tulevad, tulevad seal tekib juba kerge hirmus kaua neid tuleb seal ja siis ühel hetkel saad aru, et mida midagi juhtunud, midagi muutunud, mingit toonierinevusi, et see kuidagi nagu äratas õudsalt üles seal see oli jälle nagu kontseptuaalne lähenemine. Jah, see oligi nagu selline suhteliselt irooniline kommentaar sellele, sest tegelikult marsivadki kätsvokil need sama mõnest kollektsioonist need 70 Luki läbi ja sul nagu ei ole üldse vahet, sest et nad on tegelikult lõpuks lähevad ühesuguseks ja see, et kas praegu on moes see trend või, või homme teine trenn absoluutselt tegelikult ei loe. Et jah, ja seal selle performance'i Lalygisi vahet, kuna kõik modellid kandsid valgeid sukki, siis inimesteks tooted nagu, et kas mul on silma nagu midagi petavad nüdigi nagu roosakas on neid ja siis saad lõpuks nagu vahetavadki värvi, et et see on selline mõnus efekt. Jah, ja samas jälle, eks ju, mis on nagu väikene joontöödes, et on, need on niisugused tajupõhised, mida sa ei saagi nagu kirjeldada. Lihtsalt, aga mõnedest sellistest põhimõtetest rääkinud siin väga isiksustatud lähenemine ja pigem selline põhjalik, aeglane vähe teha. Aga sinu lähenemises meeste moodi ja naiste moodi, et kas on mingi erinevus 200 seni tegelenud päris palju, pigem vist meiste moega. Jah, meeste moodi lihtsalt Enn eratellimustele ülikondi, sest et mulle õudselt meeldib see puhas käsitööline kunstidest, ma hingelt olen ikkagist nullist peale konstruktoriks seisva keset ööd võib üles tõusta ja millegi konstrueerima hakata ja ma näen nagu neid kõiki teid, esiteks, eks ju need toredad mehed, kes ülikondi soovivad, nad puhtalt sõna otseses mõttes toetavad Eesti kunsti ja kõik need ülikonnad ongi nagu minu jaoks ma ei maali, aga need käsitsi pisted seal ülikonnas on sama hea kui lõuend mu käes, et et noh, aga naised, ülikonnad, miks mitte teiega võetakse, tahaks teha. Küsin ka sellepärast, et sinu platvorm, sellel Silvia kõuts on isegi Seven silver, memm jah, aga need on sellised. Seal on pigem nagu sisemine tarkus, et see oli minu meelest just näitusel sattusin ühel ajal käis läbi Jaan Ruus, kes ütles, et et need on need hallipäised vanad mehed, jah, ja siis mõtlesin, et issand, kuidas ma ise ei ole selle peale üldse tulnud, et noh, kui ma kunagise nimi mu pähe tuli, siis ilmselt Ta ongi juba olnud nagu nii küpse, hea, et seal on naguniivõrd palju asju vahel ja mis on nagunii paigas, et see on nagu noh lihtsalt nii on nagu kui sa mõtled oma kõiki neid ideid, mis sinu peas sinu peas on väga huvitav, elu üritavad tungida rohkem. Et kas näed neid nii-öelda sahtleid, kuhu nad minema hakkavad, näiteks mingi idee puhul sa tead täpselt, et vot tema vahel endale galerii aja kinni, teadupärast tuleb aasta aega varem kinni panna mingi asi, et okei, nüüd mängime selle kätt Voogiga, et nüüd teeme seda, et kas enam-vähem juba näed või see kuidagi ikkagi vormub lõpuks nagu sul praegu oli see selline nagu mitu erinevat asja korraga ja sa katad nagu järsku kõik väljad. See on keeruline, see nagu esitluskohtade ja aegade leidmine, see on nagu ka väga-väga keeruline jah, loomulikult ma pean mõtlema nüüd aasta ette ja ma ei tea, kuidas teised kunstnikud teevad, aga noh, mul on küll nagu keeruline nagu nüüd täpselt, eks ju, seda projekti ja neid seda visuaalset materjali sinna lisada. Aga loomulikult ma olen juba nüüd kogunud mingisuguseid ideid oodates võimalusi, et, et noh, nii palju ma olen õppinud, et, et ma ei taha enam teha suvalistes kohtades suvalisel ajal, vaid pigem siis oodata nagu õiget hetke, sest et see aeg ja ruum on ikkagist väga toetav ühele tööle. Et jah, eriti hästi ei oska sellele küsimusele vastata, et nad nagu lähevad ja paljuski hakkavad nagu oma elu elama, et, et noh, nüüd ma ei teagi, kuidas selle ilmselt peaks. Me oleme mingid õudselt hea müügi ja turundusplaan selle kollektsiooniga tegema hakata sinna taha. Mul on vaja neid asju kuidagi niimoodi homseks kogu aeg ära teha, et kas sa ise tüdiduma ideedest ka või et on mingi näiteks kollektsioon valmisid, olekski tore, kui keegi võtaks ja Maide turundaks seda edasi, teeks temaga edasi, et sina tahaksid liikuda järgmiste asjadeni või kuidagi ikkagi jätkuvad, kasvavad välja, arenevad no ma kindlasti tahan seal kogu aeg ise kaasas olla, aga mida ma tunnen, et mida ma nagu ei jaksa, on puhas selline nii-öelda õmblemine või kuidagi, et mulle meeldib seda teha, aga kui ma pean tegema kiiresti, palju korraga, siis, siis ma nagu ei ole enam oma nagu nende omamaximalismi oskuste tasemel. Et pigem nagu töötaks hästi toredate inimestega koos, kes seda aitavad teha ja meil on praegu mul on üks hästi vana projekte loomine, mis ka kogu aeg nagu kerkib üles, millega tegelikult ma tahaks hoopis nagu suuremat produktsiooni teha temaga vist mingil hetkel niimoodi, et nagu, et keegi küsib. Okei või no pigem ma tahaks nagu talle anda nagu sellise uue hingamise, vaesed viis kostüümi on viis aastat, nüüd nagu väga kõvasti, et ei saanud ja nad lihtsalt nagu on ära kustunud puhtalt nagu füüsiliselt, kuna nad on helendavad kostüümid. Kas sa tunned, et selle suunaja, milles sina liigud, kas sul on oma inimesed kusagil välismaal nii-öelda, et sa liigud täiesti mingites teistes eksperimentaalses mõttes kunsti moodi, ruumilisi, praktikaid, kõike sügavates vetes et kus on sinu inimesed, siis ma ütlen nagu neid, kellega ma saaks koostööd teha või kellega ma nagu tunnen ennast nii-öelda võiksin paralleel tõmmata ta, et tema teeb ka midagi mõlemat pidi. Eks ma vaikselt olen üritanud nagu seda võrgustikku luua, aga ega eriti ei ei ole, et, et selles suhtes on kõik kontaktid alati hästi oodatud ja ja nagu kellegagi võrrelda, ma ka nagu ei, ei oska, sellepärast et ongi nagu erinevates kohtades, igal nii-öelda sellisel vormil on oma mingid viited. Aga noh, muidugi on jube hea, vattegi ei leiagi, kui midagi sarnast guugeldades ei tulegi välja. Googeldan, et nagu ma ei tea, mis need märksõnad võivad olla, sest et kõige hullem on, kui sa teed hingest sarnast asja, et keegi on teinud, aga samas ma olen ise mõelnud enda jaoks nüüd, et need kontseptuaalsed asjad ongi see, et kui asjal tegelikult võib-olla sama vorm, aga tal on lihtsalt teine sisuline mõte, siis ilmselt võivadki nagu visuaalse vormi poolest kattuda. Mingi kunsti ees oli üks artikkel Jörg Faizeriga, kes ütles väga tabavalt, et, et klassikaline avangard tegelikult saigi juhtuda tänu informatsiooni puudus. Tänu Google'ile ja kõigele muule on ilmselt suhteliselt raske üldse, nagu hoida endas sedasama väärtust millegi uue loomise järele võib olla põhjendatud kõik mis on loogiline kogu selles maailmas, kus kõik on nii palju, lahnitakse ükskõik kuhu suunda. Aga mis see sinu jaoks kõige suuremad väljakutsed peale selle, et ma saan aru, et võiks olla rohkem aega kui 24, seitse vesi ja, ja mitu pead ja nii edasi ja nii edasi, millega sa praegu pead tegelema? Ennegi kimpus, praktiliselt on meil vaja nagu firmad ei saa nagu arveid maksta, arveid esitada tuleb täiesti kogu seal ei, kontseptuaalsed ideede ja nende põlevate kirglike asjade vahel on täitsa siuksed, praktilised asjad ja noh, loomulikult on selliste ütleme ka siis, eks see nii-öelda nii-öelda välismaale saamine või kuidagi laiemale publikule esitamine, sest ma usun, et noh, siin Eestis on paljugi teisi asju, mis tegelikult on täiesti maailmatasemel või noh, näiteks nagu Seengi avaldas need paberkostüümides. Noh, see on hea kompliment, et me teeme maailmatasemel asju, aga nad kuidagi nagu jäävad siia ja sellest on nagu kahjudega. Võib-olla siin olekski õige koht küsida, et said välja kuulutatud kultuurikatla haapson, laps inku pant, et mida see projekt sinu jaoks tähendab? No hetkel ma ei ole seal veel tegutsenud, kuna ämbri tuli lihtsalt lainena peale, kogu see minifestival aga aga ideeliselt nemad peaksidki olema nagu see lüli minu ja maailma vahel, kes siis nagu aitab aru saada, et mida ma teen, kuidas seda teistele edastada ja kes mul aitaks sõda veel järgmistele inimestele nagu esitleda või edastada. Aga praegu ei ole aega edastav, teha oli tegu, ei ole aega, et teha seda plaani või kaardistada oma tegevust. Nii, aga millega sa tegeled, mis on sinu järgmised suuremad mõtted, mis hakkavad juba küpseks saama? Ma arvan, et ennekõike kõik tänada oma neid abilisi, kes mind aitasid kogu selle asjaga, et see, ma arvan, võtab oma aega aega ja siis ongi noh, reaalselt läks mul vaja mingit sellist juriidilist keha või. Ja siis jah, ikkagist aru saada, mis, mis suunas või kuidas üldse nagu tegutseda, kuidas kõike hallata, et kas ma jaksan mitut brändi korraga teha või peaks panema ühele asjale auru, et on ka igasugused tööd peas küpsemas, et noh praegu ei oska küll öelda konkreetselt midagi. Liiga palju on, ma saan aru peas? Ei, see on tegelikult hea meel, et mõned aastad tagasi ma mäletan seda, kui ma lihtsalt tundsin, et kuidagi sihuke nagu mingi turbakihi alla läks, tundub, et ühtegi nagu mõte, et mitte midagi ei ole või kui sa tunned, et sellega midagi tulemas, järgmine kiht peale ja vaatab selle alla, et ma arvan, et kuigi mul päevad ja ma ise ilmselt olen ka hull, siis ikkagist tore, tohib küsida, mis juhtus, kuidas hakkas läbi turbakihi paistva päike? Ma arvan, et see on nagu kuidagi mingi areng samm sammu haaval, et ja kui tuleb üks mõte ju siis ta vaatab, et aa seal selles peas on tore olnud, et tuleb järgmine mõtte juurde. Eks ta, nii läheb. Varitilissoni näitus, teine nop galeriis 15. oktoobrini tähmarite siis aitäh kütta, kütta. Ja sellenädalased näituse soovitused siis kunstiministeeriumi kollektiivilt. Kõigepealt nüüd on avanenud mõlemad fotogu põhinäitused Tallinna kunstihoones kahtluse varjud, mis on avatud 27. oktoobrini ja on Nikas Johannes lekkerkerki kureeritud sissevaade siis sellesse, kuidas me tajume aega, aeg on alati midagi kahtlast, mis on varjutatud ja mõjutatud meie emotsioonide assotsiatsioonid ja muu sellise poolt, nii et mis on see siis ikkagi see, mida me aja möödumise ja mälestuste ajal tegelikult tunneme? Need küsimused siis Tallinna kunstihoones fotogu rahvusvahelisel kuraatorinäitusele üleval fotokuu teine näitus on Tartu kunstimajas Anneli porri kureeritud. Kus lõpet sina alga, mina, mis on avatud siis 20. oktoobrini ja annab ülevaate ja siis valitud teostest eesti fotost aastatest 92 kuni 2013. Ja tegeleb siis just selle ruumi ja keskkonnatajuga foto, mis teeb nähtavaks foto, mis mõtestab foto, mis sekkub ruumi keskkonda, tajusse ja lisaks siis fotokuule, millest tuleb ka üks kunstiministeeriumi pikem saade. Kuna tegemist on suure laiapõhjalise programmiga siis teine soovitus oleks hobusepea galeriis Neljateistkümnenda oktoobrini avatud Olev Taavi Talve ja teenesswarcase näitus Slovski kolm mille kolm märksõna on punksituatsioonist, tsitaadist ja rebel rokist. Kohtumiseni järgmises ministeeriumis ja saatejuht Maarja mürk. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.