Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Te kuulate saadet Kunstiministeerium, mina olen saatejuht Indrek Grigor. 27.-st septembrist 27. oktoobrini toimub eesti fotokunstnike ühenduse foku eestvedamisel Tallinna fotokuu. Fotokuu programm on väga tihe, seetõttu keskendub kunstiministeerium vaid ühele sündmusele, milleks on Anneli porri poolt kureeritud fotokunstinäitus, kus lõpet sina alganud mina mis avati 28. septembril Tartu Kunstihoones. Näitus jääb avatuks veel kuni 20. oktoobrini ning seda saadab kuraator Anneli porri poolt koostatud kataloog, mis sisaldab nii kuraatori seisukohavõttu kui lühikesi kommentaare kõigile töödele. Selle tänuväärse informatiivse trükise lehitsemist võite ka saates kõlavate intervjuude fooniks korduvalt kuulda. Näituseajalisteks piirideks on aastast 1992 kuni 2013 ning sisuliseks küsimuseks isiklikku ruumi käsitlus eesti fotograafias. Kuraator Anneli porri valikuid kommenteerivad kunstiministeeriumile kunstnik Tanel Rander, kes heidab kriitilise pilgu mitte nii väga valikule enesele vaid valikute aluseks olevatele väärtushinnangutele ning mõnevõrra tasakaalustatuma või empaatilisem pilgu heidab näitusele Eesti fotokunsti klassik Eve Kiiler, kes oma teosega Eesti kodu on esindatud ka näitusel. Saate lõpetab Eesti fotokunstnike ühenduse liige ja fotokuu 2013 kunstiline juht Kristel Raesaar, kes tutvustab põgusalt nii fotokunstnike ühenduse tegevust kui fotokuu sisuliste valikute tausta. Siia juurde pean vabandama. Oleme nii intervjueeritud kui kuraatoriga omavahel lähedased tuttavad ning seetõttu sinatame teineteist ning liitume näituse kuraatoril Anneli purile tihti vaid eesnimega. Annely. Tere, Tanel Rander, palusin siin kommenteerima Anneli porri kureeritud näitust, kus lõpet sina algan, mina Tartu kunstimajas Eesti viimase kahe kümnendi fotograafia ülevaade, kusjuures ütleme kuraatorit sisulise töö keskmes on ruumi küsimus ja kuivõrd sa oled ise väga tugevalt tegelenud just ruumi küsimustega, siis mulle tundus, et sina võiksid olla nagu selline hea kommenteerija, just sellega Anneli kontseptuaalse keemispunkti suhtes, et kuidas sulle tundub fotomeedium, kui selline ruumi paika panija või ruumi käsitlus fotograafias on, sellest on hästi palju juttu selle kohta meeletult palju teoreetilist materjali. Aga ennekõike tegeleb photography ruumi kompresseerimise sellest ruumist nagu väljalõike tegemisega. No ma arvan, et, Probleemi minu jaoks, esiteks esimene probleem minu jaoks on fotograafia ja teine probleem minu jaoks on ruum, ma ei ole põhimõtteliselt kummagagi nõus, siis mõtlesin, et ma ei saa lähtuda sellest ruum on mingisugune aksioom, mingi enesestmõistetavus, millest me lähtume ja rääkides, kas või kas fotograafiast, kui ma ise olen tegelenud oma teemadega ja mul on juhuslikult sattunud näitustele ka mingid asjad, mis juhtuvad olema fotod siis fotoosas on nii-öelda teisejärguline täpselt samamoodi ruum, ruum on teisejärguline, et mind huvitab see, mida ma representeerid, mida ma korda saadan millegi näitamisega, mida ma täpselt korda saada ja see võib olla, mida ma olen kajastanud fotol. See ei ole kindlasti ruum, see on ennekõike mingisugune sündmus, mingisugune märk, millele ma osutan, aga peamiselt on see minu tegevus, minu sotsiaalne tegevus ja mina, kes ma olen sooritanud selle aktsiaid, ma näitan midagi näitusesaalis. See on põhiline asi, see, mis juhtub näitusesaalis, see, mis inimesele mõjub, mille mina olen korda saatnud, see on põhiline asi. Seetõttu me võime hakata siin tõmbama erinevaid liine, me võime hakata sellist lääneliku modernistliku ruumi teooriat ajama. Loomulikult võime sellepärast et see teema sellel on oma ajalugu, eks ole, meediumi ja kogu selle formaadiga seoses on nagu oma väljakujunenud ajalugu, see on üks asi ja teine asi on ka see, et peale mingisugust ühekordset näitust või mingit sellist kunstlikku aktsiooni, mis on suhteliselt sellised ajutised asjad, võib see ajutisus mingil materialiseerunud kujul hakata elama omaette elu. Seetõttu ka selle näituse puhul pandud keeruline teema, kas me üldse räägime siin fotodest või me räägime siin muuseaalidest ortofaktidest, eks ole, mis oli juba oma elu ära elanud, eks ole, nad on kusagil arhiveeritud institutsioon realiseeritud ja nüüd on siis kuraator teinud sellise valiku läbi erinevate leierite institutsionaalsete täierite, kus ta on toonud mingisse konteksti, eks ole, mingite teemadega, sellises kontekstis on kõik need ruumi teemat võimalikud aga ma ei pea seda ruumi teemat iseenesestmõistetavaks üldsegi. Tähendab, selles mõttes on sul õigus, et väga suur osa sellest ekspositsioonist on otse nagu Eesti kunstimuuseumi fondi, sest et seal on väga palju töid, mis kuuluvad erinevatesse muuseumitesse. Ja ma olen sellega väga nõus ka selle ruumi käsitlemise traditsiooni suhtes, et on välja kujunenud sekkama, nägime meediumi, ruumi ja nii edasi, et see on ka see, mille Anneli hästi põgusalt viitab kui meeletu, aga selline kirjanduslik mass on sellega seotud. Ja samas ma ei hakka mulje, et sa oled nagu Sa ei pea seda nagu ebaadekvaatseks, aga sa näed sealjuures ka nagu alternatiive, kas saaksid seda alternatiivi, positsiooni natukene? Ma ei nimetaks üldse alternatiiviks pigem Anneli positsiooni alterfekteeriks. Huvitav mõte on siin nagu, mis on ruum kataloogis see lõik, kus Hanneli siis viitab Jakobson, üks Külli biosemiootika Umbeldina noh, see ei ole ka esimene selline referents, mis võiks olla siin kontekstis tekkida, aga see viitab väga palju sellele, kuidas mina asjadest arusaam, ruumi, teema, võib-olla sellele eelnev selline instants võiks ollagi oma ilm või selline iseolemine. Subjektsus, subjektsus muidugi isenesest huku järgi on teada surutud muidugi struktuur, eks ole, samamoodi võib öelda, et ka Ummeldis rääkimine automaatselt mingisugusesse struktuuri langemine, aga ma arvan, et selline lähtepunkt peaks olema kontekstuaalsusesse ajakohasus, asjakohasus isikukohasus kohaselt üleüldse. Mind huvitab ikkagi nagu sellise form Maali ja universialistliku poliitilise nii-öelda ruumi puhul vägagi nagu see, mis on kõikide nende fotodena kvalifitseeruvad sündmuste algstiimuliks. Kuidas see nii-öelda kajastub selles rep presentatsioonist, mis tegeleb nende ruumi Photo poliitiliste küsimustega. Kuidas need algstiimulid kajastuvad, kuidas need näitavad just seda kohta ja konteksti? See on näitus, mis ju ometigi ei tegele ruumi, kui sellisega vaid tegeleb, eks ole, fotograafiaga aastast 92 kuni 2013, see tähendab väga konkreetseid kohtasid kontekste aegasid. Kui seda nimetada ruumiks, siis on see tohutult politiseeritud ruum. Konkreetselt politiseeritud ruum. Kui ma saan sinu nagu kommentaarist õigesti aru, sest see, millele sa, Anneli nagu kuraatoritöö puhul nagu viidata, üritad et ta ei ole avanud nende fotode, seal on seda hetke, milles need fotod on nagu sündinud, ta paneb paika need ajalised piirangud, võtab seal abstraktse ruumikäsitluse isiklik subjektiivne poliitiline ruum, lähtudes nagu nendest positsioonidest Moid tööd näitusele. Aga kogu see tema käsitlus, mida ta ise nende fotode taha esitleb, et kui me loeme ka nagu nende konkreetsete tööde kirjeldusi, siis ta kontseptualiseerivad nagu ajaloolist tänavale. Et noh, et see hakkab mulle nagu silma natukene, et ühelt poolt on tegemist ajaloolise läbilõike ülevaatega ei saa öelda, et seal üldse ei ole, onju et küsimus on pigem nagu mingisugustes dominanti, see asi, et mulle tundub, et Anneli enese jaoks on see kõigepealt, on seal tema kaasaeg kogu see periood on tema nagu kaasaegne suhestub sellesse nagu väga isiklikult ja osalt ka seetõttu ei noh, ei võta nagu sellesuhtes sellist ajaloolase positsiooni, et mingis mõttes on see jälle väga elitaarne eksklusiivne näitus, sest et tegelikult nagu eeldab vaatajalt selleks, et ta suudaks nagu nende tööde ruumi spetsiifikat asuda lisaks sellele, et tegemist on minu meelest suures osas ikkagi väga heade fotodega neid on võimalik üksikteostena täiesti nautida, et see ei ole nagu probleem, aga selleks, et mõista tegelikult seda nagu kuraatori positsiooni, mida kuraator on üritanud, et sinna sisse kirjutada, peab seal tegelikult olemas väga konkreetne nagu erialaline teadmine mälu. Tekkis pähe selline mõte, et, et võib-olla kuraatoripositsioon on natuke nagu kaamera positsioon, kaamera positsioon, mis on sätitud 2013 aastasse, natukene keeruline teema, sest mida me leiame siit 90.-test leiame Peeter lauritsa Riileri Arnold Kask Kask ja et me leiame kuidagi väga põgusad viited 90.-tega tegelikult ja üheksakümnendad, eks ole, mingis mõtteski jätkusid nagu nullindatel või, või, või noh, et see ei ole nagunii range jooni nagu ka Eve kiileri fotodel on need ajaskaalad, eks ole, mis mingis mõttes nagu peaksid nagu välja jõudma selleni, kus asub Paul Kuimet näiteks, aga mis aja representatsiooni mõttes jõuab välja paneelmaja ajastule, eks ole, kuhugi nagu sellisele nõukogude aegsele modernismile ei reageeri, kodu jääb Lasnamäe kanti, Paulgoimete fotodes tuleks siis see uuselamurajoon just, aga noh, mingis mõttes see on selline halastamatu photography pilk mis võtab nii-öelda mingisuguse 90.-te representatsiooni, võtab Eve Kiisleri nii-öelda töö või ühe suure ajaloolise narratiivi lühide representeerimise võtab ette, mis justkui näitab seda, et mingisugune ajastu, mis võib-olla algas 20. sajandi algusega, lõppes, eks ole, noh, 20. sajand lõppes üheksakümnendatel, et sinna ajastusse jäid, eks ole, vanaaegsed, pillid, mingisugused talud ja see ajastu lõppes nii-öelda paneelmajadega. Nii ja siis on sellega kõik ja siis on juba uued kaasaegsed autorid. Aga kui sa sisulisel tasandil nagu vaatad seda, mida Anneli meile siis nii-öelda näitab, siis üks esimene ulakas silmas ette, et noh, et ühelt poolt okei, seal on küll väga palju poliitilisi töid. Kristiina Norman on eestlast kõige kanda aga kõik muude tööde puhul mulle tundub, et nad on ikkagi väga summutatuda. Et kui otsida, nagu seda linki selle 90.-te ja 2013-l vahel. Marko Laimre jääb minu jaoks sinna vahele. Ja just, just, aga, aga tema töö on, eks ole, kontseptuaalselt juskui sätitud Marco Laimre töök kontsept, eks ole, mis on nii-öelda spagaadi sidekriipsu, loomile, spagaadi ehk siis põhimõtteliselt inimkeha kohalolu alusel siis justkui on kuraator lahendanud võib-olla linkimise erinevate poliitiliste tükkide vahel on lahendatud nagu ära selliste sümboolsete žestide kaudu mida näiteks noh, lamda on teinud, et selle problemaatikaga poliitilise ajastamise problemaatikaga võib, eks ole, noh tegeleda neurootiliselt adi kataloogist sõbrades nagu näite seal ringi vaadata nagu küsimustele vastuseid otsides. Aga muidugi see kõik võiks eksplitsiitset olla. Et noh, kas või kuivõrd on tegemist ajaloolise ülevaatega, siis ikkagi tahaks näha rohkem üheksakümnendaid. Mina vähemalt. Aga okei, ma ses mõttes seda ruumi fookust ma mõistan. Ja siin on ka mingis mõttes see asi, et üheksakümnendad on mingis mõttes lukku pandud, eks ole. Et see näitus siin ei tegele 90.-tega tegelikult mingisuguse ajalooga vaid see tegeleb nii-öelda fotograafiaruumiga, fotograafe peamine, nii-öelda see koht ja kontekst, millest ma enne rääkisin, on praegu võiks olla 2013 aasta ja võib-olla mingid eelnenud aastad, kui need nii-öelda noh, praegu esil olevat tööd on sündinud. Et silma tooksin näite Johnsonile Johnsonil luhtunud artikulatsiooni, eks ole, kus on kus on siis mingisugune diskursus, mis on juba lukku pandud, eks ole, mis seal nagu muu saiaaliks kujunenud kivistunud see diskursus on nagu siis kunstimuuseumi püsiekspositsioon seina peal mummifitseerunud ja siis see, mis nii-öelda päriselt orgaaniliselt elab, see siis noh, lamab seal maas või, või noh, tema nii-öelda ei seisa püsti. Et üheksakümnendad on omadega lukus põhimõtteliselt, et nüüd on nagu meil selline kaasaegne diskursus kaasaegne fotokonist, millel võivad olla mingid referentsid kuhugi minevikku, eks ole. Aga selle puhul mind ausalt öeldes üks asi väga hämmastas selle näituse puhul, et noh, kuigi näid nagu vanemaid töid või selliseid vanemaid kunstnikke nagu siin ei ole eriti see kontrast nagu vanade ja uute vahel. Nii väike, kui see oli. Selles kuidagi ilmnes, et kaasaegsed tööd on erakordselt Ta kompaktselt nii-öelda pakendatud nad on erakordselt, kliiniliselt puhtad nädal raamitud, nad on niivõrd korrektsed näiteks mingisuguse näidet ma tõin Johnsoni luhtunud artikulatsiooni, eks ole siin jutuks, et nii-öelda orgaaniline, elav, artikuleerida püüdev või seda ootamatult tegelasest Johnsonit ise artikuleerivad, eks ole, väga elavalt see nii-öelda elav tegelane lamab siin ja nii-öelda surnud aga tunnustatud, domineeriv, ajaloolis, narratiiviga liidetud siis selline diskursus on seina peal ja tants seal seina peal igavest, eks ole, siis nüüd selle puhul, et noored kunstnikud niivõrd korrektselt nagu pakendavad oma töid, justkui need peaksid säilima igavesti, et see asi nii, mis on just praegu nüüd sündinud, on sellises kontrastis, mingis mõttes. Näiteks ma ei teagi, Margot Kasetöödega vä kuigi okei, need on nagu töödokumentatsioonid, aga ma teada. Tal on dokumentatsioonid, on juba hea näide sellest, et originaalid on hävinud. Absoluutselt. Loomulikult see on super neile, et mul mingil põhjusel tänapäeval Photoruum kandub üle sotsiaalsesse ruumi, ehk siis kandub üle sellesse, mida kunstnik korda saadab. See valmistab mulle sellisel juhul suurt muret, kunstnik, see, mida ta korda saadab sisaldab ka seda, et ta tegeleb tõesti peamiselt, võib-olla isegi kaubastamisele väga tugevalt tegeleb oma töö nii-öelda müügiartikliks muutmisega, see tekitab minus väga suurt muret. Aga ta on lihtsalt see küsimus, mis mind sind kuulates praegu natukene nagu vaevama hakkas, oli see, et kui ma siin enne küsisin selle järele, et kas me saame teha sellest ekspositsioonist mingi järelduse selle üle selle kohta, kas ja kuidas nii-öelda see poliitiline ja isiklik ruum nagu suhestuvad, et nad ühelt poolt mulle tundub Taneli nagu üritame seostada seda poliitilist isiklikku ruumi ja see tingib nagu selle, et kogu see näitus on natukene selline nagu pehme, et selles puudub sellel otsene radikaalselt nagu viitsinud. Kristina Norman tundub nagu kõige tugevama assotsiatsiooniga või noh, kõige konkreetsemalt nagu selline raevukas, aga kõik muu on nagu natukene selline pehme, sookasearu välja kasvanud. Kas on siis kodutud, kellel on peas selline hiiglaslik kummastav maja kujuga parukas seisavad nagu selliselt tühjal lumisel väljal udustamatu linna foonil? Et, et selles on küll oma nagu radikaalses, aga, aga kui ka kuulata, kuidas Anneli porri ise sellest tööst räägib hüüatan sel ajal lõigu siia vahele panna. Kodutu jaoks on meil hoopis teistsugune visuaalne stereotüüp. Et ta peaks olema nagu oma nagu riietelt. Mingisugune teistsugune, eks, aga minu jaoks on see seeria üks võib-olla selle aasta kõige emotsioon varasem töö, mida ma, mida ma olen näinud, oletavad, tuleks minu juurde kunstiakadeemia tudeng ja ütleb, et ta tahaks teha töödeta, teeb ettepaneku, et ta paneks kodututele pähe sellise imeliku kujuga parukaid, pildistaks neid õues. Et see on esimene asi, mida ma ütleks, et nagu mitte mingil juhul absoluutselt mitte mingil juhul seal seal nagunii riskantne teema ja jällegi mingisugune nagu marginaliseerumine, stereotüüpiseerimine nende inimestega, mis toimub, aga kui me oleme seda tulemust nägi siis minu meelest see on nagu erakordselt liigutav. Ma imetlen loo julgust, tehase see trip võttas senise kujuga rekvisiit või kostüüm, selline nagu munakujuline parukas, mis on korraga natukene nagu mingisugune üle pakutud barokk, parukas, mis on nagu sama jalga tuust või noh, mingi koletis, monster või ma ei tea, jõulusokk minu pärast, kas või, ja pildistada neid ka mingisuguseid nagu moefotovõtmes poseerivadki sellisel nagu neutraalsel taustal ja toovad ennast esile. Minu meelest on see kuidagi tundlik ja, ja täpne. Siis Anneliga ennekõike nagu rõhutab selle töö, nagu sellist poeetilisust ta on, tema jaoks on see töö just väärtuslik kui poeetiline noh, et ei tohikski artikuleerida ja nii edasi, et, et see ongi just väga selline isiklik ja emotsionaalne töö, kuidas emotsioon on just ka selline just poeetiline emotsioon, et seal on oma nagu selline kodune võluv nagu selline suhe isiklik suhe erinevates nagu sellisest konkreetsest sotsiaalsest positsioneeringu, seda et seda selles töös ka tõepoolest ei ole, et need ongi nagu siuksed, subjektiivsed portreed objektidest ja väga vahetud. Ühesõnaga, mulle tundus, et Anneli, püüdes nagu seda isiklikku poliitilist ruumi üheskoos näidata, näidata, kuidas on, pole isiklikku ja poliitilise ruumisuhted, siis see ongi viinud kogu selle näituse teatava nagu sellise ehmuseni mis mind nagu vaeva meie ongi see, et ma ei ole päris pädev nagu hindama, et huvitav, et kas see on nüüd Annely kuraatoritöö, missi loobulasele mulje või see siis ikkagi on niimoodi, et noh, et kui ma sind praegu kuulan, siis mulle kohati nagu tundub, et võib-olla on sul õigus, et kunstnikud ka ise ei ole enam nagu noh, niivõrd radikaalsed jah. Mõtlesin, et me elame neoliberalismi praegu ja see paratamatu sisustab valdav osa nagu sellest kunsti produktsioonist, eks ole, siis me kasutame seda produktsioon kõige juures. Selline sümptom, mõtlesin, mõtlen seda, et nagu mis on, mis on jälle hea foto hetkes hea foto on nii-öelda oma saamis oma tekkeloost täielikult välja rebitud mingisugune pilt, mis mõjub lihtsalt niivõrd hästi näiteks siin kõrval Peeter Laurits seal maailma lõpus lihtsalt tohutult ilusate sellineb manipuleeritud foto ja puhtalt visuaalne esteetika, et seal ei olegi nagu midagi muud, et, et noh siin kõrval on seesama so vasar välja kasvanud, eks ole, mille sellist poeetilist tähendust ka nagu kuraatori esile testis. Aga noh, need on absoluutselt erinevad asjad, et küsimusi selles, eks ole, et missugune info kaasneb selle hea fotoga, see vastutuse küsimus, nii et see on osaliselt iga dokumentalistika tegeleva inimese vastutused, millest tuleb väga palju rääkida. Sest et mis on nagu sellise vastutuse aluseks oleva tegevuse resultaat mis on selle fotoülesanne. Kas selle fotoülesanne on tekitada poeetilist kodanliku heldimust, tunneta, näe, kodutu milline noh, selline kergelt dramaatiline, aga milline noh, mingis mõttes müstiline, põnev, niisugune huvitav retoorika, eks ole, siit vastu vaatab kas see on tõesti selle fotoülesanne ja sellisel juhul ma küsiksin, et kes nagu kasu teenib üldse nagu sellest tegevusest, mis siin nagu kaasnes nagu seda tegevusele. Ja see mulle kaasaegses fotos väga palju ette üldse nii-öelda pakendamises. Mis prioriteet on, et kas prioriteet on tegeleda nii-öelda orgaanilise ühiskonna mõjutamisega või on eesmärk luua ajalugu, luua juba ette teades programmeerida ajalugu koosluses institutsioonidega plussis, nagu tõsta kunstikollektsionääride nii-öelda enesehinnang ehk siis tegelikult teenida kapitalilt? Muidugi sümboolses täiesti üdini nagu sellisest Photo haiku mingis mõttes või nagu fotokas foto ja tekst, nagu sulavad üheksandas tänas Farkasi tööd mis on tegelikult minu meelest parim nagu näide sellest, kuidas on võimalik ökonoomselt ilma kedagi kahjustamata väljendada oma mõtteid. Kuidas on võimalik ilma kodutut avaldamata rääkida, eks ole, nagu mingitest probleemidest sellist makett asja ma ise nagu olen nagu suht hakanud hindama ja selle näituse puhul ka mõtlen, et nendes Farkasi postis kursum kujutab väikest laua makett ja toolimakest tühjad palgad, see on muidugi üks pragmentsest Harcasa tööst, aga, aga ta nagu suhestub kogu selle näitusega minu meelest. Küsimus on selles, et ja eks ole see piiratud formaat, et nüüd on ülevaade 92 kuni 2013, eks ole mingisugusest eesti fotost, eks ole, eniveis näitus, mis Anneli porri on teinud, Adeni ühist, selline postiskursum seal Trans ses mõttes, et see diskursus on, sellest on räägitud, need on kõik juba paigas asjad, eks ole, inimesed ägedaid laudi, tool on kivistunud kas seinale või põrandale või mida iganes, nagu mõnumentideks. Et see asi siin kogu see näitus tervikuna. See on tõesti nagu selliste ruumiprobleemide keskne, väga teravalt, et sellest võib-olla ei saagi võib-olla oodata näiteks mingil ajaloolis nagu kriitilist ajastulist ideoloogilises Fidži analüüs ja ma arvan, et see on päris hea klõpsale. Vestlust Eve Kiileriga alustasin sealt, kus Tanel Rander lõpetas nimelt tööde vormistamise küsimusest ning liikusime siis edasi juba kuraatori valikute juurde. Kaasaegse kunsti säilitamine vastavalt sellele, mida suudavad üle elada kollektsionäärid ja peavarahoidjad võib olla äärmiselt problemaatiline ja koleristid. Tänu sellele peavad üritama arvestada mõlema poolega. Tõsi. Aga see on see koht, kus Tanel oligi väga kriitiline, mõtlesin, et oodata siin galeristide jaoks nagu mingeid tooteid, et kõik on alumiiniumi peale raamitud, kõik on kaubastatud. Aga samas ma olen muuseumis töötanud, ma saan sellest positsioonist aru, et peabki olema raamitud Pevkur, avastanud nad selleks, et ma saaksin selle muuseumi. Et ühelt poolt mulle meeldib nagu Taneli radikaalne reaktsioon selle vastu, aga teiselt poolt ma saan aru, et muuseumi seisukohast ma saan väga selgelt aru, kuskohast see tuleb. Üks asi, mis võib tekitada segadust selle super tunnistuse ja kunstist rääkimise juures on see kunstist rääkimine on meile tulnud Anglo-Ameerika traditsioonist, kus poliitiline kunst on olnud tugevam vähemalt tänu gripi taustale. Aga vormistuse ideaalid on meile tulnud nendest riikidest, mille teooriat me endale ei ole omaks võtnud. Ja seal tekib see nihe, et need super ilusad, väga viimistletud, väga kallid tööd ei ole tulnud koos nende juurde kuuluva teooriaga. Soomlastel on meeletult tugev fenomenoloogiline traditsioon, fotos mitte niivõrd poliitiline ja seda me ei, ikkagi ei ole nagu enda jaoks omaks võtnud. Meil ei ole selle jaoks eest rääkijaid. Nii et need pildid, tüübid tulevad meile Eima seletamatu, väga palju, me oleme rääkinud sellest, et näitus on ruumist aga kõige klassikalisemaid või tugevamaid ruumile keskendunud, tõid siin iseenesest on välditud. Ja pigem on sisse pandud neid töid, kus on inimese sätestroomiga meie lugudest, mis on seotud ruumiga ja seal, kus ruum ise domine, Eriks. Need pigem on välja jäänud. Kui me mõtleme siin Bagolmanni võimaasiku peale ja rohkem on räägitud neid, kus inimese lugu seoses ruumiga on esiplaanil. Ja mulle tundub, et see oli kaanelil nagu selline positsioon, kui ta põhjendab seda, miks staarne maasiku jätab välja selge see, et noh, et see on väga konkreetselt nii-öelda linnaruumi foto. Ma olen selleks küsimuseks valmistunud selles mõttes, et ma jätsin välja hästi puhta linna fotograafe, selle, mul on juba tunne nagu vaja, rohkem nagu seda pugejad kujutleda, et sellega sai isiklik personaalne ruumitaju ja maasikaid ja just selle pärast välja, et on natukene nagu liiga esteetiline, liiga puhas linnafotograafia. Kuigi jah, nagu sain kataloogi essees ma tsiteerin üks Külli et see ruum alati ka identiteedi, selle isiksusliku rolli ja vastasküsimus Teiselt poolt Anneli porri, nende tööde kokkukogumisega suutis sellele oma ilma jutustamisele rohkem tähelepanu pöörata. Sest kui seal oleks väga palju seos selliseid visuaalselt atraktiivselt arhitektuurile keskendunud tõid, siis nende ülejäänute vaikne kõnelemine ei oleks enam hästi välja paistnud. Aga kui sa seda komplekti nagu suuremat vaatan, et kui hästi sulle Tappolt Anneli päris hästi kaardistab sotsiaalset ruumi käsitlust, aga noh, just see, et ta paneb siin ikkagi võrdlemisi laia nagu sellise ajaloolise haarde ja esimene kõige vanem TÖÖ millega Eesti kodu, Tanel Randers näitusest rääkides viitas sellele lõhele, mis siit tekib, et, et ühelt poolt on, meil on 20 aastat, Eesti paistab lugu ja noh, Anneli ikkagi ise ka nagu adresseerib seda mingil määral, et ta võtab ühe töö, mis on nagunii varastest, 90.-test kuulub nagu teise koolkonda ja siis paneb sinna kõrvale aukuivati sarja. Siis tekib ühelt poolt nagu selline vastandus, et kui sinu ta vaatab tegelikult isegi mitte-eesti kodu aastal 93, vaid vaid ka kogu seda eelnevat perioodi ütleme pigem eesti kodu Kunive 93. aastani. Ja siis järgmine hüpe on kohe Paul Kuimet. Jah, see, see Eesti kodu on, see uuselamu roni kinnisvaraprojekt. Et tekib nagu selline poliitilises plaanis vähemalt tekib selline lõhe situatsioon või kas mitte ei lõigata selle auguga välja mingisugust kunstiajalooperioodi Eesti mõistes just nende meetodite, mõtlesime selle poeetika mõttes, et kuidas nagu seda isiklikku ruumi probleemi nagu käsitletakse eriti nagu teise korruse kontekstis. Aga tunnen nagu seda sarnast esteetikat sarnast mõtestiku näiteks Laura, Tootsi ja Helen milleski tööde puhul. Nad on teil mingis mõttes väga, väga erinevad ja me võime siia juurde võtta ka näiteks Anu Vahtra. Tööde sisuline külg on erinev, aga mingisugune mõtestist näiteks töötamine geomeetriaga. Et Laura Toots lõikab aspartuus päikeseaugu läbi, mille ta näitab meile pilti. Helen mälesk katab fotol kinni teatava osa fotost geomeetriliste vormidega ja Anu Vahtra töötubki väga tugevalt just geomeetriapõhiselt huvitabki seal kujutatud ruum, geomeetriline objekt ja selles mõttes nagu see mõtestik tulenevalt sellest, et autorid on ealiselt väga sarnased, et sa mõtestikaga sarnane. Ma üritan meeleheitlikult nagu nokkida, seda ajalooprobleeme ongi see, et kuidas sulle tundub, kas, kas jääb välja midagi mõtestikuste. Ma ei arva, Taneli oleks seda nagu pahatahtlikud tegelikult otse vastupidi. Aga mind huvitabki see, et kas. Või siis mis jääb välja? Siit jääb väga palju välja ja minu meelest ei ole Annelisegi püüdnud teha mingit sellist järjepidevat ülevaadet, sest see ei ole ju kretist Hits näitus. Seal näitus, mis üritab olla koos ja rääkida koos nendest teemadest, mis on kaupluses olnud ja teine asi on see sealt loomulikult on ajaloolise järjepidevuse mõttes palju asju väljasama, tunneksin pigem puudust toomas Kalvest kui ma räägin isiklikust ruumist, aga samas on Tartu publik tema töid juba nii palju näinud, et võita ja seekord ka puudu olla. Ja neid töid valides on ju vahe ka selles, et paljud Nendest töödest on ju võetud väga väike osa suurest tervikprojektist mis töötab nagu konspekti meeldetuletus, aga selleks, et seda näitust kõik koos teha, on hääled hulga vaiksemaks keeratud, kui nad oleksid personali kontekstis poolest see ongi just väga eriline kooslus. Ta on välja toonud midagi, mida me ei ole kunagi koos näinud. Me teame neid töid enamasti varasemast mingist teisest näitusest teise, suurema teose osana jood teiselt poolt moodustab kokku midagi, mida me ei ole saanud enne koos vaadata. Kui me siin püüame kangelaslikult öelda, millised superstaarid puudu on. Siis, kui me teeksime momendil Neile superstaaridele uuesti ruumi siis muutuks näitus tavalisemaks, kui ta on selles praeguses saavutatud olukorras. Ja siin on ka see kuraatori õigus võtta fookusesse neid, kes ei ole need iseenesestmõistetavad, sest et iseendastmõistetavaid valikuid. Me ei unusta neid ja nende panust sellest hoolimata, et nad sellel grupinäitusel ei ole esindatud. Need olid väga ilusad lõpusõnad. Aitäh, Eve Kiiler. Viimane intervjuu on fotokuu 2013 kunstilise juhi Kristjan Roosaarega, kes tutvustab põgusalt nii fotokunstnike ühenduse tegevust kui fotokuu sisuliste valikute tausta. Tere, Kristel Raesaar. Sina oled fotogu 2013 vähemalt kindlasti ka nii-öelda kunstiline juht ja fotoko kesksed sündmused, see aasta on siis Anneli porri kureeritud näitus Tartus ja suur selline rahvusvaheline fotonäitus kunstihoones. Et sellest ta Anneli kureeritud näitusest rääkisime, ministeeriumi saatis juba natuke pikemalt positsioone näitas kindlasti laialdast vastukaja teistes kanalites. Aga mind nagu selle fotokuu raames hakkas ka huvitama fotokunstnike ühenduse, kes on siis fotokuu korraldaja nagu selline foon, et noh, ühelt poolt on muidugi väga lihtne fotokunstnike ühenduse põhikirjas on kirjas, et tegemist on kaamerapõhise kunsti noh, kõige laiemas mõttes arendamiseks ehk siis populariseerimiseks ja nagu arengu toetamiseks loodud organisatsiooniga, siis ühendab kaamerapõhiselt töötavaid kunstnikke ja toetab nende nii-öelda näituse tegevuste kunstilist tegevust siis kõige laiemas mõttes ütleme niimoodi, et okei, see on kõik väga ilusa selge ja noh, senise praktika põhjal võib öelda, et, et fotokunstnike Ühendus on sellega päris hästi teinud, et mis aastal fotokunstnike Ühendus selgus, et. Kui ma ei eksi, siis 2008 ütlen kohe ära, et mina olen suhteliselt noorliige, mina ühinesin fotokunstnike ühenduse ka eelmisel aastal 2012, aga püüan natukene siis seda ajalugu nii palju, kui mulle sellest on räägitud, käsitleda, et 2008 tulid kokku kuu 10 fotokunstniku, peamiselt EKA taustaga ja nende eesmärk oli võib-olla just see, et, et koos on parem ja lihtsam ühte asja ajada ja tol ajal võib-olla just mis puudutab fotokunsti, et see ei olnud sellist eesti kultuuriväljal, võib olla sellise kaasaegse kunsti kontekstis piisavalt palju teadvustatud, et siis nende üks eesmärk kindlasti oli rääkida fotokunstist mitte niivõrd fotoga graafiast, et seal on väikesed, kuid kuid olulised erinevused ja noh, nagu sa ütlesidki, et et me räägime fotokunstist, me räägime kaamerapõhisest, kunstist täitsa fotoga seonduv terminal, loogia on selles mõttes hästi problemaatiline, et et see on nagu mõnes mõttes lõksi sa endale, et kui öelda foto, siis me ikkagi tahame näha ilusaid pilte seinal, samas inimesed, kes alustavad fotoga tegelemisest sageli juhtub see kunstnikule, et väga kiiresti nad liiguvad tassi sellist pildistamisest, et võib-olla natukene kriitilisema lähenemiseni neil tekivad küsimused, miks nad pildistavad, kas see on ikkagi okei, et nad pildistavad, kuidas nad pildistavad? Jaa, jaa. Fotokunstnike ühenduse liikmetest praegu väga paljud niiviisi, kui hakata ükshaaval võtma kunstnikke, siis neid ei leia, võib olla väga palju, kes oleks fotograafid, et nad kasutavad fotot ühel või teisel viisil oma loomingus. Aga see võib siis väljenduda, kas videos installatsioonide leitud foto tamises ja võib olla ka hoopis mingites muudes, kas kultuurilistes või muud tüüpi teostes, et kus siis võib-olla fotograafiline lähenemine on kusagil olnud alguspunktiks. Okei, sa oled, sa ei olnud nagu selle algusega seotud, aga ütleme ka praegust nagu tegevust vaadates, et kas fotokunstnike ühendusse tähendab tegemist ei ole nii-öelda loomeliiduga, et meil on siin terve hulk nagu loomeliite maalikunstnike liit, akvarell, listide liit, skulptorite liit, kes ka tegelevad oma oma valdkonna, kunstnike tegevuse toetamisega, Heige laiemas tähenduses. Kas fotokunstnike Ühendus ennast oma tegevuses ka kuidagi võrdleb nendega või kas selle 10 sa oled tegemist on nagu noore ühendusega, et sellest võib tuleneda teatav entusiasm. Aga siiski, et kui nagu fotokuud vaadata, mida on olnud, siis nüüd 2011 oli väga suurejooneline Tallinna fotokuu eelmine aasta oli ta ennekõike nagu selle fotomessipõhine, aga siiski oli tegemist sellise väga tiheda nädalalõpuga, ütleme niimoodi. Ja nüüd 2013 ürituste graafika on ikkagi jälle väga muljet avaldas tööks ikkagi kahe näitusega, millest üks on ka rahvusvaheline ja sellega kaasneb väga noh, hea ja ülevaatlik publikuprogramm, mida ei oleks siinkohal nagu mõtet otseselt üles lugeda, aga Todumistki ühenduse tegevus nagu oma põhimõtete elluviimisel. Hõljet avaldab Jah, ma arvan, et fotokunstnike Ühendus, kui ta sündis, siis tegu oli võib-olla kõige lihtsamal moel sellise kunstnik kui klubi või kunstnike initsiatiiviga, et kui on tunne, et mingis mõttes lähevad põhimõtted ja eesmärgid kokku, et siis ja Eestis, kus kunsti infrastruktuuri on suhteliselt vähe nagu muud üle, kui tuleb ise midagi kätte võtta ja hakata tegema. Tänaseks on fotokunstnike Ühendus kasvanud, kui ma ei eksi, siis 33-le liikmele, mis tegelikult toob kaasa just need küsimused, et tuleb hakata ennast võrdlema loomeliitudega, tuleb hakata mõtlema, et mis selle ühenduse sisu tegelikult täna on, sest selge on see, et kui liikmeid on juba rohkem kui 10 15, siis tegu ei ole enam sõpruskonnaga ja inimesed on erinevad, inimeste praktikad on erinevad, aga lähenemine tööle on erinev ja mõnes mõttes vastutus kasvab, sest liikmeid rohkem ja esindatavaid on rohkem ja teisest küljest vastutus hajub, kaasaski, meid on rohkem ja kõik ootavad, et et kusagil keegi midagi nagu teeks. Et noh, see on see problemaatika ja selles mõttes ma arvan, et fotokunstnike Ühendus on täna väga selgelt selline aeg, kus, kus me otsime oma identiteeti kunstnikeühendustega või kunstnike algatustega, sageli juhtub nii, et noh, ongi kaks ei ole oma olemuselt väga sellised stabiilsed organisatsioonid, et noh, siis on kaks võimalust, et kas see algatus nagu tekib, tekib mingi moment, on see kasutatakse ja, ja siis mingil hetkel minnakse laiali ja tekivad mingisugused muud kooslused ja muud projektid. Või siis teine võimalus, et sellisest, et algul võib olla üsna spontaanses olla, ma ei tea õlleklassi juures tekkinud ideest ikkagi kasvab välja midagi, mis peab tahes-tahtmata professionaliseeruma ja võib-olla instituitsionaliseeruma noh siis ongi küsimused, kuhu suunasse professionaliseerumine peaks toimuma, et kas see peaks olema selline loomeliit, kas ta peaks olema mingisugune fotograafia või fotokunstikeskus, nagu meil on olemas arhitektuurikeskus või disainikeskus, et et noh, need küsimused on tegelikult väga aktuaalsed praegu. Focus? Jaa, jaa. Ega vastust ei oska nagu öelda, mis sellest kõigest saab, et siin on muidugi see hästi kunsti välja alatine rahastamisprobleem ka tugevalt esile, et paljud sellised otsesed peavad sündima kompromiss siis sellega, mida on võimalik teha olemasolevate või, või realistlikult kusagil olemasolevate ressurssidega. Praegu me oleme proovinud ära kasutada seda momentumit, mis 2011.-st aastast üles jäi ja tekkis ja, ja siis see tegutsemine on olnud selline pool spontaanne, et me lihtsalt nii-öelda jookseme ise endale kogu aeg järgi ja püüame ikkagi fotokuud elus hoida ja edasi arendada, et vaatamata raskustele, mis, mis sellega kaasnevad. Ja selles mõttes noh, eks ta kipub ikkagi olema ühe initsiatiivgrupi selline lapsuke, et kus siis erinevad Fokko liikmed suuremal või vähemal määral on, läks ja kaasas ja võtavad võib-olla väiksemate projektide juures initsiatiivi. Noh, võib-olla kaks sammu tagasi astudes, et ma ise vaatasin hästi, palju just enne seda tänavust festivali programmi välja mõtlema hakkamist võrdlesin igasuguseid foto ja fotokunstifestivale, mis toimuvad mujal maailmas. Mulle tundub, et on tekkinud kaks täiesti erinevat paralleelset jooksvat, et välja, et on kunstibiennaalile triennaalile festivalid, messid ja nii edasi ja nii edasi järjest nagu rahvusvaheliselt rääkides ja siis seal kõrval on täiesti eraldi niisugune tööstusharu on fotobiennaali, triennaali festivalid, messid ja muud sündmused. Ja need kaks on omavahel võib-olla osaliselt kattuvad väljad, aga seal on ka kardinaalseid erinevusi, et see fotofestivalide tööstus tundub olevat ikkagi selline rohkem sellise sõna otseses mõttes foto seinal ja paljus sellisele professionaalsele fotograafiale pühendunud valdkonda. Sageli noh, kui vaadata ka kunstnikke, keda kutsutakse osalema, et nad tegutsevad tugevalt kommertsfotovallas ja vahel tekib küsimus, et kumb tuleb enne, et kas need kunstiprojektid või nii-öelda personaalprojektid, mida nad teevad, et kas see on nendele lihtsalt selline portfoolio, mille baasil saab nagu siis reklaamtööd nagu leida või vastupidi, või milline see hierarhia seal on, on ju et noh, meile nagu tundus, et me võib-olla sellist fotofestivali ei tahaks teha, mitte, et seda ei võiks olla ka lihtsalt nagu ma ei tea mind isiklikult ja Ma arvan, et teisi, foku inimest siis see ei ole nagu see, mis meid huvitab, on ju, et noh, pigem kaldume nagu ikkagi sellise kaasaegse kunsti teema poole. No vaata, et siis me mõtlesime ka, et mida oleks võimalik teha, mida me tahaksime teha meile nagu tundus, et et võib olla, mida me tahaksime Eestis näidata ja ise näha, et see ei ole veel, pole tingimata fotonäitused, et tahaks pigem midagi, mis, mis lähtub fotost ja mis seondub fotograafia problemaatikaga, aga et tahaks näha natukene laiemat vaadet Selles kontekstis, et Foduna endaga olnud nagu paralleelselt olulisel kohal see nii-öelda fotomess et see nagu algusest peale ka mingis mõttes nagu silma paistnud see fotokoloog osa on ka selle foto kui, kui nagu müügiartikli kui kunstiteose, kui müügiartikli nagu esitamine. Aga et kas sa tead selle 2011. aasta kohta esimest korda toimus ka fotomess lisaks reale nagu näitustele. Et kas see oli ka algusest peale nagu selline teadlik valik teadvustada nagu foto kui müüdavad ostetavad müüdavad kunstiteos, sest nagu Andres Härm tegi seal erakogudest näitus EKKM-is Eesti kaasaegse kunstimuuseumis, siis ta nagu viitas ka sellele, et noh, et sisuliselt puudub nendes erakogudes foto. Et kas selle messi ellukutsumine on, on nagu tagasi viida sellele situatsioonile. Kindlasti tegelikult esimene mess toimus juba 2010, kui ma ei eksi, et tänavu tuleb siis neljas fotokunstimess ja siin on jah nagu kindlasti üks põhjus, miks me messi teeme, on just see, et noh, Eestis üldse kunstituruga on, nagu on, et Ta on väga lapsekingades ja kui jah, võib-olla mujal maailmas tundub, et foto on üks populaarsemaid, et kunstiliike, mida kogutakse, et seda on suhteliselt noh, ka praktilistel põhjustel on suhteliselt lihtne hoida ja nii edasi, onju et siis Eestis ja fotoveel kogujate huviorbiiti ei ole sattunud, et see on kindlasti üks eesmärk, on kindlasti teadvustada fotot kui kunsti, teine nagu selline võib-olla lihtsam teema on ka see, et. Mulle tundub, et see fotokunstimess on kasvanud ka välja, sest sääst Fokko ideest, et et korra aastas võiks nagu koos midagi teha, kus enamik fatali Fokko liikmeid, et ühte või teistpidi osaleb, on ju noh, siis on küsimus, et mis asi see võiks olla, on ju, et kas see on selline aastanäitus, nagu kunstnike liit teeb, onju et noh, siin jälle jõuame selle tähistamise ja enesele õlale patsutamised teemani on ju, et kas, kas see kuidagi tundub selline ma ei tea nagu ebamugav kontekst, et Sa ei saa, sest seda näitust kureerida on ja kuna kõik peavad saama välja panna selle, millega nad parajasti maha on saanud, on ja, ja mis ei pruugi kõik omavahel kuidagi mingisuguses konteksti sobituda, onju ja et just et siis võib-olla tundubki, et võib-olla võiks nagu olla aus ja öelda, et see ei ole, näitas seal väljapanek, noh, tööd on müügis, neid on võimalik osta ja ostmisega on võimalik toetada siis ka Eesti kunsti välja arenguid. Kristel Rosar. Seekordses näituse soovituste rubriigis soovitan kindlasti hoida silm peal internetileheküljel Focuee, kus leiate infot Tallinna fotokuu programmi kohta. Ja endiselt on käimas ka Tartu kaasaegse kunsti festivali artist kukkunud publikuprogramm, mille kohta leiate infot kodulehelt artist kukkunu punktorg. Viimase lähimad tähtsündmused on 16. oktoobril Semjon salongi egiidi all toimuv kunstikriitika töötuba, mida viib läbi ajakirjakunsti peatoimetaja Andres Tropp ja seitsmeteistkümnendal oktoobril räive oma loomingust kunstnik Laura kuusk. Kuid tulles konkreetse näituse juurde, soovitan kõigil võtta ette taas reis Riiga, kus raekoja platsi kõrval asuvas Rigas Arts Peipsis on veel kuni 27. oktoobrini eksponeeritud näitus et juhtumist saaks sündmus, mis annab ülevaate Läti kaasaegse kunstimuuseumi kogust. Läti Kultuuriministeerium sõlmis 2005. aastal lepingu ABLV pangaga, mille kohaselt pank investeerib 10 aasta jooksul miljon latti Läti kaasaegse kunstimuuseumi alusvara tikitamisesse ja kingib lõpuks soetatud teosed muuseumile, mille valitsus vahepeal ehitab. Kriisi saabudes Remm kuulaasi. Projekti järgi valmima pidanud hoone ehituse ettevalmistused peatati ja mis uuest kunstimuuseumis saab, on endiselt suhteliselt lahtine küsimus. Aga pank on oma kokkuleppe poolest kinni pidanud ja märkimisväärne kogu on koostatud, mille läbilõiget on nüüd Läti kaasaegse kunstikeskuse juhi Solvita Kressecureerituna võimalik näha Rigas Art Speissis. Täpsemat infot leiate aadressilt Makslast. Pilpapunkt Elvi. Te kuulsite kunstiministeeriumi Anneli porri kureeritud Eesti fotokunstinäitusest, kus lõpet sina algan, mina kõnelesid kunstnikud Tanel Rander ja Eve Kiiler ning Eesti fotokunstnike ühenduse foku tegevust ja konkreetsemalt veel kuni 27. oktoobrini vältavad Tallinna fotokuud, kommenteeris fotokuu kunstiline juht Kristel Raesaar. Mina olin saatejuht Indrek Grigor. Kuulmiseni. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.