Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Lugupeetud Kunstiministeeriumi kuulajad, täna olen pikka ministeeriumi saatesse kutsunud kohale erinevat ja mitmed omaalgatusliku meedia esindajad. Alustaksin kõigepealt tutvustusringiga, palunud kõigil muuseumisse tulijatel ette valmistada sellised väikesed üldised andmed, millega on tegemist, millal on loodud, kuidas toimib ilmumissagedus, tiraaž, hind ja nii edasi, nii edasi, selline lühike tutvustus hakkame ehk peale nendega, kes istuvad siin Tallinnas, palun. Tere ka minu poolt, minu nimi on Keiti ravin. Mina esindan siin urbanistide väljaannet u, olen selle üks peatoimetajatest. Ja meie alustasime oma tegevust 2010 aasta sügisel. Meie vastutav väljaandja on mittetulundusühing linnalabor, tänaseks päevaks on meie toimetus kasvanud pea seitsme kaheksaliikmeliseks. Me ilmume kvartaalselt, Me oleme veebiväljaanne, asume aadressil www, Urban. Meil ei ole hinda meid trüki ennast, vaid mäe vahetama oma tekste teiste omaalgatust. Siuke meediatega, mis ilmuvad paberil ja meie peamiseks rahastajaks on kultuurkapital. Mina olen esindan rada seitset rado seitse kajastab peamiselt muusikat ja enamasti seda, mis jääb peavoolust kõrvale, kuid üldiselt oleme üsna žanriülesed, lisaks veel näpuotsaga filmi kino Sukultuuritega seonduvat loodud 1999. aastal, see tähendab, et järgmisel aastal on juba 15. sünnipäev. Asutajad olid 16 aastased koolipoisid ja nüüd oleme sellest algusest juba väga kaugele jõudnud. Mina olen Liisa Kaljula ja esindan siin siis täna artišoki, tegelikult koos Marimiga ja artišoki on loodud 2006. aastal tegutseb siis seitsmendat aastat ja on kunstikriitika väljaanne, ennekõike asutatud siis Maarja mürgi ja Margus Tamme poolt sellise kunstikriitika blogina, mis püüdis talletada kõike seda, mis toimus nagu rohkem rohujuure tasandil toona Eestis, aga lihtsalt ka jagada sellist inspireerivad, et materjali, mis, mis sattus netis silma alla, tänaseks on artisse kasvanud seitsme pealiseks toimetuseks, kuhu kuuluvad ennekõike siis kunstnikud ja kunstiteadlased. Ja toimime endiselt ta selles samas blogi formaadis. Meie aadress on VVV punkt artišokk, punkt, blogsbattrom ja oleme kõigile kättesaadavad tasuta. Ja meie rahastusskeem üldiselt puudub, aga oleme teinekord teatud projekte siis rahastanud kultuurkapitali abiga, aga need ei ole enamasti seotud siis sellise kultuurikajastusega, vaid juba mingisuguseid spetsiifilisemad väljendid. Lisaks siia juurde kohe artišoki alguse juures oli väga olulisel kohal ka Margus Kiis, kes siis täna selles ministeeriumi saates istub, aga Müürilehe toolil vargus. Jah, et esindaja müürilehte, mis on nüüdisskulptuuriga kajastav perioodiline tasuta paberil väljaanne ilmub umbes viis-kuus korda aastas. Alguse sai ta 2007 Tartus Genialistide klubi. Sellise ajalehena, mille asutas Ivar Põllu koondas enda ümber tol aja selliseid ärksamad. Noorema põlvkonna kultuuritegelased. Mainiksin ära Berk Vaheri, Sven Vabari partol Mehoori ja mitmed teised 2010. See profiil natuke muutus või päris palju isegi et peatoimetajaks sai Helen Tammemäe, kelle juhtimisel ta aga väga hästi toimib ka siiamaani. Tartu kultuurilehest muutunud üle-eestiliseks ja suuresti toimetatakse seda Tallinnast, kus on ka mitmepealine toimetus et tema nagu vaatan, stabiliseerunud, algselt oli ta selline hästi muutlik ja natuke selline improvisatsiooniline väljaanne, aga nüüd on ta selline stabiilne ja väljakujunenud paadiga kus siis on palju teksti, erinevad arvustused, intervjuud, arvamused ja muud elemendid. Et ta on jah muutunud, võiks öelda selliseks noorte Sirbiks, et paljud noored, kes arvavad, et nad sirpi, millel ana endal oma täiesti suhteliselt kindel kirjutajaskond, et sinna ei saa, siis saavad ennast väljendada müürilehes. Toimetus on osaliselt palgaline rahastus, toimub suuresti kultuuris Kapitali ning osaliselt ka reklaami toel kirjutajatele reegline maksta, et selline õhinapõhine kirjutamine toimub seal, aga seni on see väga hästi toiminud, et tekstikirjutajad Helen Tammemäe on väga hästi leidnud erinevaid kirjutajaid ja tase on siiski olnud üllatavalt isegi kõrge. Ja meiega on veel ka õu. Ja Karin Bachmann õue toimetuskolleegiumi liige, tähendab, et peatoimetaja Merle Karro, Kalberg ja esimese uue andsime välja 2009. aastal, see on välieluruumi ajakiri ja ta ilmub meil paberil ja on ajakirjana kaks numbrit nüüd. Ja see põhiline temaatika on, nagu me kirjutame väliruumist pigem kriitiliselt ja kuna see väliruum puudutab tegelikult kõiki et siis me anname nagu ülevaated ja kirjutame sellest teemast võimalikult laialt, aga muidugi noh erinevalt, kui näiteks teevad seda koduajakirjad või koduõue ajakirjad, et see on pigem avaliku ruumi ajakiri, räägime avalikust ruumist. Asutajate põhituumik on jäänud samaks, mis 2009. aastal praegusesse toimetusse kuulub kuus inimest. Ja juriidiliselt on meil MTÜ kino. Algselt esimese numbri andis välja Eesti maastikuarhitektide liit, aga, aga selleks, et seda väljaandmist lihtsustada, moodustasime omaette. MTÜ ilmub kaks korda aastas, tiraaž on 500 ja kaanehind on kolm, 20 levitaja meil rauda kirja ja nemad müüvad seda ja meie siis jagame seda ise ja meie põhirahastus tuleb Kulkalt. Ja ülejäänu on siis oma töö. Meie ilmselt siis võib-olla teistest erinevalt, maksame kirjutajad aga meie toimetuse tööd ei tasustata. Nii et selline pigem vastupidine mudel Jah, sellepärast, et me siin eelnevalt eetriväliselt arutasime Margusega ka seda teemat, natuke esimesed paar aastat me ka ei maksnud, kirjutad, aga see heade kirjutajate ring on paraku selline kitsas ja noh, kvaliteet hakkab ühel hetkel kannatama, et see õhin mingil hetkel vaibub. Siis hakkasime taotlema stipendium, aga me ilmselt sellest vist pärast veel räägime ka. Kindlasti. Mul jäi mainimata rada seitse rahastusallikat, selles mõttes meil tegutseme rangelt vabatahtlikult, meil ei ole siiamaani peaaegu mitte kuskilt olnud rahastust oma vahenditest. Ja üsna väikestest reklaamituludest oleme kõike üleval hoidnud ja asutaja, sest on jäänud alles siis Ivo Kiviorg, kes on kõik need 14 aastat seitset vedanud ja toimetas, on hetkel umbes kuueliikmeline. Selge ma igaks juhuks rõhutan ka üle, et siin ei ole kindlasti kõiki Eesti omaalgatuslikke väljaandeid, et väga palju on puudu ja seda ringi tegelikult me alles ise ka nagu kompame, kes võiks olla, kes üldse tegutsevad, kes sooviksid nii-öelda selles diskussioonis selle nii-öelda väikese meedia teemadel kaasa rääkida. Tegelikult olekski kohe kõigile seekord tulijatele küsimus, et, et mis vahe on teie jaoks nii-öelda omaalgatuslikul meedial ja sellel ametlikul tunnustatud kultuuriväljaannetel võitlema, mis teie jaoks teeb üldse omaalgatusliku meedia? Võib-olla siis jah see õhinapõhisus, et olenemata tingimustest või ressurssidest, sul on ikkagi seal mingi sõnum ja, või probleem, mida sa tahad edastada või lahendada. Ja kindlasti ka see projektipõhises, et sellist noh, väga kindlalt kindlasti, et sinu number järgmine kord ilmub, ei ole, et kui noh, iga kord pead mingeid vahendeid otsima või, või ka neid oma väikseid ressursse ümber jagama oma selles väikses seltskonnas, siis see on teatav selline ärevus, et kas me ka järgmine kord see õhin ikkagi veel säilib, aga senimaani on säilinud ja loodame, et säilib ka edaspidi. No praegu on see väga lihtne vahet teha, sest et ajakirjandusväljaanded jaatuvadki suuresti sellisteks kolmeks umbes et riiklikud välja, et siis sirp kõige tuntum. Aga muidugi enamus skulptuur ja kirju siis kommertsväljaanded, mis kuuluvad sellist suuremat niux öelda kontsernide või siis suuremad Eesti mõistes firmade alla. Ja siis kolmandad ongi siis need õhinapõhised, et sa oled alternatiivväljaanded, ka mitmed sellised päris paksud ajakirjad on ka põhiliselt ikkagi õhinapõhised või noh, eriti erialaväljaanded, õhinapõhised, mis ilmuvad sellise ebaregulaarse tsükliga ja neid osta saab võib-olla palju lähematest kohtadest kui teisi ajakirju, mida näitlejad, lavastajad, esik või vihik iseenesest vist minu teada on ikkagi selline natuke riiklik projekt juba Kulka ja selliste, aga noh, mõningat vist disainiajakirjad, maja ja mitmed teised, noh vahepeal vist ma ei tea, kas epifaania enam ilmub või ilmu saime natuke aega on ahel või siis mõningad teised, eriti disainiajakirjad on sellised väga suhteliselt ikkagi tegelikult õhinapõhised. Margus minu arust me peaksime sinna tõmbama joone ikkagi õhinapõhise ja omaalgatusliku, meedia ja erameedia vahel ja on minu teada ikkagi nagu erameediaväljaanne. Et siin on nagu teatav erinevus ja miks mulle näiteks läheb omaalgatuslik meedia Ta on, on just see, et ta on sündinud teatud ajahetkel nagu millegi puudumise tajumisest ja samamoodi on artišoki ka tegelikult, et 2006. aastal, kui Arti Sokk alustas, siis kõik teavad, see oli hästi sügav kunstikriitika kriisiaeg, et siis ilmusid kõik need raamatud jamselginzilteta, kunstikriitika on ülemaailmses kriisis ja, ja nõnda edasi, et omaalgatusliku meediaga on sageli seotud inimesed, kes lihtsalt nagu märkavad millegi puudumist teatud ajahetkes ja, ja kellel on lihtsalt nagu hänsoon äditud selle suhtes, et kui riik parasjagu ei jaksa millegagi tegeleda. Aga ma olen siis aktiivne kodanik ja teen ise midagi. Õige, et ka müürileht sai alguse probleemist Tartu kultuuri ja kultuuriajalugu kajastatakse õudsalt vähe, järjest vähem ja vähem ja sellel ideel ta nagu algselt tekkiski. Tõsi küll, see on nagu iseenesest nüüdseks muutunud, et müürileht ei ole enam Tartu kultuurileht, et me võib-olla tekib varsti jälle uus algatus selle eraldi Tartu kultuurileht või Tartu keskselt kultuurilehte arendada. Ja meil samamoodi, et me mõtlesime, et seda väliruumist ei kirjutata, et seda taandatakse, kaob nagu selliseks taustsüsteemiks, millest kõnelemiseks kunagi aega pole tegelikult või siis püüti seda pisendada näiteks kas mingeid seal, kus oleks lillepeenarde, eks, või lihtsalt nagu suruti selliseks väga ebaoluliseks asjakese siis tunduski, et sellest oleks tarvis kirjutada niimoodi professionaalselt ja kriitilised. Aga siit tuleb ka küsimus, et kas te peate ennast näiteks nišši väljaandeks, kuidas te seda missi kirjeldaksite, et ütleme siis õue nišš on mitte rääkida ainult lillepeenardesse, rääkida lille veenadest uudse nurga alt, põhimõtteliselt. Jah, pigem minna üle nendest lillepeenardesse, rääkida kuidagi noh, süsteemsemalt ja ruumist, võib-olla siis selliselt professionaalsemalt aga samas niimoodi, et see läheks selliseks erialasiseseks võib-olla selliseks väljendite pildumiseks, vaid et see oleks inimestele arusaadav. Aga samas ka nii, et ei oleks professionaalil igav lugeda, et see on natuke selline raske ülesanne, istuda justkui kõikides üles korraga. Aga nii palju, kui meil praegu tagasisidet on olnud, et see ajakiri läheb korda hästi erinevatele inimestele, et siit ja sealt võetuna, et me peame ennast jah, selles mõttes nišiks ajakirjaks, et võib olla väga palju neid inimesi ei ole, kes tahavad niimoodi üsna süvitsi minna selle teemaga. Aga see nišš samas on suur ja sügav, tundub. Või noh, ma just tahakski lisada, et ma arvan, õuel ja uul on palju ühisosa ja võib-olla see tähendabki seda, et see, mis on ka nagu omaette liikuv ja defineerimata mõista, et uue on ka kindlasti see, et me võime ka tegeleda väliruumi kaasmas, võime tegeleda siseruumiga, võime tegeleda teemadega, millega tegeleda siis erameediamajas, aga aga ma arvan, me teeme seda teistmoodi ja üks asi, mis meid kindlasti teistest eristab, on see, et me oleme täielikult kakskeelsed ja meie kirjutajate ring ei, ei ole tihti üldse mitte väga eestipõhine, vaid pigem me vaatame väljapoole, otsime, otsime neid, kellel on Eestiga rohkem kontakte või kes suudavad siia mingeid uusi mõtteid, perspektiive lisada. Meil on olnud mõned numbrid kakskeelsed, kui me oleme suutnud tõlgete jaoks mingeid erinevaid ressursse saada ja siin need on puudutanud mingit konverentsi või mingit sellist kindlat sündmust, erialalist, et see kakskeelsus on hästi hea või see kohe on näha, kuidas tänu sellele, kui on tõlgitud need kõik need artiklid, et kuidas see levib nagu oluliselt laiemalt ja me saame päris palju, inimesed nagu annavad kontakti tagasi seal neil korda läinud. See on ka üks asi, millest me hiljem räägime, on just see kontakti maailmaga, aga ma tahan küsida veel Hestrilt rada seitsme kohta sedasama, et kuidas ta ennast positsioneerite, võib-olla võrreldes kõigi muude muusikat ja ütleme sellist elustiili, subkultuurset elustiili puudutavate infovoogudega. Ma ei saa öelda, et me oleks seni ennast väga positsioneerinud. Me lihtsalt oleme ja me eksisteerime täiesti vabas nišis, ma hakkasin mõtlema. Et meid võib-olla saab võrrelda ainult raadio kahe õhtuse vööndi ka, et uus ajakirjanduses nagu ei olegi sellist muusikaga vastust, nagu ei ole nii laia. Ja teisest küljest on see natuke paradoksaalne, sellepärast et me oleme see nii-öelda rahastamata õhinapõhine nišiväljaanne, aga vaadates meie lugejaskonda külastatavust, siis me arvatavasti lööme üle nii mõnedki nii-öelda need riiklikud ja heaks kiidetud väljaanded. Jah, et see on väga keeruline, kuidas temaatikale läheneda? Ma püüaksin vastata sellele, et kas artišoki on nishi väljane, Maari, mis sina arvad? Ma kardan, et on aga selles mõttes, et see, mida ma mainiksin juursele artišoki tutvustuse juurde, et mis kindlasti meid nagu nishi istub veel ära, on see, et me ei tegele ainult kunstikriitikaga väga programmiliselt, kõige võimaliku muuga, mis on tundunud aastate jooksul huvitavaim jäänud artišoki rekord, mis loodetavasti tuleb ühel hetkel tagasi, meil on oma biennaal, mis on toimunud juba kolm korda ja nii edasi ja nii edasi, šoki, Alton toodetud ka erinevaid näituseid ja arutelusid ja diskussioone, püütud kuidagi laiemalt selle kunstikriitika kui sellisega üldse mingisse kõnelusse astuda. Aga kogu see selline mõnes mõttes laialivalguv, et ta ongi pigem nagu selline produktsiooniplatvorm, mitte niivõrd kunstikriitika väljaanne, isegi mis sinna hägusus kahtlemata marginaliseerunud teda. Ja rääkimata sellest, et kaasaegne kunst on Eestis nišš ja, ja isegi võiks öelda subkultuure, millega on seatud teatud kindlad inimesed, teatud kindlad näod, keda alati on näha avamistel ja kes on selle kultuurisegmendi suhtes nagu entusiastlikud. Et ka selles mõttes on artišoki nagu nišiväljaanne. Aga mulle tundub, et mis jook on võib-olla suutnud teha aastatega ja võiks võib-olla jätkuvalt suuta teha, on just see, et tegelikult see kunstimaailm Eestis ei toimi ainult sellistest nendes kohtades nagu kumu kunstihoone, vaid terve rida aktsioone, näitusi, huvitavaid asju toimub tegelikult sellistes kohtades, mis on aga popid. Ja nende pop-upide kajastusega on tegelikult nagu kõige kurvemad lood, et nad tihtipeale erinevalt siis kumust, millel on olemas ju tegelikult kommunikatsiooniosakond, eks ole. Inimesed, kes töötavad ikkagi nagu terved päevad selle nimel, et selle asutuse tegemised oleksid nagu nähtavad ühiskonnas siis nendel pappidel nagu sageli ei ole neid inimesi ei ole selleks aega ja see on nagu selles mõttes ma leian, et, et kunst on nagu ökosüsteem, et et samasse pop-up on see, kust kasvab ikkagi lõpuks välja ka see, mida me näeme KUMUs ja kunstihoones ja EKKM-is, et et selles mõttes, kui suuri ja kunagi tulevikus tahab näiteks vaadata 2013. aasta kunstimaailmas sellisele rohujuure tasandile, et siis oleks õudselt tore, kui ta saaks lihtsalt teha rahvusraamatukogust artišoki lahti ja ei vaadata, et mis, mis siis toimes. Ma arvan, et nende selliste üles hüppavate nähtuste kaardistamisel augu müürileht teinud viimastel aastatel väga tubli ja süstemaatilist tööd. Kui ma tahtsingi küsida, kui Liisa mainis siin seda, et näod korduvad kunstiväljal, et tegelikult näevad korduvad ka selles omaalgatuslikus meedias, et kuidas on teil püsiautorite ringiga, kes mingid inimesed tulevad kogu aeg tagasi, miks eelistatakse just teile kirjutamist? Müürileht on selles mõttes natukene võib-olla erandlik, et ei saaks öelda, et siin vähemalt tänapäeval need autorid korduvad, et ikkagi tuleb järjest uusi autoreid, eriti noori autoreid, pealegi tahavad kirjutada, vanad väsivad ära, et selles mõttes muidugi Helen Tammemäe ja tema naismeeskond teinud tänuväärt tööd, et nad ikka otsinud järjest uusi talente välja. Õues kaasalist püsivat kirjutajate ring ei ole, oleme otsinud ka kogu aeg uusi ja noh, me püüame seda, et need kirjutajad oleksid hästi erineva taustaga, et noh, kõik nad räägib väliruumist, et meil on arhitektid, maastikuarhitektid on olnud kirjanike ja looduskaitsjad, siis on keskkonnapsühholoog, et selliseid hästi erineva taustaga kirjutajad on, me enamasti otsime ise need inimesed üles, teeme neile ettepaneku kirjutada, aga muidugi pakutakse teinekord kaastööd ka et ekskirjutajate leidmine, eriti kui noh, ei saa seda kirjutamist asustada, suuresti on selline sarmil põhineb see, et kas sa nüüd saad, suudad inimese nagu veenda selles vajalikkuses või sütitada. Ja sotsiaalne kapital peab sul olema kõva. Selline karismapõhine majandus? Jah, ma ei tea, kui palju karismat saab e-kirjadega nagu tegelikult edastada Aika mailine, ma arvan, et u puhul on aga oluline, mainin, tasin, et uu tegeleb jätkuvalt juba kõik need kolm aastat tegelikult valdkonna defineerimisega, et ma arvan, et meie oleme nagu ainukene ja võib-olla kõige nähtavam latvormiltsu just selle sõna urbanistika konkreetsete teemadega tegelemiseks. Et aga mis puudutab kirjutajaid, siis sarnaselt õuega on meil olnud tõesti väga valdkondadevahelised kirjutajad ja pigem ikkagi proovime leida kogu aeg uusi kirjutajaid ja väljastpoolt üha enam, et aga kindlasti on korduvaid inimesi, mis on meie ühiskonna väiksusele normaalne. Ester rada, kuidas teil see ringan? Meil on ka mõlemad, Meil on kindlad kirjutajad, meil on need, kes tulevad juurde, kes kirjutavad ühe artikli, kes jäävad kirjutama. Et päris keeruline jah, üsna vabalt võtame seda, et ja miks meile kirjutatakse, sellepärast et meile saab kirjutada pikalt põhjalikult teha intervjuu bändiga, kedagi kajastataks, mitte kuskil mujal all, noh, et sa ei leia kohta, kus teha pikka põhjalikku intervjuud black metal-bändiga, keda võib-olla kuulab üle maailma 25 inimest, eks ju. Ja 21 nendest on kuskil Austraalias. Siis on meil võimalik, et kui meile tuleb selline korralik põnev tekst, siis me väga ei kärbi seda ja oleme valmis avaldama kõike põnevat, ühesõnaga. Ma arvan, et siit koorus üks omaalgatuslikke meediate definitsiooni punkt välja. Ma tahtsin küsida toimetamise kohta, et neid laekunud tekste, kui paljude nendega tegeleda või kui palju te saadate neid tagasi arutlete autoritega, kuidas siis seda võiks üles ehitada ja nii edasi. Meie uus olemegi endale võtnud, et kui me mõtleme, et meie tekstid sünnivad vabatahtlikus korras, siis toimetus peab olema väga tugev ja toimekas. Ehk siis meie kirjutad päris mitmed on ka, õpivad tudengid, ehk siis meie teeme küll tekstidega päris palju tööd ja saadame ikka neid mitu korda edasi-tagasi. Oleme omavahel ka juba rääkinud, et, et see noored kirjutajad saavad kuskilt alustada, järelikult meil on vaja nagu teatavas mõttes mingit tuge või mingisugust juhendamist. Et siis see süsteem nagu läheb edasi, et sellega meiegi tegeleme. Samamoodi kui on nagu sellised kogenumad kirjutajad, siis nende tekstidega alati vähem tööd ja siis noorematega ka rohkem, aga aga jah, meiega ikka toimetama ja katsume siin nagu mingisugust taset hoida või et see tekst oleks ka lisaks sisule valitsejatelt hästi üles ehitatud, hästi kirjutatud. Ja minu meelest on oluline just, et anname tagasisidet kirjutajatele, mis jääb nagu puudu tihti peavoolumeedias või isegi eriala meedias, et su tekst lihtsalt avaldub. Jah, ja, või hoopis teisel kujul, kui sa sinna saatsid, aga miks seda ei saagi teada? Ardi šokis on ka see asi, et ta tegelikult algusest peale ja loodud sellisena, et oleks avatud platvorm. See on see esimene asi, mida päisistan võimalik lugeda, et ja kuidas see on töötanud just nagu väljaspool seda toimetajate ringi. Ei olegi töötanud selle Sägi kogu kutsutavate toimetajate ring, et oleks vähemalt Nad on nagu mingimegi teatava aja järelt liikumine seal leheküljel, et selles mõttes võib-olla kõigist nendest siin istujatest olnud erinev selle poolest, et meie jaoks oli oluline just see kunstis kirjutamise paljusus ja anda sõna erinevatele Maltale. Ja seega on toimetatud ära tavaliselt elementaarsed kirjavead ja, ja nii palju, kui on märgatud, siis mingit lauseehitust, aga üldiselt on seal olnud kirjutajat omal vastutusel. Et fakt on see, et tegelikult kõigi nende seitsme aasta jooksul on tulnud väga vähe inimesi, kes nagu päriselt alles alustavad, et neid on tõesti kaduvväike protsent, kes on artišoki lähenenud sellega, et tere, ma nüüd kirjutasin oma elu esimese teksti, kas ma võiksin seda avaldada, et enamasti on see olnud, et ikkagi juba heade kolleegide, tuttavate kunstiväljal kunstielus osalenud inimeste väljundiks. Ja seega Ma ei ole neid kunagi väga palju toimetame, vahepeal proovisime nagu selle toimetuse sees üksteise tekstide toimetamist aga siis mulle tundus, et ma vahepeal läksime kuidagi riidu selle pärast ja siis ja siis ta nagu ei, ei saanud väga pikalt jätkata. Aga ma arvan, et, et see on üks asi, mida tegelikult just need omaalgatusliku meediaväljaanded nagu kleidi välja tõi, peaksid väga palju tegema just selline kirjutajate harimine, mitte see, et selline edevuse kultiveerimine sa näed, et su tekst on kuhugi avalikku ruumi jõudnud niimoodi prantsatanud kuhugi maha. Aga et just see, et sa saaks ikka kirjutajana areneda tegelikult ja see on see, milleks tihti sellisel nii-öelda meistrimeedial ei ole aega ega ruumi ja noh, nendel on ikkagi see kiirus taga, et kui ei ole nii palju kiirust taga ja see nagu tootmistsükkel on natukene rahulikum, et siis tegelikult võikski rohkem tähelepanu pöörata just sellele kirjutajate koolitamisele tegelikult läbi selle kirjutamise Aga samas artišoki on nagu ikkagi alati toetanud kirjutajate isikupära, et selles mõttes võib öelda, et me nagu põhimõtet tavaliselt väga sellise karmi toimetajakäe poolt ei ole kunagi olnud. Et ikkagi noh, kõik, kes on artišoki toimetuses ise kirjutavad, et neil on kõigil kogemused Eesti kõikide erinevate väljaannetega, et kuidas meie tekste on seal toimetatud ja, ja ma usun, et me oleme kõik nagu artišoki nautinud just seda, et, et siin saab tõesti näiteks tegeleda sellega, et sul on kirjutades oma rit oma sõnastus ja iga kirjutaja tegelikult on isikupärane ja selles mõttes pakis me ei ole jah, nagu väga sellise lausestuse hõlpsasti tarbitavaks toimetamisega tegelenud. Ja seda joont oleme me õues ka hoidnud, et ma korra ütlen, et me mingil hetkel proovisime ka professionaalset keeletoimetajat kaasata, aga nendega oli natuke see lugu. Need nurgad löödi maha selle inimese jutul ja nad kippusid nagu ühenäoliseks minema need artiklid või tekkis mingi selline nagu igavus üheplaanilisus, et et me püüame seda kirjutaja omapära ikka säilitada. Tahtsin küsida Margus Kiis ja Müürileht. Müürilehel on tegelikult üllatavalt tihe sõel nende tekstide analüüsimiseks, sellepärast et alguses on muidugi toimetus ja siis on kolleegium ja kolleegiumis on mitmed eks öelda kirjutamise ja avaldamise toimetamisega seotud ja väga kogenud, et inimest eriti Berk Vaher, kes viitsib tõesti selle müürilehed ja tekstid kõik läbi lugeda ja kritiseerib, jaga, kiidab vahepeal päris aktiivselt neid tekste ja seetõttu jah, see tekstide valik ja võimalik, et ka ümbertegemine on päris karm vaidlused, kolleegium, mis on muideks sageli päris vihased? Jah, et meil käib see seal ta mõnikord ka noorte suunamine ja mõnikord ka selline eks öelda vahele jätmine päris aktiivselt. Räägiks rahast, et see on üks küsimus, mis selle ühineb põhisusega mingil hetkel alati ikkagi esile tuleb, kaua sa jaksad selle õhinaga edasi kütta ja kuidas Õumainised teie maksate oma kirjutajatele? Toimetusel mitte enamasti vist on levinud pigem see mudele, kui üldse keegi midagi saab, siis on toimetajad, tõlkijad, kujundaja, Brufriiderid ja nii edasi, et kuidas kõik te olete sellele honorari teemale ja töötasu teemale oma kanalil lähenenud. Uued jah, et meie Elamis variant number üks need summad tõesti, millest me räägime näidet nimetada õhinapõhiseks, eks ju, et meil on siis kaks toimetajat, mina ja kaija, Luisa kurik siis meil on kujundaja, siis meil on programmeerija, sest et meie veebiplatvorm on loetav kõikidest kaasaegsetest elektroonikaseadmetest siis meil on kaks pruufriiderit nii eesti kui inglise keeles. Ja nüüd viimase numbri puhul kasutasime ka professionaalset tõlkijat ainult ühe teksti puhul. Tegelikult oleme tekste kahekesi Kaia luisuga tõlkinud ja vot see on nüüd küll see koht, kus sellest õhinapõhisest summast ei jätku ja nüüd me proovimegi laiendada oma rahalist kapatsiteeti kaugemale, et saada maksta professionaalsele tõlkijale. Ester vis rahatele. No võib öelda, et praktiliselt ei liigugi õhin, õhin on väga õhin, on olnud terve see aeg, et noh, mis meil on, selline naturaalmajanduse käsi peseb kätt, tahad, et enamus reklaami, mis me edastame, on siis kontserdite ja plaatide bändide kohta vastutasuks siis kirjutajatele ja toimetusele on piletid plaadid, seda aga, aga raha liigub meie toimetuses väga napilt ja keegi palka ei saa, ei ITmees ei kujunda ja kõik on nagu fännid lihtsalt. Kaardi siis hakkan ka teatavasti õhinapõhine ja selliseks jooksvaks kultuuri kajastuseks ei ole ta kunagi toetust küsinud ühestki struktuurist. Aga võib öelda, et eks ta ikka teatud, ma ei tea, naturaalmajanduse osa on kui Ardišokil on olnud vaja kujundada uus koduleht või sedakorda mingisugused tehnilised, Finessid tööle. Et siis seda on aidanud teha meie tuttavad ja sõbrad. Ja tegelikult see toimetus ise võib öelda, et töötab ka puhtalt pressikaardi eest. Ja eks see on mõnes mõttes nagu igale kunstiteadlasele päris hea nagu töötasu, sest et eks me kõiki käime päris palju maailmas ringi ja kui sa saad minna pressikaardiga käia läbi ikkagi terve suurlinna muuseumid ja näitusepinnad, et siis see on teinekord päris tänuväärne asi. Aga kõik muu on jah, õhinapõhine ja naturaalmajandusel vahet tööstuskaupadel või vahetusteenustel toimib. Kuidas on uue müürilehega? Müürilehel on toimetus vähemalt osaliselt tähtsamad tegijad on ühel või teisel moel palgalised ja mis on iseenesest selline oluline element, sellepärast et oleks ikkagi vaja, et on mingid inimesed, kellel oleks ka peale õhina mingisugune huvi seda asja edasi ajada. Õhin võib kaduda aastaga, aga ka huvi nagu oma elatist teenida on vist ikkagi suhteliselt eluaegne. Aga mis puutub kirjutajatesse ja siis selline klassikaline skeem on veel, et kirjutajatele ei maksta. Ja noh, muidugi küüniliselt võiks öelda, maatiliselt kasutatakse ikkagi ära asjaolu, et on teatud hulk inimesi, kellel on vaja kas või oma tuleviku nimel ennast nähtavaks teha ja ennast väljendada ja ka paberil näidata. Kuna müürilehel on olla ambitsioon siiski hästi tõsiseltvõetav väljaanne, mitte selline noorte rumalus siis seal enda tekstide avaldamine on siiski juba päris prestiižne müürile toimetus ei ole olnud kogu aeg palgaline, et see on viimase paari aasta jällegi Helen Tammemäe kõva arendustöö tulemus iseenesest. Aga iseenesest ta annab selle, et müürileht ilmub ja ongi selline stabiilne väljaanne. Et õues jah, meil on siis kultuurkapitalitoetus, mida me küsime seda iga kord, tähendab iga numbri jaoks eraldi toetusest me siis maksame ajakirja trükkimise siis meil ajakirja kujundan, tuumik stuudio, mis siis viimase numbri jaoks sai siis ka nüüd toetust, siiamaani oli õhinapõhiselt ja nüüd siis õhin jäi, aga ta saab selleks ka toetust. Ja siis meil on veel ajakirja müügiraha, aga selle me investeerime jälle sinna nii-öelda ajakirja tagasi ja me oleme saanud tegelikult ka peatoimetaja honorari paar korda. Ma isegi seda summat ei mäleta, aga see on ka selline, saame korra kvartalis koos kõik kooki süüa ja noh, kuna see selline projektipõhine, raha küsimine seal sealt me küsime iga kord nimeliselt nendele inimestele, siis raha, kellega me oleme kokku leppinud artiklite osas, et see kahjuks välistab sellised nii-öelda viimase hetke pakkumised või mingisugused artiklid, mis kerkivad pinnale nagu enne viimast minutit ja siis noh, me oleme ka mõnikord omavahendites saanud nagu kata või või siis on ka ei maksa lihtsalt. Siit on välja tulnud ka mitmed sellised väljakutsed toimimiseks, kui me nüüd jätame sedasama, õhin üheks hetkeks kõrvale või enam ei kasutaks seda, et millised on suurimad probleemid, millega te veel kokku puutute suurimad kitsaskohad võib-olla siis ka selle omaalgatusliku kultuurimehed ja koha pealt üldisemalt. Nojah, üldiselt sellised eriti just noorte teatud erialainimeste väljaandeid kiputakse ikkagi pidama ikkagi ajutiseks nähtuseks ja muidugi jällegi kultuur on Eestis väga riigikeskne ja riigi arvamusministeerium arvamus loeb siin väga palju. Ja selliseid omaalgatuslikke väljaandeid jah, selles mõttes tõsiselt ei võeta, et jällegi on vaja nagu näidata, et sa oled aastaid kestev, vähemalt soliidne, stabiilne ja see tekitab jällegi selliseid oma pingeid seal sees, et ka müürilehes on see konflikt alalõpmata, et ühelt poolt vaja toimetuse poolt tahetakse olla hästi soliidne ja tõsiseltvõetav väljaanne ja siis samalt jällegi on üks pool sellest müürile seltskonnas, kes tahaks olla anarhistlik ja lärmakas ja ettearvamatu, et siin tekivad sellised sky veidi skisofreeniline situatsioonid. Me oleme rääkinud, et mis meil suurim probleem on just natukese, et see ebastabiilsus, projektipõhine, pidev resursside küsimine tegelikult noh, kui näiteks kultuurkapitali sellesse mees arhitektuuri sihtkapitalist toetust, et kui seal see komisjon näiteks vahetub, nad vahetuvad iga kahe aasta tagant, et siis me peame sellele uuele nagu seltskonnale hakkame uuesti otsast peale tõestama või nagu ennast tutvustama ja selgitama, mis me oleme või, või mida me teeme siis on, kas sa tõestad ära või ei tõesta. Jumala eest üks asi, mille ma ise välja tooksin, on see kirjutajate teemaga, et ütleme, mäletades artišoki algust kusagil aastaid tagasi, et siis selline kirjutaja, kellel oli ligivajadust ennast kuskil väljendada, oli rohkem, aga praegu on näiteks isegi neid omaalgatuslikke kanaleid leiab nii palju. Ja tegelikult on juba ka selline nii-öelda kultuurileheküljed päevalehtedes ja nädalalehtedes hakanud kurtma selle kirjutajate puudus üle, näiteks kunstivaldkonnas ja mulle tundub, et nüüd erinevalt artišoki algusaegadest, kus see saigi loodud sellepärast, et ei olnud nagu mingit kanalit kuhu kirjutada, mis oleks vabam Eksperimentaalse mini edasi, siis nüüd on probleem selles, et ei ole kirjutaja leida ja vahepeal mulle tunduski artišoki puhul näiteks, et enam ei teegi sellist artiklite tellimist, et et ma näen mingid huvitavad näitused ja üritan seda pakkuda kellelegi, et lihtsalt inimesed on nii kohutavalt ülekoormatud ja vähegi head kirjutajad. Neid rebitakse täiesti siia ja sinna ja nad saavad ennast avaldada. Nii. Ma ei tea, sirbis Expressis päevalehtedes kui ka kõigi meie territooriumil. Nende amet päevalehtede ja üldse nii riiklike väljaannete hala sellel teemal, et kirjutajad ei ole, on muidugi äärmiselt tobe, sellepärast et väga tüüpiline põhjus selleks ongi kõigile sageli raha selleks peaks teoreetiliselt olema nad. Need honoraritasemed on ikkagi umbes 50 aasta tagused, et vahepeal on elukallidus nii palju tõusnud, et lase, piinlik on need honorari tabelit vaadata, et see uskumatu sellise närutamisena, aga jällegi jah, et. Peegeldub meie sektorisse pigem võiduna, et kas sa kirjutad sirpi 40 euro eest või sa kirjutad tasuta teise väljaandesse, siis inimesed hakkavad valima, et. Ja siin saavadki oluliseks mingid muud asjad, tegelikult kui see raha enam, et, et sind lihtsalt, sul on vabadus, sul on ruumi, sul on võib-olla hea dialoog toimetajaga. Et selles mõttes omaalgatuslik meedia jah, paraku nagu võrdsustub mingite muude kaalu kaussidega. Jah, et võib-olla ainult kaalukausside küsimus nagu viib küsimuseni mainest, et noh, võib-olla taustaks on hea raadiokuulajatele ka teada, et omaalgatuslikud meediad on kutsutud ka suurele lauale ja Kultuuriministeeriumis rääkimaks üldse, kes nad on ja mis nad on, et ma arvan, et siin peaks nagu rohkem omavahel võrgustuma, suhtlema ja rääkima, mis on meie ühisosa ja milles me oleme erinevad ja otsima sellist horisonti reaalset rahastust ministeeriumi kaudu just enese tutvustamiseks laiemale publikule. Aga sama, siis ta tuleb ikkagi rääkida ka sellest, et mõnes mõttes meediamaastik on muutunud. Vähemalt mina isiklikult tegelikult saan oma artikli soovitused Facebookist puhtalt oma sõpradelt ja tuttavatelt. Ta, kes on minu jaoks huvitavad inimesed ja soovitavad huvitavaid linke. Ja, ja need lindid ei pruugi olla üldse suurte meediaväljaannete lingid, eks ole, ma ei klõpsa neid enam selle järgi, et kas ma näen selle kodulehe aadressi ära, ma klõps on neid ikkagi võib-olla pigem nagu soovitaja järgi ja siis ei ole tõesti enam vahet, kas sa kirjutad omaalgatusliku väljaandesse või sirpi. Et tegelikult sa ju tahad kirjutajana, et su lugu jõuaks inimesteni, kes mõtlevad sinuga sarnaselt. Keda huvitab see teema, kes, kes tahavad mingisugusel teemal kaasa mõelda? Nojah, seal ka aspekt, et sirbil näiteks on oma kindel, suhteliselt väike lugejaskond. Samas kui sa kirjutad sirpi, siis sa pead arvestama, et seal on ka eneseteadlikud ja suhteliselt suure egoga toimetajad, kes võivad su tekstiga õigena korralikult pea peale pöörata ja kirjutavad sulle ka mõningad sellised natukene sarkastilise vastuseid. Samas omaalgatuslik, meedia, sa tead, et see on suunatud teatud ringkonnale või teatud seltskonnale ja see võib-olla isegi palju suurem, kui selle ametliku võis pealtnäha suure väljaande lugejaskond. Ma selles mõttes taandaks ka rada seitsme tegelikult üldse sellest võrdlusest peavoolu meediaga me nagu ei olegi väga mõelnud sellele, sellepärast et ma leian, et kui meil on võimalik mingite lisavahenditega endale tekitada rohkem sisu ja regulaarsemalt avaldamist, siis me oleme nagu täiesti korralik asi iseeneses, et ma ei näe üldse mingit põhjust kellegile kasvulavaks olema, noh, miks mitte, aga mitte ainult seda Nüüd natuke vastupidine küsimus minu eelmisele väitele kirjutajaid on niigi vähe ja väljaandeid tuleb muudkui juurde. Kas te oskate näiteks välja tuua, et kas on turg täis või mahuks ja veel selliseid väikseid väljaandeid või oskate ise pakkuda, millest on puudus näiteks mingi valdkond, mis teid ennast huvitab? Aga ei ole veel piisavalt kaetud? Vot minu meelest mahuks igasuguseid väljaanded siia juurde küll ja küll, et noh, mina tunnen puudust sellisest narhistlikust dadaistlikust, ettearvamatust, väljaandest mida lugedes sa kunagi ei tea, mis sealt, et võib sulle näkku karata või midagi sellist ja selline. Kas sa ei ole sellele, tahtsin ennast. Nii päris ei ole, et ma tahaks paberväljaannet sellist suures paberile? Jah, et määrhistlik kõigi paberväljaanne võib väga anarhistid kõlada paberi peal, kuid ilmub asi paberi peale, sa saad seda tänavanurgalt võtta, igasugune tädi saab ka seda tänavanurgalt võtta ja siis. See on just tararhistlik, et internetiväljaannet sa võid teha ükskõik millise pannakse ülesse ja tõenäoliselt tädi või selline ei satu selle peale, aga kui paberi peal, siis on see eriti selline. Aga mina küsiks, et kas omaalgatuslikud meediat siis, kui me rääkisime defineerimisest, et kas see ei ole ka üks oluline küsimus, et me just tegeleme igaüks tegelikult ikkagi mingisugusel sihtgrupiga ehk siis, et kas see tädi on see sihtgrupp maailmarevolutsiooni jaoks võib-olla. Et tiitel, et sageli niipalju kui räägitakse, et igasugused inimesed võivad sattuda sinu lehekülje peale, aga ikkagi internet sageli on selline, kus ühe lehekülje lugejaskond, vaatajaskond on suhteliselt ikkagi teatud kindel. Et nad aga. Seal siiski on nagu teatud sellised tehnilised võimalused, mis just võimaldavad täiesti rändam inimesel jõuda rändam lehele nagu seesama noh, Google otsing loomulikult. Et kus sa võid märksõna kaudu tegelikult sattuda, kes teab, kuhu. Eks meil on olnud ka neid paberil anarhistlike väljaandeid keskus alustas sellisena ja huvitav on muidugi see, kuhu ta on täna jõudnud sisuliselt ka ikkagi väljaandeks, mis toimib tegelikult reklaamirahade peal. Veel puudu. No minul isiklikult mu eelistusena on puudu selline nagu mingi platvormi või väljaanne, mis käsitleb eetikaprobleemi seoses loomadega ja loomade kasutamisega ühes nagu bioeetika, sellist nagu väljaannet ma tean tegelikult et üks selline blogi on ettevalmistamisel, et noh, võib-olla sellest blogist hiljem kas nad midagi ka sellist ajakirja või mingeid ajalehe taolist, aga noh, seda veel ei tea, aga minu meelest ka ruumi on küll sellistele, veel väiksemate nishi teoväljaannetele Mina näiteks kunsti valdkonnas võiksin kohe välja pakkuda, et ühelt poolt ma hea meelega loeks mõnest veebiväljaandest ikkagi näiteks sellest, et mis toimub art karteid konteineris, kuhu ma ise sageli ei jõua või mis toimub erinevates etappides, et see valdkond või see, mis on mõnes mõttes ikkagi katmata. Teiselt poolt, millest mina isiklikult olen tundnud alati puudust, on ikkagi selline mõtlevam probleemi kesksem kunstiajakirjandus, mis oleks analüütiline ja mõnes mõttes just ujuks vastuvoolu. Sellise peavoolu meedia aina kiiremale ja aina pealiskaudse maleajakirjandusele. Aga. Küsimus tulevikku suunates, et millised on teie selle kanali järgmised sammud järgmised plaanikeste plaanite teha mingeid hüppeid või kulgeda edasi või minna tagasi või paremale vasakule anda kestel saab jälle vana seitsmega alustada. Ma lihtsalt eelmise sõnavõtuga enam-vähem, ütlesin ära, et me tahame jah, tekitada endale rohkem sisu, muutuda selles mõttes rohkem ajakirjaks. Praegu me oleme rohkem foorum ajakirja osaga. Võib-olla oleks edasi see, et me oleks rohkem ajakiri foorumi osaga sisu ja regulaarsemalt sisutihedamalt artikleid. Et mina võib-olla et kui ma räägin, mis tulevikus saab korraks Asimise alguses mainimata on see, et uuema esimestes numbrites oli ikkagi täiesti lihtne uudiskiri. Ja see oligi see, et meile tundsime vajadus sellise uudiskirja järgi, mis koondaks erinevaid sündmuseid, kajastaks nende sündmuseid, järelkaja ja pärane, aga et, et nüüd on nagu möödas kolm aastat, mõned rubriigid näiteks meil on selline Ruugrupik nagu, kes on urbanist, Karin on vist ka sinna kirjutanud. Ja et need on jäänud samaks, aga ma arvan, et see sisu, mis seal on, see on nagu muutunud. Proovime nüüd järjepidevalt hakata tõlkima kurbanistika teooria tekste. Soovime sellist sügavust endasse rohkem tuua ja järgmisena katsetamegi jällegi hoopis teistmoodi väljaannet, et järgmine number sunnib kaastööna, et kui meil on olnud üks number, mille me oleme andnud täielikult üliõpilastele koostada koos meie abiga, siis järgmine number anname üldse ühele sellisele algatusele koostada, et see, see ongi see omaalgatuslikke meediate võlu, et et me saame seda teha, see on meie valik. Ja, ja ma arvan, et need ongi need arenguperspektiivid. Müürileht areneb just vastandite vastuolude pinnal sageli, et on siis selline stabiilsust nõudev pool ja selline, kes tahaks sellist tõesti soliidset, et väljaannet ja siis mõningat kolleegiumi toimetuse liikmed, kes tahaks natukene muuta asja, et ega täpselt ei teagi, mis saama hakkab, et eks aeg näitab, otsustajatele on seal igalühel omad omad plaanid ja asjad, et eks siis näeb, kuidas, kuhu nad siis kumuleeruvad. Õu, et meie ideaalplaan oleks, et me saaks nii palju ressurssi leida Eesti inim- ja ajaressurssi, et saaks ilmuda kolm korda aastas, sest tegelikult teemasid, aga ta on lihtsalt paljuski see jääb selle taha, et lihtsalt ei olegi aega. Ja et saaks nii kaugele, et iga toimetuse liige saaks nagu kulutada ühe tööpäeva, et selle ajakirjaga tegeleda, sest siis oleks oluliselt efektiivsem ja võib-olla me oleme mõelnud ka projektijuhist, kes hoiaks asjadel silma peal, sest praegu noh, me teeme kõik kõike, mõnikord see selline töökorraldus on natukene ebaefektiivne või selline hipilik, et samas jah, see on ka üks võludest kulgebki niimoodi vaba vooluna, aga teinekord oleme tundnud, et see on nagu natukene takistuseks saanud. Me tahaksime kah, et me läksime kakskeelsed ja ka kasutada tõlkeartikleid. Ja meil on samasugune plaan ka, et Ando numbreid niimoodi järjest kas kellelgi teha või siis kutsuda külalistoimetaja, et mitmekesistada seda valikut. Teeme ühisnumbri näiteks väga hea ja vabalt. Samas artišoki kontrastina ei taha vist muutuda sugugi korralikumaks väljaandeks. Et me tahaks olla edasi selline Sakris koer, natukene ettearvamatu ja riiklikuks skulptuuri väljaandeks me selles mõttes kindlasti ei pürgi, et ma arvan, et nendele inimestele, kes on artišoki seotuks jäänud, on, on see vabadus ja sõltumatus on ikkagi nagu üks olulisi motivaatoreid, nagu käia endiselt koos toimetuse koosolekutel. Marin, mis sa arvad, mis artišoki stab? Ma arvan ka, et me meil ei tule numbripõhist loogikat, aga meil tuleb välja ilmselt kuue aasta pestoff artiklikogumik, mida me praegu kokku paneme. Ja teine asi, millega artišoki tegeleb koos siin ka mitmete tehemicistujatega hetkel siis on just nimelt selle omaalgatusliku kultuuri meediaga tegelemine, et ma arvan, et see on olnud väga hea. Nüüd viimastel kuudel algatused, me oleme üritanud omavahel natuke rohkem kokku saada ja rääkida, just, mis on need ühised huvid. Võimaliku koostöökohad, näed siit saatest juba loodetavasti Nende uut numbrit ootama. Ma loodan, et need kokkusaamised meil toimuvad edaspidi ja kui kallis raadiokuulaja, kes tunneb, et tema on ka omaalgatuslik meedia, siis võib ükskõik kelle kaudu nagu sellesse ringi sisse hüpata, ühendust võtta ja tulla meie järgmisele kokkusaamisele. Aga tõmbaksingisid Kunstiministeeriumi otsad kokku, nii et aitäh teile tulemast. Kohtumiseni. Kunstiministeerium oli seekord siiski vähendatud omaalgatuslikult. Meediale ja ministeeriumis olid külas keetygjavin kurbanistide ajakirjast uu ester Fayman rada seitsmest, Margus Kiis Müürilehest, Karin Bachmann õuest ja Liisa Kaljula Ardi šokist. Mina olen saatejuht Maarja ja paar näituse soovitust veel ka siia septembri keskele. Eesti kaasaegse kunstimuuseumis on avatud 20. oktoobrini margitsade näitus Äntsoonen sovhoos mis lähtub PÄEV luksuse kunstniku Roberfilou samaväärsuse printsiibist, mis on pseudomajanduslik reegel mis sätestas, et hästi tehtud, halvasti tehtud ja mitte tehtud teosed on põhimõtteliselt võrdsed ja soovib siis esile tõsta, et nii-öelda viga võib olla ka midagi enamat lihtsalt puudulikkusest ja filou tähistesse spetsiaalse templiga ära staadiumi, milles kunstnik otsustas selle töö jätma. Ja nüüd säde kureeritud näitus rõhutabki siis kunstipraktikate jätkuvust, edasikestvust ning paljud tööd näitusel on jäetud meelega pooleli või nii-öelda lahtiste otstega olles siis rohkem tegu kui nimisõnad, mis aja möödumisel korduvad ja muutuvad. Ja kombineerides sellisel viisil poeetilist, humoorikaid, ratsionaalselt lähenemist, vastandub näitus Äntsoonen sovhoos kunsti üle professionaliseerumisele ja manifesteerin leidlikkuse kujutlusvõime olulisust loomeprotsessis. Ja teine näitus, mina tahaks soovitada, on annastina Troimundi. Hea küll, Sist sein algab tsitaadiga džainiirist. Hea küll, siis Chain kutsuge koguma fantaasia appi ja kujutlege, et ta pole enam hästi kasvatatud ja tagasihoidlik tütarlaps, vaid ohjeldamatu noormees, kellele lapse east peale vaba voli on antud. Ehk et toimunud tegeleb siis jätkuvalt sellist heterolugude ümber jutustamisega queer vaatenurgast, mis siis võtab aluseks, et see, kuidas me käsitleme, teatavaid sugusid, on sotsiaalsete konstruktsioonide tulemus tegeleb siis nii-öelda klassikalise kirjanduse varamusse kuuluva Jiri peategelasega, kes on siis selles raamatuversioonis piinatud moega hall orv, kes laseb asjadel juhtuda, usub piibeliku heasse kasvatusse. Ja mister Rochesteri hull naine on pööningule lukustatud. Eksootiline teine, kes külvab kaost ja mister Rochesteri ise piinatutes boot, kes saab oma tundeid välja elada alles siis, kui füüsiliselt sandistatud ja abitu. Et Raimondi küsimus ongi selle järele, kuidas siis teistsugune sugude soorollide kujutamine oleks reaalsus, mitte ainult kirjanduslikumalt plastika. Ja näitusele on esitatud kuus fotot, mis queerivad kirjandusklassikast tuntud lugusid ja üks video kiirmuinasjutuga Raymondi näitus ja küll siis Chain on avatud kuni kuuenda oktoobrini Tallinna linnagaleriis. Kohtumiseni järgmises kunstiministeeriumis. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.