Tere, head klassikaraadio kuulajad MINA OLEN, Kristiina kiis tänane heliga ja toimetaja. Saates vaatluse all kaks Estonian 100 programmis toimunud kontserti. Muljeid põlvkondade ooperiga alalt jagab Annebrummik ja Eesti remonia kammerkoori kontserdilt pühendan sind lookesi lauluks. Noored dirigendid Ksenia krabova ja Martin sildas seejärel nelevaste infelt toob teieni muusika uudised. Pärast seda arutleme kolme noore muusiku Maria Listra, Andres Kungla ja Kaspar Kallustega õppimisvõimalustest välismaal ja seal saadud kogemustest. Estonia maja 100 programmis toimus 14. septembril rahvusooper Estonias suurejooneline põlvkondade ooperi gala kus esinesid solistid Kristel Pärkna, Heli Veskus, Helen Lokuta, Annely Peebo, Oliver Kuusik, Mati Turi, Rauno elt, Renee Soom ja Ain Anger. Rahvusooper Estonia orkestris dirigeerisid Jüri Alperten, Mihhail Kerts, Neeme Järvi, Eri Klas, Vello Pähn, Arvo Volmer. Klassikaraadio stuudios on arvustaja muusikaajakirjanik ja laulja Anne plommiga, kellega me muljeid ja mõtteid kontserdilt meenutame. Tere, Anne. Tere. No aukartust äratav esinejate nimekiri, millised tunded sind valdasid vahetult pärast ooperi kaalat? No ma olin tõesti väga liigutatud, sest see kõige viimane number, kus oli siis laval koos vist umbes 40 Estonia teatri lauljat erinevatest põlvkondadest, oli, oli tõesti väga-väga-väga liigutav ja ma usun, et ma ei olnud ainuke, sest oli näha väga palju inimesi, kes pühkisid pisaraid. See kontsert toimus kahes osas, et võib-olla alustasimegi siis esimesest kontserti poolest avalugu orkestris dirigeeris Neeme Järvi ja esitusele tuli avamäng Rossini ooperile varastaja harakas. See oli minu jaoks tõesti. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et et Estonia orkester täielikult ületas ennast minu jaoks. See oli lihtsalt vaimustav vaadata, millise energia ja innuga nad mängisid tõesti nii meeleolu kui tehnilise teostuse poolest. Suurepärane muusikud olid keskendunud ja Tore oli ka see, et me saime orkestrit jälgida, sest kui tavaliselt on nad paigutatud sinna alla sügavale orkestriauku siis ma seekord mõtlesin, et võib-olla see publiku suurema tähelepanu all olemine mõjuski muusikutele väga hästi andis neile sellise teistsuguse energia. Ja ma just eelmisel päeval olin lugenud teater, muusika, kinost, leelo kõlari, intervjuud Neeme Järviga, tema mõtteid dirigeerimisest ja see esitus oli minu jaoks ehe näide just sellest, millest Järvisel intervjuus rääkis, et dirigendi kõige suurem eesmärk ongi luua see õige muusikaline meeleolu ja seda meeleolu, kus seal tõesti jagus. Kava loole järgnesid erinevad aariad ooperitest, et see kava oli väga mitmekülgne. Räägime sellest esimesest osast, mida sa esile tooksid. Tegelikult on seal väga raske midagi esile tuua, sest see, see kavali tõesti ühtlaselt väga tugev. Et noh, muidugi, kui on kutsutud kohale selline Eesti lauljate dirigentide paremik, siis siis selge see, et seal oli tõesti väga palju väga häid esitusi. Aga kui, kui sellest situatsioonist üldisemalt rääkida, siis, siis ma arvan, et see galakontsert ei ole tegelikult solisti jaoks võib-olla kõige ideaalsem keskkond oma võimete näitamiseks, sest et kui tavaliselt teatris ütleme, orkester on seal allpool, siis on akustika hoopis teistsugune. Pealegi, galakontserdil pole laval teisi tegelasi, puudub grimm ja kostüüm. Seega paneb see galakontsertlaulja keskendumise väga tõsiselt proovile, sest etenduse käigus saab enne aariat laval juba võib-olla veidi ette valmistada. Aga siis seal tuleb peaaegu jooksuga lavale ilmuda ja kohe laulma hakata, seda võib-olla kõige raskemat osa kogu ooperist. Ma pean küll ütlema, et mitmeid neid lauljaid ma olen varem kuulnud samu aariaid esitamas etenduse käigus et võib-olla need kõik ei realiseerinud oma võimeid, siis seal kontserdilt täielikult. Üks väike probleem oli intonatsioon, et ilmselt just nendel samadel akustilistel põhjustel või siis võib-olla ka närveerimise tõttu, sest ETV ju iga etendust ei salvesta. Aga kui nüüd mõelda, mis mulle kõigepealt meelde tuleb, siis hästi erilise elamuse pakkus tegelikult isegi noorim Kaala kontserdi esineja sopran Kristel Pärt, noh, kes laulis siis mas ooperist Manonga poti. Tal on selline hästi silmapaistev tämber ja hea tus. Koloratuur sopran, kes on juba laulnud korduvalt viale Etat, aga samal ajal ta on veel siiski piisavalt noor, et iga kord, kui ma teda kuulen, siis saab tõdeda, et ta on jälle veidi edasi liikunud. Ja Need kolleratuuri, mida ta seal kõrges registris tõesti vastavalt vajadusele pianos suutis laulda, need teenisid talle täiesti kohase aplausi. Et publik oli tõesti vaimustatud. Aga häid asju oli seal tõesti ka teisi, et näiteks väga meeldis mulle tenor Mati Turi esitatud Pauli aaria Cornwalli ooperis surnud linn. Tegu on juba iseenesest väga ilusa muusikaga, aga turile sobisse kuidagi eriti hästi isegi võib-olla veel paremini kui see lilleaaria, mida ta juba vist teise või kolmanda loona esitas. Noh, ilmselt oli ka suur osa selles, et turi kogenud Wagneri lauljana näib ennast saksa keeles tõesti väga hästi tundvat. No väga hea karakteriga oli esitatud ka talandi aaria, selle laulis Ain Anger. Aga olles teda nagu eelnevalt ka kuulnud, siis mulle tundus, et võib-olla sellel laval tema hääl nagu ei kõlanud kuumad täieliku võimsusega, et Estonia teatri akustilistest probleemidest ta muidugi väga palju räägitud sellest on nagu kahju, et, et võib-olla seal laval ei saa solist alati oma musikaalsust nagu täielikult, et avada, kuna ta peab arvestama, et võib-olla tema peanud mõnikord ikka osta. Näiteks väga-väga ilusti laulis ka tenor Oliver Kuusik. Tal on selline tõeline itaalia tenori resonants ja ta on hästi musikaalne laulja. Aga seda ka, võib-olla see akustika mõnikord mõjutas. Ja siis võib-olla selline üsna erandlik. Kaala kontserdi kontekstis oli siis metsosopran Helen Lokuta esitatud sextuse aaria ooperist Julist tseesar mille ajal siis orkester sai puhata. Lauljat saatsid vaid Ivo Sillamaa Jembalol ja Tõnu Jõesaar barokktšello. Ja see oli väga kena esitus, aga et seal olid kohati vastupidised probleemid, et kui tavaliselt ei kuule lauljat, siis seal ma mõnes kohas seal kuulsin, instrumente vähevõitu. Teine kontserdi pool möödus veidi sellises lustlikumas meeleolus ja esitati siis peamiselt toit, et kuidas see meeldis. No see oli väga lõbus, et selliseid lõbusaid kui ette oligi seal vist rohkem näiteks Annely Peebo ja Rauno Elpi, Arabella ja kulli Elmo Mozarti ooperis Cosi fan tutte mis oli tõesti väga selline humoorikas ja heade karakteritega esitatud. Samuti väga kena oli siis Rossini Tuhkateenust ansiliinaeramirodvaid Helen Lokuta Oliver Kuusiku esituses. Aga minu meelest selline tõeline õhtu nael oli malatestaja don Basquale duett tonitsiati ooperis donbass kohale mida laulsid tronalpi Ain Anger. Et lauljad said seal mõlemat Moosele koomiku soone niimoodi tõeliselt valla lasta ja seda pole neil just kasinalt. Ja kui nad seal niimoodi väga agaralt täies sõiduvees olid, siis keset lugu kargasid äkki vasemängijad püsti ja kukkusid täiest kõrist suure häälega naerma. Ja see oli tõesti niivõrd üllatav moment, et isegi mulle tundus, et ka kõige sellised viisakamad ja reserveeritud inimesed ei suutnud siis naeru tagasi hoida. Ega neid emotsionaalseid hetki oli seal teisigi, et et näiteks minu jaoks ei, võib-olla nende teiste pompöösset lugude kõrval veidi varju Renee soomi tõotuse laul, muusikalist mees La Manchast, mis oli nagu väga lihtsalt ja loomulikult esitatud sellest oli tõesti väga sügavalt sisukas. Ja samamoodi aine Angeri lauldud vistoffelise aaria Kuno Faustist. See oli ka väga meeldiv ja hea articulatsiooniga igatpidi väga tore esitus. Aga ilmselt ikkagi emotsionaalselt. Kõige tugevam oli see lõpunumber, kus kõik need, nii praegused kui kunagised solistid erinevas vanuses koos laulsid Eri Klasi juhatusel. See oli siis teise vaatuse finaal Straussi operetist Nahkhiir. Ooperis peab olema erinevaid emotsioone ja selles kontserdis oli nii nuttu kui naeru. Seal oli tõesti need koomilised ooperid, mis olid lahendatud tõesti väga-väga selliseid kaasakiskuvalt ja, ja samas oli ka see, see liigutuse emotsionaalne pool oli olemas ja mulle meeldis tõesti see, et ka inimesed läksid kaasa, et kuule, et julgesid naerda ja plaksutada ja tõstiga Salistidele braavo, karjuda, sest sest liiga tihti on see, kus inimesed jäävad ooperis sellises suhteliselt tuimaks kõrvaltvaatajaks. Et selles mõttes oli see tore õhtu. Pärast seda oli, oli ülev meeleolu ja oli, olid kõik need emotsioonid läbi elatud, mida ooper peaks sinus esile kutsuma? Suur-suur, aitäh, Anne Brummik oma muljeid ja mõtteid jagamast, põlvkondade ooperi kaalalt, mis toimus 14. septembril Rahvusooper Estonias. Suur aitäh, aitäh. 15. septembril toimus Estonia kontserdisaalis Estonia maja 100 programmis Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert, mis kandis nime. Pühendan sind looks ja lauluks ehk Estonia maja ajalugu läbi eesti kooriklassika. Kõlasid koorilaulud sellistelt suurmeistrit tegelikult nagu näiteks Eduard Tubin, Veljo Tormis, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter süda eemalda ja nii edasi. Kammerkoori dirigeeris Heli Jürgenson, vahetekste luges Riina Roose ning orelil musitseeris Ene Salumäe. Muljeid kontserdilt on tulnud klassikaraadiosse jagama dirigent Martin sildas ning kooli dirigeerimise magistrant Estonia Seltsi abi dirigente Ksenja kraabova. Tere tulemast klassikaraadiosse. Tere. Milline on teie esmamulje sellest kontserdist kui tervikust kavast? Esmamulje kui ühesõnaga öelda on positiivne ja kui rääkida sellest kavast ja kontserdi ülesehitus, siis väga meeldivad sellised kontserdid, kus on näiteks vahetekstid, nagu selles kontserdis oli. Ehk siis need tekstid valmistavad publikut ette kõlavateks, lauludeks, avavad ajaloolist tausta lühidalt konkreetselt ja võib-olla läbi mõne väga huvitava fakti, mis jääb kohe meelde. Ja kui laul hakkab kõlama, siis kuule on ette valmistunud ja nad mõjuvad teistmoodi. Nad mõjuvad hästi, mitte ajast ja arust või veidralt, vaid just sa saad aru, mis oli selle all mõeldud, kui neid kirjutatud. Et see on suur pluss. Martin kas näiteks sind, kui kuulajad valmistasid need vahetekstid kuidagi ette järgnevateks lauludeks, mis hakkasid kõlama? Ja nad olid väga huvitavad ja ütleme nii, et nad andsid siukse väikse tagama iga loo kohta ja kontserdid, üldmulje oli, ütleme nii, et huvitav, päris mitu lugu oli sellist, mida mina isiklikult ei olnud varem kuulnudki üldse. Aga näiteks kui tekstist rääkida, siis kohe ilmekaks sissejuhatuseks toodi näide, kuidas turuplatsil üks tüüp seal sai nuhelda. Ja siis paarkümmend meetrit selle häbiposti kõrvale, siis ehitati Rahvusooper Estonia maja. Et see Alamõõdulised asjad jäävadki meelde kuidagi nad on, tood värve sinna lauludele juurde. Et nad panevad sellele muusikale veel rohkem seda elu sisse nii-öelda. Ja alati on huvitav teada, et miks mingi lugu kirjutati. Näiteks mina ei teadnud, et Mihkel Lüdig on kirjutanud Estonia teatrimajapanemisele nurgakivi laulu. Ja mida seal siis sai teada, et, et ei kantudki jahiese nurgakivi, kogu see lugu, et vot nüüd jääb publik ilma, sellest ei tasu kõik ka välja rääkida, oleks kontserdil. Milliseid laule te veel esile tooksite, millised laulud olid sellised avastamata pärlid teie jaoks? Näiteks mina ei olnud varem kuulnud Tubina õhtu laulu segakooriseaded originaalis meeskory variant. Segakoorile seadis selle Timo Steiner. Tahtsin just jälle nime peaks ära mainima, siin just et muidu siuksed meie heliloomingu raudora vennad, vanem põlvkond. Et siis oli ka noorema põlvkonna esindaja täitsa olemas, et see oli huvitav. Üldiselt kõlab ju väga hästi, tal nagu polegi nagu midagi juurde vaja, siis ometigi segakooriseade ta annab seda kirkust veel juurde, et see on niisugune väga ühtlane lugu ja voolav, aga vot seal just need naised andsid selle kirkuse juurde, mis oli väga huvitav. Mina räägiks pigem orelipalad, et Peeter süda vastu oral, et mind üllatas see lugu, väga muljetavaldav oli tal alguses justkui kuuled, et on rahvalaul, selle töötlus ja ja siis järsku see faktuuri muutus, mänglev see oli, see oli väga üllatav. Heas mõttes, see oli nii huvitav. Ma ei ole väga oreli. Terve kontsertsaalini sillerdama jälle Re. See oli väga hea, see algus ja lõpp olid sihuksed, pasteraalselt mõnusad mahedad ja siis keskmine osa pandi siukseid registrit sisse, hästi kõrgelt säravad. Tõmbas kohe silmad särama kõigil. Ja siis teine lugu ka sorriga. Tiiu Targma Herolline pala. Väga võimas lugu, ma ei teagi sellest loost mitte midagi, noh, see on muidugi. Ei, aga ei teadnud ka sellest heliloojast ja ja koorijuhist kui sellises, kes on Estonia majaga olnud seotud nii palju ja täiesti tundmatu nimi minu jaoks isiklikult, et mul oli väga huvitav kuulda seda ja teada saada, et vot Ühendus näiteks selle helilooja ja nooremate muusikute vahel on nagu ära kadunud kuskile, aga lugu oli väga võimas, Herollime näiteks sellepärast isegi eraorkestreerida. See oleks väga huvitav, kas avamängustiilis on midagi sellist, kes ei vaja näiteks väga-väga huvitav. Ma tooks esile näiteks laul, mida ma küll tean, aga mis minu jaoks selle kontserdi jooksul õnnestus tõesti väga hästi ja see oli, kuula valgusest imelist juttu, kreegi oma otsiaal tõesti juhtusse imeline hetk, kus kuidagi aeg jäi seisma, see oli tõesti väga-väga mõjus. Kusjuures minul jäi sellest loostel see meelde, et selle teksti autor Marie Heiberg oli seda kirjutades kõigest 15 aasta. Ja nad mõlemad olid suhteliselt noored suhteliselt noorelt ja no kui me vaatame, 89 sündinud kreeka lugu on kirjutatud 1009 13. Et see tõesti mõjus Mulle isiklikult meeldib Mart Saare looming eesti ja see kõlas ka ja see peaaegu. Kuna see, see juubeliaasta on ju selja taga just et Mart Saar sellel eelmisel aastal sai seda nii palju kuulda ja lauldud, et sellest mina isiklikult võiks puhata juba, aga, aga muidugi ka laste hästi ja keegi ei vaidle, et saar on ka võimas helilooja. Siis veel kontserdist kindlasti tuleks välja tuua ju suured solistid, kes laulsid Olari viigolm, kes laulis Eevald haava. Olavi aaria optist Vikerlase ja Rainer Vilu, kes laulis Eino Tambergi laulgasconi Karetilist Syranoodebersrak. Jah, see karakterid, ikasse liin Dambergi ja see oli väga ülevalt, register kõlab nagu ma polnudki nii eredalt siin olnud varem kuulnud. Karakter oli nii ängle, nii. Vahva, et korraks tundus, et sa oledki mitte kontserdil, vaid et laval toimubki tegevuse ja meeskoor läks kohe kaasa, et see oli hästi tore naeratus, tuli huulil. Ja see ei ole üldse lihtne, sest kui ma õigesti mäletan, originaalis Tamberg kirjutas selle ju Georg Otsale et ei oleks kõige lihtsam Londonisse kõrguse mõttes. Ja sellest ajast filharmoonia kammerkoori uus liige Olari vikul esitas ka väga veenvalt oma Olavi harja ja see oli väga uhke. Kuidas see akustiliselt mõisata, laulis seal tegelikult lava kõrgemas osas koori taga ja oreli kõrval akustiliselt teile mõjus? Uudne oli kindlasti arusaadav, oreli kõrval oleks orelimängija kontakt, muidu peab veel keegi vehkima. Hakkame seal vahepeal või midaiganes. Jah, aga samas ma ei saaks öelda, et palju läks kaduma või midagi sellist, et tegelikult kõrv harjus sellega hästi kiiresti ära ja sai nautida küll ja küll, et mulle tundub, et kui rääkida tekstist ja sellisest, siis ka seal on nagu eriti kaduma ei läinud, sellepärast et noh, Estonia kontserdisaal ei olnud seal tekstides kõige selgem nii või naa, et siis oli muusikale pigem rohkem tähelepanu, et et ükskõik kus solistvi koor seisis Eesti filharmoonia kammerkoori ridades laulsid ka Georg Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise eriala õpilased on, kuidas teile tundus, kas koor kõlas kuidagi teisiti. Minu meelest esimesed lood miljonist võib olla raskem laulda siukseid, mofonilisemeli siukseid, tratsionaalsel laulud nii-öelda seal, mina tajusin küll kohe ära, et on mingid uued liikmed ilmunud vähemalt naisrühmade vokaali värv oli mõne koha pealt ei olnud nii lihtne, võib olla. Aga pärast sulasid väga hästi seltskonda. Minu meelest. Neid ei ole ka nii palju, et tegelikult selle kammerkoori nii-öelda suure inimeste häälte peale siis kolm sopranit ja kaks alti ei ole ka noh, nii meeletu mass, mis mõjutaks, et kohati võib-olla kogenematult lihtsalt mõned fraasi lõpud Paberite järgi oli üks paska. Ja on isegi nägi, et mõnes lõpu koordis võib-olla oli kuulda, et kui Lamoonia kammerkoorilaulja nõtkelt võitis fraasi tagasi Sihtis khati paljast, mõni jäi veel nautima, kui ilusasti kõik kõlab võib-olla emotsiooni. Aga aga see projekt kui selline, et nad kaasavad otsa kooliõpilasi, see on minu arust kiiduväärt, et noor muusik ikkagi tutvuks professionaalse objektiivi töökeskkonnaga harjumustega eetikaga nii-öelda, et ta teaks, mida oodata ja mida siis ta enda koorilt pärast ka nõuda on karm sellega jah, jah, midagi. Just just et need kogemused on kuldaväärt, et see on väga hea mõte. Nüüd ma loodan, et nad õppisid sellest maksimum palju, et ei võtnud seda, kui mingid jälle mingi jube kohustus vaid võtsid maksimumi sellest sest seda nagunii tihti. Ja aga, aga minu arvates nad on seda varem ka teinud, et ei noh, üldse Fila jah, kaasata noori mõningates projektidesse, et nad ikka kasvatavad. Põlvkonda endale ja kas selles kontserdis leiga millestki väheks või millestki oli liiga palju. Ma just pärast mõtlesin kontserdi lõpused, milles mul võis puudu jääda, noh, et kunagi ei ole, kõik ei ole nagu maksimumi, siis siis minul jäi puudu sellest õhinasse sinna nagu teostesse, võib-olla rohkem sisse minemisest nagu läbi tunnetamisest sellest natukene puudu. Et seda oleks võinud rohkem olla, seda võib alati rohkem, aga jäi natuke mulje. Ma tean, et filharmoonia kammerkooril on väga tihe graafik, neil on põhimõtteliselt juba kaks kontserti taevas ja proovid ja ma ei tea, mis seal kõik on arusaadav, aga jäi nagu mulje, et nagu natukene vahel oli selline pealiskaudsust natukene. Ma vaataks seda natuke teise nurga alt, et ma olen nõus, et nad lauljatena kohati võib-olla tõmbuvad tagasi kuidagi, et kohe kontserdi alguses tundus mulle väga vahva, sellepärast Need laulud, mida sa oled harjunud kuulma kuidagi väga massiivselt ja nii-öelda hääle buldooser sul publikule peale kõlasid nõtkeld ja kergelt ja kuidagi oli lihtsam neid kuulata ja vastu võtta. Aga kui jõudis kava sinna kohta, kus mõni laul oli tõesti väga ilusa või emotsionaalse sisuga, seal oleks võinud dirigendile tõesti vastu tulla, sest sest oli ju näha, et heli käega vähemalt palus natuke rohkem lauljalt, sealt nii-öelda turvalisest tsoonist väljatulekut, et nad korraks oli tunded, juskui tõmbuvad tagasi laulu sees. Et ma olen ses mõttes Martiniga nõus natuke rohkem veel välja. Nojaa, aga eks see ole ka niisugune koostöö värk, et see Meil on lihtne, selles mõttes ka ei olnud, nagu ma aru saan, see oli tema esimene täispikk kontsert külakorda. Et need esimesed ei ole kunagi ergi lihtsad tihtipeale ka mitte mõnusat, sest närv on sees ja ei tea, kas klapib ja ja kõik tegelikult see musitseerimine läheks, teeks selle selle imeväikse sammu edasi. Et nüüd hakkame siukest muusikat tegema, et kõigil hakkavad karvad püsti tõusma ja nii edasi, et see nõuab. Vot ma ei tea, kas usaldust või noh, meeletult koostatud mõlemalt poolelt, et oleks niisugune. Et see on ju nii õrn, habras maailm, et kui seal midagi on, kuskil säilib valesti, siis on kohe kuulajal on see aru saada kohe mitmekordselt. No ongi, et esimesel kontserdil laulja veel ei ole, dirigendi ka harjunud, on ju, ta ei tea täpselt, mida üks väike käeliigutus, seda, et see kõik tuleb nagu kooslaulmise kogemuse põhjal, kuna Heli Jürgenson on hästi pikka aega olnud mu õpetaja, nii et ma seal kontserdil olles publikus, ma olin väga õnnelik, et ma ikkagi tundsin ära kui tema käekirja, et sai ikkagi koorilt selle fraseerimise või selle musitseerimisega, mis on tema oma, selline nõtke ja kuidagi naiselikult ilusat selle, ma tundsin eriti Kreigis, ma tundsin selle ära ja see oli nii hea, et. Ja veel julgemalt või see usaldus, mis tuleb ainult et rohkemate kontserdi kontserditel just. Aga suured-suured, tänud neid mõtteid ja muljeid jagamast. Dirigendid Ksenia kraabova ja Martin sildas aitäh kutsumast. Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdilt pühendan sind looks ja lauluks. Kas siis musitseeris veel orelil Ene Salumäe? Vahetekste luges Riina Roose ja dirigeeris Heli Jürgenson. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Seitsmeteistkümnendal septembril kuulutati välja Briti muusikaajakirja grammofon tänavused preemia saajad. Suurimat tähelepanu said viiuldaja Patricia Paczynskaja, trompetis Alisson palsam ja noor Poola Kanada pianist Jan Liszetski. Aasta parima heliplaadi kategoorias tuli võitjaks viiuldaja Patricia Copaczynskaja. Võiduplaadil kõlavat Bela partoki viiulikontsert number kaks ja Church Ligeti viiulikontsert. Plaadil on ka teos nimega Seven, mida esitavad ansambli Modern ja Hesseni raadio sümfooniaorkester. Teose autor on Peter ütress, kes dirigeerib sel heliplaadil ka kõiki teoseid. Ajakirja grammofon, kriitik Filipp Clark ütleb, et see plaat saavutas võidu just seepärast, et seal on jutustada oma lugu ja seda lugu on sattunud jutustama just õiged inimesed. Grammofoni auhinnagalal sai aasta artisti preemia trompetis Alisson palsam. Selle preemia määramisel sai kaasa lüüa ka ajakirja grammofon. Lugejaskond. Alisson palsam on särav ja kõrgelt tunnustatud inglise trumpetist, kes on oma ande intelligentsuse töökusega peaaegu et murdnud müüdi, et maailmakuulsad trompetistid peaksid olema kõik suulised meesterahvad. Alisson palsamiga konkureerisid aasta artisti kategoorias tänavu näiteks söör John Eliot, kaadine Janine Jansen, Jeruusalemma keelpillikvartett, Jonas Kaufmann, Marc-Andre lään ja Esapekka salonen. Profoni elutöö preemia sai kitarrist Julian võim, kes on inspireerinud mitmeid nüüdismuusika heliloojaid kitarrile teoseid kirjutama. Noore artistipreemia pälvis aga Poola Kanada pianist Jan Jetski. Muusikaringkondades tekitas tänavu suurt elevust Lisetski plaat Frederik soppeniet tüüdidega, mille on välja andnud Deutsche grammofon. Isikud on sellest plaadist rääkides kasutanud näiteks selliseid väljendeid nagu puhas musikaalsus. Loomulikult hingavad fraasid ja muusikaliselt täiesti uued perspektiivid. Aasta parimaks plaadimärgiks kuulutatud tee grammofoni preemia kallal deka klassiks mis tegeles aastal 2013 piltidega, milleks olid traditsioonide uuendamine, muusikute toetamine ja kuulajate elude rikastamine muusika abil. Täpsema preemia saajate nimekirjaga saab tutvuda ka ajakirja grammofon kodulehel. 12. septembril suri 80 aasta vanuselt insener akadeemik ja tõeline audioentusiast Ray Dolby. Tänapäeval pole ilmselt ühtegi filmi ja muusikas pra, kellele poleks mällu sööbinud Dolby nimi. Sest viimane on saanud hea helikvaliteedi sünonüümiks. Või Dolby oli tuntud kui insener, kes leiutas müravähendus süsteemi Dolby ener. Ameeriklasest Dolby asutas oma firma, mis kannab nime Dolby laboratoris ehk Dolby laboratooriumid 1965. aastal Londonis. Esialgu töötada analoogsalvestuste müravähendusega nii salvestamisel kui taasesitamisel. Hiljem aga leiutati müravähendus süsteem Dolby S, millega saavutati selline tase, kus heli oli esitamisel peaaegu sama puhas kui CD-plaatidel. Aga just 90.-te aastate algul jõudsid CD-plaadid populaarsuselt kassettidest mööda ja nii ei jõudnud Dolby S saavutada sellist kasutatavust, mida oli oodata. Dolby stereosüsteemide arendus ei jäänud aga pidama analoogsignaali müra vähendamise tehnoloogia juurde vaid tegeleti ka ruumilise heli ehk surround saundiga, mida 1970.-te aastate teisel poolel hakati ka kinodes tugevalt propageerima. Ruumilise heli levikule kinodes aitas kaasa ka näiteks tähesõdade film, mis oma heliefektidega kinnitas Dolby surround kvaliteedimärgi paljude edasiste kinofilmide tiitritesse. 1982. aastal aga jõuti nii kaugele, et säärast helikvaliteeti oli võimalik pakkuda ka koduste videomakkide juures. Ja nüüd lühiuudiseid, amsterdami kuninglik kontsert Pau orkester andis oma 125. sünnipäeva puhul välja Aipäädidele ja Aifownidele mõeldud rakenduse ja selleks on videoajakiri. Rakendus kannab nime erkse Dickens ja aastas peaks ilmuma kuus uut numbreid, mis sisaldavad videolõike ja orkestri tegevuse ja kontserdikavadega seotud artikleid. Dresdeni Semper ooper palkas uue intendandi, kelleks on serv, Norni, kes varem tegutses Lyoni ooperis Dresdeni Semper. Ooperi intendandi jäi vabaks pärast Ulrike Hesleri surma, kes oli selles ametis väga kõrgelt hinnatud säärase tor. Nii on varem tegutsenud ka Londoni filharmooniaorkestri dirigendina. Kui hiljuti oli juttu sellest, et La Scala ooperimaja juhtimise võtab peagi üle praegune Salzburgi festivali direktor Aleksander Pereira siis praegune laskala juht Stefan Liz neer asub 2014. aasta augustist. Dima Pariisi rahvuslik ooperit. Pariisi ooperijuhi kohalt lahkub aga Nicolás Chall ja põhjuseks olevat suured eelarve kärped. Uus juht Liz neer loodab aga otsida Pariisi rahvusooperi jaoks uusi toetusfonde, alandada piletihindu ja viia ooperiteatrietendusi ka provintsides. Lõpetuseks eesti muusika ja eesti muusikutega seonduvast. 21.-st septembrist 12. oktoobrini toimub Usedami saarel rahvusvaheline muusikafestival, mis on pühendatud sel aastal eesti muusikale. Usedami festival on üks tähtsamaid Saksamaa muusikafestivale, mis keskendub Läänemere regiooni muusika kultuuri tutvustamisele. Kontserte täiendab veel eraldi programm näituste ja loengutega. Festivalil antakse 35 kontserdi 27. esinemispaigas. Tänavu oma kahekümnendat sünnipäeva tähistava festivalil esinevad näiteks Neeme Paavo ja Kristjan Järvi, samuti mitmed Eesti kollektiivid ja solistid, nagu Vox Clamantis, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti filharmoonia kammerkoor, pianistid Rein Rannap ja Kalle Randalu, klaveriduo Kai rattasse ja Mati Migalai ansambel resonaabilis Villu Veski, Andres Uibo ja paljud teisedki. Use Tom'i festivalil kõlab mõistagi Eesti muusika näiteks sellistelt autoritelt nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera, Rudolf Tobias, Toivo Tulev, Veljo Tormis ja Tõnu Kõrvits. Uusedami festivali avakontsert toimub 21. septembril, kus esineb Baltic juust ja Monic Kristjan Järvi dirigeerimisel. Solist on fagotimängija Martin Kuuskmann. Paavo Järvi juhatusel esitab Aga titteutschi kammerfilharmoonia Bremen 24. septembril Pärdi ja Ludwig van Beethoveni muusikat. Lisaks kontsertidele on programmis veel kolm eriüritust koostöös Eesti saatkonnaga Berliinis ja nendeks on August von Kotzebue salong Mare Vindi ja Margus meenarti, maalinäitused ja Kristel pappeli loengud. Festivali lõppkontserdil 12. oktoobril oktoobril astub Põhja-Saksamaa ringhäälingu sümfooniaorkestrit aga Neeme Järvi. Usedami festivali direktor Theron Thomas Hummel ja aupatroon on dirigent kurtma Suur-Saksamaa poolt on festivalil üle 30 sponsori. Eesti kultuuriministeerium toetas festivalil esinejaid tänavu 33000 euroga. Tänases heligaja saates tuleb juttu Eesti muusikute ülikooliõpingute võimalustest välismaal. Uurisin Eesti muusika ja teatriakadeemia, välissuhete arendusprorektor Ilta-Helena Tulve häält. Millised programmid on olemas, mis võimaldavad Muusikaakadeemia tudengil end täiendada välismaal. Kõige suurem võrgustik või selline õpilasvahetuse raamistik on ärasmus ja see on siis Euroopa ja Euroopa majandusruumi riikide kõrgkoolidevaheline, selline vahetusprogramm ja enamus õpilastest läheb äkki siis välja just Rasmus üliõpilasvahetuse raames ja siis terveks õppeaastaks siis on veel eraldi tee Põhjamaade programm, mille nimi on nord pluss ja selle raames ka samamoodi siis kasutavad õpilased seda võimalust, et minna välja põhjamaadesse ja siis on meil ka selliseid riiklikke stipendiume nagu ora Kristian Jaak ja siis on ka mõningate riikidevahelise stipendiumi, mis pakuvad ka seda võimalust, et minna välja ja, ja neid mahendab siis sihtasutus Archimedes ja, ja nende nende raames on võimalik minna ka väljapoole Euroopat. Ja sageli tudengid kasutavad, et ära mitu programmi käivad ühe aasta Rasmusega ja siis lähevad ka veel nord plussiga välja, et iseenesest tudengid on aktiivsed seda kasutama. Ja iga aasta meilt läheb välja umbes 30 40 muusikaõppurit ja umbes sama palju või noh, pisut vähem tuleb ka sisse siis sama Erasmus vahetuse raames. Massiliselt, kuhu ülikoolidesse muusikatudengid eelkõige soovivad minna, kõige rohkem kipuvad võib-olla ühelt poolt põhjamaadesse meie lähiriikidesse, siis Saksamaale, Prantsusmaale aga minnakse Itaaliasse, Hispaaniasse, vähem teistesse põhjamaadesse, sõltub mis, mis programmide raames näiteks džässiprogrammid elamisTaani Põhjamaades, et seal on need sidemed hästi tugevad, et see on nagu erinev erialati. Võib-olla vähem sellistesse meile juba tuttavasse riikidesse, Lätti ja Leetu või pool, aga tuleb ka seda, aitäh. Ma olen kuulnud, et, et üsna raske on näiteks Suurbritanniasse tegelikult saatusele, Erasmus programmiga, kui näiteks tõsta ülikoole Londonis. Tõepoolest, nendel on selline printsiip, kuna tegemist on maailm, kas väga tunnustatud muusikakõrgkoolidega hakkasin siis kildu, oli kool ja teine on kuninglik Muusikaakadeemia siis nende puhul on printsiibiks, et kui nad kedagi võtavad sisse, peab neid keegi ka välja minema hüppab, toimu nagu reaalne vahetus kahe õppeasutuse vahel ja see on selgelt meie kahjuks. Et me kindlasti ei suuda huvitada inimest, kes, kes on läinud õppima Londonisse, kild hooli kooli, et siis tulla nagu aastaks meile, see on selline ebavõrdne võitlus või võistlus, et seda me ei saa endale väga palju lubada, aga vahetevahel on, on seda ette tulnud. Ta on meilt läinud inimesi ka, näiteks Pariisi kõrgemas konservatooriumis, mis on ka väga nõudlik ja väga rangete sisseastumiskatsetega, seal ei ole ka seda vahetuse printsiipi, aga seal on lihtsalt tase on nii kõrge, et väga raske on sinna sisse saada, tegemist on ühe Euroopa juhtiva ja kõige kõrgemal tasemel kooliga ja Prantsusmaal igal juhul number ühe ja samamoodi siis ka Inglismaal Londonis, et need on sellised koolid, kes võivad endale sadade ja, ja võib-olla tuhandete hulgast valida õpilasi, õppejõude, mida me kindlasti siin teha ei saa, et me oleme ikkagi nagu rahvuslik muusikahariduse keskus. Meil on natuke teistsugused eesmärgid, teistsugused funktsioonid kui neil. Kas teil on tagasisidet ka tudengitelt, kes on kasutanud neid programme ja käinud välismaal? Ikka on? Üldiselt õpilased on rahul selles mõttes, et see kogemus igal juhul. Ja ma võin ise ka omast käest öelda, olles ise ka õppinud, et aastaid välismaal, et see on hindamatu kogemus eluks, isegi kui kõik ei kulge nii sujuvalt ja ootust päraselt või et on raske kuidagi ja see võib nii olla, ikkagi on tegemist uue keskkonnaga, uued inimesed peab aru saama, kuidas see süsteem toimib, võib-olla koduste horisont on nagu kõrgemale säetud, kui on reaalsus, aga ka sellega toime tulemine on nagu väga väärtuslik kogemus, nii et üldiselt ja ollakse ikkagi rahul sellega, et minna, mindi välja ja harva tuleb ette, et on tulnud ka ette, et mõni inimene tuleb poole aasta pealt ära või, või suhteliselt kiiresti tuleb tagasi, leidis, et see tase ei vasta tema ootustele või midagi sellist, et harva on seda ette tulnud, aga kõike muidugi juhtub. Samas on niimoodi, et nüüd meie välissuhet spetsialistid on väga tihedas ühenduses kõikide nende koolide välissuhete spetsialistidega, nad kohtuvad nendega ka regulaarselt, nii et nad tunnevad 11 ja nad vahetavad seda infot, kuidas sellel inimesel läheb. Kas kõik on hästi ja kui mingid probleemid, siis samamoodi antakse aru teada ja arutatakse ta, et kuidas seda inimest nagu seda tudengit distoetada selles olukorras, et kui teil on mingisugune probleem, kas nende tagasisidet välistada mingitel, kes on siia tulnud, õppima? Ikka on, ma arvan, et ollakse ka rahul, võib-olla mitte, kõik ei ole rahul ja see on nii nagu alati, aga võib olla, mis on nagu näitaja ja seda juhtub nagu mõlemal suunal, nii nende üliõpilastega, kes lähevad välja kui nendega, kes meile sisse tulevad. Nad tulevad vahetusse ja siis sageli astuvad kraadiõppesse meie kooli, päris palju on seda ette tulnud ja samamoodi siis ka meie tudengid, kes lähevad, käivad kuskil koolis, aasta õpivad, tulevad siis tagasi, lõpetavad bakalaureuse ja siis lähevad näiteks magistri kas siis sellesse kooli tagasi, et see on jälle märk, et neile on meeldinud ja nad on tagasi minna ja samamoodi, et on, on tahetud meile tagasi tulla. Et ma arvan, et, et meil on ka midagi pakkuda siin. Rääkis Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete arendusprorektor Helena Tulve. Klassika meedias on vestluskaaslasteks kolm noort andekat muusikut lauljanna Maria Listra, klassikalist contra passidudeeriv Andres Kungla. Džässmuusikat elektrile esindab Kaspar kalluste. Tere tulemast kõigile telefonis. Minu peamised teemad, mis täna tahaks arutuse alla tuua, on esiteks, miks te otsustasite minna õppima välismaale seal, mida siin ei ole ja teiseks see, et millised stipendiumid ja programmid teid on selles toetanud. Ja Kaspar, võib-olla sina teed jutuotsa lahti ja jagada enda kogemusi. Sa õppisid aastavahetusüliõpilasena maa muusikaakadeemias. Just et ma käisin Erasmuse programmiga ja mis on need võimalused või minu puhul oli konkreetselt põhjuseks see, et mul lihtsalt aega vaja, et harjutada ja iseendaga tegeleda, tegeleda ainult muusikaga ja et kuna muidu üldiselt elutempo on üsna tihe, siis see oli niisugune hea võimalus korraks ära põgeneda ja tegeleda iseenda asjadega. Aga õppeprogrammis, mis sellisel erinevat? Õppeprogrammis oli erinev, see lihtsalt, mul oli hästi vähe aineid seal, mida ma pidin tegema, et ma ei pidanud nii-öelda kulutama aega igasuguste muude teoreetiliste ainete õppimisele ja ja midagi sellist, et ma sain seal oma klassi, kus kogu aeg harjutada ja ma sain lihtsalt tegeleda sellega, mille pärast ma sinna läksin. Minu meelest alguses küsiti, et mida ma tahaks, mis aineid võtta ja kuidas ja kui palju ja et see valik oli üsna suur, aga minu eesmärk oligi see, et ma võtan hästi vähe asju ja siis jääb mul rohkem aega lihtsalt olla seal trummiklassis ja mängida. Ja üks põhjus, miks ma just armastus läksin, oli see, et seal oli üks selline trummiõpetaja, kes töötas seal väga väikse koormusega, küll aga, aga ma sain teda ikkagi nagu valida ja, ja ma eelnevalt leppisin taga kokku, et ma tahaks just nimelt tema juures õppida ja see võimalus nagu avanes ja siis maalne oli kõige parem valik, et seda kõike teha. Seal oli kindlasti ka seal ansamblitunnid, et kas oli midagi erinevat nende välistudengitega musitseerimisel. Ei üldiselt mingisugust üllatust ei ole, et kuna siin Muusikaakadeemia pakub ka erinevaid võimalusi, erinevaid programme, kus saab mängida erinevate välistudengitega ja, ja nii edasi, et et selles mõttes midagi uut ei olnud, lihtsalt võib-olla õppemeetodid on natuke teised ja mis võib olla igas mõttes, isegi ei sobi nagu Eestist see tulnud nii-öelda tudengile, aga selles mõttes kõigega harjub, et seal oli hästi selline kuidagi pehme kord selle muusika õpetamise suhteliselt kuidagi toodi esile ainult nagu häid külgi, et isegi kui midagi kõlas nagu totaalselt halvasti või et ma juba suutsin nihelema hakata, lisan nagu närvi minna, et kuidas selline asi sai üldse juhtuda, siis ühesõnaga, õppejõud olid väga kuidagi rahulikud ja pigem nagu tõid esile neid külgi, mis olid hästi selle ebaõnnestunud sellise esituse puhul, et see vajas harjumist. Kas sellest Erasmuse programmi toetusest saab Eesti tudeng ühes kallimas Euroopa paigas hakkama? Ei saa, et selles mõttes, et mind konkreetselt toetus veel Eesti esitajate liit ja eks seal peab kuidagi endal ka võib-olla midagi hinge taga olema, aga üldiselt Erasmuse toetuse ja esitajat liidu abiga sai selle asja põhimõtteliselt tehtud. Andres sina alustasid ka tegelikult Eesti muusikaakadeemiast ja läksid šoti kuningliku konservatooriumisse. Et millest selline valik? Noh, ega see olnudki valik selles mõttes, et mind lihtsalt pandi fakti ette, et mängisime õpetajale etestama, helistasime kaks kuud, ise mõtlesin, et tulen siia siis mul on see kõik asjad valmis. Paksema kaks asja kokku, arendasin, midagi õppinud kuus aastat on tehtud vist seitsmes läheb. Seitsmes aasta, katsun, et see on niisugune programm nagu geiša. Ehk siis ta ei olegi otseselt mingi kraad, et vaid sa lihtsalt teed oma lisa aastatudki tunnis. Vaba aeglaski tööl, Tsahkna midagi midagi. Ja see käib ikkagi tööl. Aga kas sul on ka mingid stipendiume? No mul läks selles mõttes hästi, et mina võin küll öelda, et ma ei pidanud kuskil mingit hinge taga olevat raha kasutama, sest et ma sain kooli käest maksimumi stipendiumi, midagi edasi, väga uhkelt ära midagi sai, isegi ei vahetanud väljaski käia, endale nii mõndagi lubada. Samas kool tuli mulle nii palju vastuta, isegi laenas mulle raha pilli ostmiseks, mis on ikkagi eriti tore. Salla särinat. Oh ma sain, keeruline. Üks erinevus on see, et Eestis pannakse faktuaal teadmistele hästi suurt rõhku, seal on see asi natukene siuke laialivalguvam. Aga sina teed oma valikud seal sellest suurest massist. Vaata täpselt seda, mis sulle meeldib. Ja sa hakkad natukene spetsialiseerunud, aga Eestis on natukene see, et pannakse fakti ette, et sa pead kõik hästi põhjalikult teadma. Kokku tuleb sellest nagu teadagi mis. Sa õpid seal materjali küll mingiks hetkeks selgeks, aga pärast sellest ööd ega mütsi Šoti kuninglikus konservatooriumis, sa saad ikkagi keskenduda millelegi. No seal on pillimängija ikkagi reaalselt number üks, sest et kõik need muud asjad seal peab, peavad need olema tehtud, aga kui sa pillimängijasse võid nüüd teises nii hästi teha, kui sa oskad, aga sellest ei ole eriti palju kasu. Sängi noh, nii-öelda performans paist. Maria, sina oled veel kolmas juhtum, et sina asusid kohe välismaale õppima, et räägi täpsemalt sellest sisseastumise protsessist ja mis erialal sa täpselt Pesid mina tegelikult läksin juba keskkoolis Londonisse, et ma juba keskkooli käisin seal ja et see esimene harjumise protsess oli juba siis ära ja ülikooli siis kuidagi see jätk tundus hästi hästi loogiline ja alguses ma mõtlesin, et läheks siis Studeeriks ka muusikat, aga kihvtid õpetajad, kes ütlesid, et aga see teatriteema sulle sobib, et miks mitte. Ja siis mina jah, tõesti läksin siis Londoni ülikooli pime, hoopis teatrit ja draamat ja minu nagu siis muusikaline haridus, et kus siis eraõpetajatega ja nagu minu jaoks oli kõige kihvtim aspekt see, kui palju neid õpetajaid seal oli, et need õpetajad, kes siis näiteks kasvõi kuninglikus akadeemias Londonis või kyll saalis kus iganes õpetavad, et nendega on võimalik saavutada kontakti. Ja neid on tohutu hulk, et, et selles suhtes just vokaalõpetajaid oli seal nii palju, et see kohe võttis põlved nõrgaks, et valikute nii palju kui võimalik või võimetuse selle tol ajal tundus, kui sa sinna sisse astusid. Kuna see oli keskkooli tulemuste põhjal, siis ma olin nagu ette teada, et ma olin need kaks keskkooliaastat täiesti teinud kõvemini tööd kui võib-olla mitmete aastate jooksul Eestis kokku põhikoolis. Et siis ma teadsin, et mul see ülikooli sissesaamine läheb suhteliselt lennukalt, sest noh, ma teadsin, et see töö on tehtud, aga noh, kui rääkida hakkamasaamisest, siis esimene keskkooliaasta oli küll natuke selline tunne, et kui ma ei saanud enam aru näiteks muusikatundides, kes mis tuurist räägime, mis koordistest puhtfüüsiliselt see märkide keel oli nagu teine, siis ma küll korra võttis niimoodi pildi eest mustaks, et kas ma nagu sellega hakkama saan. Aga samas noh, kui väljakutsed ei ole, siis on mõtet Nii Marie kui Andres, teie olete nagu inglise keelses keskkonnas, aga Kaspar hinalite rootsikeelses keskkonnas, et kuidas see mõjutas. Rootsikeelne keskkond ikkagi sisuliselt tähendab inglisekeelset, et kõik räägivad hästi inglise keelt. Selles mõttes mingisugust probleemi ei ole, et. Ma mõtlesin selle peale tõesti, et õppida rootsi keelt saada võib-olla natuke paremini, sellepärast seal keskkonnas üleüldiselt hakkama ja, ja võib-olla mingid suhted oleks võib-olla kergemini kätte tulnud või midagi sellist, aga aga üldiselt seal ei ole nagu väga-väga vahet, et Rootsis küll mingisugust probleemi inimestel ei ole inglise keelega, et võib-olla alguses on mõned tudengid, kes kuidagi tunnevad ennast natuke ebamugavalt, selles mõttes, et nad ei ole võib-olla harjunud lihtsalt rääkima niimoodi täiesti kas või suvalistel teemadel, et see võtab natuke aega, lihtsalt, et inimesed avaneksid, tulevad meelde need, kuidas need sõnad ikkagi ritta käivad, nii et et aga üldiselt mingisugust sellist probleemi ei ole ja, ja ma nagu eriti ei tundnud, et see keeleküsimus oleks mingisugune murekoht olnud, et seal üldiselt pakuti seda varianti ka, et õppida rootsi keelt või sellest mingi programm, et kohe, et välistudengite jaoks aga on Muusikaakadeemia kuulub Lundi Ülikooli alla, siis see lund on umbes sama nagu meil minna sauel, et sellise kaugusega koht ja ma kuidagi otsustasin, et see võtab liiga palju aega, et minna mitu korda naelast sovele. Marietus õppisite, eks ole, inglise keeles seda draama näitlemistelt, kas sa saad nende oskustega hakkama ka eestikeelsesse näiteks Draamateatris, kusjuures ma olen ise mõelnud selle peale. Küsimus on huvitav. Sest ma ei tea aga samas, mis vaesena, et, et tegelikult ma arvan, et mina nagu ma ütlesin, selle veel niimoodi, et see on sama hea nagu võib-olla küsida, et kui ma inglise keeles oskaks laulda, et kas me siis eesti keeles ei oska laulda? Ma arvan, siukseid harjumise asi. Et kui ma hakkaksin mingisugust tohutut esseed kirjutama eesti keeles, siis ma jääksin küll jänni, sest kogu see sõnavara iseenesest, et kuidas rääkida sellest, mis toimub laval, et see on küll inglise keeles, aga aga samas ma arvan, et ma eesti keeles Sakse Kas ka mõned mured või probleemid on välismaal õppides teil esile kerkinud? Andres, sina hetkel õppidel? Noh, selles mõttes, et selle asjaga, nii nagu ta on, et, et sa võid seal olla, sa võid seal olla ka mingi 20 aastat, 30 aastat, aga minu arust on ikkagi lõpuni välja see, et sa ei saa päris oma inimeseks. Sa oled alati see üks välismaalane. Sest Sa võid keelt osata, sa võid kohaliku elu tundes võib-olla kohalikke sõpru agana see lõpuni välja ikkagi ei toimi, selles mõttes ma seda nagu päris üdini välja migratsiooni, nagu üldse ei usu need inimesed, kes räägivad, et nad on täiesti nagu sisse sulanud, ma arvan, et see natukene ikkagi vale. Ma arvan, et see on valiku küsimus ka suhteliselt et mul sõbrad nagu unustasid ära, et ma olen see välismaalane, aga mina ise nagu juhastest ära, et ma nagu teadsin kogu aeg, et mul nüüd oleks ka seitsmenda aasta hakanud. Ja siis ma mõtlesin ka, et ma ei tahagi ära sulanduda. Et mul vähemalt oli see küll valiku asi, et ma teadsin, et nii-öelda siis kust ma tulen ja kuhu ma tagasi lähen saun ja must leib ja et selles suhtes ja ma arvan, et see on mingil mingil määral asi, aga ei, ma olen selles suhtes nõus, et ma ise nagu tundsin ka, et ma tean juba küll keelt ja kultuuri, et nagu no tõesti unustatakse ära, et ma olen kuskilt mujalt pärit, umbes, aga et noh, mina, mina ikka tean Tore on tõdeda, et nii Mariega Kaspar, et te olete ikkagi Eestis seda õpitut, siin rakendate. Aga Andres, kas sul võib-olla on mõni missioon, mis sa sealt kaasa tuua? See on nüüd juba päris palju pikem teema selles mõttes seda inimlikku külge, mis puudutab üldse tööandmist ja sellist õppekultuuri ja sealt on ikka väga palju õppida, sest et sa erinevused, et on juhtivate Orgerid, on selle jaoks, et kuidas ma nüüd seda asja jõustruktuur natukene teistmoodi ehitatud, sest et seal on need inimesed selleks, et nad sind aitaksid. Et kui ei oleks sind, siis oleks neid, siin on täpselt risti vastupidi, et kui ei oleks neid, siis tähendab ei olekski sind seal natukene vale. Aga noh, seda on nagu lihtne mõõta selle inimlikkusega, mis seal iga päev seal vastu tuleb, sest et näiteks isegi kui ma ei ole permanentne liige mingis orkestris, mul tuleb piksel vastu, ütleb, et issand jumal, sind on nii hea näha, te mulle pai mulle võileiva suhu lihtsalt on niisugune tore noh. Seda nagu siin väga palju ei kohta. Selle kohta on nagu ikka väga harva, et kui sulle keegi paar üksikut inimest on, kes tulevad vastu ütelda, tahtsin üle pika aja, tundsin, et on tore näha midagi sellest, seal on sihuke, see on selline igapäevane asi, aga see on selline asi, mis muudab tuju heaks umbes mingi pooleks aastaks. Kas lõpetuseks siis jõuame järeldusele, et välismaal õppimine on? Vajalik ja kasulik, absoluutselt. Mina siin kohe ei ütlekski teistmoodi, et minu arust inimese nagu elu ongi ju nende kokkupuutepunktide võrdlus, et kui, kui Eestis on lihtsalt mingisugune arv, hulk inimesi ja siis mingisugune väga väike osa on muusikuid ja kunstnikke siis seda kokkupuudet jääb kuidagi mitte väheks, sellega saab hakkama, aga miks mitte minna, miks mitte minna ja miks mitte laiendada oma kokkupuutepunktide osa näha kuidas teistmoodi ja tunnetada midagi? Ja siis tuleb see kaasa võtta, seda siin hakata rakendama asja paremaks muutes ära minna, oskad kõike tagastada, mingeid asju parandama hakata, seda väga paljudega kas ei viitsi või ei oska või ei julge. Noogutas. Noogutan kaasa. Mul on väga hea meel, et oma muljeid, mõtteid ja kogemusi õpingutest välismaal klassikaraadiokuulajatega jagasite. Suur tänu lauljanna varjalistrele kontrabassimängija Andres Kunglale, trummar Kaspar kallastele. Ka ja sellised olid tänased heliga saate teemad, kaastööd tegi nelevasteinfelg, operaator oli Katrin maadik, mina saate toimetaja Kristiina kiis, tänan teid kuulamast.