Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse tallikulejate. Kunstiministeerium läheb eetrisse täna esmaspäeval väga olulisel päeval, sest et Salme kultuurikeskuses toimub Eesti Kunstnike Liidu suurkogu ja nagu kirjutas Johannes Saar väga hästi Eesti Päevalehes 2004. aasta suurkogu koht. Tära panevad eesti kunstniku pead, kui, et arutada, kuidas edasi elada. Seekord siis Sakala keskuses toimub Eesti Kunstnike Liidu suurkogu, mis on iga kolme aasta järel korraldatav üritus endise aegsete kongresside sinimustvalge järeltulija, lauldakse hümni, võetakse vastu tervitusi, valitakse uus president ja päritakse, kust king pigistab. Täpselt sama paatuslik meeleolu nagu Johannes Saar 2004. aasta kohta Ta kirjutas, kehtib ka nüüd ja tõesti siis tegemist on ühe olulisema sündmusega, kuna Eesti Kunstnike liit koos oma 912 liikme ja 19 alaliiduga kujutab endast kahtlemata Eesti kunstielus sellist silmaorganisatsiooni ja esindusliku kehandid, kelle tegevusest tegelikult sõltub siiski väga paljuga tegevkunstnike igapäevane elu. Ja tahtsin kõigepealt väikeseks meenutuseks ja sissejuhatuseks siis üle korrata, mis on siis selline asi nagu Eesti Kunstnike liit, tegemist on põhikirja järgi mittetulundusühinguga, mis on siis Eesti professionaalseid kunstnikke, kunstiteadlasi ning eesti kunstnike ja kunstiteadlaste liitusid ühendav vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline liit. Ja nagu ma mainisin, siis tegemist on väga suure liikmete arvuga organisatsiooniga ja ka väga suure numbriga alaliit koondava katusorganisatsiooniga, kusjuures muid asjad on nõnda, et kui sa kuulud näiteks alaliitu, siis Eesti Kunstnike Liit tuleb eraldi astuda. Ja kui vaadata EKLi kodulehte, siis tema peamiste eesmärk, ehkki täna on seal välja toodud, et Eesti Kunstnike liit edendab ja kaitseb oma liikmete professionaalseid sotsiaalseid ja majanduslikke huve kõik kõlab väga hästi, professionaalsete huvide all peetakse silmas Eesti Kunstnike Liit, toetab kunstihoone, kunstihoone galerii, Tallinna linnagalerii näitusetegevust, lisaks on siis kunstnike liidu alla käib ka draakoni galeriis hobusepea galerii, Hop galerii ja need kujutavad endast siis Tallinna selliseid keskseid näitusepindu, millel on väga kõrge sümboolne professionaalne maine. Siis lisaks toimib EKL informatsioonikeskusega, mis siis vahendab kunstiga seonduvaid uudiseid alaliitudele individuaalliikmetele. EKL omaka raamatukogu, millest märkimisväärne osa vanadelt trükistel annab välja koos Tallinna linnavalitsusega Kristjan Raua nimelist kunsti aastapreemiat ning koos Kultuurkapitali ja maalijate liiduga annab EKL välja ka parimale maaliale Konrad Mäe medalit ja preemiat. Lisaks tellib Eesti Kunstnike Liit koostöös Kultuurkapitaliga videofilme kunstnikest ja on loomulikult kaasatud eksperdina mitmete kunstiga seonduvat organisatsioonide tegevusse ja osaleb ühtlasi ka koos teiste loomeliitudega üleriigiliste skulptuuri puudutavates diskussioonides, ehk et selline esindusroll on ka eesti kunstnike liidul loomulikult kesksel kohal. Lisaks saadab Eesti Kunstnike Liit oma kandidaat Eesti Kultuurkapitali nõukogusse ja teeb ettepanekuid riigi kultuuripreemiate nominentide esitamisel. See on siis kõik professionaalsete huvide eest seismine ja nüüd sotsiaalsed huvid, mis on olnud ka viimastel aastatel üks selliseid diskussioonikohti, sest et teadupärast Eestis toimiv kultuurielukunstnik ei saa oma töö eest nii-öelda raha ja kunstniku esinemine näitustel on praegu siiski tajutav tema erahuvina, mille produktsioonikulud siis maksab enamasti kinnikuks kultuurkapital. Nii et seega sotsiaalsete huvide kaitse, mille eest peaks Kunstnike liit seisma, on kahtlemata kõrgendatud tähelepanu all. Ja jällegi kodulehe baasilt vaatame Eesti Kunstnike liit. Ta tegeleb siis kunstnike ja kunstiteadlaste sotsiaalse staatuse väärtustamise ja võimaluste piires ka oma liikmete sotsiaalsete huvide kaitsega väljenduks konkreetsemalt sotsiaalkomisjoni tegevuse kaudu, mis jagab siis aastas teatud hulga summat alaliit, tele ja individuaalavalduste põhjal siis toetuseks abivajajad lisaks sotsiaalsete huvide kaitse toimuga seeniorite jõululõunajalast, kunstnik ja laste jõulupeo kaudu. Ja kolmas oluline punkt, millega siis EKL tegeleb, on siis liikmete majanduslike huvide kaitse, ehk et siis võimaldab jällegi seda näitusetegevust kandes siis eelpool nimetatud galeriid ja külalisateljeeekspluatatsiooni kulud ja EKL toetab ka siis vastavalt taotlustele osaliselt või täielikult alaliitude või ka individuaalliikmed loomingulisi projekte, mõned näited, näiteks, millele Sis Kunstnike Liit laiemalt õla alla paneb, on alati maali aastanäitused maalikunstnike liidu korraldatud Tallinna graafikatriennaali, mida korraldab vabagraafikute ühenduse sihtasutus Tallinna graafikatriennaali. Siis toetab Eesti kunstnikel ikka Praha Kvadrenniaalilt, millega tegeleb lavastuskunstnike liit ja siis terve hulk veel muuseumeid ja selliseid suuri rahvusvahelise maid. Kunstisündmuseid, mida korraldavad erinevad alaliidud ja lisaks, mis ka kindlasti pakub kõigile aktiivsetele loomi isikutele huvi on siis see, et EKL võimaldab oma liikmetele ateljeedes ja töökodade soodus Vabaduse väljak kuus ja kaheksa hoonetes ning Pärnu maantee 154 majas, mis on siis endine Arci hoone. Ja näiteks vaadates veel, millega siis Eesti Kunstnike liit, et tegeleb siis Postimehe artikkel augustist 2012 mis ilmus pealkirja all Eesti Kunstnike Liit on miljoni käibega kontsern heidab siis teistsugust valgust ka liidu toimimisele tuues siis välja, et aastal 2011 ületas kunstnike liidu aastatulu 1,06 miljonit eurot ja ükski muu loomeliit ei saanud 2011. aastal tulu isegi pool miljonit. Ja siinkohal ongi oluline välja tuua organisatsiooni majanduslikuks baasiks on NSV aegadest üle tulnud vara ja ehk siis nõukogude aegse kunstnike liidu alaüksuse struktuuriüksuse Eesti NSV kunstifondi varad. Ja 2011. aastal teenis Kunstnike Liit Kinnisvara investeeringute rendist üle 400000 euro ning tegi nende haldamiseks 294000 euro suuruses kuludele dusi ja Jaan Elkeni sõnul Eesti Kunstnike Liidu presidendi sõnul muudab siis selline suur kinnisvara omamine Kunstnike Liidu küll riigist sõltumatuks, aga samal põhjusel on suur osa igapäevatööst võrreldav majavalitseja omaga. Ja Kunstnike liit on ka muide suurim riigipoolsete toetuste saaja, mille kasutus on määratud loovisikute ja loomeliitude seadusega. Jällegi 2011. aastal oli see summa, mida siis Eesti Kunstnike liit oma liikmetele loometoetustena laiali jagas. 142000 eurot, millest maksti 29-le kunstnikule vabakutselise loovisiku toetust ja ka vaadata seda loomeliitude üldist pilti, siis siis näiteks 10. loomeliidus ei leidunud mitte ühtegi taotlejat ja Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil hinnangul on toetusraha selline jaotus mõistetav, sest just kunstnike hulgas on palju vabakutselisi kellel teisi sissetuleku allikaid ei leidu. Ja vaadates nüüd liidu toimimist laiemalt, siis just nimelt see tegelemine eelkõige kinnisvaraliste küsimustega. Sellel ajal, kui kunstnikel puuduvad elementaarsed sotsiaalsed garantiid, on siis viimastel aastatel äratanud kunstiväljal järjest enam diskussioone. Et ühelt poolt need küsimused, millega Eesti Kunstnike liit on aastate jooksul avalikkuses nii-öelda sõna võtnud, on siis olnud Eesti kunstimuuseumi uue hoone ehitamine, Vabadussamba konkursi esteetilise lahenduse kahtluse alla seadmine, loovisikute seadus, protsendi seadus, Eesti kunstiakadeemia uue maja ehituse toetus ja need, mis tegelikult siin puudutavad nii-öelda Kunstnike või aktiivsete professionaalide igapäevase olukorra parandamist ei puuduta kõige rohkem siis loovisikute seaduse protsendi seadus, millest mõlemas loodeti siis väga suurt muutust nii-öelda just sellele olukorrale, kus siis seoses Eesti vabariigi tulekuga kadus ära senine kunsti rahastamise süsteem ehk siis riikliku kunstiostud, mille baasilt siis väga paljuski nõukogude ajal kunstnikkond säilitas endale elatustasemega ühtlasi ühiskondliku sellise reputatsiooni siis muutunud oludes just loodeti riigil just läbi nende loovisiku saatuse protsendiseaduse tekivad uuesti kohustused siis oma aktiivse kunstnikkonna ees samal ajal tegelikult vähemalt siiski puudutavad väga väikest osa kunstnikkonnast ja samuti kuna mõlemad on suhteliselt uued seadused, siis nende reaalne toimimine on üsna problemaatiline ja loomulikult nõuab veel edasist tööd. Aga probleem siis kunstnike liiduga või ütleme, põhilised väljakutsed, mis seal idu ees seisavad, on üks, on just nimelt seesama see nõukogude aegse kinnisvara pideva Mortiseerumine ja samas läheb selle peale tuulk liidu tegevenergiast ja samal ajal ka kuna liikmeskonna number on väga suur, siis on mingi selline 1000 päiline mammutorganisatsioon muutunud peaaegu hõlmumatuks suuruseks ja süveneb ka järjest rohkem vahe nii-öelda noorema ja vanema põlvkonna vahel ja viimaseid on siis Eesti Kunstnike liidus suurem osa ja Eesti Kunstnike liidule ongi kujunenud just noorema põlvkonna aktiivsete kunstnike silmis pigem selline nii-öelda vana organisatsiooni maine ja seda on kinnitanud ka tegelikult nii juhatus kui ka volikogu koosseis. Eesti Kunstnike Liidu on viimased üle 10 aasta juhtinud Jaan Elken ja asepresident on ligi 10 aastat olnud Anu Kalm ja samuti ka volikogu, mis on siis suurkogude vahelisel ajal kõige olulisem organ peale juhatust Eesti Kunstnike Liidu tegevuses koosneb ka enamasti samadest roteeruvatest liikmetest, nii et kahtlemata on siis selle liidu ees väljakutsed, kuidas siis hõlmata ta rohkem oma väga eripalgelisi liikmeid, kuidas tulla vastu nende vajadustele, kuidas liikuda sellises kinnisvaraga tegelemisest sellele, millest nii-öelda rohkem kunstnikkonnast kasu saab ja kuidas ka avalikkuse silmis võib-olla laiemalt tihedamini sõna võtma. Ja kuna siis tänane suurkogu peakski tooma kokku uue juhatuse ja uue volikogu, siis on see väga sobiv hetk, kus siis kunstiministeeriumisse olen kutsunud erineva taustaga kunstnikud, et kes siis räägivad oma arusaamast, miks sa neile Kunstnike liitu vaja, kuidas nemad saaksid Kunstnike Liitu panustada, mida nad asjast arvavad ja lisaks ka Tartus Kunstnike Liidu esindaja, et vaadata siis, kuidas toimub üks selline nii-öelda analoogne, aga väiksem vorm siis kunstnike ühendusest. Ja olen kunstiministeeriumisse kutsunud kunstnik Sandra Jõgeva kunstnik Tiina käes Eli ja Merike Estna ning Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehena saab sõna- Markus Toompere. Mina olen saatejuht, Maarimmerk. Olen kutsunud kunstiministeeriumisse metallikunstniku galeristi ja Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikme Tiina käeseli. Tere, Tiina. Tere saastast. Olete teie Eesti Kunstnike Liidu liige ja miks otsustasite astuda? Mina olen Kunstnike Liidu liige 89.-st aastast ja miks sinna astuda tähendab sinna mitte astuda, see oli võimatu, sellepärast et kui olid kord juba valinud selle elukutse, siis sel ajal ei olnudki mõeldav näitusetegevus ilma liidu liikmelisuse ta ei olnud võimalus omada ateljeed või töökoda sest neid eraomandis olla ei tohtinud ja neid jagas Kunstnike liit. Siis pakkus veel võimaluse välissõitudele siis osaleda loomingulises baasides üleliiduliste rahvusvahelistes, kui eksa soovis. Ja loomulikult neile, kes ei omanud niux pidevat töökohta, neil hakkas jooksma tööstaaž sellega koos. Ja loomulikult see oli niisugune glamuurne staatus, kukku kaart. Ja üleüldse niisugune seltsielu, tähendab, see oli nagu ikka ütleme niimoodi kodu järel, teine ring oma elus. Miks võiksid kunstnikud tänali? Toda kunstnik ja ma ütlen, et kõik need punktid on ära langenud, tähendab nisukest präänikut ju ei ole. Ja, ja kui mõelda nüüd ka ütlen kunstniku staatusele või tema asendile ühiskonnas ja see ei ole ka praegu nii väga glamuurne. Mõnikord teda liigitatakse kusagil skantalistide hulka, teinekord ei ole see niisugune väsinud kampsuniga vennike ja natukene hädapätakas. Ja kuna Kunstnike liit on praegu ikkagi läinud juba nii suureks, ealised vahed on ka juba, ma arvan, kolm inimpõlve siis niisugust ühtekuuluvust ja nihukest küünarnuki tuge ja sealt liidust ju väga ei saa, sellepärast aga tähendab ainukene präänik, mis on, on see toetus, mida antakse seoses loovisiku seadus, ega ma arvan, et seda neid oleks sobilik nagu natuke tutvustada küll, sest et see on selline tore kummaline võimalus saada tugi nendel kes ei õpi, kes ei tööta, kes ei ole pensionär. Tähendab seda rahvast üldiselt nagu väga palju ei olegi. Ja siis sealt ülejääk, mis tuleb, seda on siis võimalik jagada projektideks, olenevalt projektist ja siin ei ole enam mingeid piiranguid kellelegi ja kui see neid huvitab, siis loovisiku toetus kuus on 320 eurot. Sellele lisandus sotsiaalmaks, mida peab inimene ise ära maksma ja sellega kaasneb ravikindlustus ja seda antakse pooleks aastaks ja saab pikendada aastani ja uuesti saab küsida kahe aasta pärast, nii et mingi niisugune tugida teatud perioodil inimesel on mingi niisugune toimumise aeg või mingis projektis kogumise aeg või? Ta on tõesti praegu orus ainsamaid, ole kõrsi, mida nüüd kunstnike liidu liikmele saab pakkuda, Kunstnike liit. Aga lisaks sellele loometoetusele, et milline see kunstnike, ühenduse või liidu roll laiemalt üldse võiks sellise aktiivselt tegutseva professionaali elus olla. Minu meelest praegu aktiivselt tegutsev professionaal saab ise kõigega hakkama reeglina sellepärast, et enam ei ole ju mitte mingeid selliseid piiranguid tema tegevuses. Kahtlemata ta on tugi teatud ürituste jaoks, kui söandataks ettevõtta. Tulevikus võiks olla see niisugune messidel käimine, osavõtmine ja kui üldse tahetakse nagu kaasa rääkida milleski, siis peaks nagu võtma sõna avaliku ruumi kasutamises selle täitmisel kunstiga, eks ja teine asi on veel kunstiharidus. Tähendab, need on kaks nisukest asja, millega aktiivsed inimesed võiksid nagu häälekalt sõna võtta või selles vallas tegutseda. Pluss muidugi omaloominguline tegevus. Kui palju te olete kursis, kuidas toimivad teised loomeliidud näiteks Kirjanike ühendused teatriinimeste liidud ja mis mulje nende tegevusest on jäänud võrrele siis Ekalliga? No ma olen kursis nii palju, kui see välja paistab, need on üleüldse rohkem väljapoole paistvad ja kõlavamad kunstid nagu helilooming või, või kino või noh, ja kirjandus on muidugi niisugune omaette tegevus, aga ikkagi kogu kirjastamine ja kogu see protseduur on ikka kogu aeg fookuses. Nii et kunstielu ei ole niivõrd fookuses ja mul on niisugune tunne, võib-olla kõige professionaalsem ja kõige rohkem oma liikmeskonnaga tegelev liitlane, arhitektide liit, milles liikmeskonnaga tegelemine nende puhul võiks väljenduda, nagu ma olen aru saanud, on seminarid, arhitektuurikonkursid on sellised arhitektide liitu ja arhitektide ühendavad ja, ja sellest sõltuvad tegevused ja neil on ka oma haridusprogrammid ja nemad tegelevad ikkagi programmiliselt. Jääb, mis on ka väga hea on nende arhitektuuri osas kultuurilehes ja nende kirjastustegevus ja, ja nii, et noh, minule on jäänud selline mulje. Aga mis on need asjad, millega need Eesti Kunstnike Liidu ütleme, uus vaatus, keda suurkogu valib ja volikogu, millega nad peaksid kõige kiiremini tegelema. Kunstnike Liidu sihukene olemuslik tegevus praegu nagu jaguneb kolmeks või peab kuidagi ennast identifitseerima, et kes siis nüüd ollakse, kas ollakse majavalitsus, ametiühing, kutseühing või mingisugune niisugune heerold või ruupor. Tegelema peaks tegelikult kõigega, Haakonna Kunstnike liidul on ikkagi hallata väga suur kinnisvara Tallinna linnas ja majandusprobleemid on niisugused, mis nõuavad professionaalset ja ma ütleksin ka natukene riskantsemalt ja Pisjonärlikuma tegevus tähendab, eriti kui arvestada praegu sellega, et see uus moodne sõnase loomemajandus et sellega sellega haakida näiteks endise Arci territoorium ja kõik need hooned ja ütleme, majandusküsimused on väga suured ja minu meelest tuleks sinna muretseda professionaalne meeskond peale mitte jääda halama sellega, kes meie juurde ikka tuleb selle palga peale, tähendab siin on niisugused riski võtmise kohad. Ja üldse nii nagu Eestiski visiooni küsimus, mis on, kas on visiooni või ei ole, tähendab on olemas missioon, on see väike missioon, hoida inimesi nagu koos ja mingil moel toestada ja selle liidu õnn ja õnnetus on ju see, et, et ollakse väga suur, see on ühest küljest ja teisest küljest on see halg. Ühest küljest on hea, et ei ole midagi veel maha parseldatud, et ei ole veel ära jagatud, aga teisest küljest on see jälle halb, kui sellega midagi teha ei osata. Ta või neid probleeme on palju ja kuna ma ise olen galeristi ja üleüldse pidanud eluga ise niimoodi toime tulema, et oma sotsiaalmaksu ise maksma siis ma ütlen, et, et inimesed vajavad abi, aga siiski peaks nagu tirima inimesi välja sellest õpetatud abitusest või mõnikord isegi ka niisugusest trotslikus positsioonilt, et olgu mis on, aga mina ennast ei muuda, mina tööle ei lähe, mina seda teiste idee, tähendab ma ei ütle, et peab ümber õppima, aga mingisugused sellesuunalised tegevused võiksid olla peaks saama lahti sellest nokk kinni, saba lahti positsioonis, sellepärast et tegelikult Kunstnike liidul on ju kui nüüd võtta Tallinna linnas väga suured näitusepinnad, eks mis tegelikult töötavad täitsa hästi, aga nende tegevus ei ole väga kõlavalt nagu esile toodud või ja no nagu paljude asjadegagi asi seegi, kui lihtsalt esinetakse teineteisele ainult tänapäeval päris mitmeid erialasid, kus ümber on ainult mingisugune kindel fänniseltskond ja aga noh, liit on jah, niisugune natuke laiem asi ja jumal tänatud, ta on olnud oma liikmete ja nende tegevuse suhtes väga tolerantne, tähendab ta ei ole olnud mingisugune ideoloogiline rusikas, sellega on minu meelest hästi hakkama saadud ja mis on praegu ikkagi väga rõõmustav, et paar viimast aastat on see noorte vastuvõtt olnud väga hea ja väga tublisid ja toredaid noori on tulnud ja, ja mina loodan küll, et sellel volikogul saab üks niisugune mõistlik generatsioonivahetus, mis viib asja edasi, vana maja ära ei lõhu, lausa. Selge aitäh, väga ilus mõte, millega see kokku tõmmata. Aitäh, Tiina. Kunstnik ja kunstikonteineri galeriis Sandra Jõgeva load valitud lõigud oma päevaprotokollist Eesti Kunstnike Liidu suurkogult seitsmeteistkümnendalt mailt aastast 2010. 11 41, lavale astub kunstnike liidu president 11 null viis, president räägib jätkuvalt sellest, kui õudne kõik on majanduslangus veel kõigele muule lisaks tsitaat. Nii kui Kultuuriministeerium lõpetas nahkorpide auaadresside tellimisel, algasid maks, raskused, titaani lõpp. Mõtlen, et kas see on ainult minu jaoks naljakas, need nahkkarbid, aga vist on 11 10 tsitaat ei teate isegi seda, et kogu programmi galeriides maksab kinni esinemisvalus kunstnik tsitaadi lõpp. Esinemisvalus see on päris hea nali, mida tõendab naerma kõrval ning kogu saalis. 12 null null EKA rektor lõpetab oma kõne, pidades vajalikuks märkida telkimiseks oma ajast 20 minutiga üle 12, null viis kumu direktor, tsitaat. Praegu aitavad veel Kultuuriministeeriumi Kunstnike Liit, aga pärast surma tegeleb teiega ikkagi muuseum. Tsitaadi lõpp. See kui vanane EKLi liikmeskonna enamus on ju legendaarne, 12 35. Kunstihoone direktor juba tükk aega on tegelikult igav. Ei loe paberilt maha, vaatab saali ja nii edasi. 13 null null tarbekunstimuuseumi direktori sõnavõtu jõuan järeldusele, et põhiline probleem on seal, korruptsioon Jott mu kõrval sellest räägitaksegi läbi lillede. Sellepärast ta müügist nii palju räägibki. Arvatavasti on saanud selle kohta kriitikat, et ostetakse samasid autoreid tsitaadile. 13 45. Elken annab oma kõnes vastu löödi head poliitilised manöövrid, eriti idee noorte kunstnike ühendusest, kuhu võiks kohe peale kunstikooli lõpetamist astuda noortestistantseerumis talle põhiliselt ette heidetakse Ki Elken nimetab kaasaegse kunstialaliidu tekstis keebiskisa freendeks ning mainib ka nimetatud MTÜd ametlikult ei eksisteeri. 14 null null Ants Juske, kes kandideerib kunstnike liidu asepresidendiks. Sõnumi loeb ette Heinz Valk. Tsitaat mulje loomade kompetentsis, kahtlesin tsitaadi lõpp nar saalis. Tsitaat olen olnud kunstnike liidu sekretäriks, kellena käisin liidu liikmete matustel. Tsitaadi lõpp. Naer saalis. Tsitaat juubilar õnnitlemas tsitaadi lõpp. 15 55. Tiina Tammetalu. Tsitaat seadus näeb ette ka näiteks selle autor peab olema teovõimeline tsitaadi lõpp. Marsalis kritiseerib protsendiseadust ning süüdistab Kristiina normanni autoriõiguste rikkumises. Minu kõrval istuv Eesti kunsti grand old kleidi ja vana kooli pits kommenteerib tammetõrud mürgiselt. Tal on tagatuba koledaid maale täis, ta tahab neist lahti saada, resid endale Kunstnike Liidult töökohta välja. Tamme talu ütlebki lõpetuseks, et kõik võivad oma autoriõiguste probleemidega tema poole pöörduda. 16 15 Elkeni vast lauset. Tammetõru ei käinud protsendiseaduse seminaril seadusest valesti aru. 16 25 presidendikandidaat Maarja Unduski poes ja paneb mõtlema, et kas inimene, kelle mõtled, selliseid käivad ikka sobib presidendiks liiga poeetiline. 16 30 lavale astub kujunduses klahvi Katrin Laos. Volikogu valimiste probleem. No põhikirja muutmist. Tsitaat kas see on demokraatia? Esile kerkib teema, kui mitu volitust said senine presidendi asepresident Elken vastab 40 pluss kolm, 38. Saalist kostab A. 16 40 ja Nordame igas korstnapühkija vastu 16 50. Väga vana kunstikriitik Kaalu kirme leksika probleemist. 16 55. Metallikunstnik Tõnu laukele jutt on absoluutselt arusaamatu. 17 null viis Tõnu Lauk tuleb tagasi, nõuab uue riikliku autasu, nimelt elupäästja medali kasutamist vana kooli pits mu kõrval. Ise ta tahab seda medalit teha. 17 15 mitte midagi. Valimistulemusi oodatakse. Jube igav on, aga tunne, nagu oleks Eurovisiooni seda sõpradega kommenteerides läbi vaadanud isegi sisse elanud ning nüüd poleks suvised hääletamistulemused teada saada. J kommenteerib, et temal on tunne midagi, nad sebivad liiga kaua läheb juba varem on ta mu tähelepanu juhtinud faktile, et hääletussedelid Teeemmeldamata ning teoreetiliselt võiks kiiresti koopimasina juurde teha kabudud neil selge täitmise instruktsioon ja ott pole aines, kes lõuna hääletamispausi ajal sellest juttu teeb. 17 25. Reiu Tüür läheb lavale Narva tüdrukutest. 17 30. Anu Kalm teeb ettepaneku asutada Kunstnike Liidu laulukoor, mis käiks koos korra nädalas. Kas on huvilisi? Saalis tõusevad käed. 17 31. Hääletustulemused saabuvad, kõik on endine. Elken on presidendi kolmas president. Vana kooli piits mu kõrval vähemalt ei läinud meie hääled kaduma. Ja ott ütleb, et hea perfakas oli, oli küll selline asi, mis nõuab süvenemist ja sisseelamist, aga mis kokkuvõttes annab elamuse, milles on küllaga irooniat, samaski, tragikoomilist elementi, joovad tõsiselt naljakad hetked. Tahtsin küsida, et mis seal sinu ootused nüüd selle järgmise suurkogu suhte sead, perfokad, ma ei tea, ma arvan, et kui kunstnike liidu liige mõningane moraalne kohustus siin ikkagi kohale minna, et ma võtan Kunstnike Liit isiklikelt kui ametiühinguid. Et Eestis ei ole teadupärast ametiühingud eriti heal järjel ja mulle tundub, et nad loomingulised liidud on võib-olla üldse ainsad ametiühinguid, mis meil on. Aga mida see ametiühing sinu jaoks teeb või mida sa sellest saad, miks sa kuulud? Sinna noh, hetkel näiteks ma saan stipendiumi, mida võib saada kuni aasta aega, miinimumpalk, pluss haigekassa, mida vis saab 10 20 kunstnike liidu liiget. Kui neil hetkel puudub muu sissetulek Puhverd summa, millega näiteks elada mingite suuremate projektide või töökohtade vahel, mis aastast sa oled üldse Eesti Kunstnike Liidu liige, 2004 ja miks otsustasid liituda? President kutsus ja ma leidnud absoluutselt ühtegi põhjust mitte liituda ja mulle isegi võib-olla käis närvidele sel ajal õhus olnud väga tugev kunstnike liidu vastane meeleolu, mis ma arvan, et tal on jätkunud ka see, see viimane suurkogu, mis toimus kolm aastat tagasi, millest tehtud blogi katkendeid ma ette lugesin, et ka sel ajal olid äärmiselt tugevad Kunstnike liidu senise juhtkonna ning ma ei tea senise poliitika vastased meeleolud, üritati teha mingit kaasaegse kunstialaliitu, aga samas jõutud isegi MTÜ registreerimise, nii et noh, mulle tundub selline suhteliselt mõttetu mäss mõnes mõttes ja see oli nagu hei, imponeerinud mulle kaoga, pean ütlema. Noh, ma arvan, et on loomeliike, mis oma liikmete eest võib-olla isegi rohkem seisavad, näiteks. Ma hiljuti kuulsin ja see avaldas mulle tohutut muljet teatriliit ja Eesti tantsukunstnike liit, et nad mingis ulatuses kompenseerivad oma liikmetele hambaravi, et ma mõtlesin, et äkki peaks hakkama lavastajaks. Aga millised ongi sinu jaoks kunstnike liidu praegu tugevad ja nõrgad küljed mis on hästi ja millega võiks liit nii-öelda paremini tegeleda? Ma arvan stipendiumid üldse võimalus sealt raha taodelda oma projekti järgselt on kindlasti hea. Noh, ma arvan, et, et see nagu lisab mingisugust kultuurilist kapitali eriti nagu mingis rahvusvahelises kontekstis, kui sa kuulud Kunstnike liitu. Et ma arvan, et pigem nagu mõjub hästi mulle endale tundub õige nagu oma eriala ametiühingut toetada, sinna kuuluda. Aga hea asi, isegi ma ei võtakski osa sellest, aga ma ei pea nagu läbini halvaks isegi võib-olla aastanäitust või noh, ma ei ole kindel, kas see peab olema ilma kuraatoreid, on ma arvan, kulaatoriga Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus, kunstihoone paremad ja siiski noh, Nad haldavad mitmeid olulisi pind, eks ole, nii et nagu kunstihoone kunstigalerii hobusepea draakon tegelikult ju kui järgi mõelda, siis peaaegu kõik Tallinna oluliselt galerid kõige ihaldatumad kuuluvat kunstnike liidu hooldusalale. Aga millistes küsimustes sooviksid näha, et EKA l võib-olla võtaks avalikkuses veel sõna või kuidas ta nagu, aga ma olen mõelnud, et kuna kunst on Eestis tasustamata pluss praktiliselt puudub kunstiturg et ma arvan, et vähim, mis nad vist teha oleks siiski tagada näiteks haigekassa kõigile liikmetele kesa järgi mõtled, et paljud liikmed on 912, kui paljud neist ei ole pensionärid? Raske öelda, noh, ütleme et väga suur hulk pensionärid, väga paljud töötavad kusagil ka ma kujutan ette, et, et see arv inimesi, kellel võiks olla liit kuulumisele seoses näiteks mingi elementaarne sotsiaalne, kindlasti see ei ole nii suur. Ma arvan, et kokkuvõttes nende inimeste arv, mis siis järgi jääb, suhteliselt väike, pole kuulnud Leedus vist on haigekassaga kunstnike liidu liikmed tal elu lõpuni, et ma arvan, et see ei oleks. Sa mainisid ka juba, et sul on silma jäänud, et teatriliide tantsukunstiliit, et sellist ravi kompensatsiooni hambaravi hambaravi inimestele vist nagu ma ei tea mingi hirmuäratavalt suurele hulgale inimestest absoluutselt kättesaamatu luksus, eks ole, et ma käin hiljuti ühte etendust vaatamas, kas tehases oli amatöörnäitleja, et üks näitleja päris näitleja Maria Avdjuško draamateatrist, teine näitleja oli mingisugune mulle öeldi, et Singer Vingeri bassimees midagi küll, mitte näitleja mul oli päris õõvastav väike saalse etenduse nimi oli mis tuli friend. Et see oli päris õudne, et, et kui sinu poole profiiliga inimene, kellel nagu ülemine hambarida poolenisti puudub, et noh, mul oli jube kehades Aldous, Huxley, no andke andeks, ma ei suuda uskuda, et maailmakuulus kirjanik Ameerikas ta oli hambutu kogu usutavuse vastu taevast. Et liidul on väga oluline roll usutavuse tekitamisel läbi hambaravikatmise, aga ma ütlen, et noh, näitlejate puhul, see on väga hästi õnnestunud. Näed ära, et noh, see mees ei ole näitleja, eks ole. Aga kas sul on jäänud veel muid nii-öelda muljeid? Loomeliitu näiteks Kirjanike Liit ega teatriliit edasi toimimisest võrreldes siis Eesti Kunstnike Liidu. Kui päris aus olla, siis ma ei ole põhjalikku uurimistööd teinud, et selline passiivne liige, et ma ei jälgi väga palju neid kõiki, neid probleeme, mida minu meelest tihti, kui nad niimoodi natuke üles õhutatakse. Ma ei ole väga põhjalike uurimustega teinud, ma küsisin ühelt tuttavalt dokumentalistid, et kas ta kuulub Ta mingisse erialaliitu ja ta ütles, et ta kuulub dokumentalistid Gildi ning lisaks kinoliitu. Siis ma küsisin, et mis soodusid sealt saab, kuidas need liidud tema õiguste eest seisavad ja ta ütles, et vist kinoliit tegeleb rohkem oma liikmete hooplatside hooldamisega. Aga sa mainisid ka, et mingi probleemita, mida püütakse rõhutada, tunduvad sulle ülepaisutatud. Aga mis on sinu meelest, millega EKL võiks, mainisid haigekassakindlustus, kas on veel mingid asjad või mis on need probleemid, mis on üle paisu? Tatud ei mule tunded, et see noh, senise juhtkonna vastane suhteliselt hüsteeriline kriitika oli võib-olla natuke liig, et noh, kes nagu ropp sõim Facebookis siis nagu vastaskandidaadi partei liikmed või kuidas seda nimetada, et kas seal on päris adekvaatne, et inimesed, kes olid seotud selle kaasaegse kunsti siis alaliiduga või mis oli kolmasellega lihtsalt ühendus ühendus, et sellega, et noh, et et kui ma näiteks Facebookis luge siin nende kommentaare pärast suurkogu, siis need olid hästi hüsteeriliselt, seal olid väga ropp sõimu inimeste aadressil, kes neile ei meeldinud ja ma ei tea avaldusi stiilis, et nüüd tahaksin surra, et mulle tundus see liiga samas neil nagu sihuke hästi konkreetne positiivne programm puudus, et, et noh, ma mõtlesin ka, et ma lähen sinna suurkogule ja ma mõtlen, keda ma valin. Aga et kui inimesed tahavad teha revolutsiooni, tahavad võtta võime üle, aga nad ei paku mulle mitte ühtegi valimislubadust, et miks ma peaksin neid valima, et noh, ei ole nagu põhjust, et noh, võiksid õppida, siis ma ei tea, päris poliitikutelt, ma arvan, et luba midagi ja siis katsuge seda teoks teha. Vähemalt püüa. Kui täna valitakse EKLi suurkogul jälle uus juhatus ja uus volikogu koosseis, millised soovid, oleksid seal uuele juhatusele, millised küsimused nõuaksid kohe kiirelt? Tähelepanu ei, no muidugi ideaalis ussike kunstnike liidu liikmed saada hambaravi kompensatsiooni, ma arvan, et selleks on ka suurepärane valimislubades. Aitäh, Sandra. Olen kunstiministeeriumisse kutsunud maale ja Merike Estna, tere, Merike. Tere, kes põhikohaga resideerub Londonis, aga tahaksin rääkida sinuga Eesti Kunstnike Liidu teemadel, kuna jätkuvalt on siis päevakorras asja toimuv suurkogu. Millal sa kunstnike liiduga sattusid? Mulle tundub, et aastal 2007 võib-olla ka natuke varem, ma kujutlesin ette ka, et see on midagi muud ja et võiks toimida nagu ametiühing ja näituste Kunstnike liidule kuuluvat galeriid näiteks. Aga mida sa selle ametiühinguna toimimise all silmas pead või mis olid kunstlik liit, mis sinu peas oli? Võib-olla kui ma ei olnud päris täpselt kursis, kuidas see toimib. Et kuna ma teadsin, et selline ühing on olemas, siis ma astusin ja ametiühingu all siis ma pean silmas, et see võiks siis tagada kunstnikele sotsiaalsed garantiid ja seista kunstnike huvide eest ühiskonnas. Olles kunstiakadeemias õppimas ja seda lõpetamas või juba kuskil mujal õppima, siis idee liituda kunsti kiisuga tuleb alati väga sujuvalt kuidagi see on see, mida noored peavad tegema või kuidagi teevad mingist inertsist isegi ja väga nagu mul on tunne, iga ei süveneta, et miks ma peaksin või et mis see mulle annab või et mis võiks ootus olla sellel ajal ka võib-olla kui mina astusin, see tundus nagu, et midagi, kuhu sa nagu loomulikult peaksid kuuluma, kui see kunstnik juba oled, et siis see, et kuidas tavaliselt toimib, sai mulle siis selgeks nagu pärast. Ja millised on sinu kokkupuuted olnud nende aastate jooksul kunstnike liidu, kui hetkel see liidul ei ole mingit rolli minu elus, võiks öelda, mina ütluste hetkel ei ole väga aktiivne ja kindlasti ei toimi nagu ametiühing, aga see liidu aktiivne roll, et mis võiksid olla need küsimused, millal sa tahaksid näha Kunstnike Liit kuidagi avalikkuses näiteks sõna võtaks näiteks ei ole paljudel kunstnikel haigekassa, siis kindlasti siis teiseks kunstnikud töötavad nagu väga tihti. Et kasvõi sellised nagu elementaarsed asjad tuleks rohkem teadvustama neid probleeme, mis nagu tihti kunsti väljast kaugemale ei jõua eest, mis need asjad, mis sa mainisid näiteks kunstnike töö tasustamise küsimus, kui kunstnik esitab näitusele kas või oma vana töö näiteks või toodab lausa uue töö, et see on tihti selline probleem, millega isegi muud kultuuriväljad ei kujuta seda, et see tegelikult nii on. Tundub et tegelikult ju kirjanikud saavad, kui nende raamatuid laenutatakse raamatukogust, kuigi see summa on marginaalne, aga selles mõttes kunstnikud on nagu kuidagi jäänud täiesti eraldi praegu sellest kas sa näed ka mingeid tugevaid külgi või mis on mingid asjad, mis kuidagi toimivad hetkel liidu juures ka? Ma arvan, et olemas on päris hea baasstruktuur. Et sellelt oleks päris hea edasi töötada ja on olemas ateljeed, olemas galeriipinnad. Ja on olemas ka residentuuri korter, et kõige sellega ma arvan sellest alustada. Aga kuidas sulle tundub tänapäeval nagu noorem põlvkond, et äkki nad ei vajagi mingeid liitusid enam? Ma just rääkisin. Me peame tagasi oma Läti kunsti Kriitikutest kolleegidega ja mainisin ka, et meil on tulemas suurkogu ja et mõtted on üleval, et mis on selle liidu roll ja nii edasi ja nende esimene küsimus on, miks te üldse tegelete sellega, mis te üldse nagu vaevalt ennast sellise küsimusega nagu on erialane loomeliited, lihtsalt tehke oma asja. Võib-olla selliste ta, et kuidagi mõjutaksid sellist sinu tegevust näiteks kuidagi rohkem igapäevasel tasemel, võib-olla seda ei olegi enam vaja või ma arvan, et sellisel kujul, nagu praegu on kunstnike liit, siis ma ei näe nagu sellel mingit väga suurt just, aga põhimõtteliselt ametiühinguna ma näen sellel vajadust, sest et kunstnik on tegelikult ju väga üksi ja üksinda oma õiguste eest võidelda on palju raskem kui kõik koos teha. Võib-olla praegu ongi jah, tunne, et kunstnike liit nagu toimib edasi, aga et ustavuse pealetulev põlvkond või kuidagi arvamuste paljusus sinna nagu välja ei kajastu. Aga loodetavasti täna vaieldakse, siis uus juhatus, Kunstnike liidule ja kahtlemata mingit muutus, et tõenäoliselt tulevad, aga millised oleksid sinu soovid sellele uuele juhatusele? Peaks aktiivselt seisma õiguste eest, võtmesõna, eks ole, on rohkem läbipaistev tegevus ja rohkem demokraatia atlik. Alustada tuleks võib-olla üldisematest asjadest ja siis konkreetseid punkte on arvatavasti palju, millega tegeleda. Mulle tundub, et kui see organisatsioon juba on, et võiks toimida palju paremini, et vastasel korral ma ei näe sellel põhjust ja ma arvan, et sellest võiks olla palju abi kohalike kunstnike jaoks, siis jaa ka, et noored kunstnikud nagu ise ma sain aru, kui paljud ei olegi ühinenud, aga tegelikult peakski ühinema ja siis saab asju muuta, et kui me lihtsalt kõik mõtleme, et midagi võiks muutuda, siis iseenesest ei juhtu. Aitäh, Merike. Siseministeeriumis olen kutsunud järgmiseks Tartu Kunstnike Liidu presidendi Markus Toompere, tere, Marcus. Dremoorin. Küsikski kohe algusest, et millega siis sina teegaaelli presidendina tegeleda? Ma kõigepealt parandaksin sind, et ma ei ole mitte president, vaid juhatuse esimees, vabandas Ei alul. Aga põhimõtteliselt organisatsiooni juhtimisega. Et sisuliselt on ikka näen enda rolli pigem selline tagasihoidlik, kuna organisatsiooni väärtus on ju organisatsiooni inimesed ja meie töötajad, siis minu eesmärk on vaadata, et inimesed, töötajad oleksid võimalikult õnnelikult, et nad kõige efektiivsemalt tööd teeksid. Aga milliseid konkreetsemaid kohustusi see kaasa toob? Ei noh, tegelikult, kui rääkida, siis põhiline roll on ikkagi see, et vaadata, et liit oleks jätkusuutlikult eramajandatud. Nimetame seda siis organisatsiooni äriliseks tegevuseks, et see oleks võimalikult efektiivselt majandatud, et kulud ei oleks liiga kõrged, samas et inimesed ikkagi natukene motiveerivat palka saaksid. Ja loomulikult siis ka, sest sisu pool, ehk siis vähemalt endal näen, et minu kõige esmane vastutus on minu liikmete ees ja peale selle on mul vastutusvaldkonna eest, ehk siis kui me räägime Tartu piirkonnas, siis kõik, mis puudutab Tartu kunstielu ja teine kui jätka, mis natukene ohustab seda siis ja ta on nagu seal eeslinnas olema ja ütlema, et näiteks mingid asjad ei sobi või vastupidi, neid on meil väga vaja. Aga millised on sinu jaoks Tartu Kunstnike Liidu tugevad ja nõrgad küljed, et mis teil toimib hästi ja mis on need kohad, millega peaks vähem või rohkem kiiremas korras tegelema? Ma arvan, et võib-olla sihukesed kõige akuutsemalt valukohad on tegelikult ära likvideeritud, et see, mis praegu Tartu Kunstnike liitu ees ootab, ongi pigem selline rahulik arengu periood, kus lihtsalt tuleb veel mõned teatavad põhimõttelised otsused vastu võtta, anneni ellu viia. Mis on praegusel hetkel Tartu kunstnike liidu tugevuseks on kindlasti see, et sihuksed, noored, aktiivsed, ägedad kunstnikud tahavad Tartu Kunstnike Liidu kallis. Ehk siis meil on viimase paari aastaga tekkinud ääretult lahe noorte seltskond ja ma arvan, et selle pealt saab tulevikus, mis ainult tulevikus olevikus saab väga mingeid asju teha. Mis on võib-olla. Kuuseks on esseed do noorem generatsioon ja vanem generatsioon ikkagi omavahel eriti suhtlema. Ja mitte ainult noored ja vanad lõika seal sihuke keskmine generatsioon ongi nii-öelda, et siukest nimetame siis seda põlvkondadeüleseks läbikäimist, seda on ikkagi vähevõitu ja see on kurb. Aga enne kui me räägime noortest sisulises tegevuses nii edasi, et ma küsiksin korra selle majandusliku ärilise tegevuse juurde tagasi tulles, et et Eesti Kunstnike Liidu puhul on just see, et Jaan Elken ka on öelnud, et suurem osa tema tööst meenutabki sellist kinnisvara haldustööd, et liidul on oma kinnisvara, millega ta siis MTÜna just nimelt teenib siis omale vajaminevad vahendid. Et mis on teegaaell i puhul see nii-öelda selles mõttes ka majanduslik baas, millele te toetute või kuidas liit ennast majandab? Noh, põhimõtteliselt on ju Tartu Kunstnike Liit Tallinna liidus niisugune koopia, aga hästi palju vähendatud koopia. Mina kutsun ennast hellitavalt majahoidjaks. Et ma väga hästi aru, millest Jaan räägib. Aga jah, meil on samamoodi kaks maja, sisuliselt enamus eelarvest tuleb rendituludest, siis tulebki vaadata, pinnad oleks välja renditud, rentnikud tuleksid laekumised ja kuna mõlemad majad on ju siuksed, üks on nõukaaja algust eine nõukaaja keskpaigas ehitatud, neis ei ole sisuliselt ju mida kindlasti ei, et siis nad amortiseeruvad. Ja siis ongi see majahoidja roll, et käia, vaadata, mis on vaja parandada, kui selle toru lekib, kui selle katus lekib ja nii edasi ja nii edasi aru saanud, et Tallinnas on väga sarnane olukord, et jah, nii on. Aga tulles nüüd Eesti Kunstnike Liidu juurde, et Tartu Kunstnike Liit on selle nii-öelda üks alaliit ei ole nii, paranda mind, palun nüüd, kuidas asjad on? Sellega on jah, et ma olen aru saanud, et ka veel praegu natukene sellega segadust siis tegelikult oli, kuni aastani 1992 Eesti kunstnike liidu Tartu osakond aastast 92 on Tartu Kunstnike Liit ehk siis ei ole mitte mingisugust juriidilist põhikirjalist majanduslik. Kui sisulist kest vahekurde Eesti Kunstnike Liiduga nõukogude ajal oli konkreetne näiteks majanduslik ja eetiline sidusus Eesti Kunstnike Liiduga siis praegu see puudub ja ma ei ole siiamaani aru saanud, et milles justkui alaliiduks olemine seisneb. Et mitte mingisugust sisulist suhet meil selles osas ei ole. Ego formaalset suhet. Ainuke asi, mida mina tean, et Tartu kunstnike liidule on oma automaatne nii-öelda alaliidu loogika järgi esindaja Eesti Kunstnike Liidu volikogus kutsuvad. Aga teie ei saada, ma saan aru. Ei no selles mõttes, et kuna on Tartu Kunstnike Liidu liikmed, kes kuuluvad Eesti Kunstnike liitu, siis teine kuju, et nad teevad nägu, et nad justkui esindaks it, kui neile öeldakse, et esindage. Selge, ma saan aru, et sa oled püüdnud astuda ka samme, et seda segatusliku olukorda lahendada. Et hiljuti soovis Tartu Kunstnike Liit täieliku nii-öelda avaliku iseseisvumist. Selles mõttes, et pigem nagu mida me soovisime ja mida me taotlesime, mida me jätkuvalt taotleme, on tunnustamisest loomeliiduna. Et iseseisvunud oleme me ammu juba. Aga mida see tähendab, see tunnustamine loomeliiduna? No see peaasjalikult tähendab seda, et meil oleks õigus saada loomeliitude toetust, mis läks väga oluline meie liikmete jaoks ning ma arvan, et oluline oleks ka just see, et, et oleks nagu välja öeldud, et jah, Tartu Kunstnike Liit on loomeliit ja ta on tunnustatud ja et ta on ka oluline Kus maalse või mis seisus protsess praegu on? See protsess on sellel maal, et ma nädala alguses tegin uue taotluse kultuuriministeeriumile. Ja ja teil on lootust saada. Et minu arusaamade järgi me oleme seaduse mõistes täidame kõiki punkte, ehk siis kui ma eeldan, et ministeerium ka allub seadusele, mis oleks igati loogiline ja näevad, näevad asju samamoodi, sellepärast et tegu on väga lihtsa seadusega ja noh, seal ei ole väga palju kaheti mõistetavaid kohti. Ma vaatasin kusagilt Rein Langi kommentaari ajakirjanduse kaudu sellele teie ettepanekule, et tema peamine argument oli just see, et see eristuse tegemine siis regionaalsetele alustel, et tundub, et Rein Langile tundub nagu dekael tahaks peaaegu dubleerida, aga reaalses mastaabis siis EKLi Noh, esiteks on see, et, et kui me võtame lahti tunnustatud loomeliitude nimekirja ja siis seal päris mitmeid loomeliite, ütleme siis nii mille puhul jääb küll mulje, et, et noh, see on ju üks ja sama asi. Aga mis on ikkagi selle asja juures primaarne seadus ja on see, et kui seadust on täide, Ta ütles siis sisuliselt ei ole ju mingisugust alust ei öelda. Mis puudutab seda regionaalsust, siis kogu lugupidamisega, miks on nii, et ainult Tallinnas on võimalik kunsti ahendada? Olen absoluutselt nõus selle probleemipüstitusega, kui sa mainisid enne, et üks põhjus selle jaoks, et tunnustada Tartu Kunstnike Liidu iseseisva loomeliiduna on just selline nagu sümboolne väärtus, et see on väärtuslik ühendus, siis tahtsingi just küsida siit edasi, et milline võiks siis olla ühe aktiivse tegutseva professionaalse kunstniku jaoks üldse selline liidu roll, et mida ta saab sellest. Vaat see on see küsimus, mis mind alati natukene ärritab. Ses mõttes, et Tartu Kunstnike Liidu roll ei ole see, et inimene liitub sellega. Tartu Kunstnike Liit kukub kohe andma. Et kui keegi kuulajatest arvab, et võiks Tartu Kunstnike liituda, siis kui peaks õnnestuma selle organisatsiooni liikmeks saada, siis ei ole mõtet tulla kantseleisse, käsi pikalt ees ja öeldi, et nüüd hakake mulle andma. Et see absoluutselt ei ole. Nii, ma näen, et kunstnike liidu roll on kõigepealt saada esse, professionaal peab organisatsioonile panustama. Ja kui organisatsiooni on piisavalt panustatud, siis need panused tulevad alati ringiga tagasi. Mis kombel võiks kunstnik panustada Kunstnike Liidu tegev? Ma arvan, et mida, loomeinimesed võiksid aru saada, et kunstnike liit ongi organisatsioon, mis koosneb loomeinimestest, see ei ole majad, see ei ole kantselei vaid see ongi Tartu Kunstnike Liidust siis hetkel 132 proov isikut, see ongi see liit. Et ma arvan, et kohati on tekkinud niisugune hämming juskui. Et oleks kindel, et majad ei ole inimesed. Ja et, et mis on siis inimese roll või loovisiku roll sihukeste inimese kogus, mis on tema panus ongi ikkagi see, mis tema peas toimub tema vaimne panus organisatsiooni arengule öelda välja tahan, et organisatsioon oleks kolme aastaga näiteks seal, mina olen nõus tegema selle nimel seda, seda, seda asja. See on parem panus, mida saab loovisik loomeliiduks teha. Täiesti nõus, kas oled ka kursis, kuidas toimuvad teised loomeliidud näiteks Kirjanike Liit, teatriliit ja nii edasi, et mis mulje on kõrvaldanud tegevusest jäänud võrdluses siis näiteks kunstnikeühendustega? Mul on alati jäänud mulje, et nad on väga tublilt hakkama saanud just selles osas, et tegelikult ju teatri- ja muusikamaine on Eestis väga. Kirjanikud on pidevalt kuuldavad nähtavad et panus sellesse, et nende valdkond oleks populaarne, ma näen, et seal ei tasu alahinnata nende rolli. Et see on kindlasti üks liidu üks selliseid eesmärke võtta nii-öelda avalikkuses sõna oma valdkonna siis tutvustamiseks või ka laiemaks kõlapinna tekitamiseks. Absoluutselt selles mõttes, et noh, ma arvan, et alati ei pea seda tegema sihukeses väga akadeemilises vormis, et, et ma arvan, et üks fantastilisemaid asju, mis näiteks see aasta oli, oli ju ETV peal see noorte muusikute saade kus oli ju väga tugevalt heliloojate liit sees ja ma arvan, et klassikaline muusika pole aastaid nii populaarne olnud, kuid sellele saatele, et ma arvan siukese inimese kõnetamiseks. Et ta saaks aru, et noh, ütleme et kunst on äge, et noh, tegelikult ka tulegaleriisse vaata see ei maksa sulle midagi, see on äge, sul on lahe olla, et selle jaoks ei pea, tal hakkab mingisugust akadeemilist loengut pidama, vaid Tõi isegi teinekord kasutada natukene siukseid lihtsamaid meetodeid. Kui sa vaatad kõrvalt näiteks Eesti Kunstnike Liidu tegevus mõnevõrra kõrval teise paarisaja kilomeetrise distantsiga, et millistes küsimustesse sooviksid näha, et Kunstnike liit võtaks kuidagi avalikkuses rohkem sõna või milliste teemadega ta kuidagi oleks meedias esiplaanil? Ehk siis võib-olla on see, et kui me võtame Eesti Kunstnike Liidu, siis tohutult suur organisatsioon kus umbes 1000 liiget on ja 1000 liikme sõnavõtmine on niikuinii ääretult vastutusrikast. Ja ma arvan, et ei tohiks ära unustada, et seda, et tegelikult peab ka tegema. Aga mis nüüd positiivne on see, et võib-olla paljud rollid, mida Eesti Kunstnike liidule pandud onni ise tekkel selt või muud moel tekkinud, ehk siis Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus on mingisuguseid rolli üle võtnud kindlasti EKKM ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui, nagu konkreetselt, millest võiks praegu EKL avalikult sõnavõtt, on näiteks see, et noh, hakkame otsast pihta, protsendi seadus, mis sellest sai? Et minu teada lõpuks saadi aru, et, et see seadus, mis kokku kirjutati, siis Hakendub jube kehvalt aga muudame siis seda TVd paremaks, miks ta jääb soiku, miks loomeinimestel on nii keeruline osaleda hangetes, et miks on see tehtud puhtalt eriloogikat arvesse võttes, miks ei ole sellel kammik keski loovinimese loogikat arvesse võetud? Absoluutselt? On see protsendiseaduse vastuvõtmine oli ka ilmselt väga selline suur töövõit, aga just see, kuidas see nagunii-öelda reaalselt nüüd rakendub, et siin on juba igapäevaelu toonud välja mitmeid kitsaskohti, et see küsimus loodetavasti leiab liidu tähelepanu üsna lähemas tulevikus. Tahtsin lõpetuseks küsida, et kui täna valitakse uut juhatust ja uut volikogu, siis millised oleksid sinu soovid uuele juhatusele ja millised küsimused nõuaksid siis kohe nende kiiret tähelepanu? No kõige suurem soovitus on juhatusele olge julged, kui ei meeldi, öelge välja. Kui teil tunnete, et teil on midagi vaja, küsige sel juhul öeldakse ei. Aga et olge nähtavat, olge oma organisatsiooni jaoks olemas ja et 1000-st liikmest vähemalt pooled teaksid, kes te olete, see oleks suur saavutus. Millised küsimused nõuaksid kohe Kiia tähelepanu? Ma arvan, et tavaliselt on need küsimused siukesed organisatsioonisisesed, küsimused, mis ei peagi väga välja paistma. Ja noh, paratamatult naerdes mingit majanduslikud küsimused. Aitäh, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere ja jätku ja julgust. Mina olen saatejuht, Maarimmerk.