Tere, hea klassikaraadiokuulaja, hea kultuurihuviline sallid alla ja on taas eetris, mina olen Berk Vaher ja täna on minuga stuudios möödunud nädalal toimunud festivali teadlaste öö korraldajad Helin haga ja Annika, tere. Tere. Tere. See festival kandis vahem nime Tartu teadusfestival, aga viimasel ajal on ta teadlaste öö nime all olnud. Millest see nime muutus tingitud, oli? Nimemuutus on tegelikult seotud sellega, et kui nad teadlaste öö on alati olnud teadusfestivali kulminatsiooniks siis otsustasime, et kuna see kaubamärk on juba nii tuntud ja armastatud, siis miks mitte ka nimetada terve festival selle järgi. Ja nagu ma aru saan, Tartu festival ei ole ta juba ainult mitte seetõttu, et see programm on nüüd üle Eesti laiali. Jah, tõepoolest, et kui varasematel aastatel on olnud nii, et teadlaste öö kui selline see üks päev on olnud mööda Eestit siis sellel aastal olid ka terve festivali jooksul sündmused mitte ainult Tartus, vaid näiteks ka Tallinnas. Millised esialgsed muljed on, kuidas koosta läks, mis kõige enam publiku huvi tekitas? Korda läks väga hästi. Viimaste tundide jooksul tulnud tagasiside põhjal võib öelda, et külastajaid jagus kõigisse punktidesse ja sellel aastal valitud sotsiaalteema. Ehk siis sotsiaalteaduste sidumine reaalteadustega oli inimestele südamelähedane ja igaüks leidis endale midagi sellist, mis just tema huvi köitis. Annika, sina olid palju seotud filmiõhtute teaduskohvikutega. Mis teemad seal kohtusid, mida kõige rohkem küsiti, kuhu need inimeste huvid kaldusid seal? Selline isiklik pool oli just neile, ilmselt huvitasid näiteks psühholoogia film, et ma mäletan, kui film oli läbiteadlane, oli lõpetanud oma jutuga, siis jäi mingisugune punt sinna küsima ja uurima, aga kui mul on nii, aga kui mul on nii, et just see, et, et nagu kuidagi oli rohkem inimese lähedasem, see arutelu pärast filmi. Kust see tänane kese sotsiaalteadustele tekkis, kelle idee see oli? Võib öelda, et see oli haakate, kes on varem teadlastööd korraldanud siin ühine ja pingutus, sest kõik aastad on väga selgesti keskendunud varasemalt just reaalteadustele, aga see aasta mõtlesime, et miks mitte proovida natukene teistmoodi teha ja võtta siis nii-öelda kampa siis ka sotsiaalteadlased, keda ometigi. Palju kui vaata programme, siis teemad on tõesti väga laialdaselt skaalas, siin on muusikat, siin on semiootika, meediat ja ja vahepeal oli küll kosta hääli, et kuhu see teadus siis jääb, et, et see on rohkem selline pauk kultuurifestivale. Aga teiselt poolt esse kese ongi sellel, et et teadus on omamoodi imestamine või küsimine, et miks asjad niimoodi on või või isejäägi proovimise võimaluse andmine ja nii palju, kui ma suutsin osaleda, need olid kõik seal olemas. Jah, tõepoolest, et sellel aastal on minu meelest väga selgesti nähtav see, kuidas teadus meie programmi läbi justkui jälitab inimesi igal pool, et just need sotsiaalteaduste teevad, on inimestele südamelähedasemad tihtipeale kui reaalteadused ja seepärast inimesed, kes tulid ja osalesid programmis, said võib-olla iseeneselegi üllatuslikult teada, et, et ka muusikast on väga palju teadust võimalik välja lugeda ja semiootika, sest rääkimata ja muidugi psühholoogia ja kunst sinna vahele. Mis teie endi haridustaust on, kui saladus pole? Mina olen tegelikult inglise filoloog. Mina õppisin inglise keele õpetajaks. Jaa, Haasse sattusite, te. Mina alustasin giidina alguses, et kui see uus maja avati, siis oli niisugune väga-väga tihe konkurss ja siis mul õnnestus sinna sõelale jääda ja siis ma sain sinna tööle. Minul läks pisut teisiti, et tegelikult lisaks inglise filoloogile olen ma ka rekreatsioonikorraldaja ja sattusin Ahhaa avamise aastal sinna praktikale ja ja noh, üks asi viis teiseni ja nüüd olen siis projektijuhina seal tööl. Mis sellel aastal festivalil kõige rohkem üllatas teid mõlemaid? No on ikka, tahad arvestada, ei oska öelda, ma ei tea, lihtsalt Mulle tundub, et see aasta oli inimesed kuidagi nagu aktiivsemad või või nagu juba teadsid sellest, et selles mõttes, et eelmine aasta me reklaamisime kogu festivali juba kui teadlaste öö festival. Et see aasta oli palju sellist äratundmisrõõmu inimestel juba. Et nad juba teadsid, et see toimub ja nad juba uurisid varakult ja nad olid nagu teadlikumad. Juba see oli nagu positiivne, minu meelest. Ma arvan, et mind väga positiivselt üllatas see, et inimesed, kes tulid kohale, tulid kindla sooviga just sellest konkreetsest teadusalast rohkem teada saada. Eelmise eelmistel aastatel on tihtipeale inimesed lihtsalt tulnud osalema milleski, mis on lõbus ja tore, natuke igapäevasest erinev. Aga seekord olid inimesed kuidagi motiveeritud. Tomat võiks öelda küll. Iga festivali korraldamise käigus tekib kindlasti ka kummalisi või naljakaid olukordi ja oskate te sellest aastast midagi välja tuua? Naljakaid olukordi, naljakaid väga, pigem võib-olla vahepeal siukseid kriitilisi, et, et kas midagi jääb kavva või ei jää või kas me jõuame midagi valmis või ei jõua, aga ma ei tea, kas nüüd naljakas on, aga. No, ma arvan, üks üks naljakamaid osi meie programmis oli nätsu, seina kunstiprojekt ja see tekitas nii palju küsimusi ja nii palju arvamusi ja, ja igasuguseid möödarääkimisi, mis kokku moodustasid väga naljaka kompoti, aga iseenesest ma usun, et see oli väga just üks edukamaid projekte, sellepärast et kõik tundsid huvi. Mis sellest siis lõpuks välja tuli ja kuhu see teos siis jääb? Välja tuli meie haridusministri Jaak Aaviksoo portree mis on peaaegu täiuslikult valmis nüüdseks ja praegu me kaalume, et kuidas seda eksponeerida, Ahhaas mõnda aega, aga kuna tegemist on siiski sellise biomassiga, võiks öelda selle nätsude näol, siis me peame natukene veel juurdlema, kuidas täpselt seda säilitada, nii et see oleks tervist, mitte kahjustav ja olekski kriitiliselt kaunis, et vaatame, mis saab. Kas haridusministriga oma tantsuga pilti panustas? Kahjuks vist ei panustanud, küll aga on ta tänaseks täitsa teadlik, et selline projekt valmis ja ta oli pigem rõõmus kui üllatunud. Mida selle tänavuse kogemuse põhjal edaspidi teisiti teha? Mina ütleks, et üks suurimaid muutusi, mida tuleks ette võtta, on veelgi paremini valida neid, kes teadlast tööprogrammis kaasa löövad. Ehk siis muuseume ja haridus. Oletusi, et juba sel aastal meil oli selline uuendus, et me palusime kevadel kõigil neil, kes tundsid huvi teadlaste ööl millegi tegemise vastu, meile teada, seda sellest anda veebiankeedi kaudu. Aga ma arvan, et seda süsteemi peaks veel tõhustama, et paluda inimestel juba suhteliselt varakult konkreetselt öelda, mida nad teha soovivad. Sest hea festivali üheks selliseks nurgakiviks ma arvan, on see, et programm on paigas suhteliselt varakult, et ei oleks selliseid viimase hetke suuri muuda. Tõsi, sel aastal küll hiigelsuuri muudatusi ei olnud, küll aga olid mõned sellised nihked, küll tahaks veelgi paremini teha selles valdkonnas ja vältida selliseid muudatusi. Annika. Ja minul tuli kohe mõte, et, et tulevikus võiks siis näiteks eeskuju võtta võib-olla mõne mõnede suuremate teadusfestivalide korraldajate ideid ka kuulutada välja selline ideede voor. Et inimestel, kes kodus nokitsevad ja võib-olla pole mingisugust ettevõtted selja taga, et neil on kindlasti mingisuguseid häid ideid, et et neile noh, selles mõttes, et see taotlusvorm sinna võisid kandideerida kõik, aga võib-olla ta jäi rohkem nagu nendele eelmise aasta partneritele silma, et et võib-olla seda võid Traumade rohkem ulatame võimalikele idee pakkujatele abiga. Kas oli sel aastal midagi sellist, mis organiseerimise käigus oli plaanis, aga mis lõpuks sel aastal ikkagi teostunud? Jah, selliseid asju oli küll. Näiteks. Ühes linnas jäi kava täiesti ära meist sõltumatutel, aga ka nende korraldajatest osaliselt sõltumatutel põhjustel. Et noh, inim inimvoogude liikumise ja, ja personaliliikumise tõttu ikka juhtub selliseid asju, et kuskil läheb info kaduma. Sellest oli küll mõnevõrra kahju, aga noh, tulime sellest välja. Ja üks asi veel, mida oleks tahtnud teha, et oleks tahtnud teiste Euroopa linnadega, kus teadlaste öö ka toimus teha ühiselt mingisuguse pisikese Ki projekti, et inimestele rohkem veel teadvustada seda, et tegemist ei ole ainult Eesti või Tartu asjaga, vaid tegemist on terve Euroopat puudutavas suure teadlaste peos. Annika, kuidas sulle tundub, kas oli mingisugune selline plaan või sündmus või projekt, mis sel aastal jäi tegemata, aga mis edaspidi kindlasti võiks kavas olla? Minu meelest midagi sellist suurt ei olnud, et kuna me ise alustasime oma meeskonnaga ikka väga varakult, juba peaaegu aasta alguses, et meil see nägemus ja see, mis seal kindlasti olema peaks, sai juba varakult paika, et, et selliseid, ühte konkreetset suurt sündmust kui sellist küll ära ei jäänud, et et kõik, mis me plaanisime, kõik me sinna kavasse saimegi. No üks selle teadlaste öö kui festivali keskne põnevaid ettevõtmisi eksperimentaalbändide festival, kus siis ütleme, muusikateaduse katsetavam pool kokku said vähemasti mõnes esinemas. Ja kohe peagi me kuulame selle kava võitjat, ansamblit pilootkaste. Ja selle puhul jah, tuleb praegu ette öelda raadiokuulajale, et tegu on kontsertsalvestusega aga kindlasti need, kes tahavad edaspidi tulla sellele konkursile osalema, saavad siit nii häid näpunäiteid kõlavärvide osas kui ka selle osas, kuidas publikuga suhelda ja, ja kaasata inimesi enda poolt hääletama. Tuleb siis lisada kommentaariks, et see, mida te kasvõi avaloos kuulete, on on ühelt poolt, teiselt poolt kasutatakse seal isetehtud pulka, mis kõlab nagu elektrikitarr siis oli seal kõikvõimalike linikuid, potte ja muid vahendeid, mille puhul tehti siis spekussiooni ja kõiki asju ei tulegi meelde, mida seal kasutati. Igatahes lavapilt oli väga kirju ja loodetavasti sanga helis kuuldaval. Et kuuleme siis vahele. Eksperimentaalbändide konkursi võitjad, pilootkaste. Ansambel pilootkaste alustab. Ansambel piloot, kas teie esimene lugu? Kui teile tundub veider eksperimentaalne veel veidram, veel veel veidram, siis te saate hääletada. Siin laua juures, see on väga oluline teaduse nimel. Täna õhtul kindlasti hääletage oma lemmikbändi poolt, meie oleme juhuslikult pilootkaste. Ka meie hääled saab anda sinna. Lugu kaks. Nii see oli siis pilootkaste ja kas te jõudsite selle pilootkastmega lähemalt tuttavaks saada, et mis inimesed need on, miks selline nimi ja mis, mis taust neil on? Kahjuks me nende ühegi bändiga nagu pikemalt ei vestlevad. Et selle eksperimentaalbändile oli samamoodi sihuke taotlusvorm, kuhu nad siis igaüks kirjutasid oma tutvustuse. Et kohe jäi silma küll esimesena see, kuidas nende instrumentide kirjeldus oli seal. Et aga me nagu ei rääkinud, kes nad on ja teevad aga selles mõttes, et nad minu teada, et nagunii-öelda tegev bänd ei ole. Ehk siis nüüd, kui me nad ise tundsid juba salvestuse vastu huvi, et nüüd me filmisime ja lindistasime, et siis võib-olla nad hakkavad nüüd rohkem tegelema selle huvitava muusikaga. Veel festivalist ma olen tähele pannud, et selle teadusfestivali või teadlaste öö korraldajad on ajapikku üsna palju vahetunud. Kuidas oskusteabe edasiandmine toimub inimeste vahel? See tegelikult toimub nüüd kõrvalt õppimise korras. Et senimaani on meil läinud õnneks nii, et kõik need uued korraldajad on saanud ühe aasta veeta festivali korraldaja assistendi rollis, vaadata, kuidas asjad käivad ja siis juba järgmisel aastal täiesti iseseisvalt teha. Aga kas ise niimoodi pea kohal tähena seda teha on ikkagi hoopis teistmoodi tunne või, või oli tunne olla kindel, et tead ja oskad, kuidas on? Tunne oli ikka hoopis midagi muud kui assistendi rollis olla sest kõiki inimesi koordineerida on üksjagu suur väljakutse. Õnneks ma pean tunnistama, et mul oli väga hea meeskond. Kas võib öelda, et iga festival on rõhuastet asetustega ka iga aasta korraldajate nägu? Võib küll nii-öelda ma usun küll, et nagu ennist siin oli kuulda, et meie siin annikaga oleme filoloogid, siis meie jaoks sotsiaalteadlased on väga südamelähedased ja humanitaaria sidumine reaaliaga ka kuulub kindlasti meie prioriteetide hulka. Aga põhiolemust festivalil siiski me ükski korraldaja muutunud ei ole, et soo on siiski tuua inimesed teadusele ja teadlastele lähemale ja seda me oleme minu hinnangul ka iga-aastased. Annika, sa mainisid seda, et oleks tahtnud võtta üht-teist üle teistelt Euroopas oma laadsetelt festivali delt. Rääkige sellest lähemalt, kui palju te olete külastanud või seda konkreetset Euroopa teaduste ööd ja ja mida sa oled üle võtta? No mina olen isiklikult käinud Euroopa festivalidest Edinburghi teadusfestivalil mis on nagu ikka päris heal tasemel, et nemad on, nendel on juba ligi kolmekümneaastane kogemuste pagasit. Et sealt annab täiesti õppida, et kui me kohal käisimegi, siis siis meil õnnestus kokku saada ka selle festivali peakorraldaja, aga, ja, ja noh, sealt mulle jäi ka nagu meelde kõlama just see, et et kõige olulisem ongi see, see meeskond ja helin just kiitis. Et ja see, millal sa alustad nende tegevustega, et, et ei jääks midagi viimasele minutile, mida meie oleme nii-öelda ka mingisuguseid ideid kasutanud, on kasvõi näiteks teadusratas. Et noh, mitte küll samasugune nagu neil, et me ei tee üks-ühele meil on nagu oma oma nipp sellel rattal, aga just see, et, et see teadus lähebki tänavale ja ta sõidab kellegi juurde. Et see on üks, üks asi, mida, mida me seal nägime, midagi sarnast ja siis arendasime ise edasi ja tegime ka Kes Ledinduses seda koheldaks, samalaadne teaduskeskus või kuidas seal on see üles ehitatud? Tegelikult Edinburghis on eraldi Edinburghi teadusfestivali korraldamise. Nemad on vist mittetulundusühing, nemad terve aasta tegelevadki just ainult selle teadusfestivali korraldamisega neil on meeskonnas kümneid ja kümneid inimesi, et noh, võrdluseks võib tuua, et kui meie teeme seda oma põhitöö kõrvalt ja meil on turundusosakonnas keskeltläbi kaks ja pool inimest, siis nendel on umbes kümnepealine meeskond selle turundusosakonna sees, kes tegelevad ainult sponsoritega. Et tegemist on hoopis teiste mastaapidega, nende prioriteedid ongi ainult festivalil. No sel aastal ma nägin, et üks koostööprojekt olitseisisega näiteks siin oli Peterburi teadustajad Pihkva bändist kus need lähema aja võimalikud koostöökohad veel on väljaspool Eestit? Mina usun, et kindlasti saaks teha koostööd Skandinaavia teaduskeskustega sest Soome teaduskeskus Heureka-on, haa, suured sõbrad ja ja meie sünniloo juures olnud, et kindlasti annaks nendega koostööd teha, kutsuda sealt külalisi enda juurde käia nende juures õppimas, mida nemad teevad oma oma populariseerimistegevustest aga ka näiteks Taani Teaduskeskuse eksperimentaalrium, mis on meile olnud ka suureks eeskujuks oma väga laiahaardelise ja väga hästi toimiva õppeprogrammide süsteemiga. Et ma usun pigem laiendama oma oma silmaringi, sinna kanti, aga kindlasti säilivad ka head suhted Venemaaga, sest meie turundustegevus on suuresti just Venemaa suunale ka ka suunatud ja seetõttu on meil üsnagi lihtne just Venemaalt endale kutsuda esinejaid festivali ajaks. Ja kindlasti on ka veel poola, et kopernikus, kuna meie oleme meie delegatsioon, on nende teadusfestivalil juba vist kolm aastat järjest käinud, et et niisamuti nemad on juba nemad teavad meid ja meie teame neid, et kindlasti sealt oleks ka midagi veel koostööd teha, nendega. Väldin pühi, Tartu mastaabid on määratult erinevad, aga aga mis teie meelest on Tartu ja ka Ahhaa keskuse sellised unikaalsed plussid, mis selle siinse festivali teevad nii eriliseks, et tuleks ka mujalt maailmast siia kohale tulla. Ma arvan, et Tartu ja, ja teadlaste öö festivali erilisus seisneb selles just selles kompaktsuses, et Tartus on nii palju akadeemilist tausta, mille, mis võimaldab meil üsnagi lihtsasti inimesed viia vaatama näiteks salalaboreid, kus näiteks suurtes linnades teistes Euroopa riikides ei oleks üldse võimalik, sest juba iseenesest haridusasutused asuvad üksteisest nii kaugele, et inimesed ei jaksaks ega ei viitsikski minna neid ühe päeva jooksul vaatama, võib-olla isegi mitte nädala jooksul. Et meil on seda lihtne teha. Tartu on piisavalt väike ja väikese bussi abiga on see täiesti teostatav. Ei, mul on seesama mõte, et me olemegi selline teaduslinn juba juba oma olemuselt, et see lihtsalt sobib siia. Festival. Jah, ja festivali puhul on ka näha seda tahtmist minna avalikku linnaruumi linnaplatsile erinevatesse paikadesse linnas ja olla seal nähtaval ja inimestele kättesaadaval ja et nad saaksid ise astuda ligi ja proovida kõiksugu asju. Aga üks selle saates Ahja läbivaid teemasid siiamaani on olnud see, et et linnal ja ülikoolil väidetavalt ei ole väga palju ühisosa või ütleme, ülikooli kultuurihuvi ei ole see, mis ta oma potentsiaalilt võiks olla. Teie festivalil on ülikooli inimesed erinevad struktuuriüksused väga laialdaselt kaasatud. Milliseid näpunäit teistele korraldajatele annaksid, et seda ülikooli huvi Ehatada? Minul on üks väga lihtne näpunäide, tegelikult kõige rohkem ikkagi määrab ära isiklik suhtlus. Kõik baseerub sellel, et kui on ülikoolistruktuurides festivali korraldajal oma isikliku tutvuse Ta tunneb sealt kedagi, kellel võiks potentsiaalselt olla mõni tutvus, siis tasub seda tutvust üles soojendada ja sedakaudu hakata asju ajama, sest sealt juba kasvavad välja sellised suuremad institutsionaalsed tutvused ja nii edasi. Mitte anda selle julgustava sõnumi, et inimesed tegelikult tulevad väga hea meelega kaasa. Jah, tulevad küll, kui neile õigesti serveerida. Ja noh, endal kui korraldajal ütleme, kui valitakse mingi inimene seda mingisugust tegevust läbi viima, siis just sellel inimesel valida selline kaader, kes nagu reaalselt on sellest huvitatud ja ta teab, mida ta teeb ja ta tahab seda teha. Et siis siis läheb kõik hästi. Ma võtan sõnasabast kinni, et mina tähendab õigesti serveerida. Et jõuaks põhimõtteline põhimõtteni, et miks me seda üldse teeme, et, et see ei ole lihtsalt, teeme ära vaid et sellel on mingi mõte ka ikkagi. Jah, ma täiendaksin seda, ütleksin, et tegelikult, eks igaühel on oma isiklikud huvid, et eks minnakse õppima ka ju seda, mis huvitab. Ja kui inimesele pakkuda võimalust teha festivali raames just midagi sellist, mis teda ennast väga paelub, siis tõenäosus, et tuleb kaasa, on ikka päris suur. Aga kust te näete seda? Osa, milles ülikool võiks veel paremini esindatud olla või kus annaks ülikooli veel rohkem kaasata selle festivali puhul? Ma arvan, et võib-olla ülikooli erinevad üksused võiksid omavahel rohkem teha koos tööd just selle festivali raames. Et ülikooli erinevad muuseumid on esindatud teadlaste ööl eraldi. Aga kui nad näiteks pakuksid mingisugust ühisprogrammi veel lisaväärtusena, siis ma arvan, et inimestele läheks see kindlasti väga hästi peale. Teine teema, mis siit ikka aeg-ajalt läbi käib ja, ja kus teadusteadlaste öö on mõnevõrra erandlik, on pääs televisiooni. Ikka on juttu olnud sellest, et Tartu sündmusi ei kajastata piisavalt. Heal juhul jõuavad nad raadiosse nagu meie teiega siin ja see, et mõni telekanal saatis rahvustelevisioon, oleks huvitatud festivaliülekandest, et see on üsnagi haruldane. Teadlaste öö puhul on see juba pikaajaline traditsioon, aga aga ehk kellelegi oskate teie nüüd suhteliselt uute korraldajatena pakkuda ka näpunäiteid, kuidas seda televisiooni huvi ähvatada, kuidas seda hoida? Ma arvan, et eks televisiooni paeluvad sellised erakordsed sündmused või siis sellised just ühekordsed sündmused, mis tulevad korraks ähvatavad ja siis lõpevad, et sellel oleks uudis oletust. Teadlaste puhul tõepoolest on nii, et televisiooni, Eesti televisiooni ja Eesti rahvusringhäälingu kui nüüd täpsem olla, on teadlaste üks partneritest ja nendel on juba sisse kirjutatud huvi teadlaste vastu, aga Ma arvan, et sellised pisemad teadlastele sündmused just ongi sellepärast olnud fookuses, et nad tulevad korraks ja ja lõpevad ka sealsamas, et nendest tasub lihtsalt rääkida. Ja alati tuleb olla nii-öelda ettevaatlik. Et selle maine koha pealt, et tullakse kui filmima ja siis käib üks suur pauk ja et ei jääks paistma nagu tsirkus, on midagi sellist. Et alati tuleb kuidagi mingisugune kesktee leida, et, et see ei läheks päris Tivoliks kätt ära see et see ei ole ju eesmärk. Ma hakkan sellest veel kinni, millega peab arvestama, kui televisioon tuleb festivali üles võtma, mis kohaldajal tuleks endale kõrva taha panna? Kindlasti tuleks välja valida filmimiseks selline hetk või selline koht, mis võimaldab kõige paremini anda ülevaadet sellest, mis festivaliga on tegu. Eks igal festivalil ole oma pisikesi osi ja igaüks neist on eraldi oluline, aga see, mis on kõige suuremas keskmes, see peaks saama kindlasti kajastust, et need väiksemad osad võib-olla võivad jääda kõrvale. Ja kindlasti tuleks valida televisiooniga kõnelema inimene, kes tunneb ennast selle juures mugavalt ja mitte ainult mugavalt, vaid teeb ka selle kogu sündmuse nii atraktiivseks, et televaatajale tundub see ka väga põnev. Kas te selle aasta teadlaste ülekannet olete nüüd takkajärele juba jõudnud näha? Mina mõndasid klippe, nägin aga veel puhkama väljafestivalist. Ei tihka veel hinnangut anda, kas kas oli adekvaatne, kas kõik vajalik seal kajastatud? Hetkel veel ei jah, ei annaks hinnangut, et vaataks veel ühe korra üle ja siis ütleksin. Täpsemalt ma sellepärast küsingi, et kui palju pähast televisiooniga toimub, sellist ühist arutelu, et et kuidas oli, mis oleks võinud selles ülekandes olla teistmoodi, midagi järgmine kord teisiti teha, mida rohkem näidata, kui palju see omavaheline koostöö peale festivali jätkub? Või kui palju seda ühist analüüsi? Me püüame siiski vähemalt korra kokku istuda ja vaadata ülese saade kas just üksipulgi, aga pigem nagu idee poolest, et mis läks hästi, mis oleks võinud paremini minna, kas teha järgmisel aastal samamoodi mõni osa miski läheneda teistmoodi, aga no eks male Euroopa rahade tõttu ka üsnagi aheldatud üksteise külge, et eks me peame suhtlema nii või naa, et juba selle raha poole pealt tuleb siis jälgida, kas järgmisel aastal piisab sellest eelarvest või peaks natukene midagi muutma, kohendama, et dialoogis me ikkagi oleme? Ei, see suurem aruteludeks tuleb jälle. Siis järgmine aasta, kui hakatakse uuesti korraldama, et siis on jälle teinekord läbi mõelda mida teisiti teha. Kui paljude publikult te olete saanud sellist tagasisidet, et et just see teleülekanne tõi järgmisele festivalile uusi inimesi, et oh, et nägin eelmine aasta sellist teadlaste ööd televisioonist ja nüüd ta on vaadata, mis siin kohapeal toimub, kusjuures. Siis eelmine aasta meil majas näidati samamoodi ühes saalis seda ülekannet ja siis see aasta programmis on, mõtlesime, et seal väga palju inimesi istunud, et võib-olla siis me ei pane seda mängitama sinna telekasse ja siis keegi oligi küsinud juba, et oi, et, aga kas teil see aasta ei näidatagi, et eelmine aasta vaatasin ja ja enda tuttavad ka ikka tean, kes, aga see oli nii vahva, et inimene nagu tahtis kohe selle pärast tulla aastaid seal vaadata. Telesündmust kui sellist Nii me kuulame veel natukene ansamblit piloot, kastaja, kes siis võitis teadlaste ööl eksperimentaalbändide konkursi. Nagu kaks on kõigele klemm roki vanadele meestele. Rokime, mis laulu nimi on? Laulu nimi on? Te ei ütle. Kas ma võin öelda, mis laulu nimi olla? Karvased peksavad asiaati kolm. Hakkab lõugama. Ansambel ansambel, ansambel, ansambel, kes kaotas oma hääleansambel pilootkaste teine lugu. Kui teile meeldis või ei meeldinud, palun hääletage ikkagi meie poolt. Soli tallaja. Ja see, mida siis siin kuulda võisid, võis kostuda elektrikitarr Ena, aga lavalt paistis seda küll väga tinglikus mõistes olevat, ainult tegu oli siis ütleme, toikaga, millele olid keeled külge aetud ja ja läbi võimenduse lastud ja väga võimsat heli tekitas nagu kuulsite, pluss koosnes siis antud pillipakk veel mingisugusest laperdavast kollasest kummipaadist, mis tegi salvestusel isegi rohkem häält, kui, kui lavalt kuulda oli toona ja kõikvõimalikest muudest elementidest, mida üks selline eksperimentaalbänd kaasata oskas. Aga vahepeal siin käisid läbi Sponsoreid mitte küll siis isiklikult taga teie vestluses, et ma küsiksin seda ka, et kuidas sellisele festivalile õnnestunud sponsoreid kaasata või see on ka üks Tartu kultuurisündmuste probleeme olnud, et kuidas ta huvi äratada või kuidas seda huvi hoida või mida mida vastastikku pakkuda. No selles mõttes on alati see, et kui sa lähed küsid raha, siis, siis ei saa sa seda peaaegu kunagi suur suure tõenäosusega. Nende sponsorite otsimisel ja valikul on hästi oluline see, et et sa pead oma tegevuse täiesti läbi mõtlema ja mõtlema, pigem nagu Sis asjadesse, mida sul sinna vaja on. Et näiteks kui meil on töötoad ja me teeme seal, ütleme tärklisekoletist, siis meil oleks vaja klist ja siis järgmine samm ongi see, et sa mõtled, kes seda siin Tartus näiteks toodab ja neil ei ole kahju sulle anda kaks koti tärklist ja, ja siis on sul mure murtud juba. Ja tõesti, see nii on, et pigem küsida auhindu ja asju ja vahendeid kui raha. Ka meil õnnestus saada erinevaid vahendeid ja isegi ühe töötoategijad. Et näiteks teadusKukites käis meil Santa Maria kohal ja tegi maitsete töötuba koos oma vahenditega. Sponsoritega on muidugi keeruline lugu selles osas, et paljudel festivalidel ei ole nii pikka traditsiooni kui näiteks on teadlaste ööl ja teadlaste öö puhul on üsna lihtne rääkida sellest, miks on oluline ja kui paljudeni see jõuab. Et väiksemate või alles alustavate festivalide korral ilmselt on pigem jälle vaja rõhuda sellele isiklikule poolele. Mida ma oskan siin nõuande nuhelda. Et meil on selles mõttes, et nagu helin juba varem mainis, et me oleme juba peaaegu nagu kaubamärk, et et kui sa alustadki oma juttu juba sellega, siis suurte suure tõenäosusega on Tartu need ettevõtted kuulnud midagi sellest festivalist. Tahtlaseni laienev teaduspark ja kõik võimalik IT-ettevõtteid. Kas seal oleks ka potentsiaali selleks, et nad tuleksid ise mingit osa programmist tegema? Kindlasti see aasta me isegi meil oli plaani sekkum ka võtta kamp, aga kuna nad ei jõudnud oma seda masinaparki või seda asja valmis, et siis noh, see oligi sihuke võib-olla et ega kindlasti samamoodi nemad võib-olla tahavad tutvustada ja näidata, mis neil toimub, et inimesed poleks keeruline seda programmi seal kokku panna või midagi välja mõelda, midagi huvitavat. Räägime natukene ahast ka nii Ahhaast, selle festivalikeskusena kui Haast väljaspool festivali aastaringselt. Mis seal lähiajal tulemas on? No ma arvan, et üks varasemaid asju, kõigel lähedamal asuvaid asju, mis meil on, on uurimusõppepäevade programmi käivitumine nüüd oktoobrikuus. Et see on meil üks uus projekt, mida veab minu kolleege Liina Vaher ja ja selle raames saavad eesti koolid käia tutvumas Haaga kui õppekeskkonnaga ja vaatama seda proovimas ka ise, mida nii et, et pea ja, ja mõtted ei ole õpikuse töövihikus kinni vaid ise katsetada, ise proovida ja hoopis teistmoodi ülesandeid lahendada. Kindlasti on meil tulemas ka erinevaid teemapäevi, aga enne neid veel on aset leidmas meile linnalaager, nüüd oktoobrikuus täpsemini on see siis keskkonnateemaline teaduslaager, mida toetab keskkonnainvesteeringute keskus ja lapsed siis, kes omal soovil, tahtel ja vanemate nõusolekul meile nädalaks ajaks majja tulevad, saavad siis teha erinevaid katseid veega. Ja lisaks on varsti vahetamas ka näitus, meel, et praegune toiduteemaline räim tomatis läheb siis kokku pakkimisele ja tuleb meelteteemaline näitus. Rääkige sellest natuke lähemalt, mis sul plaanis on? Meelte näitas, on, tuleb Prantsusmaalt meile. Ja seal on siis eksponaadid, noh põhimõtteliselt mis panevadki su meeled proovile, ehk siis haistmine ja kompimine nägemine, et siis eksponaadid on selline, noh nii-öelda kat saad katsetada, et nad nii-öelda testivad sind ja saad võib-olla Beta mingil moel, et vaatad ühte, aga oine hoopis midagi muud. Kas te olete juba jõudnud mõelda sellele, mida järgmise aasta festivali ajaks ahhaa, kui, kui ruumiga teha kuidas seda ruumi veel paremini tutvustada, kasutada, kuidas neid atraktsioone rohkem kaasata, mis seal on? Hetkel veel ei ole jõudnud seda mõelda, sest me peame enne läbi vaatama selle, missugune ajutine näitus näiteks, mille järgmise aasta teadlaste öö ajal majas on. Sest just ajutistest näitustest sõltub väga sageli see, mida me pakume eriprogrammis. Ja kindlasti ei saa me veel praegu täpselt öelda, mida me teeme, sest rahastuse küsimused Euroopa poole pealt on veel otsustamata. Samuti on otsustamata festivali temaatika ja kui see saab paika, siis saame juba edasi mõelda. Küsin kasvõi sellepärast, et et kasvõi seal reedesel teadlaste ööl oli, oli näha, kui mingis mõttes unikaalne keskkond selliste sündmuste jaoks on, sellepärast et need atraktsioonid seal tehnikasaalis on kohe käepärast. Inimesed kasutavad neid pidevalt ja, ja kasvõi seal eksperimentaalbändide festivalil ma ei tea, kui palju nendesse salvestades kuulda on, aga see helitaust, mis seal oli, mängis kogu aeg kaasa. Kõik need mootorid, mis seal undasid, liftid, mis käisid üles-alla ja ja inimeste kilk, et see oli ju kuni päris hilja õhtuni kestev laste pidu, sisuliselt seal, kas lapsed hüppasid ringi ja katsetasid igasuguseid asju, et et ta on väga dünaamiline, ta ei ole selles mõttes selline istumisüritus nagu ka mõned sellised õhtused, et asjad teinekord kipuvad siin ja seal olema, vaid ta pakub inimesele pidevat tegevust ja selles mõttes ilmselt seal on palju võimalusi veel nähtavasti. Selles mõttes jah, et me ei ole kunagi piiranud selle külastaja tegevust seal keskuses, et noh, meil on kindel programm küll, et meil on mingisugused eri töötoad ja toimub midagi, aga ma nagu ei suunani nüüd kõik selle kella, koguneme sinna sellel käel, koguneme sinna, et neil see vabadus ise avastada on seal ikka alles selles mõttes, et me ei käse neil kuskile alati kindel olla. Praegune ahhaa üks Tartu peamisi rahvusvahelisi tõmbekeskusi ja ja on olnud omajagu juttu sellest, et Ta haa, ümbe hakkab tekkima uus südalinn, südalinn liigub vanalinnas, teha siiakanti, kus on aura haa. Ja ja otsapidi ka juba loomemajanduskeskus. Kuidas te nüüd vaatate uue ERMi hoonele tekkimiselehaadil? Kas see nüüd tõmbab siit elueha, kas nad on kas ahhaa jätnud omavahel konkurendid koostööpartnereid või on kummalgi oma elu ja oma publik? Tahaks väga loota, et pigem ikkagi koostööpartnerid. Mõnes mõttes see konkurents kindlasti ka säilib, aga ma ei usu seda, et ERMi hoone ja sealsed võimalused hakkavad kesklinna kandist Ahhaa külastajaid kuidagi ära meelitama, nii et nad enam tagasi ei tule ja leiavad ainult tee raadile, et pigem on see nagu lisaväärtus, et inimesed siis just liiguvad läbi linna, näevad ka tee peal teatavaid asju, näiteks botaanikaaed jääb sinna vahele käivad ka sealt läbi ja siis jõuavad raadile või siis vastupidi, et ma arvan, et pigem oleme me sõbrad ja püüame koos midagi välja mõelda. Tartu linn on ikkagi üsna pisike, et, et ma ei usu, et see kese kusagil nüüd ära liigub, et jääb ikka, ma arvan ja sõbralikuks asi. On ju ka läinud lahti arutelu selle üle, kuidas kesklinna asendada teiselt poolt sellele kude saadid tähendada, kas kultuuritehas peaks tulema Eehaadile või siia vanasse katlamajja. Kuidas teile tundub, kas tuleb rohkem ühendada linnakeskust või seedri? See on päris raske küsimus, ma ei teagi, ma ei ütleks, et ühte tuleb rohkem arendada kui teist, ma arvan Tartu tõepoolest on nii pisike, et tuleks arendada mõlemat, kas just võrdväärselt, aga võimalikult, et sarnaselt ja palju, sest noh, paratamatus on see, et ikkagi inimesed käivad kõige rohkem keskuses ja, ja kui see on atraktiivne koht, siis sinna tuleb inimesi üha enam juurde, siis jääb ka. Jääb ka rohkem aega, võib-olla seda kujundada selliseks, et mõelda sinna juurde lisaprogramme kuskil äärelinnas. Aga kui just arendada välja äärelinn, siis võib-olla jällegi keskusesse jäävad teatud projektid soiku, et ma ei oskagi nüüd öelda, mis hea lahendus oleks, aga pigem nagu panustada ikkagi igale poole, sest et Tartu linna jõuab ka kõndides läbi käia täiesti rahulikult, et poole päevaga. Et me ei peaks ilmselt muretsema selle pärast nii väga, et üks osa nüüd hakkab välja surema teise elavdumis arvelt. Pigem võtta ja jagada kui tervikule, selles mõttes, et et meie ahhaa saab ju teha koostööd kõikide nende teiste muuseumide ja millega iganes siia veel on plaanis rajada, et, et pigem jah, me oleme üks linn ja siis need tegevused võiksid ka omavahel kuidagi seotud. Ta on kui palju ahhaa olu kohta ja teadlaste ööprogrammi mõjutab see, millised transpordivõimalused tahtnud välismaailmaga on. Et meil on täpselt nii palju või vähe lennukeid nii palju või väherongiliiklust. Kas midagi jääb sellepärast toimumata või kas midagi saaks selle kohta rohkem toimuda, kui need võimalused paremad oleksid? Ma ütleks pigem, et midagi saaks selle võrra palju rohkem toimuda, kui ühendused oleksid paremad, sest haal on mitmed kontaktid teiste teaduskeskustega üle maailma ja kui toimuvad suurte katusorganisatsioonide konverentsid, siis näiteks Ahhaa puhul tihtipeale on vaja teha päris tugevat veenmistööd ja lobitööd selles selle nimel, et inimesed ikkagi tuleksid siia, sest ütleme nii, et eks inimesed ole mugavad ja kui nad otse lennata ei saa, siis nad hakkavad ikkagi mõtlema, et kas see ikkagi on see paik. Ja meil on ka väikesed klimaatilised miinused küljes, et me, meil ei ole siin aprillikuus väga soe ja samuti ei ole meil ka võib-olla septembrikuus väga soe, et kui mõni potentsiaalne konverentsi kuupäev langeb sinna ajale, siis hakatakse jällegi kaaluma ja, ja vaagima, et kas ikka on see Eesti piisavalt hea paik, et seetõttu oleks meil küll väga hea meel, kui Tartust või siis vähemasti Tallinnaski oleksid otselennud kõikidesse suurematesse Euroopa pealinnadesse piisavaks regulaarsed, et inimesed ei kardaks siia tulla. Sest et ajalugu ikkagi näitab, et kui nad lõpuks siia satuvad, siis nad on väga rahule jäänud sellega, et et kui meil on olnud ka siin konverentse nende klassis või ennast CF konverentsist, siis inimesed ikkagi tulid ja pärast saatsid veel sooje sõnu tagantjärgi, et et täitsa tore on teile väga, väga lahe Teaduskeskus. Ma hakkan nendest klimaatilistes miinustest kinni, mis ilmateate kohaselt väljenduvad karberghaadi klaasil tuleval nädalal. Kas te, vaadates festivali ajal aknast välja olete sellele mõelnud, et kui haagiks selle suure programmi teadlastööst hoopis lahti ja paigutaks ta mingisuguse soojemal ajal, kui te tunnete, et see on ikkagi niivõrd tugevasti selle ühe päeva identiteediga seotud, et las ta olla pigem seal? Mina isiklikult arvan, et parem oleks, kui ta on ikkagi selle septembri kuu peal ja sellest teadlaste öö ühe päeva küljes kinni, sellepärast et meie enda võimekus ka pärsi on pärsitud, et kardan, et teadlaste öö selle ühe päeva korraldamise peale kuluks. Ütleme nii, et üsna samaväärne Energiat kui selle ülejäänud festivalipäevade korraldamise peale, et siis on juba mõistlik teha seda ühel ajal ja korraga ja kõik saavad ühtselt aru, millal miski toimub. Muidugi, kui nüüd on algamas uus teadlaste öö rahastusperiood siis oleme Euroopas ka arutanud seda, kas seda päeva ennast oleks võimalik liigutada võib-olla mõnele paremale ajale. Aga paratamatus on see, et meist on tegelikult ka põhjapoolsemaid riike, kus see toimub. Ja nemad ei ole kunagi päriselt soositud, sest et neil on kuidagi veelgi külmem kui meil, et siiani oleme jäänud sellele seisukohale ja kinni pisut sellest sai septembris ikkagi olema, olenemata kõigest ja võimalikest ohtudest ikkagi kõige parem aeg. Ja festival ja see ö peaksid ikka kindlasti just koos olema ka minu arvates, sellepärast et, et see terve nädal on nagu selline eellugu ja sissejuhatus ja sihuke väike pinge kerimine ja siis siis lõpus ongi see teadlaste öö, et kui nüüd festivale ära võtta, siis on järsku tuleb ükspäev, et see kuidagi ei, ei ole nii löövia võimas võib-olla, kui seda festivali seal enne seda ei oleks. Kui nüüd keegi tahab järgmisele festivalile kaasa aidata, kuhu pöörduda? Ma arvan, et kõige lihtsam on pöörduda otse minu poole. Ja minu kontaktid leiab Ahhaa kodulehe pealt ja nii saame me kindlasti jutule ja kõige lihtsam on arutada asju otse, ilma üldmeilile või üldtelefonile, helistamata. Abikäed ja ideed on igati teretulnud. Jah. Nii suur tänu, herin haga, annikaga essalov ja palju edu teile järgmise festivali korraldamiseks. Saadet lõpetama jääb siis taas pilootkaste oma kolmanda looga siin kõlab ka, kui ma õigesti mäletan, siis käsitolmuimeja ja salli tallaja on teiega taas kuu aja pärast. Lugu number kolm on kõikidele ja viimane lugu on kõikidele kodu keemikutele ehk siis kõikidel koristajatele, seegi on Tamsalust, muuseas. Kedagi Tamsalust Tamsalus on üks tore koristaja nimega Eve. Se, laulan talle. See laulan sõnadega laulge kaasa väga kätši suunalt. Polli. Tolmuimejaga üle kukkus piir kukud merre. Liiduga tolmuimejaga. Kukkus piir. Aga tee tõuga tolmuimejaga üle Koposmeeriv rannale kukkus meiega rannale tempaga leiduva tolmuimejaga üle kukus Blairi rannale. Rannale. Ansambel piloot, kas te kuulsite väga hea lugu oli, hääletage meie poolt. Kui see teie arust eksperimentaalne. Kes olid alla ja