Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Kui omale seal oli kombeks nimetada väärtuslikuks osutunud aineid värviliseks kullaks, nagu näiteks must kuldpruun, kuld, valge kuld ja nii edasi siis täna paistab rõõmu tegevat, kui midagi nimetatakse uueks naftax. Näiteks nimetatakse täna andmeid uueks naftax osutudes kõikjal voolavatest andmetest ammutatavale rikkusele. Andmetel on seos naftaga teisegi kandi pealt, see on energiakontekstis nafta son talletanud omaaegse elusa looduse poolt footonite kaupa üles korjatud ning tallele pandud päikeseenergia ja sedasama energiat leidub praktiliselt kõikides ainetes. Nende ainete. Erinevuse põhjuseks on aga infosisaldus ehk ainetes. Õnn nõuab energiat ja informatsiooni. Ja informatsioon vajab ainet, kasvõi kõige pisemad osa sellest, sest infol peab olema füüsiline kandja ning kui informatsioon kustub, vabaneb pisikene portsjon energiat soojusena. Nagu järeldas poole sajandist Rolf Landover. Teiste sõnadega öeldes vajab info töötlemine. Energiat ja info kustutamine vabastab soojust. Järelikult mõjutab infoajastu globaalset soojenemist. Pordi Ülikooli professor Jonathan kuumi koosnebki regulaarselt planeedi andmekeskuste energiakulu raportit. Hetkel on kõikide andmekeskuste osakaal kogu planeedi energiakulust, see tähendab vöönide ja vabrikute ja transpordi kõrval kusagil. Pooleteistprotsendi lähedal. Kogu Eesti aastane elektrienergia kulu vastab vähem kui seitsmendiku maailma andmekeskuste vajadusele. 2009. sel aastal õnnestus Šveitsis, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal ja USA-s asuvates sadade ühistööl alutatud arvutite abil lahti muukida krüptograafiast tuntud RSA poolt võistluseks. Kuulutatud sõnumite Tšifreerimise võti arvutid pidid võtme leidmiseks tegema hinnanguliselt 10 kahekümnendas astmes andmeoperatsiooni, millele kulus kokku kaks aastat. Auhind jäi projekti edukalt lõpetanud tiimil saamata tänu hilinemisele. Juhul kui mõne riigi julgeolek Organisatsioon peaks aga soovima lahti muukida diplomaatilist, ärilist, häbeliku või muidu krüpteerimisega varjata soovitud digitaalseid sõnumeid peaks nad kulutama väga palju energiat taolise algoritmilise dešifreerimiseks protsessi kiirendamiseks. Vastasel juhul poleks mõtet ju alustadagi. Tänaseks aga pole enam kellelegi saladus, et taoliseid tegevusi on mitmete riikide poolt alustatud, mistõttu tärkab küsimus, ega töötajatel pole ometi liga. Palav näitlikum kaheaastase protsessi kiirendamisel peab tuhandetes protsessoritest masina toimimiseks tarnima väga palju elektrienergiat millest võib kuni kolmandik kuluda vabaneva soojusenergia eemaldamisele. Ja kui ülesanne matemaatik. Lihtsalt algoritmiliselt poolt võib pidada keeruliseks siis sellisel suure arvutusliku süsteemi energiavarustus on sarnase keerukusega ülesanne. Olgu viimase tõenduseks äsja avalikkuse ette jõudnud informatsioon kurikuulsam USA julgeolekuorganisatsiooni NSA juutachis asuva uhiuue 1,2 miljardit dollarit maksva maailma pealtkuulamiseks loodud andmekeskuse elektrisüsteemi 10 ülessulamise juhtumit viimase 13 kuu jooksul. Kord kui paarikümne 1000 elanikuga linnale vastava elektrikuluga hiigelkombel. Pleksis leidis aset kaarlahendus ja vedelat metalli pritsis kirjutati kahjudesse 100000 USA dollari eest. Sisseseadet. Ülikallis jam mitmes mõttes kindlasti üliohtlik keskus pidi tööle hakkama eelmise aasta oktoobris kuid tänu energiavarustuse probleemidele lükkub see esialgselt. Hinnangutel järgmisesse aastasse. Järelikult ei tasu internetti pealtkuulamist infotehnoloogiliste masinate. Tega üle metoloogiseerida, sest energiavarustuse paljuski mõistetamatu probleemid pärsivad oluliselt selle suutlikkust ja mis omakorda viib mõtted kulutõhususele ja sealt siis ka selleni, et kiirem ja odavam info hankimisel on endiselt kehaline valu. Alustatud kullateemaga ka lõpetades siis ka Mõtlemine onju? Seni on OK.