Tere 101 tähtsa eestlase hulgas läbi ajaloo. Sulev Vahtre raamat Tartus on ka 16. sajandi alguses elanud koguva Hanscen. Hanscen sai lääni kirja Liivi ordumeistrilt Volter von Plettenbergilt. Vähemalt sellest ajast alates on Koguva külas elanud Smuulide esivanemad hoidnud maa läänekirja enda käes. Hanskini ja tema järeltulijate käekäigust Liivimaasõja ajal. Ka enne ja pärast räägib Hansceni järeltulija kodu-uurija Andres parve. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Alustame siis koguvast, missuguste sõnadega tänapäevast Koguva küla iseloomustaksite? Ma arvan, et kõige parem iseloomustus koguvale võiks olla ajalooline, traditsiooniline traditsioone hoidev, elav küla. Ühest küljest ta on oma vabaküla traditsioonidest järgnev ja, ja temas on säilinud äärmiselt palju muistsed, kuigi küla ise tänapäeval elab ka tänapäevast elu. Et seal on ühest küljest nii seda ajaloolist poolt on küla tänapäeval Valga väga edukas, et eelmistel aastatel on jõudsalt ehitatud sadamat on valminud ilus sadam, jahisadam isegi ja, ja küla elav suvel on loomulikult seal alati palju rahvast aastas käib seal circa 30000 külalist võib-olla isegi rohkem ja talvisel ajal siis küla on nii-öelda talveunes, kus siis on peamiselt kohalikud elanikud ja valmistatakse siis ette järgmine jaoks suveks, nii et küla suur õitseng on siis alates kevadest kuni sügiseni. Koguva küla kuulsamad nimed läbi ajaloo on Koguva, Hanskel ja Juhan Smuul. Kas koguvalased ise ka nii arvavad? Mina ise ei ole nagu põline koguvalane, aga aga kindlasti Hanscen ja temale antud läänikiri ja viimastel aastatel just kindlasti ka Juhan Smuul on need kaks, kaks kõlavat nime, mis seal on nii-öelda olnud, et, et ma arvan, et sellega võib nõustuda. Te ei ole põline ja praegu seal elav kogubalane, aga jõuamegi teie seose juurde kogu selle looga. Minu seos koguvaga on mingi loogiline, minu vanavanaema oli Juhan Smuuli tädi ja ja põlgnest siis Tooma talus, kus siis Juhan Smuul Geon sündinud. Ja nüüd te olete juba aastaid uurinud Smuulide suguvõsa. Ise circa viis aastat. Ja minu uurimus huviobjekt on pigem selline 15 16 sajand. Lähemegi siis sinna aega 15.-sse ja 16.-sse sajandisse, see on Liivi sõja aeg. Aga mis on teada veel enne seda aega, Koguva külast? Ega palju ei ole teada, on, on arvatud seda, et Koguva küla lähedal asub Muhu suurim küla iga küla ja iga külast on siis leitud pronksiajast pärit kalmesid, ehk on teada, seal on olnud eluga varem ja, ja tõenäoliselt koguv on olnud siis seal iga külaeelne sadam, ennem kui koguvasse koliti, on arvatud, et siin noorema rauaaja alguses elanikkond mere ääres nii-öelda taandus sisemaale soli siis viikingiretkede aeg ja üldse röövimist aega inimestele rohkem sisemaal. Aga peale peale seda, kui, kui hakkas tekkima selline feodaalriik ka siin ja ja ütleme, selline riiklik korraldus muutus kontrollitumaks, siis inimesed liikusid ka mere äärde uuesti tagasi ja ega koguvast rohkem ei ole teada, seal arheoloogilisi kaevamisi tehtud ei ole, et Marika Mägi on ka planeerinud seda teha ja siiani on siis leitud, niipalju kui Tooma talu tuulik all on teada põletusmatuse nii-öelda kohad ja see on kusagilt siis kas aasta 1000 paiku. Nii et see on nagu selline koguva eelajalooline info, et me ei oska öelda, kes seal võis elada või olla Marika Meghan arvanud, et võib-olla iga külas võis elada muistne eliitsuguvõsa või, või pealikond, kes siis kasutas koguvatama sadamana ja hiljem siis ka sinna kolis. Aga teada on, et 1532 sai koguva Hanscen ordumeister Plettenbergilt lääni kirja. Kui palju siis koguvas inimesi elas, kas see on teada? Ja seda ka ei ole täpselt teada, et ta on saanud seal jah, kahe ja poole adramaalise talu ja kui palju oli inimesi seda allikatest välja ei loe. Mis nüüd viitav või võiks viidata ka ülikuseisusele, on see et tavaliselt sellised muistsed üliku pered elasid väljaspool tavalist külakonda. Ja kui ma siin eelnevalt ka mainisin, et iga küla võis olla selline väga muistne ja suurim selline muu maa küla siis miks mitte näiteks ülikes, sinna kolis võis olla ka koguv Hanscen või tema eelkäijad, kes seal olid. Et siis iga külas elasid talupojad ja pealik elas koguval Noh, nii võib seda tõlgendada, ega me täpselt ei tea, aga eks see on üks üks hüpoteesidest. Nii see Plettenbergi läänikiri, mida see endast siis täpselt sisaldas ja mida ta, mida ta lubas Hanscenile? Võib-olla peaks tulema natuke kaugemale, et seda teemat avada. Siin ka saates on varemalt räägitud maavabadest ja nende seisusest Klettenberg poolt antud läänikiri, mis siis hilisemad sajanditel on hakatud kutsuma vabaduskirjaks. Et see on selline rahvarahvalik lähenemine, oli täiesti tavaline läänekiri oma sisult. Seega läänistas Sis ordumeister Klettenberg Hanske Nile kaks Poola dramaad väikese väina ääres määras ära talle ka rahalise kohustuse ja samuti ka sõjalise kohustuse ehk siis sõja korral ühe nii-öelda ratsamehe väljapanek. Mis siis oli tüüpiline läänikiri tol ajal? Mitte erandlik? Ei, me ei saaks öelda, et oleks nii erandlikult erandlik, kus koguva puhul tuleneb sellest, et see on ainus säilinud läänikiri, mis on antud tõenäoliselt, et päritolult eestlasele neid tol ajal oli, oli ka rohkem. Muhumaast on teada, et võikülas oli üks tänane maa vabakes omas läänikirja ja, ja muhust on meil teada ka Kõinastu laiult, seal oli ka üks nii-öelda vaba, kes elas, aga temal lääni kirja polnud. Seda läänikirjade poolt me ei tea, sest need on hilisematel sajanditel sõdadega kaotsi läinud, aga nii erand ta tollal kindlasti ei olnud. Et siis see ei olnud vabadus kri selles mõttes, mis võib-olla paljud põlvkondade kaupa Eestis on harjutud mõtlema, et tehti vabaks nüüd üks talupoeg tegelikult põlistati vabadus, võib öelda. Jah, me võime nii-öelda, et kui lääni kirja täpsemalt vaadata, siis sellega kinnitati Hanskinile maad, mis olid juba tema valduses olnud, ennem ehk et sisuliselt see on tema õiguste, vabaduste ja kohustuste kinnituskiri mida siis tolleaegse õiguse järel anti. See ei olnud autasu, ei olnud, oli leping, mis nägi ette teatud õigused ja teatud kohustused. Läänikiri kui vaadata lääniõigus, siis Eesti alal ja Vana-Liivimaal üldse lääneõigus oli ju nii-öelda mitmetasandiline tegemist enda arvele hinnangul võis olla siis alamastme laineõigusega kas siis liivi või kura Tani õigusega, mille alusel siis ka nii-öelda kohalikele läänist tüki maad erinevus sellisest ütleme levinud lääniõigusest tuleneb siis sellest, et Hansen ei olnud õiguslikku vahet nii-öelda teistega sallidega, seal oli pigem pigem teine sisuline vahe, et maavabadel tegid ise tööd nadolid juriidiliselt vabad ja samade õigustega, mis teisedki vasallid. Aga nendel endal puudusid omakorda nii-öelda talupojad, kes nendes tööd tegid, vaid nad tegid ise seda tööd. Et see on sarnane lähenemisviis nagu Poolas olis lahta ja Leedu suurvürstiriigis okkolitsa. Et samamoodi see oli selline väikeaadel, kellel olid siis õigus, et nad ei olnud nii-öelda need joguuslased aga samas samas neile endale alluvaid kuuluvaid talupoegi olnud, vaid tegid kõige tööd, mis inimesed pidid ise nii-öelda tegema oma äraelamiseks, loomulikult sulased ja muu selline, selline rahvas neil kindlasti oli. Tuletame veel kord meelde, et mis vahe siis on maavabadel vabadel talupoegadel vasallidele? See on jah, tegelikult pigem pikem teema, aga, aga kõige lihtsam liigitus on siis tehtud niimoodi, et kui vasallid said maa härralt tavaliselt oma maa lääniks see tähendab, et iga maa hära vahetusel nad pidid oma lääne uuesti kinnitatud saama siis maavabadeks peetakse talupoegade klassi kõige kõrgema klassi, kellele siis samamoodi läänistati maa ja nad olid kohustatud täitma läänikohustust. Kuid, kuid jah, pigem oli see neile endale teise alluvaid ta lubagi kuulunud, nüüd vaba talupoeg, see on jälle eesti keeleliselt välja mõeldud konstruktsioonid, et ega see tolleaegselt seda niimoodi täpselt paika ei pandud. Aga vabatalupoega olid siis hilisemad. Sellised isikud, kes töötasid mõisas, kes olid näiteks võisid olla sepad, võisid olla möldrid. Kellele siis kinnitas ei, nad olid lihtsalt vabad, et nad tegid oma erialast tööd ja nad ei kuulunud, neil ei olnud õigus oma vabadust hiljem nagu pärandada, et maavabades õigused. Siis kogu vahansken oli maa vaba, kellest sai vasall. Me võiks öelda niimoodi, et mahavaba ja see vasalli kohustus käiski nagu koos lihtsalt tema oli väike vasall ja, ja, ja tema teda võrrelda selliste keskaegsete juhtivate aadlisuguvõsade ka nagu kes siin Eesti aladel olid nagu Ungern ja üks külide Tiesenhausen, ide Roosenid, et et neil oli kümneida endale halva salle välja ja nende maa-alad olid adramaades võrratult suuremad, kui, kui sellisel väike vasallile. Aga koguva Hanskel kust on siis pärit tema nimi? Hanscen on, võiks arvata, et on, Ants, on jälle liiga lihtne. Lihtsustatud. Siin on nimega koguvaga on seotud väga erinevaid hüpoteese ja mõtteid. Kõigepealt, ega seda Hanske teda hääldad, kastanhansken Hans või Hanske. Et tõenäoliselt on viimasel ajal hinnatud jah, et Hanscen on olnud tema nimi kus sa neid tulnud ka varasemas eestikeelses ajaloo kultuuriruumis on teda nimetatud koguvantsuks näiteks. Et see on jällegi lihtsustatud, tõenäoliselt on ta see nimi, on, see nimi on ikkagi skandinaavia päritolu olnud, mingis osas, aga miks ta tola Hanscen on, kui täpselt see nimi üles kirjutati, läänikirja, me ei tea seda hüpoteese koguva osas tuleb ju rohkem, et et siin on arvatud, et, et millesse Nimika koguva tuleb kõige lihtsam seletus, kuna koalitsioon kogedes tulnud, eks ju, et selline keskaegne laevatüüp, aga noh, tõenäoliselt mitte ses kogetseli sõitnud, et et on arvatud, et kook on alamsaksa keeles, tähendab väikest merelahte, mis võiks, võiks sellega hästi sobida. Samas on arvatud ka, et et vahalõpuline pool peaks tähendama õue ehk siis kakke või koogi või õu ehk siis koguva. Ja on arvatud ka, et selline kakke on olnud keskajal ja uusajal Saaremaal väga levinud nimi. Isegi 1255. aasta saarlastega sõlmitud alistamis lepingus on, on kaheksast Saaremaavanemast ühe nimi oli kake. Kahe käega keskel kirjutatud. Ikka tugev, aga ühe üks oli kakke ja teine oli siis ma vaatan, kake jah, kakleja kulle, need kage ja et, et jällegi see on jälle hüpotees, nii et me ei oska väga täpselt öelda, et et hilisem ju Danske poega, poeg, kes on siis Kogi või koge Asmoseta, kus see nimi on tulnud. Samas ärme unustagem ära, et ka Saaremaal on, on kogu laha sellised kaks kohanime. Nii et ei, ei tea väga täpselt. Aga kus siis need Smolitsin, need mängu tulevad, kus see nimi tuli ja millal? Smuutide nimi on 19. sajandi alguse poolest pärit siis, kui hakati nii-öelda nimesid kasutama, et Muhumaal on 19. sajandi esimesel poolel on hakatud andma siis inimestele perekonnanimesid ja tollel ajal on siis tulnud nimetus, kas muul selle suguvõsa puhul Smuuli nimekujusid on väga erinevaid dist kuni, kas 11 või 13 erinevat, kuidas seda kirjutati alates siis mullist ja muulist ja Asmuulist ja et ka siin on jällegi küsimus, et kust see nimi võib tulla, aga viimasel ajal kõige tõenäolisem hüpotees tundub, et see võiks tulla nimest aus moon ehk muust, et kui nad posti vedasid või, või kamm mandril oma toimetusi tegid, siis sealt see nime, nime kuidagi suupäraseks muutus. Posti vedamine oli Smuulide perekonna põhitöö põhiülesanne põhiamet. Hilisemalt jah, et see postiveo kohustus on tulnud siis rootsi ajal hilisemalt, siis 1669.-st aastast, kui seal on fikseeritud ja koguva nii-öelda tol hetkel siis vabatalupoegi hakati kutsuma siis nii-öelda postitalupoegadeks et postivedu oli väga oluline teenus tegelikult, mille, mille ees ka riik seisis ja seda peeti väga vajalikuks ja see oli tegelikult ka nii suguvõsa jaoks kui ka nendele, kus seda vahendati, oluline ja posti vedamine hiljem siis jah, kuni aastani 1894 siis oli, oli põhiline tegumidega siis Koguva talupojad, siis tegelesid. Ka 16. sajandil siis ikkagi. Teha sellepärast, et 16. sajandil arvatakse, et neid kasutati käskjalgadele, et kui me vaatame koguva asendid kõigepealt selle maasi linnaga ehk siis soone purgiga siis sealtkaudu käis ühendus Saaremaa ja Muhumaa vahel. Ja üks arvamus on, et et kuna postivedu ja infovahetus, kes sealtkaudu, siis siis nii-öelda käskelaks olemine oli ka Hans Asmus üheks kohustuseks mida nad täitsid rahuajal ja sõja ajal siis juba nii-öelda oma sõjateenistuskohustust. Koguva Hanske, neil oli siis lihtne kätte saada Plettenbergi läänikirja või käis ta sellel järgi ise? Ei tea seda, kui tuli Klettenberg siia tema juurde ikka muhusse ei tulnud. Jah, vaevalt, vaevalt küll, et, et see läänekiri on antud Valmieras ja, ja tõenäoliselt Hanscan ise järgi käinud. Ei tea, võib-olla käis, eks, aga, aga tõenäoliselt mitte, et Danske, nii ikkagi selline põhikoht, kus ta oli, oli, oli maagiline footkond ja. Ma arvan vähemalt, et kui ta ise järgi käentsis vähemalt Maasilinnast ikka järgi käes ja tol ajal oli siis selline Foktiks oli siis Rudger von šanspel, kes siis tõenäoliselt selle talle ka üle andis. Aga võib-olla ta käis ka Valmieras, ei, ei oska öelda, selle kohta igasugused andmed puuduvad. Koguva Hanscen suri enne Liivi sõda ise ära. Ja Liivi sõja, et tõenäoliselt oli juba nii-öelda siit ilmast lahkunud ja Liivi sõja aeg on aktiivne tema poeg ja pojapoeg. Siis Asmus ja pojapoja nimi oli. See on teadmata, et teda ürikutes ei mainita. Võib-olla oli ka Nimida Asmus, et ei oska öelda. Kui palju kirjanik Juhan Smuul ise oma kaugemale esivanematest huvitus? Me teame tema arvukast loomingust niipalju, et me sageli isegi ei, ei pane tähele, et see on tegelikult Juhan Smuuli looming. Alustame muhu monoloogidest ja suvitajatest polkovniku lesest ja ei jõua siin üles praegu lugedagi, aga kui palju ta oma varasemate esivanemate vastu huvi tundis? Smuuli suguvõsas on läänikiri omanud väga olulist rolli ja, ja selle olulistust on antud edasi ka põlvkonnast põlvkonnale. Kui palju nüüd Juhan Smuul ise sellele rõhku panid, oli kindlasti sellest teadlik, ta oli selle üle uhke ja, ja selle lääni kirja originaali ju ta ostis ka endale teisest nii-öelda talust, kus seda eelnevalt hoiti. Suguvõsas hoiti Dylani kirja siis talude kaupa, kellele see anti, sest et hilisematel sajanditel taheti neid läänikirju mõisnike poolt kätte saada, et et nii-öelda ühtlustada koguvas muulide sellist sotsiaalset staatust teiste eesti teomeestega. Ja Juhan Smuul oli sellest huvitatud ja ta kahjuks ei jõudnud sellest midagi täpsemat kirjutada, aga soli tal plaanides, et ikkagi ka koguva Hanskest midagi, kas luuletada või kirjutada. Aga aega jäi väheks. Nii aga sõda koguva mehed Liivi sõjas ja see on siis eeskätt Koguva, Asmus. No tolleks hetkeks Hansen oli juba siit ilmast lahkunud. Ega ausalt öeldes me väga palju ka ju ei tea sellest, et kus või mis Asmus võis osa võtta. Me teame lihtsalt sellest, et 1565. aastal on antud välja järjekordne ürik, mis koguvad, puudutas ja see oli siis Hüdingausem Wulfi poolt, kus ta nii-öelda vabastas Asmus ja tema poja nende tema enda elu lõpuni, siis kostitas kohustusest ja ja kinnitas siis ettenbergi poolt antud õigused ja seal lääni kirjastaga uuesti mainib ära, et Asmus ja tema poeg on siis nii-öelda lahingutegevuses silma paistnud, et selle kohta on ka lääni kirjas väga ilusti välja öeldud. Ja sellest me saame viidad või saame ainult näha, et ta on siis osalenud sõjategevuses. Mosco viidi ehk siis Moskva suurvürstiriigi vastu ja samuti siis tol ajal käivas sõjas Taani ja Rootsi vahel, siis tema kui, kui rootslaste vastu. Tal tuli ka Muhumaalt lahkuda. Ei tea. Ei tea jah, aga, aga mis võisid tema teened sõja ajal olla, on ka jällegi hüpotees, et arvatud on, need võib-olla täitis käskele kohustust, aga arvestades Anskeni antud lääni kirja et ta pidi olema nii-öelda kerge ratsanik ordu väes, siis võib arvestada ikkagi seda, et kas ta nüüd mandril käis, ei tea, aga kui palju, kas see oli tegemist oli vahiteenistusega? Ei oska nii täpselt öelda, et selliseid üldandmed on, mis on ainult tõlgendatavad ja ka suguvõsa suulises pärimuses ei ole selle kohta nagu midagi alles jäänud. Aga tema poeg, kosmosepoeg oli ka siis juba juba mehe eas. Jah, et see ka viitab, et kuna lääni kirjas on toodud, et Asmus koos oma pojaga ka on sõjas osalenud, et nad olid ja isa ja poeg, siis kes, kes sellest retkedest siis osa võtsid. Et me teame, et 1560. aastal oli olukord Liivi sõja ajal päris päris keeruline. Tollal oli Vene-Liivi sõja perioodist ja ordu mobiliseeris päris suure talupoegade ka. Ja nüüd ongi küsimus, et kas, kas Asmus ja tema poeg olid siis tol hetkel seal käisid nad mandril, seda täpselt ei tea. Aga ikkagi ordu koondatud väes olid nad mitte mõisameeste hulgas, näiteks. Mõisamehed on hilisemad, et, et mõisamehed tekivad siis, kui orduriik laguneb algselt algselt nende Hanscani lääni kohustus oli just Maasilinna foogti juures. See tähendab, et kui ordu koondas oma väed, siis ta pidi kerge ratsaniku kuuluma maagiline ordufoogti Libkonda siis võime niimoodi öelda hilisemad mõisameeste lipp, konnad, mis, mis siis aastatel 1562 64 Saaremaal baseerusid seal siis nimeliselt teada on Tiesenhausen ja tükkerilikonnad. Ta võis ka sinna kuuluda, sellepärast noh, mis on meie tõlgendus või minu tõlgendus, on see, et kuna Münchausen Wulffi lääne kirja anti välja 1565 selleks ajaks olid need mõisameeste lippu nad juba Saaremaalt lahkunud. Kuna arvati, ja kuna Lüdingavuseni Wulf ludingazumbulfi lääni kirjas on toodud välja sedda on sõjategevusest osalenud ka rootslaste vastu, siis tol hetkel võis ta ikkagi kuuluda mõisameeste nii-öelda üksustesse. Et ei oska öelda, need on kõik tõlgendamise küsimused, et faktid, aktid nagu puuduvad, et lihtsalt siin see ongi selline ajaloopusle, mida me kogume ja proovime tõlgendada erinevate erinevate läänekirjade muude ürikute taustal. Et niisugust kirjeldustele ei ole, et Asmus oleks relv käes, kuskil võidelnud vapralt ja võitnud kedagi vaenlast. Jah, seda, seda jah ei ole, et, et on ainult talini kaasen vutti, läänikiri, milles võib lihtsalt tsiteerida tema sellist siis kuulekuste vaprust ja samuti tuleb ka sealt läänekirjast välja, et ta on ka sõjas ka nii-öelda materiaalselt kannatanud, ehk et seetõttu ka postitus koostustav vabastatakse ehk et et sõda on ka siis tõenäoliselt mingil ühel või teisel moel ka koguvast läbi käinud. Nii et selles mõttes ta on kandnud materiaalseid kaotusi, et tema majapidamine on kannatada saanud. Tõenäoliselt jah. Aga, aga jah, et kus ta võitles, ei, ei oska täpselt öelda, aga igatahes kiidetakse teda ja tema poega vapruse eest ja seda võib ka öelda, et see on võib-olla teadaolevalt esimesi, kus kui mõnda eestlast on tunnustatud sõjalise vapruse eest, jällegi mis meil on kirjalikud allikad jälle alles. Mis need materjalid ja allikad on, millele te toetute ja kust te olete oma informatsiooni hankinud? Noh, peamiselt peamised allikad on siis koguvas ja suguvõsa käes olnud läänikirjad. Need on siis Endel Briedeli kogu raamatus ka kenasti Enn Tarveli tõlkes ära toodud. Tänaseks on ja Saaremaa muuseumis alles ainult see Hanscani lääni kirja originaal, teised on kaduma läinud. Et õnneks õnneks on koopiad tehtud ka teistest, et see on nagu olemas, see on põhiline, millele tugineda ja loomulikult siis erinevad ürikud mõisameest monster, rulladest, erinevad tõlgendused, erinevad kroonikad, mis seal toimus ja, ja, ja eks see taustainfo on ka väga oluline, et aru saada, mis, mis ümbruskonnas üldse tol ajal toimus. Aga jah, peamine allikas on needsamad antud läänikirjad või siis rahvakeeli priiusekirjade. Kus siis saab, saab nagu üldiselt asja tuletada. Te olete uurinud ka Kura kuningaid ehk Kuramaa maavabasid siit te olete leidnud paralleeli koguva omadega. Jah, nii palju võib, võib tõesti öelda, et et Kuramaal olid samamoodi olevat maavabad ja Kuramaa vabade kohta, siis nemad on ajaloos võib-olla isegi rohkem tuntud, kutsutakse kura kuningateks, ehk siis tänapäeva mõistes siis kuldiga maa vabad, ehk et selline ilus paralleel, et on koguva maa vabade kuldiga maa vabad ja kura kuningad, siis moodustasid samamoodi eraldi klassimaadleja talupoegade vahel ja päris mitmeid sajandeid. Et kui koguvast vaata läänikirju ja erinevaid ürikuid ütleme sellisel 16. seitsmeteistkümnendal sajandil on seal sellised kolm neli siis kuningatele on valitsejate poolt antud perioodil 1320 kuni 1621 12 erinevat ürikut. Ja, ja erinevus võib olla ka kogu vaja ja kura vahel on see, et kui kogu on selline üks vabaküla, mida me nimetame Kurakuningatele, oli neid viis. Ja hiljem tuleb veel neid paar tükki juurde kokku seitse. Nii et kui vaadata ja võrrelda veel paralleelselt Kura kuningaid ja koguvama vabasid, siis esimene sarnasus on see, et mõlemad on olnud ordu vasallid alguses. Et kui, kui me teame, et see 1503 teise, sest ta oli Hanscenile antud letting Bergi poolt läänikiri ja selles läänikirjas, siis kohustus ülal pidada ratsut, mis siis oli väike vasalli ja kerge ratsaniku staatuse fikseerimine, kohustus siis Maasilinna foogti väeosas võidelda siis Kuldigas ja ta 1320. aasta üriku, siis on välistatud maad ja antud kohustust kuldida kontuuri juures teenida. Nii et see on esimene sarnasus, sest nad on mõlemad olnud ordu vasallid algselt. Teine huvitav paralleel on postiga kohustus, et kui koguvas oli postiga kohustus kuni 1894. aastani ja see on neile pandud siis enne 1660 üheksandat aastat siis kuldiga puhul pidid ka nemad vedama posti ja nemad vedasid siis Kuldigas piltenesse ja need kohustused on neile pandud siis aastatel 1000 661007 64, siis Kuramaa hertsoginna korraldusel väga selge paralleel. Ja hilisem usuline orientatsioon on ka huvitav, et kui me teame, et 19-l sajandil toimus usuvahetusliikumine ja, ja Eestis õigeusku minek kõige aktiivsem piirkond oli Saaremaa ja Saaremaal kõige aktiivsem piirkond oli Muhu veel siis siis näiteks koguva Teo mehed usku vahetanud, nemad jäid luterlastega. On teada juhtumeid, kus siis kogu välja abiellunud naised võtsid küll õigeusu vastu ja sarnane on ka kuldiga puhul, kus siis kuldiga nii-öelda kura kuningad säilitasid luterlased, nad ei läinud ortodoksi usku üle. Et need on sellised. Võib-olla peamised kolm sellist paralleeli, et kindlasti valdkond vajab veel uurimist. Kura kuningad on samamoodi säilinud, aga nende paljud külad on neid nõukogude aeg täiesti hävinud, et aga ka nendel on selline traditsioon, säilib et nende jaoks oli eelmise, Läti või eelmise Läti iseseisvusajal eraldi seadus veel välja antud. Ja neid peetakse siis otseselt kure laste vanematest ehk kuningatest põlgnevaks. Koguva Hanskine, tema järeltulijad on siis heas mõttes traditsioonidest kinni, pidevad, et on oma usu juurde jäänud, on oma keele juurde jäänud, sest see on ju äärmiselt oluline just nimelt, et nad vasalli staatusesse tõustes või seal kinnistudes ei vaheta. Ta nad keelt ei läinud saksa keele peale üle, jäid eesti keele juurde ja jäid eestlasteks. See on, see on, ma arvan, kõige kõige suuremaid erinevusi võib-olla teistega, et me teame teiste ajaloost, et et ega, ega ju mussad vabadusvõitluse järel või ristisõja järel, mis siin toimus, et need iga eesti ülikud, kes kes võeti vasallidele Taani kuninga poolt teenistusse kui ka teiste maahärrade poolt väga palju lihtsalt sajandite jooksul saksa astusid nii-öelda meie mõistes Saksastusid, kuigi neil kindlasti kakskeelsus säilised, saksa keel oli asjaajamiskeel, ametlik keel, aga, aga paljuski kodune keel oli ikkagi tammede kaudu ka eesti keel siis aga, aga nii-öelda oma olemuselt nad Saksas Sveitsis. Jah, Koguva puhul on hea märkida seda, et nemad ei saksas tunded, nad jäid, jäid nii-öelda eestlast. Nad hoidsid igatpidi kokku, läbi aastasadade on hoidnud kokku. Jah, et hilisematel sajanditel isegi veel rohkem, sellepärast et siis tuli selline sotsiaalne staatus veel eriti välja, kui, kui nii-öelda ülejäänud rahvas ümber nii-öelda eestlased, kes seal elasid, kes siis olid teomehed või täitsid Dio kohustust, siis nii-öelda koguva maavabade järglased otsid väga, väga nagu pingsalt kokku ja ja sest et ainult nii-öelda nende juures õigus ja vabadus, säilised, kui nad abiellusid või lahkusid koguvast, siis nad selle staatuse kaotasid. Nii et selle sellepärast seda, seda anti edasi põlvest põlve ja ja seda peeti tähtsaks. Kui paljud abiellusid väljaspoole Koguva küla? Kui paljud läksid laia ilma? Koguva smuutide puhul on huvitav märkida seda, et tüdrukud sündisid nende suguvõsas rohkem kui mehi, mis on tegelikult vastupidine, alati olnud tavaliselt see nii poisse rohkem kui tüdrukuid. Suunide puhul, vastupidi, on tüdrukute arv olnud suurem kui poiste arv. Ja eks eks see väljarändamine koguvast aktiivsem kui on, on pigem ikkagi lähiküladesse. Ja see on näha alates tegelikult 18 sajandi lõpust 19-l sajandil. Et on isikuid, kes on tulnud ka Tallinna, aga nende arv on väga väike olnud, et peeti ikkagi paremaks olla oma kodu kodupiirkonnas, et see, see arv ei ole olnud väga suur ja peamiselt on jah, kui on külast välja Beljutud, siis on Abelutud Lähiküla piirkonna inimestega. Muhu Koguva küla on väga tugevad sidemed just Kõinastu laiu ka veel, kelle, kellega on nagu väga tugev sugulusside säilinud ja, ja eks seesama staatuse küsimus oli ka sealt jätkuvalt, et ei tahetud ära minna, sest siis kaotati see nii-öelda vaba vaba olek. Kuigi maa vabadel läbi sajandite on jätkuvalt see, et nendel ei olnud liikumispiirang, et nad võisid minna. Kui nad tahtsid, aga, aga ikkagi pigem jäeti külla ja kuna ka naisterahvaid oli rohkem, siis oli palju. Tuleme Liivi sõja juurde tagasi, Asmus ja tema poeg elasid sõja üle ja see on teada. See on teada sellepärast, et, et hilisemates vakku raamatutes ja maaraamatutes ja hingeloendites on on võimalik seda järjepidevust juba tekitada. Et Rasmuse järgi siis on, on Kerstiks sinna tekkinud ja hiljem tema tema poegadel siis siis nii-öelda veel veel täpsemalt saame juba näha Waba talude ja nende nende nii-öelda tekkimist. Et kui me korraks seda genioloogilist poolt vaatame, siis siis kõige-kõigepealt me teamegi nii-öelda kinnitatud aastate arvude järgi, et 1052 on siis meil teadansken 1565, siis on kogu Asmus teada. Asmus tegelikult on aastani 1619, ei tea, võib-olla see on tema poeg juba, kes kannab ka sama nime ja 1627 on siis teada järgmisena talu esindajana Kerstik. Ja 1645 on siis teada On Kerstiga Jürgen ja Tõnis. Ja 1648 sellest ajast me saame juba kindlasti lugeda teisest Hansceni Asmus ürgtalust kujunes siis välja kolm esimest nii-öelda vabatalu nendeks oliks siis Käsperi liin Tõnise Andruse ja tooma et nemad olid esimesed kolm, kolm talu ja siis sajandi lõpus 1698. Me juba juba teame, et sealt on siis Antsu vana talu tekkinud. Et kui veel Koguva külast rääkida, siis võib-olla nii palju, et koguvaschmuulidel oli külas kaheksa põlist vabatalu ja kolm siis sinna juurde kuulus, olid siis teomeeste talukesseonosmoli suguvõsas ja hiljem hilisematel sajanditel peamiselt siis ka 19 sajandi lõpul, 20 sajandi alguses sellest kaheksast põlist alust veel juurdusid siis mitmed väiksed vabadiku kohad, nii et kokku siis Koguva külas oli kaks neli kuni 26 talu. Ja Koguva Smuuli ta poolt võib siis nii palju jah öelda, et et kui, kui me alguses oli anskin, oli siin üksi oma perega ja Osmus, siis 1900 kahekümnendail aastatel elas koguvas circa 100 kuni 120 Smuuli. Nii et päris suur võib täitsa kohest klanniks nimetada, et ühes külas on samanimelisi nii palju. Aga praegu praegu on asi natukene keerulisem, et et me peame vaatama, et kes elavasse veel aastaringselt koguvas ja kes mitte. Et sellisest kaheksast Smuulide põlist alust kolmes elavad smulid. Mõnele on see aastaringne elamine, mõnel on ta pigem suvekodu, üks põlistalu ehk Tooman siis muuseum olemas ja ja, ja ülejäänud neli põlistalu on siis erinevat asjaoludel siis viimase 40 aasta jooksul läinud siis erinevate inimeste kätte, kes siis on, kas ka mõni on ka otseselt olnud suguvõsaga seotud, aga enamus Smuuli nime ei kanna. Kui te nüüd uurite edasi oma suguvõsa lugu, siis kas teil on ka mõni kindel, kindel küsimus, mida te kindlasti lähiajal tahate teada saada kelle nimel te nüüd tegutsete? Seda on jah, raske öelda, sest et hüpotees on mitmeid, et, et mida vaadata, mille nimel tegutseda. Kindlasti, kuna minul on selline Liivi sõja ja ütlema. Ma ei tea, kuidas, kuidas me tänapäeval neid sõdu nimetame, kas siis saja-aastane sõda Kirde-Euroopas või kuidas me siin defineerime siis õppespetsialist ja spetsialistist, et, et kõigil on oma arvamus, kuidas seda nimetada, siis mind huvitab kindlasti selle eelne aeg ja millest tahaks, tahaks rohkem võib-olla infot saada, on tõesti see, see Hansceni lääni kirjaeelne aeg, et seda rohkem natukene uurida. Ja kindlasti, mis mind isiklikult huvitab, on jusse Mõisameeste tegevus ja, ja kus võis Anskend olla aeg ja tema järglased siis sõdida või kelle juures nad olid? Sest me ei tea ju ka siiamaani seda. Et miks Hansceni üldse selle lääni kirja sai, et siin erinevad, mõtled, et küll ta päästis seal ordumeistri uppumissurmast ja jumal teab, mis asjad seal kõik on, mis noh, tõenäoliselt ei vasta tõele, et on niuksed, suguvõsa suguvõsas liikvele läinud jutud et see kindlasti huvitab mind, mis võis sellel eelnevatel olla sellele spetsialiseerunud. Kas suguvõsa legendid ja jutud on kokku ka kogutud? Ütleme niimoodi, et eks ta on erineva erineval tasandil, kindlasti on, et Koguva külajutud on teada, sellist suguvõsapärandit ei ole kirja nagu täielikult konkreetsetel pandud, see seisab ees. Aga eks sama albiinaš Moody raamat, õueringid kajastatud sellist pool mitoloogilist, Koguva külaainelisi nii-öelda kas siis muistendeid või, või lähenemist, et kuidas need inimesed ennast tundsid, nägid, mis oli Nendel külas pühakohad. Teame, et näiteks Käsperi talu õuel on siiamaani maa, haide maalia kivi, eksju, kus inimesed ennast ravimas käisid ja ja nii edasi, et selles mõttes koguvan selline tervikkompleks, kus näeme nii kaunist vana taluarhitektuuri, mis küll peamiselt pärineb 1880 kuni 1930, aga seal on ka vanemaid hooneid, et on, et on aidad aastast 1800 ja 1960 ja ja selline huvitavalt tervikuna, nii hea, kui ta on olnud, on säilinud kogu see kompleks Koguva Hanscenist koguvas muulide suguvõsa esiisast ja tema järeltulijatest rääkis tema enda järeltulija reservkapten Andres parve kaitseväe ühendatud õppeasutuse lektor. Üks lugu, Almiine Smuuli raamat just see kannab pealkirja elupuu. Kaspar oli kaks meetrit pikk, ta rusikas nagu vaese mehe saun. Ta võttis naiseks rõõda ja rõõm sünnitas Aadu Antsu ja ruudu. Ja Kaspar suri noore mehena ega teadnud elamise vaevast. Ja Ants läks ära ja tuli tagasi diisikuga ja istus kadaka alla maha ja suri. Ja Aadu istutas tammetoa ligi ja ütles, kes selle tamme maha raiub. Ja võttis naiseks ingli, kes käis kaheksateistkümnendat eluaastat. Ja ingel sünnitas Jüri-Jaani ja ruudu, kes surid Rõugetesse. Ingel tõi ilmale veel ingli kaksikud Aadu ja Mare. Jeriste ja ingel tõusis keskööl ja veri ei jäänud pidama ja ta heitis hinge. Ja riste suri kaheksapäiselt, sest tamm oli kasvama läinud. Ja Aadu heitis leedu juurde ja võttis ta teiseks naiseks. Ja eed sünnitas Joosepi, Jürgeni ja madise. Ja eed, Joosep, Jürgen ja Madis surid kõhutõppe. Õpeta mulle seda elamise teed. Kolmandaks, naiseks tuli Aadule Kadri Kõinastu laiult ja Aadu elas 79 aastat ja ta päevad olid pikad ja vanad ja Kadri vaikis ja vaatas hommikust õhtuni Kõinastu poole. Ja noor Aadu, kosis Liina, kes suri nurgavoodis. Kas mitte varjusurmas, teda ei maetud, kas laps ei sündinud kirstus? Teiseks naiseks tuli Aadule Juula, kes sünnitas Liliani ja kui laps kahe aastaseks sai, suri ema diisikusse ses talus, kus tamm toa ligi on viletsad naised. Aadot vaevas luupainaja ja ta võttis kolmandaks naiseks Aki Liina, sest tal olid pikad juuksed jakki. Liina sünnitas Kaspari ja Saalomoni, kes suri kahenädalaselt. Sündisid veel Albert, Elisa ja Jürgen. Ja Kaspar läks kodunt välja ja suri, sest ta süda oli igatsenud surma ja ihust kerkinud muhud. Mehed, kes Kaspari talust välja lähevad, saavad õnnetuks ja naised, kes sinna jäävad, hakkavad kiduma. Ja Elisa hing sai haigeks ja ta läks ära. Minge teele, minge üle v ja mehed jäid, sest tamm kasvas tugevaks ja kõrgeks. Koguva Hansceni järeltulija Juhan Smuuli loomingut Eesti tuntud näitlejate esituses ja teda ennast kimas saab kuulata saate Eesti lugu kodulehelt aga Juhan Smuuli ja muhulaste huumorist ja elurõõmust nüüd osa kõik Andrese ja Aadu duetti operetist muhulaste imelikud juhtumised, sõnade autori Juhan Smuul, helilooja Arne Oit esitasid 1962. aastal Estonia bass Ervin kärbet ja bariton Endel Pärn. Joome. Otata ärkus vastab neile. Mu. Ajad oinas üles mureidasi hoidnud.