Ründame koos Hendrik Relve. Ühes Vanuatu saarestiku avasaates oli juttu sellest, et miks van vaato eriline on, miks ta rännumehi tõmbab milline on sealne loodus. Ja nüüd mõtleme sellele, et kuidas Vanuatu põlisrahvas läbi ajaloo keerdkäikude tänasesse päeva on jõudnud on üks väga huvitav, lausa intrigeeriv fakt. Nimelt, et korraldas üks globaalset heaolu uuriv organisatsioon nimega New Economics Foundation 2006. aastal üle maailma riikide kodanikele taasküsitluse ja uurimuse. Millise riigi kodanik, kui ta on kõige õnnelikumad ja tulemus oli, et maailma kõige õnnelikum rahvas elab vanu vaatol. Ja muidugi selline teade tekitas palju kära, palju kriitikat, et kuidas saab mingi Okeaania pärapõrgus asuv arengumaa kodanik olla õnnelik on, kui on üks norralasest või sakslasest heaoluriigi kodanik? No see on niisugune vaieldav asi ja võibki vaidlema jääda, et see on ju seesama teema, et kes on õnnelik, mis on õnn. Ja siis võib alati küsida, et kas keegi teab ühte ja kõigutamatut valemit, mille järgi õnne mõõta. Selle laulu salvestasin Vanuatul eelmise aasta lõpus ühes täiesti tavalises külas õhtusele ajal. Ja ega see tegelikult ei olegi laul, see on tantsul laul. Ja kui nüüd kujutleda silmade ette, et kuidas see käis, oli üks suur plats keset küla tolmune plats ja seal olid siis naised omaette rihmas mehed oma etterühmas, lapsed oma etterühmas. Ja seal nad siis tantsisid ja laulsid. Riided olid inimestel seljas hästi kirevad, teistpidi napid naised kandsid niisugusi rohuseelikuid. Meeste laste ülakehad olid päris paljad. Kõik see rahvas oli paljajalu. Rütmi saad niimoodi, et löödi palja jalatallaga otse vastu maad põrutada. Nii et tolm lendas ja see tantsuhoog oli vägev, vahepeal seguneti tantsuhoos, siis mindi jälle lahku. Ja kui selle hääletooni peale mõelda, kuidas inimesed ennast väljendavad no siis on küll selge, et et kui nad ei ole mitte just õnnelikud, siis igal juhul olnud siiralt rõõmsad ja, ja täis elujõudu. Ja noh, mõni skeptiline turist, kes on käinud mõnes maailmaturistid, oli paigas, võib siis skeptiliselt öelda, et no küll me teame, et miks nad nii rõõmsad on. Turistid tulid külasse ja maksavad palju raha esinemise eest. Ei ole see asi nii lihtne, vähemalt sellel Vanuatu saarel, kus mina olin rannal nimelt seal on ikka niimoodi. Kõrvalisemates külades tervitatakse kõiki külalisi, kes sinna tulevad, kellel pole kiiret, kes kavatsevad pikemalt külasse jääda, inimestega suhelda. Ja tanalaste suhtumine rahasse on niimoodi, et raha võib ju anda. Ega see paha idee, aga raha ei ole küll mingil juhul määrav. Määrav on ikka see, et kui tuleb kauge külaline, siis tuleb teda vana kombe kohaselt tervitada ja see käib just niimoodi ühise laulu ja tantsuga. Ja tegelikult Vanuatu, niisugustes külades, kus need traditsioonid siiamaani elus on, tantsitakse ikka tihti ka siis, kui külalisi pole, enamasti õhtusel ajal, põhjendused on viga, sugu erinevad, vahel need on lausa ettekäänded, et tantsu ja laulu lüüa. Aga lihtsalt Ta on tore koos tantsida ja laulda, see ühendab, annab rõõmu ja seda ei tehta mitte mingil juhul selleks, et, et kellelegi esineda. No see nato küla, kus laul käis või üldse niisugused traditsioonilised vanad külad, millised nad välja näevad. Tüüpiline küla on niisugune, et eluhooned on sellised neljakandilised rohust või Niinest punutud madalad onnid. Ja nad seisavad vaiadel tuul alt läbi puhuks ja majja igasugu soovimatuid elukaid ei roniks. Ja ümber selle onni aiake. Seal kasvab mingeid söödavaid taimi, söödavate viljadega puid ja siis jalutab seal mõni kana või kukk või pisike koer, koerad on seal väikest kasvu ja siis on eri vanusega sigu, neid on vahel õige palju, nad kõnnivad vabalt ringi ja sead on van vaatolaste kultuuris kahtlemata kõige tähtsamad koduloomad. Nendest räägime täitsa omaette saates pikemalt üks kord edaspidi. Ja selles külas niukses tavalises külas on väga tihti kusagil seal küla keskel üks hiigelsuur laia võrraline viigipuu ja tal on hästi jäme tüvi, vägevad juured ja seal istub alati mingi seltskond inimesi ka kõige palavamal ajal. Seal nad lihtsalt istuvad, ajavad juttu. Ja mõnikord, kui on vaja pidada külakoosolekuid, siis kogunetakse Kaaesselle viigi ümber ja veel on üks tähtis koht, palun vaata külas, see on nakkamal. Aga mall see niisugune plats, kus peetakse erilist igaõhtust, rituaali sellest võtavad osa kõik küla mehed ja see on ka niide dist osa Vanuatu lastekultuurist, sellel peatume ka ükskord edaspidi erisaates. Süüa tehakse tavaliselt kusagil rohtonnis, seal eluhoone kõrval korstent seal muidugi pole, suits käib välja loomulikest pragudest sees on ta üsna tahmunud. Ja muidugi ei ole selles tüüpilises Vanoto külas elektrit. Ja vahel pannakse küll mõni jõukam inimene paneb käima mingi bensiini või diisliga töötav generaator, tor nii paariks tunniks. Palju sõda ei raatsite kasutada, sest bensiin ja diisel on Manotolase jaoks, aga kallis muide isegi eurooplase jaoks päris kallis. Ja kui ei ole nii palju elektrit, siis muidugi ei ole ka telekat vanatulaste külades vahel mingisugused krõbisevad, vanad raadio loksud, mis patareidega võtavad, neid ikka on. Ja sa ei näe ka nendes külades autot või mootorratast. Seda lihtsalt ei jõuta pidada. Ja pole isegi jalgratta. Sest ega üldse mingit sõidukit siis tonatolane liigub alati jala. Ja samamoodi on ta olnud ja liikunud varem aastat tagasi 20 aastat tagasi 50 aastat tagasi, isegi 100 aastat tagasi. See on nüüd siis Vanuatu laste õhtune tervituslaul külarahva poolt ja ma arvan, et õige samasugust tantsu-laulu võisin kuulda ka mitusada aastat tagasi. Sest nagu Vanoatolased ütlevad, see on meile kombeks. Üks ja meie oleme siin saartel elanud mäletamatutest aegadest. Ajaloolased muidugi tahavad olla täpsemad ja nemad ütlevad, et esimesed inimesed jõudsid vanu Ottole kusagil 4000 aastat tagasi. Igal juhul varem kui näiteks siin naaber saarestikule Uscaledooniasse ja vist tulid nad siia kõigepealt sellepärast, et siin on nii kergem elatist hankida. Peeti väikseid põllu lapikesi kasvatati natuke koduloomi, olulist lisaelatist andis kalapüük ja nõnda see elu käis lausa aastatuhandeid ja Uus-Kaledoonia-sse jõudma ja alles siis, kui Vanuatu oli juba täielikult asustatud mitusada aastat hiljem. Ja kuidas siis Euroopa meresõitjad seda saarestikku enda jaoks avastasid? Noh, ajalooliste ürikute järgi oli siis esimene Euroopa meresõit ja kes jõudis üks Hispaania laev, Hispaania kapten. Ja Ta jõudis siia aastal 1606 seal ju aeg, kui üldse eurooplastel maakerast oli väga udune ettekujutus. Ameerikast ei olnud selget pilti vaiksest ookeanist, ei olnud selget pilti. See laev oli startinud kusagil Peruu rannikul, et kuude kaupa kuus kuud olnud vaiksel ookeanil ja siis järsku nähti maad täiesti juhuslikult. Ja kuna tol ajal oldi veendunud, et kusagil siin tohututes veteavarustes peab olema mingisugune hiigelsuur manner, keegi polnud seda näinud, aga nimi oli talle ette pandud, see nimi oli siis perra Austraalis. Siis see Hispaania laeva kapten oli kohe kindel, et see ongi see manner, mille tema on avastanud ja tabani sellele pidulikku pikka nime. See on siis terra Austraalist del espiriitus, antu. Ja hiljem, kui selgus, et tegemist on ikkagi saarega siis sellele saarele jäi ikkagi see nimi alles espiriitu Santo. Ja seal see on siiamaani. Ja teistpidi, see on ainus jälg, mille Hispaania meresõitjad üldse Vanoatule jätsid. Ja siis kulus ilmatu pikk aeg, tervelt 150 aastat, enne kui siia sattus siis uus Euroopa mere sõita. Seekord oli seal prantslane ja laevakapteniks oli aadlimees. Tema nimi oli Lui Antonde puugan, vill. Ja tema oli tegelikult niisugune teenekas ja tõsine maadeuurija. Tema nime järgi on isegi pahandada Haanjas ühele saarele nimi. Aga siin tul uuris ta läbi ikka päris mitu saart. Ja osalt tänu temale said Vanuatu teks esimesteks kolonisaatorid näiteks prantslased. Siit ei läinud enam palju aega vähem kui 20 aastat. 1774 oli kohal siis inglise legendaarne kapten Tseemsku ja tema uuris Vanuatu veelgi põhjalikumalt ja pani saartele nimed. Ja osa nendest saarte nimedest on jäänud siiamaani alles näiteks Danna Viru mango või ambrimm või Sepert i lend. Ja kogu sellele saarestikule andis ka kapten kokk nime. Nimeks andis ta New härbiits, ehk siis eesti keeles uus herbiidid. Noh, see on siis ju teadagi Šotimaa läänerannikul asuv saarestik ja see nimise uuserbiidid, see jäi Vanuatu ametlikuks nimeks kogu koloniaalaja. Ja siitpeale hakkasid siis saarestiku koloniseerimaga inglased edasi, kas ajalugu? No õige sarnaselt naaber saarestikule, mäletate, kolonistid raiusid neid sandlipuumetsi, mille puit Ta oli hästi kallis. Püüti poolvägisi laevadele kohalikku rahvast, viidi neid kusagile mujale töödele Istandikesse ja, ja niimoodi, kas ja nüüd erinevus uskele tooniast tekkis Vanuatu ajaloos siis kuskil alles 19. sajandi lõpupoole kui oli juhtunud niimoodi, et prantslased ja inglased enam ei saanud kuidagi kokku peale, et kellele siis need saared ikka kuuluvad. Äärepealt oleks ikka sõjaks läinud. Lõpuks alles 20. sajandi alguses 1906 lepiti kokku. Teeme nii, et saared kuuluvad võrdselt nii Prantsusmaale kui Inglismaale ja kehtestati eriskummaline koloniaalne kaksikvalitsus sellises paralleelselt inglise ja prantsuse keelne. Ja see oli ikka õie imelik. Näiteks politsei oli siis prantsuse politsei ja inglise politsei, kumbki tegutses oma määruste järgi. Mõlemal olid näiteks erinevad liiklusreeglid prantslastel, parempoolne, inglastel vasakpoolne ja, ja kuidas nad siis üldse hakkama said. Põhjus oli vist see, et, et autosid Uus-Kaledoonia peaaegu ei liikunud, aga segadust palju kohalikud ei saanud eriti millestki aru. Pidasid vahel peenikest naeru, näiteks Vanuatu laste oli täpselt teada, et kui juba sind vangi pannakse, siis siis teadma, et inglise vanglad on, on rangemad aga seal koheldakse jälle lange inimlikumalt. Aga kui sa satud prantsuse vanglasse, siis on jälle seal olud ebamugavamad. Aga et on seal parem. Nii et tuleb olla sattuda õigesse vanglasse vastavalt sellele, mida sa siis sobivaks pead. Ja kõik see imelik seis kestis tegelikult välja kuni teise maailmasõjani. Ja siis teise maailmasõja keeristes. Kui ameeriklased sõdisid jaapanlastega vaiksel ookeanil siis jõudsid 1942. aastal anatule ameeriklaste armee üksused ja neid tulisena palju. Nad ehitasid väga suuri sõjaväebaase, neil oli vaja abiehitusel, nad värbasid kümneid tuhandeid kohalikke inimesi, ehitustele kohtlesid neid inimesi erinevalt kolonisaatoritest, inimlikult võrdväärsena andsid tasuks igasuguseid toredaid asju, mida neil paistis lõputult olevat. Ja võiks mõjus Vanuatu lastele niisuguse ilmutisena, sest väga paljud nendest olid ikkagi elanud siiamaani täiesti rahulikku tsivilisatsioonist, mõjutamata elu ja nüüd korraga otsekontaktis kõige moodsama tsivilisatsiooniga. Sest meeriklastel olid ju nisukesed, imelised vidinad, taskunoad, taskukellad, igasuguseid pudi-padi värki, mida nad ka üsna lahkesti kohalikele jagasid. Ja siis olid neil hiigelsuured lennukid ja kohutavalt vägevad laevad. Täiesti niisugune ulmeline pilt. Vanaatolastele tundus, et see kõik täiesti üleloomulik, mida nad näevad ja see lõi täitsa mingis mõttes nende maailmapildiga kõvasti sassi. Ja ameeriklased tulid ja läksid, aga tulemus oli see, et paljudel Vanuatu saartel tekkisid sellest otsekontaktist niuksed eriskummalised usulahud tõesti põnevad ja maailmas ainulaadsed. Need on nii erilised, et nendele pühendame ka päris omaette saate edaspidi. Aga siis, kui teine maailmasõda oli läbi, hakkasid siin Manoatul gaasis puhuma vabamad tuuled. Ja see vabadus tähendas seda, et esiteks kolonialismi lõõg nagu andis järele. Ja teistpidi tekkis põlisrahva hulgast selliseid poliitilisi juhte, kes kes tahtsid ja oskasid kaasa rääkida kida saarte arengus. Ja umbes sel ajal kusagil, ütleme kuuekümnendatel, 1900 kuuekümnendatel läks väga teravaks siin see maa küsimus. Kolonisaatoritele oli asi tundunud alati väga lihtne, need kuuluvad meile. Meie neid ostame, meie neid müüme ja kohalikud kogukonnad, kes olid tugevad, säilitanud oma tervikliku õigluse mõiste ja, ja muud iidsed seadused, millest nad alati olid kinni pidanud. Nemad olid jälle täis eriti kindlad, et kuidas saab maa kuuluda võõrastele. Et maha saab ju kuuluda ainult nendele, kes siin on elanud, kes on põlisrahvas ja see on nende põlismaa. Ja seal see niisugune tõsine poliitiline võitlus käis. Ja üks tähtis hetk võib-olla Vanuatu ajaloo jaoks oli see, et 1971 aastal suutsid juba too rahva hulgast välja tulnud poliitikud esitada täiesti poliitiliselt sihukese korrektse avalduse ÜRO-le, kus avalikus kirjas paluti vanu Aatule ise seisust. Nad muidugi iseseisvust ei saanud aga see inglaste prantslast veider kaksikvalitsus, sellel oli ka selge, et, et nende valitsusaeg on läbi saamas ja õieti nad lubasid siis ise kaheksa aastat hiljem, 1979 korraldada saarestikul vabad valimised. Tõesti vabad valimised, kõik Vanoatulased said sellest osaleda ja tulemust võib ette arvata. Loomulikult võitis kohalikku rahvast esindav partei, selle nimi oli Vanua aku. Ja, ja see rahvuspartei loomulikult tahtis silmapilk koolutada Vanuatu iseseisvaks riigiks. Mõnedel saarestiku saartel oli küll ka nii, et, et seal inimesed pooldasid hoopis näiteks prantsuse koloniaalvõime, sest see kohalik rahvuspartei, siin see vanu aku, see oli tegelikult niisugune hästi käremeelne ja äärmuslik ja prantslased, vastupidi, olid sellised leebed. Nad olid juba hakanud tõsiselt toetama kohaliku haridust, tervishoidu, rahva heaolu, leidus päris palju põlisinimesi, kes ütlesid, et tegelikult prantslased on meile palju paremad juhtijad kui, kui meie kohalik rahvuslik partei. Aga noh, üldiselt ikkagi toetati rohkem seda oma rahvaparteid ja ja 1980 30. juuli oli siis see tähtis päev, kui kuulutati välja Vanuatu vabariik loodi lääne mudelite järgi täitsa niisuguste kraatlike parlamentaarsete reeglitega vabariik. Ja, ja teistpidi taheti siin riigis siis seda ühendada nende hästi vanade traditsioonidega, mida see nii van vaatu põlisrahvas siin alas Ta oli järginud ja, ja mis olid siiamaani vägagi elujõulised. Ja nüüd püüti need kaks nagu nagu kokku panna ja noh, üks näiteks tulemus oli siin, et, et kogu maa kuulutati nende kohalike kogukondade omandiks, kes seal piirkonnas asusid ja see kuulutati täiesti võõrandamata omandiks. See on tõesti tõsi, et et siiamaani saavad näiteks välismaalased van vaatol maad liisida aga mitte osta. Et seda peavad otsustama siis kohalikud kogukonnad, et kas nad liisivad välja neid maid, aga omanikud on ikkagi nemad. Ja teiseks ikkagi anatu riik kindlasti siiamaani aga ametlikult ja niimoodi avalikult kuulutab, et Vanuatu laste traditsioonid nende kombed, nende pärimuskultuur, et seda tuleb hoida ja sellest tuleb kinni hoida. No nüüd sellest iseseisvuse väljakuulutamisest on möödas praeguseks üle 30 aasta. Kui mõelda, siis selle vabariigi iseseisvus on kestnud nüüd siis 10 aastat kauemgi kui Eestis. Et kuidas siis läinud on või kuidas vabadusel maitsenud. Noh, ega ta nii magus ei ole enam, kui algul tundus, alguses 10 aastat kulges see areng päris kenasti ja stabiilselt paremuse poole, aga järgmisel aastakümnel vot siis lahvatasid terve rida väga suuri skandaale ja need olid seotud just Vanuatu poliitilise ladviku ka. Ja noh, sealt tulid välja lihtsalt, et niisugused väga ulatuslikud finantstehingud kui mingisugused väga tuntud poliitjuhid olid sõlminud salajasi lepp täid mingite fondide ja organisatsioonidega ja ja nende kaudu kühveldanud isiklikes taskutesse. Ega pööraseid summasid ja skandaalide aeg raputas Natot kõvast ja ja ega ausalt öeldes sellest päris üle pole saada ka need viimased viis aastat on jälle kulgenud natukene stabiilsemat. Ja üldiselt võib nii öelda, et, et selle riigi poliitilises ja majanduslikus elus ei ole küll kaugeltki kõik praegu hästi. Aga, aga kindel on küll see, et traditsioonilised kogukonnad on selles riigis au sees ja kohalikud inimesed ei järgi neid mitte selleks, et, et vaated meil kunagi olid niisugused kombed ja nüüd me tahame neid elustada. Ei, nad on nendest alati kinni pidanud nendest komme, sest rituaalidest ja nad lihtsalt jätkavad neid. Nii et, et kui siin näiteks turistid satuvadki nendele kohalikele rituaalidele või festivalidele siis neid ei esitata tegelikult esinemiseks, seda ei tehta selleks, et endale elatist teenida. Noh, üldiselt on see Vanuatul niimoodi muidugi on niisugusi piirkondi, kus on teisiti näiteks seesama saar, kus asub pealinn Port Vila son vaatesaar, et seal on küll päris palju ka niisugust kommertsturistliku esinemist. Aga kaugematel saartel tõesti kogukondlik eluviis on tervikuna püsinud. Ja seda ma sealt otsima läksin ja seda ma ka sealt leidsin. Ja kui nüüd hästi lihtsalt küsida, et kuidas sa siis ära tunned, et mis on siis ehe ja mis ei ole ehe? No kui sa näiteks lähed mingisse juhuslikku natu külasse esimese pilguga nad üsna sarnased ikka need pisikesed hütikesed punutud Niinast või rohust või must kättesaadavast materjalist vahel on seal isegi kopp plekki. Ja siis need inimeste välimust, neil on ikkagi mingid hilbud tänapäeval kindlasti seljas, need on vahel värvilised hästi kirevat, teinekord üsna kulunud. Et väliselt on need kõik ühtemoodi. Aga mina küll õppisin seda vahet tegema selle järgi, et kui sa kõnnid mingist külast läbi, et, et kuidas kohalikud sinusse suhtuvad. Ja, ja see niisugune õige sihukene, terve küla minu jaoks oli siis see, et et kui sa lähed sealt külast läbi, inimesed näevad sind ja Nad teretavad sind väga rõõmsalt ja siiralt, aga nad ei tule sulle juurde, nad ei tule sinuga tutvust sobitama või, või midagi manguma? Niisugust asja ei ole? Tahad, mine edasi. Aga kui sa ei taha ja tahad suhelda, siis palun väga, me oleme nõus. Ja suhtlemine on selles mõttes lihtne, et enamikus Vanuatu külades leidub alati keegi, enamasti keegi mees, noorem mees, kes on laiemalt ringi liik, kui nad ja oskab päris hästi inglise keelt. Tema tuleb hea meelega tõlgiks ja siis ajad seal juttu ja aeg läheb tõesti nobedalt, nii et võid tunde olla seal ja ei pane tähelegi. Ja, ja muidugi tekib niisugune hästi lahe tunne. Ja siin tekib niisugune tunne, et siia võikski ju jääda kasvõi ööseks. Tõepoolest nii hea on olla. Muidugi sa pead pidama teatud viisakuskommetest kinni, et see on lihtsalt rännumehe kogemus, et sa ei ole liiga peale kiv või ei kipu kohe hoonetesse sisse ronima ja fotoaparaadiga küsima. Et, et kui sa oled, käitud niimoodi aupaklikult ja, ja peetult ja, ja rahulikult siis siis võid jääda ja kohalikel pole selle vastu midagi. Ja pealegi kui tahad, sest nii on külalisi alati vastuvõetav. Ja kõige selgemini ja kindlamini sa saad aru, et see külakogukond on tõesti elujõuline, eluterve sa saad sellest aru isegi mitte mitte jutu järgi, vaid, vaid inimeste ole, kui järgi nende nende käitumise järgi nende näoilmete järgi nende, nende naeratuse järgi see on, see on ikka, seda ei saa teeselda, see lihtsalt on. Ja, ja siis tekibki niisugune kahtlus, et, et see 2006. aasta maailma rahvaste ja riikide uurimus. Et kus selgus, et Fanoatolased on maailma kõige õnnelikum rahvas, et järsku ongi niimoodi. Ja see on see, mis, mis tõmbab Vanaatule kindlasti. Et seal on nagu mingi saladus siis õnneliku elu saladus, see kõlab natukene banaalselt. Aga, aga noh, siis võib muidugi mõelda, et mis see õnn, et saan sellepärast et seesama uurimus mis tehti, seal ei uurita muide üldse seda, et kui rikas või vaene keegi kodanik kusagil maailma otsas on, see jäeti täiesti mängust välja. Vaid üks tähtis niisugune mõõdupuu oli hoopiski see, et milline on nende inimeste ökoloogiline jalajälg, mille nad oma elus siia maha jätavad, ehk siis teiste sõnadega lihtsamalt. Et kui inimene elab ära maaelu, et kas ta jätab oma lastele ja lapselastele lastele parema või halvema keskkonna, vot see oli üks oluline mõõdupuu ja noh, selle järgi on Vanuatu maailmas väga tugeval kohal. Ja teiseks see kõige tähtsamaks mõõdupuuks oli selles uurimuses, et kuidas inimesed iseenda eluga rahul olnud, see on, see on väga tähtis, et, et siis küsitud ei uuritud üldse seda, et palju sa teenid või, või kuidas kindlustatud oled. Vaadet, mis tunne sul on, et, et, et kuidas sulle tundub, et kas sa elad head täisväärtuslikku elu, vot niisugune küsimus. Ja vanu Atulasele tundub kõigutamatult, et minu elu on elamist väärt. Et see on täisväärtuslik. Selline oli siis arutelu Vanuatu põlisrahva mineviku ja oleviku üle ja selle üle, kuidas näeb välja eluterve kogukond. Järgmises saates vaatame, milline on siis tänapäevane Vanuatu, kuidas ta paistab siis, kui päriselt lähedki sinna huvireisijana ja et kuidas sa siis Vanoatul hakkama saada. Rändame koos Hendrik Relvega.