Päris väikse lapsena nukkudega mängisin, siis mul on meeles selline hetk, et ma ei mõelnud kunagi selle peale, et nad on mu lapsed, aga külmul oli väga konkreetne teadmine sellest, et nemad täiesti iseseisvad olendid, kes öösel elavad oma elu ja päeval, mina pean nendega käituma väga hästi, sest et muidu mine tea, mis muidu saab. Lastele oma neid ei võtnud. Millised on sinu mälestused? Sina lapsena ja suhted oma emaga? Siin ma mäletan tegelikult rohkem ennast. Ma mäletan ennast ilmselt seetõttu, et ma praegu päris paljusid oma laste ja enda suhteid ikkagi niimoodi kannan üle ja mõtlen läbi. Ja ma mäletan seda, et ma olin laps, ma olin ikka üks paras kaak selles mõttes, et, et mul on ka vend ja ilmselt ma käitusin oma vennast tunduvalt hullemini kui, kui kui võiks tüdrukult eeldada. Aga ema suhtes ma, see on huvitav see, et, et ma tegelikult mäletan väga väikeseid ja väga suhteliselt tähendusetuid kilde oma emast. Aga praeguseks tundena on ta arenenud ikka ikka noh, selle tunde. Nii et minu ema minu jaoks on, on ühel tasandil ikkagi kõige olulisem inimene. Millised tunded ja mõtted on sul meeles sellest ajast, kui sa lapsi ootasid? Veel ei olnud, ema aga kohe-kohe olid emaks saamas ehivate emana ma ennast ei osanud veel tunda, vuntsi, sääst suure paksu Maugule ja kes siis kingapaelu kinni panna ega, ega teha ühtegi asjalikku liigutust. Aga mida ma mäletan? Mäletan seda, et, et ma elasin ikkagi täiesti siuksesse müstilisest maailmas, kui ma mõtlesin selle peale, mis minu sees toimub ja mäletan konkreetselt ka seda, et siis, kui ma olin need lapsed niimoodi oma käte peale saanud, siis ma ei suutnud ära imestada seda, et kuidas needsamad pisikesed inimesed kõigi oma varvaste ja, ja kõige muuga minu kõhus on, oligi seesama müstiline tunne, on siin nüüd realiseerunud, et neid kahte asja kokku ei saanud kuidagi viidud. See ongi nii suur sündmus, et võtab aega ja nõuab kohanemist. Missugused muutused sinu maailmas toimusid, kui sa ühtäkki olidki ema? Nüüd, kui ma seda analüüsinud niimoodi tagantjärele, siis ma võin öelda ilmselt, et see rolli muutus saamine ühtäkki emaks. Oli see, mis minu enda kõik maailmavaatelised tõekspidamisega seotud asjad nagu setitas teatud pesadesse, et nagu varem oli pidev liikumine kõikides asjades pidev vajadus otsida midagi uut, siis ühtäkki enam ei olnud vajadust otsida uut, ühtäkki oli vaja hakata tegelema mingi väga konkreetse igapäevaselt tegevusega ja siis, kui ma asjadega nagu mõtlemise ja mõtestamise tasandil tegelesin, siis pigem mind huvitas see, kuidas seda on kogu aeg tehtud ja, ja siis ma hakkasin ka rohkem enda ja oma ema suhte peale mõtlema. Kas sina sellist suurt suurt armastuse tunnet ei mäletagi, on need pisikesed, väikesed armsad beebikesed, sinul küll, kaks, mis, mis tähendas sulle ju topeltkoormust igas mõttes. Aga nad on siin, elus-terved, rõõmsad, vajamas sind igal viimsel kui hetkel suure armastuse tunne, et sul on osaks saanud midagi uskumatut midagi väga väärtuslikku, et sina oled just välja valitud. Seda tunnet mäletan ma küll ja seda tunnet mäletan ma, ja kui sa praegu niimoodi küsisid, siis mul tuli selline seos. Et kui päris aus olla, siis hetkel see armastuse tunne oma laste suhtes ei ole ju kogu aeg üheselt tajutav. Ta on enamasti ju kuskil alateadvuses olemas, aga, aga sellised tugeva ja muidugi natuke valusa maigulisi armastusena nagu siis, kui sa neid imeväikseid abituid beebisid, niimoodi käes hoiad ja tunned, et sina ja tema, et see on midagi erilist. Et seda nagu enam ei tunne, aga tunned siis, kui lapsed magavad. Huvitav, et kas sellel on mingi seos on, kui nad on siuksed, abitud, magavatena ka siuksed, abitud või teine asi, kui nad on natuke eemal ja sa tegelikult nii päris täpselt ei tea, kus ja mis nad parasjagu on, vot siis nad on ka siuksed, siis tunned ka seda, seda siukest kripeldavad tunnet sees. Kuidas sina tulid toime eneseajajaotusega? Ja noh, see on selline potsatamine korralikult, kas siis jalgade läbi, taguotsale, kuhu iganes, kui sa siis oled sellest rõõmutuhinas ja kõigest muust ja no ikka see esimene periood, mingi rõõmu rõõmus periood tegelikult ei ole, tagantjärgi mõtled, siis tulevad meelde need rõõmsamad hetked, aga sellel hetkel ikkagi on, saad magamata, sul on kaka kahe lapsega oli veel see, et ei olnud ühtegi hetke, kus sa ei pidanud nendega tegelema terve päev, iga sekund, kogu aeg oli vaja nendega tegeleda. Et siis ma küll mäletan seda, et mingitel hetkedel, kus ema mulle nagu natuke puhkust andsid ja sai tunda seda endaga olemise tunnet et see, see natuke nagu kaotusvalule või ehmatava reaalsuse tajumise, need nüüd algab see eluperiood, kus ei olegi enam võimalik lahutada ennast kellestki teisest, vaid sa oledki nagu kogu aeg täiesti aheldatud kellelegi tahte, kellelegi tegemistega, et see on täitsa tõsiseltvõetav ja ehmatamapanev tundre ei olegi enam minu aega ei ole. Mis sind veel üllatas? Ega siis vist nii väga palju asju üllatanudki, aga, aga nüüd, kui ma tegelen lastega, kes on juba päris noh, inimesed, koolilapsed ja lasteaialapsed, et nüüd on mind üllatama hakanud see, et nad ei ole niivõrd minu lapsed kogu aeg. Ja et ema olen ma ikkagi mingites väga konkreetsetes rollides. Ema olen ma siis, kui ma jagan keelde käskusid, karistan, kontrollin kindlasti ka nendel hetkedel, kui, kui, siis tõesti tunned, et oh, olengi ema. Aga, aga üldjuhul ja muidu minu lapsed on suurema osa ajast minuga kaaslased lihtsalt, et ma ei tegele pidevalt rõhut selle rõhutamisega, et sina oled laps ja mina olen ema, vaid nad on kaaslased. Ja vot see on teatavat sorti üllatus praeguses hetkes. Ma arvan, et neid üllatusena, Ülle küll tulemas. Kuidas nemad sind kaaslasena tajuvad? Logisse ta teab? Ega tegelikult ei teagi, äkki olen pidev kontrolliv silm nende jaoks, aga ma loodan, et mitte, sest et kuidagi on nii sattunud, et et noh, hoolimata selle argi vajadustest olla kontrolliv silm on meil tekkinud päris päris tihti neid hetki, kus me vajame seda mõtete jagamise momenti ja nendel hetkedel tunned, et et sul on mõttekaaslased, et sul ei ole mitte need lapsed, keda sa pead nagu nende esmavajadusi rahuldama, vaid et tõepoolest need on su mõttega kaaslased ja, ja, ja ühe võrratult imeväärse tundena ma ikkagi tunnen seda tunnet, kui, kui need mõtted, mida mina praegu siin olles käinud väga pika tee enda arvates oma oma, selle mõttemaailm on jõudmiseni minu mõtted haakuvad minu lastemõtetega. Vaat siis need hetked panevad mind küll mõnikord niimoodi sisemise värina fantaseerima teemal, et kuhu võivad areneda edasi nende mõtted 32 aasta jooksul, kui teatavat sorti aluspind on meil ühine praegu. See on minu jaoks siukene. Siuke võrratu hetk, mida mäletad oma lapsepõlvest, suhetest emaga, kui sa juba olid suurem ja mitte selline hakk, nagu sa ennem ütlesid kõik see eelne aeg täiskasvanuks saamisel. Mul tuleb sellega seoses meelde, eks raadiosaade sai tehtud emadepäevaks raadiosaade, kus Me kirjutasime ja pärast lugesime ette oma mõtteid emadele. Mul on see kodus, isa lindistas mul seda tookord ja lasi mul alles hiljuti kuulata. Ja siis ma kuulsin seda ja ilmselt me olime mingit keskkoolitüdrukut, kui seda seal lugesime. Ja seal ma ütlen kõige muu lõpuks, kus ma ka analüüsin seda, et ma ei ole olnud kõige parem laps, aga ma ütlen kõige lõpuks seda. Ära muretse kogu aeg nii palju, et vot kuskilt maalt, kus sa juba oled nagu enam-vähem ise hakkab tulema ema puhul see tunne, et mis asja tal on kogu aeg vaja muretseda selle pärast, mida ma teen. Et nüüd, kui ma olen ema, mu, vot see iseenesestmõistetavalt tunnen muret selle selle suhtes, mida mu lapsed teevad ka siis, kui nad ei ole mul silma all. Aga vot seda ma mäletan, et, et noh see oli kuidagi natukene kuru või natuke nagu piirav ja tüütab praegu ma saan aru sellest nagu ükskord ühest võist isegi seal selle raadiosaate lõpus ütlen ka seda, et tuleb endale kõrva taha panna see tulevases ema rollis olemiseks, et kogu aeg muretseda. Aga ei, milliseid ema nõuandeid või tõekspidamisi, mis ikka perest peresse niimoodi põlvest põlve edasi antakse, sina oled oma ellu kaasa võtnud, kas emalt või vanaemadelt esiemadelt? Niimoodi ma ei oskagi neid lahterdada, neid teadmisi, aga niisugune kogemusena on lihtsalt see, et kohal olemine. Et sa mitte ei lükka eemale või ei põhjenda, et ei saa, ei taha, kuigi kuigi ma ikkagi teen seda, aga teadmisena on tulnud see, et seda võiks mitte teha. Mäletad oma emast ja vanaemast seda kohal olemised on, et nad olid alati kohal numbreid alati olemas ilmselt siis sest ja öelda, et keegi mulle neist oleksid tarku sõnu öelnud, aga küllap ma siis just nimelt nagu, nagu mäletangi seda, et sel hetkel, kui vaja on inimesed olemas, seda kogemusena tarkusena kasutanud. Millised sinna suhteliselt vanaemadega olid? Minul olid väga head suhted sõnadega ja ma nagu kui päris aus olla, siis tunnengi neist nagu puudust lausa. Aga vanaemast ma mäletan seda, kuidas mõlemad vanaemad elasid suhteliselt ligidal ja nende juurde minemiseks tuli läbi metsa kõndida. Ja millegipärast mäletan eriti selgelt siukseid talvel pimedas metsas läbi metsa valge lume valguses jalutamist ja selle kõige seedimist, mida ma siis vanaemaga olingas rääkinud või teine mälestuspilt on, et kui ma olin ühe oma vanaema juurde, ma võin aeg-ajalt ka ööseks ja, ja need õhtused samamoodi nagu ma praegu olen oma laste puhul seda õhtuste jutuajamiste väärtust, vot vanaemaga olid kaaned, õhtused jutuajamised, laulmised, et vot need on siuke. See on väärtus ka emaga, sihukest asja ma ei mäleta, aga vanaema, ma mäletan. Kummaline jah, öeldakse ju, et lastel on vanavanematega sageli tihedam side kui, kui oma vanematega emad-isad on kiires kiires elujärgus lihtsalt peavad paljusid asju korraga ja ja kiiresti tegema. Jah, ja ma arvan seda ka praegu, mõtlen selle peale, et ma tahaks koledasti talle vanaema ja just nimelt seetõttu, et esiteks, kui sa oled oma lastega, siis on sul teatavat sorti sundus, et sa pead tegema ja, ja pead tegema ikka sekundist sekundisse, kõike seda, mida sa teed. Ma kujutan ette, et vanaemaks olemisel on see, et sa võtad selle hetke, sa valid selle hetke ja siis sa annad endast, selle, selle midagi, mida sa nagu tahad anda just sellel hetkel, et ma arvan, et, et see on üks põhjus, miks just nimelt vanaemade lapselapsed peavad ja saavadki olla hoopis teistsugustes sidemetes, kui emade lapsed. Järgi mõtled, mida emaks olemine sinus kõige enam muutnud on? Mind ennast aga et mida siis täpsemalt ei tegelikult, ega ta mind nii väga muutnud ja läks talle vorminud ja kujundanud rohkem kui muutnud. Aga ma pakun, et see on leplikkuse ja kannatlikkuse kool ennekõike. Ja eriti on ta leplikkuse kannatlikkuse kool, kui, kui ma tahan, et oleks just nimelt selle kool, aga sellesama enda ajaplaneerimise ja, ja kaotusega seoses nüüdseks hetkeks olen nagu õppinud seda, et kui mina tahan teha neid asju, mida ma teen, siis see ongi nagu see aeg, mida ma nagu enda maks pea. Ja kui ma teen neid asju, mida ma tegema pean tundega, et praegu just seda ei tahaks teha, et siis on ta kellegi teise aeg. Ja noh ikka päris tihti õnnestub selle tarkusega muuta neid tegemisi, mida sa parasjagu nii väga võib-olla teha ei tahagi just sellisteks tegevusteks, siin ja praegu ma tahangi, mitte siin ja praegu, ma väga tahan näiteks nõusid pesta või koristada või mis iganes koledasti. Millised on need rõõmuhetked, mida sa lastega koos olles eriti naudid, mida sa, mida sa igatsed ja tahad oma lastega koos teha? Üks sedasorti tegevus, mida ma igatsen, tahan lastega koos teha, on, on needsamad õhtused vestlused, et ma, ma, ma tõesti lausa ootan neid hetki ja me teame ka sedasorti hetked, et ega see johtu minust ei ole, nii et mina tulen, löön letti ühe eksistentsiaalse teema ja siis me südamest südamesse arutame tekib kuskilt seal õhus olevasse on padja all olemas ja siis paned pea padjale ja see hakkab iseenesest küsimus küsimuse järel tekkima. On ka teine minu jaoks. Täiesti võrreldamatu hetk on see, kui ma, Ma olen kogu meie peretegevuses korraks sattunud nagu eemaltvaataja rolli ja siis, kui ma vaatan kõrvalt, kuidas laste isa, minu mees tegeleb meie lastega ja vot need hetked on Need hetked, on need hetked, kui tunned, et vot siin ja praegu mina olen ema siis parasjagu oled kõrvale ilmselt koostegemisest. Aga see on, need on need hetked, mille kohta võib öelda pisara olete vihkajad, et et siis sa tunned, et sul lapsed lahe ja on, lastel on isa ja, ja see moment, et, et sa seda saad niimoodi kõrvalt hetkeks vaadata, see kõrvalt vaatamine teeb selle asja nagu väärtuseks seal sees olles on teine tunne. Kui sa mõtled oma ema peale sina ja emakaaslased ja see tingimusteta armastus. Mismoodi sa kirjeldaksid seda tunnet, mis sind oma ema suhtes valutab või ema peale mõtled, mis, mis on need esimesed asjad, mis sulle seostuvat, see on minu ema tingimusteta armastusele ja oma emale mõeldes seostan ma seda ühe siukse suhte näitega, et. Ma ei ole kindlasti mitte rahul kõige sellega, mida ma teen ja ta kindlasti teeks väga paljud asjad teistmoodi ja ta tunneb eneses seda vajadust seda mulle aeg-ajalt niimoodi õpetussõnadena poetada. Ja ma tunnen selle selle, selle tingimusteta armastusega seda tunnet eneses, et Ma ei ütle talle, kui minu meelest võiksid need nõuanded olla kellelegi teisele mõeldud. Ja ma ei ütle talle ka seda, et, et minu meelest tean ma ise seda kõike paremini, vaid ma nimelt armastan teda läbi selle, et mu kuulan kõik selle ära, mis tal mulle öelda on. Kahtlemata on päris mitu asja, mida ma siis võtan arvesse, aga ma ei lase enda tunnetel sugugi mitte heituda, kui minu ema kritiseerib minu tegevust, tal on selleks omad põhjused, omad vajadused, omad õigused ja ja ma arvan, et, et ma annan endalt talle ka üht koma teist, kui ma. Võtan arvesse nii palju, kui on arvesse võtta ja aktsepteerime tema arvamusele seda, mida on tema arvamusel aktsepteerida. Aga kui sa ikkagi püüad mõelda praegu, milline on just sinu ema, mis on sinu jaoks talle nii väga omane? Minu ema tunne minu sees on, on niisugune tunne, et kui ma hakkaks seda nüüd sõnadesse panema, siis astuks ilmselt ämbrisse, sellepärast et sealt tuleksid välja väga kummalised mälukillud, mis mitte kuidagi nagu objektiivselt ei hinda, no seda või ei väljenda seda suhet sealt tuleksid väga-väga siuksed, koomilised hetked või siis hoopis hetked, kus, kus ma tean, et ma olen keredaid tema käest saamas ja poen peitu laua alla või või siis hetked, kus ma rongis põhiliselt ajaloo, mu ema ei lase tal magama, oletan, sest tal ühe korra vihmavari rongi juures mul on kindel veendumus, et ta on võimeline mind rongi unustama. Või noh, samas ka mõned mõned hetked, kus me, kus me jalutame metsas koos ja ja suusatama läheme koos, et seal on niisugused pisiasjad, ei täi, kõik kukkusid, tühi-tähi on niisugune vajalik, vajalik, vältimatu ja ilma selleta mitte kuidagi ei saa. Kuidas sulle emadepäev seostub või meelde tuleb? Tore päev ei ole küll jah, meil tekkinud niisugust väljakujunenud traditsiooni ega, ega suureid joonelisus selle päevaga seoses, et on rohkem see, mis minu emaga minule seondub, et ma üritan sellel päeval tema soovidega siis kuidagi hakkama saada, et on see siis soov, et me talle külla läheks, või on see siis soov, et me ei läheks talle külla või on see siis soovetmisel päeval võtaks mõne käigu ette, kus me saame talle abiks olla ja, ja, ja selliselt üritame. Ja oma laste puhul on see, et käivad nad ju koolis ja lasteaias ja tead, et tehakse kunstitunnis kaart ja õpitakse muusikatunnis laulud, et küll need kõik siis õigel ajal õiges kohas minuni jõuavad, on sulle oluline või mõnus tunne tunda, et Need on hetkeks tähelepanu sellele, et mina, Kristiina, 32 aastane ema. Ja see on see hetk tegelikult, kui, kui tahaks itsitada kogu aeg kuskil sisemuses suhtes. Päris tõeline tunne on ju, on ju midagi muud, et see seeme, väärtusena olemine on mingis muus tegevuses, et ta tegelikult ei ole selles hetkes, kui kõik vaatavad minu poole ja teevad sihukest nägu, et nüüd peab midagi tegema, et siis takse, kui itsitada ja noh, rumalusega sellest pingest vabaneda, ta on natuke niisugune. Isiklikult mulle natuke nagu liiga pingestunud tuleb hetk, et selle emaks väärtuseks ja muuks vajan ma rohkem enda sees vaikset järelemõtliku hetke, kui siukest järsku tähelepanu pööramist. Igal juhul täname sind jutu eest sellegipoolest toredat itsitamist emadepäeval ja mõnusat koosolemist oma oma armsate kaaslastega, üheskoos kolamist, mõtterännakuid kuhu iganes emade ja vanaemade ja ja, ja perede maale.