Tere nendest esimestest helidest tundsite kindlasti ära, kellest on meie tänane unustamatut saade. Mina olen Anne Erm ja kui minu käest küsitaks, keda meil oleks eesti muusikas Raimond Valgre unustamatut laulude kõrvale panna oleks kindlasti vastus Aarne Oit. Tema lauludega seoses tulevad kõigepealt meelde eriline meloodia, anud südamlikus ja kahtlemata ka tema laulude elurõõm. Seda. Tihti muusika leksikoni sama Aarne Oidi kohta napid read. Eluaastad 1928 kuni 1975 helilooja Jaak orjanist, heliloojate liidu liige, lõpetas 1956. aastal kompositsiooni erialal Heino Elleri klassi tas akordionisolistina estraadiansamblis ja orkestris estraadimuusikat, koostas laulukogumikke, avaldas kerget muusikat tutvustavaid artikleid. Algatas Eesti NSV riikliku filharmoonia ülevabariigilised estraadilaulude võistluskontserdid, mis aastast 76 kandsid Aarne Oidi nime. Jah, aga iga selle tegevusvaldkonna taga on tohutu töö ja tohutu pärand, mis Saarne aitan meile jätnud. Et paremini tundma õppida Aarne Oiti kui inimeste isiksust alustaksin üpris dema varastest aastatest, ehk siis tema koolivendade mälestustest. Ülo pesur kirjutab nõnda. Õppisime temaga koos vestlus esimesest klassist, seal siis 1936.-st aastast peale. Arieli flegmaatiline kinnine skeptiline, kriitiline, mitte kergesti seltsiv kriitilisus ja skeptilisust avaldus paljudesse õppeainetesse suhtumises, mida ta pidas ülearuseks. Ta ei kannatanud tuupimist, küll oli, aga kiindunud matemaatikasse, armastas võrrandeid lahendada. Aarne oli huumorisoont ja see oli kuidagi eriline. Ta oskas näha tõsiste asjade naljakaid külgi. Väljendus omapäraselt. Näiteks ütles ta tunnis palun välja asemel ikka palun potile, millest sai ka hüüdnime. Patu võistlussporti suhtus ta üpris kriitiliselt, kuid Talle meeldis riistvõimlemine, millega ta lühikest aega ka tegeles. Ja suusatamine. Tema esimene akordion kuulus kodunt lahkunud vennale Edgarile. Aarne oli iseõppija ja algul ei tulnud tal mäng kuidagi välja, kuid arenes üllatavalt kiiresti. Aasta-pooleteisega oli ta pillimees valmis, nõnda siis kirjutas Ülo pesur. Ivar Jõerüüt ütleb Aarne Oidi kohta nõnda. Mäletan Oidi esimest esinemist meie klassiõhtul akordionist. Tina polka ei tulnud tal aga hästi välja. Baarne katkestas, lõi käega ja kõndis stoilise rahuga minema. Hajameelsust jätkus tal ka korpidima koolipeol Aarne akordioni saatel laulma. Olin kõrvalruumis võimlas, kui kuulsin, et Aarne mängib juba minu lugu, tormasin tulistjalu lavale. Georg Semjonov Arne Oit oli nõmme poiss, elasime lähestikku ja sõitsime tihtipeale koos kooli. Seal istus ta viimases pingis püüdist, kui ta, kuna oli öisest pillimängust väsinud. Tavatses kaasa võetud vorstivõileiba süüa. Õpetaja Ordlik oli tihti selle peale kuri. Ma ei tea, kes on su vanemad, on need nii jõukad, et suudavad sulle selliseid võileibu teha. Aga aasta oli siis 47 ja aeg täiesti vaene. Haarne ema töötas nõmme saeveskis nende endi endises veskis õie ja raudtee tänava nurgal. Maamehed tõid saagida puid ja tasuks ka liha. Mõnedki meist tõmbas Aarne lõpuklassis suitsu. Tal oli hästi pikk pits, mis ulatus rinnataskust välja. Õpetaja Orlik teda jälle süüdistama, seekord sõidetamises. Asitõendiks tõi ta selle pitsi ette baarnevastes stoilise rahuga. See on ju pliiats. Herbert Vainu, et läheb Arne Oidi kohta nõnda. Mäletan, oli ajaloo kontrolltööhoid, kirjutas teemad üles, heitis magama tunni lõppu, landis ära tühja lehe kontrolltöid tagasi andes, etes õpetaja Kerem. Õpilane oih, Teil on väga tagasihoidlik töö. Ma panin teile ka tagasihoidliku hinde. Selleks oli ümmargune null, aga peadel lõikas kooli, lõpetas ta koos teistega. Kalju Terasmaa, sina oled Arno õliga koosist kyll puuda, soola ära söönud, sellepärast et seal pikki aastaid mängisid temaga koos Emil Laansoo ansamblis. Ja omal ajal oli see väga populaarne ansambel. Kuidas sind elude hoidiga goviisia ja mida siis ansambliga koos tegite? Noh, hoidiga tutvusin ma juba Kaarli puiesteel, konservatooriumi majas. Ja seal oli ju palju neid inimesi, kes olid nii-öelda muusikast tipptegijad, mina tol ajal olin noh, siis sai võetud džässmuusikast ja kahjuks oli see just sel ajal väga keelatud muusika, aga ma teadsin, seal olid ka sellised noored mehed kes mängisid ansamblis rütmikud ja nende nimesid ma kõike teadsin. Nende hulgas oli ka Aarne Oit ja kunagi ei osanud nagu mõelda, et varsti õige pea ma sain nende kõigiga koostööd teha. Nii et Arno hoidiga ma sain tööd koos tegema hakata 54.-st aastast Emil Laansoo ansamblis. Aarne oli selline napisõnaline, et kuidas te siis suhtlesid? Nojaa, Arne oli tegelikult ikka väga niisugune mõnus ja tõesti, ta oli väga niisugune rahulik ja aeglane. Ma võiks näiteks tuua. Kui ta mulle helistas, siis 14 minut vaikust, no ja oligi niimoodi, et mu abikaasa võttis telefoni, ma lihtsalt räägin ühte situatsiooni ja tema oli niuke, temperamentne ja reageeris juttu ja kui sealt nagu midagi kostnud kohe, siis ta ütles, et ole hea, võta, Aarne räägib sinuga. Mina võtsin telefoni, siis ta veel hingas rahulikult sisse ja alles siis hakkas rääkima. Nii et jah, ta oli tõesti selline pealtnäha väga niisugune aeglane, aga aga kui ta hakkas võttis pilli sülle, siis äkki äkki see asi kõik muutus täiesti vastupidiseks, sest sest ta sõrmed ikka liikusid väga haledalt ja ja ta reaktsioon noh, rütmis ja, ja kõigis see oli niivõrd erk ja kogu kogu ta vaim oli muusika tegemise muusika tegemise juures väga vägev. Ja samuti seltskonnas, ega ta eriti omad naljad, järsku tal olid omad naljad küll aga ta üldiselt armastas kuulata seda, kui teised nalja tegi, teda alati muigasivad, alati naeris ja naeratas. Ja maha Taavi on kindlasti õige koha peal, see seda ei juhtunud, vale koha peal oleks naeratanud, aga ma tean seda, et et kui meil olid seal suvel ikka Eestimaal kontserdi ja Kalmer oli meil solistiks Kalmer Tennosaar, tema armastas ikka ruumis või, või luulekeeles rääkida ja ta tutvustas kogu meie ansamblit. Igaühe kohta oli oma salm. Jaa, hoidi kohta ma mäletan paari viimast rida, et naeratus kui puhkeb koit, see on meie helilooja Arne Oit. Armasta siis ta nägu läks eriti. Mahun suhtlik jaole. Hoidi loomingut on nüüd väga palju, Laansoo ansambliga vist ei mänginud. Mõned lood olid nagu varane loominguperiood, ma mäletan isegi hoidi esimest laulu, ma arvan, seda see oli 56. aastal, kui, kui raadiosse sai loodud, see ei, kutsuti kokku uus või suur orkester seal nagu big bändiga keelpilli sealjuures ja minu meelest see oli esimene laul oli. Milleks, noormees seisab veel siin, ma ei tea, kas see oli siis pealkiri või oli see laulu esimene niisugune, noh, rida, mis mulle meelde jäi, seda laulis Silvia. Kurb Ma mäletan, see oli see suure koosseisuga ja mina mäletan, mina käisin kuskil algklassides jaja. Nonii, aga, aga siis noh, pikkamööda hakkas, seal on küll tulema ikkagi järjest juurde, noh eks ma mängisin kõigis nendes palades, kus kus, kus laulsid teised solistid ja, ja kõiki kõigi nendega, kes nüüd saatsid Laansoo ansambel, keda Laansoo ansambel saatis. Aga laulsime koos seda tuntud laulu Kalmer Tennosaarega, see oli Jamaica hällilaul ja ja seal oli veel midagi, mida ta kirjutas. Me olime Saaremaal ringreisil ja ja siis ta kirjutas, meil oli, meil oli trio. Eri Klas, Arved Haug ja mina ja siis ta kirjutas ühe niisuguse lorilaulu Eimaable Saaremaa peal käind. See oli väga populaarne ja pikki aastaid ja siiamaani väga mõnus. Väga mõnus lugu ja ma arvan, et mitte ainult saarlased ei armastaja Laura seda, vaid teised ka. Angerjaid kõikuleminalüüti veidra näljasaare jääl. Riigi ja Viitnal väiteid viivita. Kui nüüd midagi veel meelde tuletada teda kui inimest selles mõttes, et kui me olime ringreisil ja ja siis meil olid ju me olime päevad läbi koos ja näiteks me olime pärnu baasil. Ja siis päeva olime, me olime vaba ja rannas ja ja me tegime sporti, Aarne ei tegi ka kindlasti seda kaasa, mängisin võrkpalli iga päev enne enne ärasõitu või tähendab poolpäev kindlasti. Keegi undasamaskile, sealsamas Pärnus, mul tuleb meelde. Meil oli üks päev, kus oli mingisugune, ma ei teadnud, kas mingisugune tähtpäev või igatahes me tähistasime seda jah. Ja siis õhtul, enne viite me hakkasime välja sõitma, aga aga Aarne ei ole. Ja siis keegi teadis rääkida, ta vist läks randa. Ei jäänud muud üle, kui võtsime tema pilliasjad peale ja sõitsime bussiga randa. Ja tõesti, Aarne oli rannas, seisis selle posti najal ja Läksime tema juurde, ta ütles nii et ma teadsin, et te tulete. Aga no et kus su riided on? Vaat seda ma ei tea. Tähendab, ta oli läinud merre küll, aga ta tuli kuskil viis, 60 meetrit eemal väljasena. Eile tuli välja leidnud riided ja no ta oli kindel, et me teda ei jäta ja nii see ka oli, nii et me jõudsime ilusti kontserdipaika ja kõik oli korras, mängisime kontserdi ilusti, Aarne naeratas jälle oma oma võluvat naeru, just nii. No me ei või, eks ta hiljem oli veidi veidi ajameelsem ka, ma mäletan, me tulime, meil oli õhtul kontsertsaalis kontserti Läksime filharmoonias lavale. Aga selgus äkki, et Aarne, ütleb Pill, kus pill pill jäi raadiosse. Et noh, see sai ära toodud ja kõikjale lahenes. Nii jah, kui tööd teha, siis tuleb ikka asju ette, jah, seda küll. Üks niisugune naljakas lugu oli veel kui, kui, kui sellest võib rääkida. Me mängisime, mina mängisin sümfooniaorkestris löökpille ja me mängisime midagi ostakovitsid ja seal oli vaja paar tugevat gongi lööki, aga meis meid ei jätkunud sinna ja Aarne oli seal filharmoonias, mõtlesime, et tule aita meid välja, tule mängi, Sa tunned nooti ja, ja üks auk ja seal oli üks pauk, aga väga kõva pauk tegi proovi ja ta lõikas selle paugu, aga ta ei saanud selle sumbutamisega hakkama ja siis liidi austel oli meie, kuidas ta oli muusikaline juht ja, ja tema oli saalis, et nemad olid nii-öelda kuidas ei saa sumbud, mida tema olin sihuke korpulentne daame. Ma näitan teile, keeras oma tagumise poole sinna vastu gongi ja surus sinna laste, tõesti. Efekt oli täielik, hoidjale muigas. Aga siis tuli õhtul kontsert ja ta püüdis, see oli talle muidugi võõras, see asi üldse, aga ta püüdis-püüdis kõigest hingest ja. Ta vaatas dirigendi poole ja vaatas nooti ja siis, kui see löök tuli, siis ta lõi, aga ta kahjuks lõi kongist mööda. Nii et ma arvan, et see oli tema esimene, viimane niisugune löökpillidega. Ja ülesastumine sümfooniaorkestriga. Igatahes ja sellest tuleb välja, et ait oli igati mõnus mees ja rääkimata siis tema lauludest, mis on igal juhul 90 protsenti ainult. Kuldnonii, sest ja kõige selle iseloomustuse juures oli kuidagi algul nagu võõras, et ta oli tohutult suur organisaator, sest tema organiseeris kõik need lauluvõistlused ja kõik meie meie kontserdid väljaspool Tallinnat. Ja ta hakkas elama küll alles õhtupoole, sest ta hommikul armastas väga palju magada. Aga, ja tema unistus oli muidugi see, et et see lauluvõistluse areneks tõesti nii kaugele, et, et ei jõua. Et me jõuaks rahvusvahelistelt, me jõuaks selle Eurovisiooni võistlusele kahjuks. Seda ta silmad ei näinud. Ma arvan, et ta läks ka mõnegi auhinna noppinud, ma usun ka seda kindlasti, ma tean seda tema viimase viimaseid aegu, tal läks äkki nii väga kiireks. Ja, ja niisugune tunne, et ma tean, kui ta sai auto ja siis ta, tal oli üks suvilaajamine sinna kuhugile Vihterpalu kanti, mina tundsin seda. Ta ei olnud autoga veel sõitnud ja siis ma mõtlesin, et hea küll. Tule sinuga koos, ma sõitsin, aga ta kuidagi kiirustas kogu aeg, et teeme rutem, rutem, rutem, nähtavasti kuidagi. Kas ta aimas, et tal jääb nagu palju-palju veel tegemata? Nähtavasti ta aimas õigesti. Jah, aga ta oli väga vapper, teadis oma haigusest, aga ta oli tõesti väga vapper ja, ja kuni viimase hetkeni ikkagi kirjutas muusikat. Armastus leidu nagu olema. On armastus peidu nagu olevat. Aga see laavee, see siis on, see idee? Ei kao. Ei keela. Looja. Jaak Joala sinu repertuaaris oli Aarne Oidi lauludel küllaltki oluline koht ja tahaksin, et sa iseloomustaksid Arne Oiti kui heliloojat ja inimest. No laulude kohta tema laulud räägivad ise enda eest, seal ei olegi midagi öelda, selliseid, selliseid inimesi siin ikka väga harva meile eriline talent, eriline ja eriline meloodia, Hanne. Kuidas ta sind üles leidis, ei tea, vot ma mõtlesin, kui sa mulle helistasid, ma mõtlesin, et milline on meie esimene kokkusaamine on, ma ei mäleta mitte mõhkugi sellesse väga loogiline, et see võis olla kusagil muusikakoolis, ma kujutan ette. Ja esimest laulu mäletad, ei mäleta. Minu meelest ikkagi Oidi esimene laul oligi kõhe mürakas juba minu meelest. Ma mäletan, ma olin just just värskelt Nõukogude armeest tulnud esimene võistluskontsert suvega. Ja sellega on seotud siis üks natukene eriline lugu, et esialgu ta vist ei sobinud teisele võistluskontserdile ehk tippmeloodiale. Ai, jah, vot nüüd tuleb meelde, tõesti, oli midagi jahtrisse, soe höövist praagiti välja, tõesti jah. Tol ajal oli nii palju laule ja laulukirjutajaid ja ei tea, mis see konkreetne põhjus küll oli, aga teinekord võib juhtuda nii, et žürii otsus on nagu see hoidi selle suvega juhtuski. Ja seda suveööd ei ole laulnud mitte ainult sina, aga seda on laulnud väga paljud artistid. Ja kui ma ei eksi, siis ei tähendanud isegi vene artistid. Aia ja tõesti, ma mäletan, kui otsustati, Arne Oit tuleb siis nagu nagu Vene turule välja puksida ja siis oli vaja teha Arnaadist filme. Ja Sa oled vist, kui ma nüüd õieti mäletan, laulis vene keeles muslimmaga majev ja loo pealkiri. Seda iš, kust ta See oli küll natukene liiast, aga minu meelest oli see Peterburi artist, kes seda ka laulis, aga see selleks noh, väga kena, et nad vähemalt katset tegid, sest tegelikult toidi lood oleks väärinud täiesti sellel suurel kuuendikul planeedil oleksid nad rohkem kõlanud omal ajal ja see nii-öelda viis kopikat autorikaitsesse oleks heliloojale kukkunud. Suured vene heliloojad said ju kõik sellega rikkaks, et üle maa mängiti neid lugusid igal pool. Anud. Neitsiga need on nagu surematule. Unistab kustumas. Need on nadi usu, jälgiks kuumenevad igatsete luuletustes helisevaid. Miks elus harva kohtab? Kuid. On luuletuste mees ei taheta nagu surematu. Meelanguga hoiaks. Need näikse leske ja meist tahaks rääkida, kuid vaikima reistaja luuletustest igaveses. Elus harva kohtame. Kuid. Kas sellist loomingulist koostööd sõna otseses mõttes ka oli, et midagi arutasite, midagi kuulasite? Oit oli praktiliselt niimoodi, et tal olid lood alati kõik valmis, kui ta tuli, aga üksikud erandid on näiteks unustuse jõe esimene osa on praktiliselt see faktuur on minu välja mõeldud puhtaks metsaga, mis seal on? Ja mis tal oli terve, see tähendab terve see lugu praktiliselt otsast lõpuni oli tal nihukeses poolele rütmis. Ja see sai minu poolt ümber tehtud. Oli nagu juba ja ja selle loodan oioi vot ikka plahvatab, mõtlen natukene. Kuna see unustuse jõel oli ka kirjutatud võistluskontserdi jaoks nendele otse laulda, siis. Mina palusin Oidi käest, et kuule, ära jama, teeme ta, toon alla, võIts Concertnikene riske kõik, et igaks juhuks kindla peale ütles, et mis sa jamad, toon alla. Georg Ots. Momentis jääb mulle eluks ajaks kõige kergem, noh, et seal oli siis kontserdiolukorras salli holistika loome mõl peale modulatsiooni. Natuke liike on slaidilaulude hulgas ka mõni lemmik või. Või on nad kõik seal, heinamaad on ikka kõik. Nüüd hakkasin mõtlema, nüüd on ikka nii palju, et ma arvan, et ligi pooled ei tule mulle isegi meelde. Ja, ja mis on sinu arvamus, mis nendest lauludest peaks edasi saama? Nad on natukene nagu veidi unustatud. Seal ja umbes umbes kaks aastat tagasi oli veel variant, ma mõtlesin, et võiks hoidi plaadi teha. Mingid ideed olid mul ka valmis, aga ei tulnud, sest siis midagi välja, aga see mõte ei ole veel maha maetud. Vot see on tore ja tänan sind, Jaak. Seda nisutuure. Krist. Valter Ojakäär, sina oled meie unustamatu Aarne Oidi kaasaegne, tema kolleeg ja kindlasti on sul meeles nii mõnigi mõnus moment temaga koos veedetud aastatest alise siis proovis või kontserdil. Me mängisime koos juba siis rütmikutes, siis ta oli ikka juba juba nii ikka päris lõvi kohe, nii et et väga hea mängija ja ta oli tollal meie kõige parem džässi improviseerija akordionil. Ja konservatooriumi ajal, eks tal tuli ikka neid kõiki samu asju kirjutada, mis teistelgi klassikalisi kvartett sümfonietta. Mida, ega sul ei ole aimu, et kuidas talles komponeerimine tol ajal istus nii-öelda. No peab ütlema seda, et ta oli. Võib-olla see sõna flegma on tema suhtes päris õige sõna, sest ta oli võrdlemisi pika toimega. Aga kui ta hoo sisse sai, siis ei saanud miski asi teda enam pidama. Ta alustas ju tegelikult laulude kirjutamist ka alles päris hilja. Ta on ise mulle öelnud, et kõige esimene oli, milleks noormees seisab veel siin, tal oli erakordne meloodiaanne, kui näiteks ma võrdlen neid kahte naissood ja oih kes heli loojatena, ma ütlen seda ausalt, ilma edvistamata. Ta on minust või olid minust võimekamad. Siis Naissoo raskuspunkt oli ilusal harmoonial, aga nii-ütelda laiadele massidele läksid kõige paremini ikkagi Aarne, need ilusad meloodilised valad. Ema. On mõni selline moment veel vaba aja veetmisest meeles. Oi, miks mitte üks nali, mis Laansoo ansamblis räägiti? See ei olnud küll tema räägitud, aga tema kohta käis, et et selle Laansoo, ansambli kõige aeglasem rääkija oli Aarne ja kõige kiirem rääkija oli just see Laansoo Emil Laansoo ise. Nii et nende sõnade arv minutis erines üsna tugevasti. Ja andis sellise keskmise kokku ja kas olid ka selle mõtte juures võistluskontsertide mõtte juures aastalõpukontserdid olid need? Ja ma mäletan seda, et ta töötas filharmoonias. Nähtavasti pärast konservatooriumi lõpetamist läks ta sinna tööle, mitte enam küll alguses oli orkestris, aga siis hiljem ta jäi sinna toimet tühjaks. Ja ükskord ta küsis minu käest, et kas sa oled kuulnud niisugust asja, et Ida-Saksamaal ta oli kusagilt kuulnud, et seal on üks laager loterii. Niimoodi, et, et noh, mängitakse lööklaule ja siis noh, et publiku huvi äratada, et siis on mingi loterii sealjuures ja mina siis ma eriti ei tea sellest ja siis ta üritas muide paar korda ta tegigi Estonia kontserdisaalis niisugused noh, meie niisugused meie vastus siis sellele sakslastest laagerdatud therile ja sealt kasvas välja see mõte, alustada siis võistluskontserte Ja nendel võistlus kontsertidel oli Aarne Aidzee, kes noppis väga palju neid. Esikoht. No, ja muidugi ikka olin kõigile neile, kes seal osa võtsid üks ohtlikumaid konkurente, nii, me ikka naersime, et ise korraldad, ise võtad preemiad ja, ja, aga see oli niisugune heatahtlik naer, sest me saame kõik aru, et et mis ikka parem on seal parem jälle midagi teha. Külvile. Palju andis mõelda, nii kombeks. Aasta. Voldemar Kuslap, sina olid Aarne Oidi üks lemmiklaule laulja ja lähedane tuttav isegi sõber. Ja kas sa saaksid meenutada nii mõnegi laulu sünnilugu või selle valusid ja vaevasid? Ja siis neid sidemeid, mis sind sidusid Aarnevaidiga? Ja temale ma mõtlen alati erilise tänutundega, sellepärast et eks tema oli ju see, kes mind estraadižanri tõi ja päris juhuslik kokkulauluga, mis ta oli kirjutanud, mille ta oli kirjutanud, kas töötajate päeva puhul igal juhul see oli Ain Kaalepi tõlkes, aga originaalis oli ta mingi pärsia poeedi tekstile, kraadiklaas sellest tähendab salvestust ei ole olemas ja ta oli kohe ma ei tea, kas siis tuli otse raadius vaja seda esitada igal juhul? Jah, niimoodi, et ja sealt peale see niisugune tihe loominguline side kasvas ja hiljem olid ka nii sõbrad olid sa juba siis Tallinnas õppimas ja ma olin Estonia teatris juba, aga noh, ju ta ju tal oli siis vist mu hääl kusagil nagu kõrvu jäänud. Ja sealt edasi läks vist terve pikk rivilaule. Tihtipeale tuli võistluskontsertidel esitada ja veel kaugemalgi siin kodumast olete mõnegi laulu tuttavaks teinud. Ja no sellel ajal olid ju eesti heliloojad üsna aktiivselt kaasa haaratud estraadižanris, sellepärast toimusid aastavahetuse kontserdid, mis hiljem siis Aarne Oidi nimeliseks nimetati ja siis muidugi raadio iga kvartali tippmeloodia ja selle tõttu oli igal endast vähegi lugupidaval eesti lauljal väga rikkalik eesti heliloojate repertuaar olemas ja no muidugi siis hiljem. Kuna esimesed soolokontserdid sai tehtud Emil Laansoo ansambliga, kus Aarne Oit kaasa mängis, siis ta andis mulle kohe päris päris palju laule või noh, usaldas mitmete mitmete laulude esmaettekande mulle ja, ja, ja kuna ta oli ka selle laulukogumikku laulge kaasa koostaja, siis ta oskas ka säält mulle ühte teist laulu soovitada. Kas tema laulud sobisid sulle alati nagu valatult või siiski tegi ta kuskil natukene midagi ümber või arvestades sinu hääleulatust ja ja võib-olla ka seda, et sul ikkagi nagu operlikke hääl, et natukene. Kindlasti ta arvestas Nov, minu laulumaneeri, ma usun, et Eli tee vana meloodiat silmas pidades ja Ta nagu arvestas minu hääle iseloomu ja aga paljudki laulud sündisid üsna suurte vaevadega, sellepärast et mul oli õnn ja au üsna tihti tema kodus olla ja ma nägin neid meid mitmeid isegi mitmeteistkümneid mustandeid mõne lauluvariandist ja tõstis neid fraase ümber ja, ja sõnu ja ta oli muide ka üsna kriitiline tekstide suhtes. Ta iga. Küsitava väärtusega luuletustele laule ei teinud. Ja sellepärast ongi siis need nagu pärlitena püsima jäänud Aarne Oidi laulud. Ja muidugi on tal ka selliseid lihtsamaid rahvalikumaid lugusid. On küll näiteks nagu, ütleme, seal puurida laul või või siis mäletan, kui ta kirjutas mingiks tippmeloodia. Et konkurss, eks või, või võistluseks, kuivatab sadam ja siis ta just õhtul helistas mulle ütles, et vaata, et siin on umbes nagu, mida ta mitte kunagi ei laulnud ja vastased ütlevad niimoodi, et ta Konsis oli ka solfi tunnis vilistanud, aga mitte laulnud vaat kummaline. Ja siis ta mulle vilistas umbes ette, siis ta mängis klaveri peal selle kuivatab sadam ja, ja ütles, et näed, ma usun, et kõrge komisjon Lile võib-olla see lugu nii ei meeldi, et ta on niisugune natukene odav või aga pärast oli see peaaegu iga meie või noh, väga paljude paljude eesti lauljate repertuaaris Luuran. Jumala rolli ka veel ees. Ootab. Ja mis puutub siis vanasse meloodias, see oli ka üks veidi nagu firmamärgiga lugu ja isegi ka minu minu teada ka vene artistid esitasid seda hea meelega. Et noh, ma ei ütleks, et seal on just nõukogude aegne sõnum, seal on pigem pigem see igavikuline sõnum, et mis peaks liigutama küll kõiki, olenemata rahvusest. Ja ma mäletan, kui 71. aastal käisin Bulgaarias kuldse Orpheus ja konkursil, siis see oli üks lugu, mis aitas mul võrdlemisi noh, nii korralikult esineda ja, ja paljutki väljamaa artistide heliloojad olid selles laulus huvitatud, et järsku see oli noh, ma olin ju nende jaoks venelane või Venemaalt Nõukogude liidus Deutsch. Vot see ei ole üldsegi tüüpiline Nõukogude laulja. Ja ega naerne Aid siis nagu selles mõttes nagu moega kaasa ei läinud, et ikka põhitähtis oli see meloodia ja siis sõnum aia juures. Üldiselt jah, ta oli üsna üsna kriitiline. Ma juba eelpool ütlesin, et mul oli võimalus näha kui mitmeid-mitmeid variante ta oli ühest või teisest laulust teinud. Sa ütlesid, et tihtipeale olid sa kodus tal külas kuidas ta nii pere pere isana oli. Kõrvalt vaadates ta üldiselt oli väga napi jutuga mees väga vähe rääkis ja, ja noh, eks ta oli ju praktiliselt nagu pere toit ja selle tõttu ta võib-olla see tema üliproduktiivsus on ka mõistetav, sellepärast et ikkagi kolm last ja naine ja ja tema üksinda siis seal rabas tööd teha. Ja võib-olla tõesti oma Loomingu lõpuperioodil oli ta saavutanud juba sellise täiuslikkuse. Ta peaaegu iga lauluga tabas 10-sse ja, ja noppis kõik need peapreemiat igasugustelt võistlus kontserditelt ära. Aga muidu ta oli ääretult korrektne, ääretult rahulik, sõbralik üks näide. Ma mäletan, kui talle Eesti tolleaegse kontserte moonia kontserdisaalis anti laval siis need preemiad üle ja, ja üks reporter küsis, et kuidas ta suhtuks alkohoolisse. Tema jutt või vastus oli väga napp. Suhtun küll. Tekkis piinlik paus, kuna ilmselt reporter ei olnud järgmist küsimust valmis mõelnud. Ja, ja siis tahtsin veel mainida, et peagi tuleb sul välja heliplaat, kus on ka suur valik Aarne Oidi laule peal, aga on ka üks laul, mida seal ei ole ja mida ei ole meil ka raadio fonoteegist. Ja see oli lõhul, mille ta kirjutas oma viimasel elunädalal haiglas. Olemasolevatest variantidest tegi klaveri Uno Naissoo. See on tõesti erakordselt õnnestunud Juhan Saare tekstile kirjutatud laul vaibumas viis. See on tõesti niimoodi, et kananahk tuleb ihule ilmselt selle lauluga ta nagu nagu see on nagu hüvastijätt oma. Aga mitte nutuse vesises toonis oli kargelt mehelik, aga väga lõikavalt valus. Mul ei ole päriselt hästi neelesse tekst, aga paar lõiku, üks vaigumatu, viis üle merejama, üks vaibuma tomiis, mis lauluks ei saa. Üks aibumata viis vees karjatab lind. Üks vaibumatu viis, et kisendab hing. Leidsin laulu, leidsin iseenda seest elu, andsin selle laulu eest. Ja Arne Oit ei ole juba ammu meie hulgas, aga tema laulud kõlavad ikka järjest uutes ja uutes variantides. Ja ma loodan, et õige pea saabub ka see aeg, kus tema laulud kõik ühes suure paksu albumine välja antakse. Vääriksid kindlasti vääriksid. Ja jõuab, leian. Varjanud. Oskusi põlistele laadina. Tänasesse saatesse mahtus vaid väike pocket Aarne Oidi unustamatuid laule, tema lavamuusikat ja akordionimuusikat ei jõudnudki mängida. Aga on veel üks laul, mille sõnum sobib hästi helilooja enda kohta. See on pärit tsüklist vettinud peieri laulud ja Georg Ots. Õhus on kõik õhus õhus ja liblik. Olles varajane millal mina la kolm. Varajane öökõiv varjud veel napi Visnapuu enesepikkusi. Siis kui mina parajasti noole klappin lõi oma vara Larry Jose siis mina parajasti ikka nooleklahve PM või maavara Hearry José. Siis olen enam-vähem endaga tasa ega mõtlegi kui minekus. Ja kui minul on keel, milles ikka ju siis vaid selles suures tööturu Rootsist. Ja kui minul on GM, milles ikka ju siis vaid selles suures tüdruk Südamesse. Rõõmusaar köik õõs on, õhus on nuhi, on nimlik. Kee.