Tervist meie tänane stuudiokülaline on Euroopa Komisjoni transpordivoliniku kabinetiülem Henrik Hololei, kes nimetati läinud nädalal Euroopa Komisjoni ase peasekretäriks. Henrik Hololei on mees, kes Euroopa Liidu teemadega seotud juba ligi 20 aastat. Seda alates aastast 1995, kui eurominister Endel Lippmaa kutsus Hololei endale nõunikuks. Hololei on olnud mõnda aega ka Eesti majandusminister. Ta on juhtinud Eesti valitsuse eurointegratsiooni bürood. Ta on osalenud Eesti ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga ning esindanud Eestit Euroopa tuleviku konvendil. Alates aastast 2004 on ta ka juhtinud Siim Kallase kabineti Brüsselis. Tere tulemast saatesse Hendrik Hololei. Tere, mina olen saatejuht Arp Müller. Miks te siis nüüd peale üheksa aastat tööd Siim Kallase kabineti veel enne Kallase ametiaja lõppu maha jätate? Ei olnud tõepoolest seda niimoodi plaanitud ja me olime Siim Kallasega seda meelt ja kokku leppinud, et käime selle üheskoos alustatud tee lõpuni järgmise aasta esimese novembrini, millal selle komisjoni mandaat lõpeb, aga vahest juhtub nii, et elu teeb mingeid korrektiive ja, ja, ja ootamatult tulevad võimalused jaga pakkumised on kui mitte võimatu, siis väga raske keelduda. Naljakas, samal päeval, kui kogu see asi teatavaks sai, olime just hommikul arutanud lähemal maja tööplaane ja tõdenud, et tegelikult läheb väga hästi, et kõik, mis on plaani võetud, on laias laastus ka ära tehtud ja et järgneva pooleteist aasta jooksul on oluline tagada, et need meie ettepanekud, mis on, mida Euroopa komisjon heaks kiitnud ka siis parlamendi ja nõukogus heakskiidu saaks ja selles osas neid ettevalmistusi tegime, kui ootamatult komisjoni president Barroso helistas ja kõigepealt siis Siim Kallase pärast minu enda juurde kutsus ja ütles, et tal on niisugune ettepanek sai võetud natukene mõtlemisaega ja nädalavahetuse ja Siimuga ja, ja mõne sõbraga veel nõu peetud ja ja, ja siis jaatavalt vastatud. Tõsiasi on see, et kindlasti on see ka tunnustus kogu sellele koostööle, mis meil on olnud. Komisjoni president kui ka Siim Kallas on omavahel väga hästi läbi saanud, kogu selle aja paroosa ka praktiliselt üheksa aastat ametis olnud, tõsi, kaheksa ja pool aastat. Ja, ja see on suur usaldus ja suur tunnustus tema tema meeskonnale selles mõttes ja sellele koostajale. Ma olen tema lähikonnaga väga palju suhelnud ja ka meie koostöö läbisaamine on olnud väga hea, nii et et selles mõttes on mingis mõttes ka arusaadav, miks ta, miks ta selle ettepaneku tegi ja, ja sellega ka siis minu enda enda enda meeskonda võtnud on. Et ei ole midagi. Tahab siis novembrikuus natukene teisele korrusele liikuma, õnnes küll samasse majja ja, ja vaadata, kuidas siis elu uues ametisse minema hakkab, aga aga igal juhul on, on kuni sinnamaani ikkagi eesmärk ja tegevus väga selgelt ühene elik praeguses ametipostist siis teha kõik selleks, et et see, et see üleminek võimalikult kerge oleks ja, ja, ja kindlasti ei saa olema kerge ka psühholoogiliselt, sellepärast et tõesti nii nii pikka aega Siim Kallasega koos töötanud ja, ja väga-väga hästi läbi saanud, siis, siis sellest sellest on väga raske loobuda ja jaa, see, selles mõttes see otsus ei olnud ka kergemini. Kas sellist mõtet ei käinud peast läbi, et võib-olla naaseks järgmisel aastal õige Eestisse, kui Siim Kallase ametiaeg läbi saab? Eks ikka natukene mõtled selliste võimaluste peale, aga praegusel hetkel on elu Brüsselisse laps koolis ja kindlasti tahab oma koolitee seal lõpuni käia ja, ja kui oleks olnud võib-olla teistsugune olukord ja midagi sellist huvitavat pakkumist ei oleks tulnud, oleks saanud seda, seda võib-olla teisest vaatevinklist vaadata, aga, aga täna ja sellise võimaluse juures siis siis siis ma arvan, et, et et, et see otsus on nüüd tehtud vähemalt lähiaegadeks ja ma kindlasti Brüsselisse edasi ja ja, ja noh, selles mõttes on see ka nagu oluline, et kuigi seda vahet enam teha ei ole tegelikult õige, siis noh, tegelikult see vahe nii-öelda 2004. aastal ja hiljem liitunud liikmesriigid ja varasemad Euroopa Liidu liikmesriigid on olemas ja seda eriti just ka selle poole pealt, et kuidas ollakse esindatud personali tasemel ja just nimelt sellistes võtmekohtades, et et, et tegelikult on, on nagu esimene võib-olla selline tõsiselt poliitiline koht, mis siis ka 2004 ja hiljem liitunud riigi esindajale antakse, nii et, et ka see on kindlasti üks oluline faktor miks, miks, miks, seda, miks see sai ka vastu võetud ja mitmed mitmed sõbrad just nimelt et nendest riikidest on öelnud, et on väga hea, et sealt on ka, et seal on nüüd esindatud keegi, kes oskab neid paremini mõista. No teie kogemuste pagasiga mees sobiks kasvõi siin Eestis mõne erakonna esimeheks ja miks mitte kasvõi peaministriks. Ma tänan komplimendi eest. Aga miks te Eesti erakonna poliitika ei huvita? Ma ei saaks kuidagi öelda, et mind Eesti erakonna poliitika ei huvita, sellepärast et ma olen Asta mammogra poliitiliselt määratlenud ja ma olen jätkuvalt Isamaa ja Res Publica liidu liige ja ja ausalt öeldes, meil on ka Brüsselis oma osakond, kus me aeg-ajalt koos käime ja natukene poliitika juttu teeme, aga, aga seal on lihtsalt ütleme selline selline meeldiv vaheldus ja, ja praegusel hetkel keskendun oma oma põhitööle ja põhitegevusele, aga eks see poliitika on ka selline asi, et selle kohta nagu öeldakse, et ära kunagi ütle iial nii et ei tea ju kunagi, mis tulevik toob iga kuu aega aega kaks nädalat tagasi, ei arvanudki oma seda, et et selline võimalus Euroopa Komisjoni sees terendaks, nii et eks elu pakub alati ootamatusi ja mõistlik on tegelikult kõik jumalused lahti hoida ja ja, ja mitte mitte midagi otseselt kunagi mitte midagi otseselt kunagi eitavalt mitte mitte millegisse otseselt kunagi eitavalt suhtuda. Kirjeldage palun siis neid väljakutseid, mis teid uues ametis Euroopa Komisjoni asepeasekretärina ees ootavad, mis on need praktilised probleemid ja teemad, millega tegelema hakata? Ma arvan, et kõigepealt väga tõsine praktiline probleem on, et et tuleb väga, tuleb veelgi rohkem istuda ja küsimus, et kuidas, kuidas selle jõuab kõik vastu pidada, see on seal üks selline noh, ütleme naljaga pooleks selline tõsine väljakutse, aga aga tegelikkuses see hea küsimus, et noh, et mida sa siis lõppude lõpuks teed ja ja kirjutada lihtsalt vastust anda, siis siis see koht on see, et sa oled nagu komisjoni esindaja Euroopa Liidu juures, mis kostub natukene pensikult, aga tegelikult on see, et kõik need eelnõud, mida siis Euroopa komisjon on heaks kiitnud ja ettepanekuid ja mis lähevad edasi arutluseks, siis liikmesriikidele siis sina pead olema seal, kes esindab seda Euroopa komisjoni ja liikmesriikidega läbi rääkima, erinevaid positsioone välja tooma ja üritama seda kompromissi leida, see on nagu üks oluline osa, teine osa on tegelikult seesama töö tegemine ka parlamendis ja erinevate fraktsioonide fraktsiooni juhtidega, siis on väga palju ka Euroopa Komisjoni presidendiga koosolemist euroop, papa ülemkogud ehk siis tippkohtumised, kus siis nato komisjoni president on, esindab komisjoni peaministritega kohtumisel, sa oled tema lähikonnas ja, ja vajadusel annab talle nõu. Samuti erinevad muud kohtumised, kus Euroopa Komisjoni president kohal on. Lisaks sinna juurde kuulub pelga G8 G20 koordineerimine, ehk siis need on need kõige mõjukamate riikide niisugune koostöö, koostöö, vorm, kus Euroopa komisjon on kaasatud nii et et tegelikult on seal päris palju asju hetkeks, mis see suur väljakutse on. Suur väljakutse on kindlasti see, et sa pead ennast väga hästi kurssi viima detailidega, mis puudutavad erinevaid olulisi Euroopa liidu poolt välja pandud ettepanekuid ja sa pead oskama teistega läbi rääkida ja sa pead oskama seda ühisosa leida, mis võimaldaks siis ka võimalikult maksimaalselt selle selle ettepaneku lõppfaasis säilitada selline läbirääkimine, pidev läbirääkimine, eks, eks see on ka piisavalt pingeline ja ma arvan, et ka pakub tõsist väljakutset. Eks ma olen natuke seda tööd ju teinud ka teise poole pealt, et täna olles Siim Kallase kabinetiülem, siis kabinetiülemad valmistavad ette volinikke kohtumisi mis toimuvad igal kolmapäeval esmaspäeval kabinetiülemat, kes samamoodi, sa pead läbi rääkima siis oma kolleegidega, keda täpselt samamoodi on 27 laua taga ja, ja seda ühisosa leidma, nii et lihtsalt see, see kooslus natukene muutub. Ja kindlasti on see märgatavalt pingelisem, märgatavalt vastutusrikkam just nimelt nendes küsimustes, millest on kahju, on muidugi see, et puudub otsene side just nimelt, et ettevõtlusega ja, ja nii-öelda väga paljuski ka selle reaalse maailmaga praegu on, see on see olnud väga, väga meeldiv osa tööst tõesti väga palju, me kohtume transpordiettevõtetega, lennuettevõtetega, raudtee-ettevõtetega ja nii edasi ja sa saad tegelikult väga hea sisendi sellest, mis nagu reaalselt turul toimib ja, ja millised need vajadused on, ja teine pool on see, et sulle selle sisend ja selleks, et sa saad ise mingisugust üleeuroopalist poliitikat kujundada. Tulevikus seda võimalust enam ei ole, sest poliitika kujundamise algfaasis sa osaled vähe, kui mitte üldse. Ja tegelikult see osa ette hakkad osalema siis, kui see poliitika on juba vastu võetud, ehk siis seda seda seletama ja kaitsma. Nii et selles mõttes teatud asjad on samad, teatud asjad on uued, väga paljud uued inimesed, kellega tuleb hästi läbi saada ja kellega tuleb läbi rääkida, nõu pidada ja ühisosa leida, niiet. Saab näha kuidas senisele tööle üheksa aasta jooksul Siim Kallase kabinetis tagasi vaatate, mis siis on ära tehtud? Ära tehtud on tegelikult väga palju, et noh, kui nüüd hakata seda nimekirja lugema, siis siis saaks, sellest oleks väga-väga pikk nimekiri. Ma ütlen paar asja kõigepealt, tulles tagasi selle Siim Kallase esimese mandaadi juurde siis kui ta vastutus administratsiooni ja personali ja, ja auditi ja kõige selle eest, siis siis kaks olulist asja, mida mina välja tooks, esimene on see väga hästi vastu võetud, aga väga-väga raske omal ajal luua lobiregister, mis siis, mis siis on, on nii-öelda mis, mis, mis nõuab, et kõik Brüsselis tegutsevad lobistid peaksid olema registreeritud sellesse registrisse, ta oli tol ajal vabatahtlik, me liigume tegelikult Praegusele kohustusliku registri poole ja ja ma olen väga palju nüüd puutunud kokku just nimelt ütleme, erinevate ettevõtjate esindajatega Brüsselis, kes kõik ütlevad, et, et see oli üks väga hea asi. Sellepärast et see on lobi tegemine on tegelikult väga Austusväärne professioon tihtipeale sellele omistatakse natukene, liiga palju sihukest müstikat sinna juurde, aga tegelikult see on vajalik selleks, et üks või teine eelnõu saaks piisavalt sisendit, et oleks piisavalt hästi tasakaalu, seda teaks, missugust mõju üks ja teine asi oma. Jaa-jaa, ja need, kes tööd ausalt teevad, nad tahavad ka seda, et neid sellisena nähtaks ja kui nad on ennast registreerinud vastavalt kõikidele nõuetele, siis see aitab. See aitab väga palju ka nende neid nende enda töös, et kui algselt natuke ettevaatlik, et noh, jälle mingisugune asi, kus hakatakse üle reguleerima, täna ütlevad väga paljud selle kohta just nimelt aitäh, sellepärast et et see on võimaldanud neil nii-öelda oma oma oma professiooni näidata ka sellise ausa ja tõsiseltvõetava professioonina ja, ja, ja tegelikult noh, see oli ka mingis mõttes tol ajal see, see, see seevastukäik, sellele, mis juhtus, ameeriklased siin hiljuti ka Eestis televisioonis jooksnud ERRis jooksnud film kasiino Jack on tegelikult äärmiselt oli äärmiselt hea film, mis võttis kokku selle Ameerika ajaloo kõige suurema lobiskandaali kui, kui lobist Jack Abramoff nii-öelda ületas igasuguse piiri oma tegevusega ja mis tegelikult tõi kaasa väga ranged sanktsioonid. Ameeriklased ütlevad kõikidel logistidele eurooplased, me vältisime nendest skandaalidest ka tänu sellele, et tegelikult üldse selle registri tegime ja see oli, see oli kindlasti Siimann mandaadi selle, selle esimese mandaadi kõige olulisemaid tulemeid. Teine asi, mida ma sealt kindlasti tahaks rõhutada, on see et see oli see personalipoliitika poole pealt aastal 2004 uued liikmesriigid liitusid 10 liikmesriiki hiljem veel Bulgaaria Rumeenia kokku 12, et saada need inimesed integreerida Komisjonisüsteemi komisjoni töösse, et saaks need kõik need töölevõtmise tehtud ja et tegelikult oleks õige normaalne esindatused, et, et see ei oleks, et see Euroopa Komisjon esindaks kõik Euroopa Liidu liikmesriike ja nende kodanike. Ja see on üks kõige komisjoni ajaloo kõige, kõige mahukam, ütleme selline siis inimeste töölevõtmise operatsioon, mis kulges väga edukalt ja, ja mis ei toonud endaga kaasa mingisuguseid pudeliga. Praegu veel ka seda, et üks või teine poliitika eest vastutav peadirektoraat ei oleks saanud toimida, kuna parajasti oli vaja unival uusi inimesi integreerida. See protsess üle viie aasta ja kogu see planeerimine ja selle teostamine. Ma arvan, on samuti väga suur kordaminek ja peale sõda Euroopa komisjon on väga teist nägugi, kui ta oli enne aastat 2004 ja vabalt oleks võinud ka minna niimoodi, et tegelikult inimesed palju vähem tööle võetud ja ma ei oleks kunagi seda tasakaalu saavutanud. Praeguse mandaadi juures kindlasti on on väga palju olulisi samme astutud, üks võtmepoliitika on Euroopa valdkonna liberaliseerimine ja võimaldada selle teenuse osutamise piiriüleselt. See tundub pentsik, kui meil on siseturg ja justkui nagu kõik rongid jookseksid üle riigipiiride, siis tegelikult, et igasuguse reisijateveoteenuse osutamine teises liikmesriigis on ülimalt keeruline, see seal on väga palju erinevaid nii öelda teadlikult tekitatud tõkkeid, mis ei võimalda siis teistel saatoritel ühes või teises riigis seda teenust pakkuda. Selle turu avamine ja võitlemine ikkagi väga suure sellise vastuseisuga mis on olnud isegi nii-öelda jõudnud peaministrite tasemele väga suurtes liikmesriikides ja selle läbisaamine komisjonist ja nüüd ka juba nii-öelda ka teatud kokkulepped liikmesriikide parlamendiga on olnud äärmiselt oluline samm edasi. Samuti rõhutakse neid samme, mis on tehtud selleks, et luua ühtset Euroopa taevast tundub pentsik, aga jällegi kui meil olemas ühtne siseturg, siis siis Euroopa taevas äärmiselt fragmenteeritud iga lennuk Euroopas lendab 42 kilomeetrit rohkem, kui ta peaks keskmiselt. Mis tähendab muidugi, mida see tähendab, see tähendab kütusekulu, see tähendab ohtlike kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Mis, ja need kõik see kokku sa võtad, et iga päev on kuskil 28000 lendu Euroopas 365 päeva ja kui sa veel korrutad selle 48, sa saad ikka päris suure numbri ja kui palju sa rahaliselt maksma läheb, mis lõpus tuleb kinni maksta meil ehk siis lennureisijatel need sammud teha selleks, et seda muuta efektiivsemaks, et, et see fragmenteeritud taevas saaks, saaks nii-öelda vähem fragmenteeritud lennud saaksid kulgeda nii-öelda kõige otsesemad trajektooriga, aga mitte kuidagi siksakiliselt on samuti väga-väga oluline asi, kus kus tegelikult ju mida saab saavutada ainult läbi selle, et seda tehakse Euroopa taseda tasemel. Nii et noh, seedeselle tooks veel ühe niisuguse niisuguse näite siia juurde, nii et seda nimekirja võiks pikalt jätkata, aga nagu, nagu te ütlesite, et proovime teha lühidalt ma siis proovisin. Aga räägime sellest ühtse Euroopa taevaprojektis, see on olnud ka uudistes sel nädalal 11 riigi lennujuhid korraldasid selle vastuaktsioone, protestiaktsioone ja kõige rohkem lennuliiklust prantsuse lennujuhtide streik. Ja milles siis probleem on, kas Euroopa Liit tahab osal lennujuhtidest leiva käest ära võtta? No tegelikult jälle hakkame kõigepealt sellepärast sellelt piht sellest pihta, et et seda steik streigi puhul lubasid, tähendab palju, tähendab ametiühingud väitsid, et väga paljud riigid osalesid sellest streigist või väga paljude riikide ennuisid, tegelikult olid ainult prantsuse lennujuhid ja sinna juurde veel üks või kaks riiki, nii et kokkuvõttes jäise palju palju väiksemaks nende nende lennujuhtide arv, kes, kes tegelikult seal streikisid. Prantsusmaal Ma olen üldse lennujuhid, väga kärmed, iga asja puhul streikima. Ja, ja nagu ütles ka prantsuse lennuettevõtet, et kogu see streik oli täiesti ebaproportsionaalne, illegaalne, põhjendamatu loomulikult täna on ju rasked ajad lõppude lõpuks ausad, eks selles mõttes tuleb ka mõista. Rasked ajad selles mõttes, et majandusel ei lähe ju kõige paremini, tööpuudus on piisavalt kõrge Euroopas ja iga töö puhub ära iga töökoha pärast, kardetakse eriti eriti on see on see terav Prantsusmaal just nimelt ka sellepärast, et noh, praegune valitsus, kes on lubanud uusi töökohti luua, ei ole ju tegelikult sellega hakkama saanud ja oht, et võib kuskil veel töökohad kaduda, siis see võimendab seda soovi selle osas välja astuda. Aga tegelikkuses muidugi niimoodi ei ole. Jällegi ikkagi kiputakse, kiputakse Elagu asjadele andma palju suuremat dimensiooni, kui see on ja vaadatakse ainult tänast päevaga, mitte homset päeva. Tegelikkuses on see ju see, et lendude arv kasvab iga aastaga ja, ja tegelikult need moderniseerimine on vajalik ka selleks, et me suudaksime neid lendusid teenindada, kui me mitte midagi täna ideesid Meil oleks 20 aasta pärast, oleks juba, oleks juba väga-väga palju lende. See tõenäoliselt võiks olla. Me räägime kahest miljonist lennust, mis võib-olla teeninud vaata ja, ja me peame tegelikult samme astuma selleks, et seda efektiivsemaks muuta. Töökohad ei kao, vaid et vaid et tegelikult on see, et, et tuleb astuda neid samme, mis võimaldavad uusi töökohti luua. Aga kui hoida kinni sellest on ja mitte midagi teha, siis me ei jõua mitte kuhugi. Nii et selles mõttes on, on oluline ja vajalik ikkagi aeg-ajalt astuda radikaalseid samme. Ja päeva lõpuks ma tahan veel seda öelda, et kui teha poliitikat ja teha tõsist poliitikat alati tekib sellega koos konflikt. Ei ole võimalik teha tõsist poliitikat ilma konfliktid, sellepärast et sa ei saa ju mitte kunagi kõigile meeldida selleks, et edasi minna. Nagu öeldakse, tabletti pead sa lõhkuma, munad ära, see on loomulik, et sa, et sa need sammud astunud ja, ja see konflikt täna on, aga samas ma vaatan püksi, teiselt poolt me räägime ühelt poolt, et meil on siin, noh, ütleme prantsuse lennusidki, streigivad, aga kui meil on teiselt poolt on meil kõik Euroopa lennuettevõtted, kes seda tervitavad, meil on, meil on lennujaamad, kes samal ajal pidasid EuroPoik, lennu õpilased Istanbulis oma aastakoosolekut, kes samuti väga tugevalt seda toetavad ja päeva lõpuks ka meie reisijad oleme ju tegelikult need, kes võidavad sellest. Kui see teenus, mida täna osutatakse, läheks odavamaks, see teenuse hind on täna ebaproportsionaalselt kallis. Euroopas kaks korda kallim peaaegu kui Ameerikas ja 10 aastaga oleme alla toonud seda hinda võib-olla kõigest mõnikümmend mõnikümmend eurot ja, ja see ei ole kuidagi proportsionaalne. Seda arvestatakse täna tänu selle fragmenteerituse juures ja selle juures soovita muutuda, läheb see maksma viis miljardit eurot aastas ja see kõik tuleb meie taskust ja selles mõttes on vajalik neid samme astuda, et seda summat vähendada. Aga tooge mõningaid näiteid, palun kuulaja jaoks, mis siis muutub ühe ühe lenduri jaoks, muutub ühe lennufirma jaoks. Saan ma õigesti aru, et kui praegu lennata ist kusagile teise Euroopa otsa siis peab ühendust võtma iga riigi lennujuhtimiskeskusega eraldi. Aga teie soov on tulevikus seda siis vähendada, et tekiksid mingid teatud piirkonnad. Täpselt nii, see on, üks samm selles osas, tegelikult täna on, meil on küll neid liikmesriike on täna 2007, eks ole, aga noh, tegelikult neid tsoone on kuskil 63. Ja esimene samm on, et vähendada neid 63 tsooni nii-öelda kaheksaks tsooniks. Ja see on praegune töötanud altpoolt ülespoole, aga kahjuks altpoolt ülespoole ei ole see siiski seda tulemust andnud ja seetõttu on vajalik siin ka meie kui regulaator, ehk siis Euroopa komisjoni regulaatori sekkumine selleks, et need soolikad tegelikult tekiksid. Ja lõpuks kõige parem lahendus oleks see, kui oleks ainult üks tsoon Ameerika Ühendriikide põhimõtteliselt ainult üks soo ja, ja samuti on võimalik seda lennujuhtimist korraldada. Aga, aga noh, ütleme, et Euroopas nii radikaalse sammu täna ei ole võimalik ette teha. See on, see on üks osa, see on, see on seal äärmiselt oluline asi, ehk teised asjad, mis puudutavad ka kõike seda moderniseerimist, on, on ka seotud näiteks ohutusega on veel liikmesriike, kus siis lennuamet ja lennuliikluse teenus teenuse osutaja on, on tegelikult ühe struktuuriosad ja see ei ole mõeldav, sellepärast et nende huvid on vastu, on aeg-ajalt põkkuvad ja tegelikult peaks lennuamet teostama kontrolli hoopiski ja andma etega teatud eesmärgid. Aga kui nad ühe katuse all tunnevad ennast hästi mugavalt ja nad ei pane piisavalt tõhusaid eesmärke, et neid kulusid kokku hoida, vähendada kulude pool, on teine, kas tõesti on vaja Igalühel oma meteoroloogiateenistus näiteks siin on võimalik, et erinevad teenistused teevad omavahel mingisuguse konsortsiumi, pakuvad seda teenust ja läbi selle on võimalik teenust jällegi odavamaks muuta. Ja lõpuks on see, et kui ühe lennutunni hind on kuskil 800 eurot, siis noh, eesmärk on see, et ta tuleks alla kuhugi ütleme nelja-viiesaja peale, Ameerikas on ta kuskil 400, noh täna meil on võib-olla siis kuskil 715 oli 810 aastat tagasi, praegu on 715, tegelikult see eesmärk on seda kõvasti alla tuua ja täna kus lennunduses lennuettevõtetel ei lähe sugugi mitte hästi, siis iga sent, mida on võimalik kokkuhoida tegelikult. Loeb räägime sellest ka, mis konkreetselt meid, eestlasi ja eesti lennureisijaid puudutab. Nagu juba öeldud, kõik teavad, Euroopa paljud lennufirmad vaaguvad praegu hinge, mitmed on ka läinud pankrotti. Millist lahendust teie näete riikide jaoks nagu Eesti või Leedu, kuhu turupõhiselt sellist normaalset tihedat lennuühendust luua pole võimalik ja euroliit ei luba ka riikidel endil oma lennufirmasid toetada? On ju väga, mina arvan, et Estonian Air riigiabi luba ju ikkagi ei saa, aga mis siis oleks lahendus, et me saaksime Tallinnast kusagile lennata ja lennata tihti ja meile sobivatel kellaaegadel? See on muidugi väga hea küsimus, et kui seda suuta seda sellele ammendava vastuse anda, siis võib-olla peakski ametit vahetama ja hakkame hoopis sellega tegelema. Et ega selle üle on palju mõeldud ja ega siis mitte ühelgi puhul ei ole ka liiga häid lahendusi. Noh, kõigepealt ma tahaksin öelda seda, et te ütlesite, et et Euroopa komisjon ei anna riigiabi luba, ma arvan, et noh, praegusel hetkel on ekslike järeldusteni minna sellepärast et see, see protsess käib ja, ja Euroopa Komisjoni eksperdid hindavad siis kõiki neid võimalikke aspekte, mis sellega seotud on ja ja seetõttu ei ole mõtet praegu veel järeldusteni minna, mida me oleme näinud tegelikult siin ka Eesti puhul on tegelikult ju see, et Estonian Air on piisavalt lühikese ajaga teinud päris läbi päris suure muutuse, seda ettevõtet on saanud muuta efektiivsemaks, on saanud restruktureerida ja siin muidugi lahkuv nõukogu esimees Erkki Raasuke on teinud absoluutselt fantastilise töö ja selle selle ajaga ja, ja ma loodan, et teda on ka selle eest temaga sellest väärikalt aitäh öeldud sellepärast et see on tõepoolest mitte lihtne, mida, mille, millega ta on hakkama saanud. Aga tulles selle juurde tagasi jah. Konsolideerumine on lähiaastate paratamatus, veel Euroopa lennundusturu konsolideerimine toimub, see toimub erinevatel põhjustel. See toimub sellepärast, et vanad ärimudelid on muutunud, aga eelkõige on see sellepärast, et esiteks umbes 15 aastat tagasi natuke rohkem Euroopa liit võimaldas selle avati lennundusturg täielikult, mis tähendab seda, et ükskõik kus Euroopa piires saavad lennuettevõtted osutada seda teenust, mis varem oli väga tugevalt reglementeeritud ja kuhu tegelikult jällegi teise turule ei lastud. Selle aluse selleks, et tekiksid odavlennufirmad ja seejärel asutuse, selleks, et miljonid ja miljonid ja kümned miljonid inimesed on saanud võimaluse lennata ühest paigast teise võimalust, mida varem ei olnud, tänu sellele on hinnad toodud ka taskukohaseks ja on võimaldatud inimestele üle Euroopa, siis palju suurem mobiilsus, kui seda kunagi varem on olnud. Aga odavlennufirmad on väga efektiivsed, nende ärimudel on väga tugev ja kui 10 aastat tagasi ehk 2000 aasta alguses oli nende osakaal kogu Euroopa lennunduses tühine, siis täna on 45 protsenti kogu Euroopa lennundusturust, on odavlennufirmad ja Ryanair on täna Euroopa kõige suurem lennuettevõte. Et see on muutnud kogu seda turgu ja loonud ka selle olukorra, et vanad ärimudelid enam ei tööta. Ja, ja eriti mõjutab see just nimelt sihukesi väiksemaid regionaalseid lennuettevõtteid on teada ka seda, et noh, kuidas öelda, väike koduturg, nagu seda on eesti teater, seda niisugune rusikareegel on ka lennunduses, et alla 10 lennukiga lennuette võtta, et ei saa olla pikapeale jätkusuutlik, aga samas kui me vaatasime ka, kui Eesti Estonia üritas teha seda laienemise strateegiat siis ja, ja ka see ei osutunud tegelikult, et toimivaks, et väikese koduturu puhul on vajalik leida muid lahendusi. Konsolideerumine on muidugi üks asi ja, ja noh, siin ma olen alati olnud seda meelt ja väljendunud ka seda seisukohta, et tegelikult vaatavad Baltikumi siis siin on ikkagi kohta eelkõige ainult ühele lennuettevõtjale kes suudaks jätkusuutlikult tegutseda. Jah, sul võib olla igasuguseid nišiettevõtteid, aga, aga, ja, ja mis, mis, mille ärimudel ei, ei lähtuks ka tingimata ainult sellest nii-öelda traditsioonilisest mudelist, aga, aga täna tänasele tihedama konkurentsi just nimelt nende odavlennufirmade jõulise esilekerkimise tagajärjel on see konsolideerimine möödapääsmatu ja siin arvestada neid erilisi spetsiifilisi elemente ja ja noh, ütleme võib-olla ka Estonian Air, nii nagu ta täna on, ta kindlasti on, on, suudab, suudaks suudaks ka edasi edasi lennata ja tõenäoliselt ka balansseerida selle kasumi ja väikese kahjumi piiri peal, aga kindlasti mitte, et ei ole see nii-öelda pikaajaliselt jätkusuutlik ja kindlasti mitte ei suuda ta kunagi rahuldada neid vajadusi, mis tegelikult erinevatel inimestel lendamise suhtes on. Nii et kui see võimalus, et, et see, et siin ka, et siinne turg oleks ka osa mingisugusest suurest lennuettevõttest, siis, siis noh, see on, see on kindlasti üks üks võimalik areng, aga siinjuures tuleb vaadata seda, et mis on tegelikult siis noh, minu arust ei ole üldse mitte tähtis, mis värvi need lennukid on, missid, lendavad vaid tähtis on see, et iga õhtul tulevad lennukid Tallinna lennujaam, miks sellepärast, et siis nad saavad järgmine hommik uuesti välja lennata. Millal inimestel on vaja, on see, et saab õhtu tagasi soovika ära minna olulistes Euroopa sihtpunktides käia ühe päeva jooksul. See on oluline lõppude lõpuks, mis värvi need lennukid on, ma ütlen, ei ole tähtis, et nagu öeldakse, et noh, pest kassiiri püüab, on ta mustvalge või triibuline. Mis tähtsus sellel on? Et ütlesite, selleks on vaja balti riikide koostööd ja balti riikide koostööd on vaja ka teiseks väga oluliseks transpordiprojektiks rail Balticu realiseerumiseks. Eesti toetab väga tugevalt, Lätis on poliitiline toetusega riiklik raudtee-ettevõte on vastu ja Leedus ei paista ka valitsuse poolt sellist erilist entusiast SMIT. Kuidas Brüsselist vaadates tundub, kuidas üle tulla üle saada sellistest erimeelsustest, mis selliseid olulisi projekte. Ohustavad see raudtee on üldse alati väga keeruline asi, et ma mäletan, et nõukogude ajal oli selline selline lõbus ütelus, et seal, kus lõpeb mõistus, hakkab raudtee ja mina seostasin seda alati nii-öelda nõukogude süsteemiga olles nüüd üle kolme aasta seotud ja tegelenud ka Euroopa raudteenusega, siis ma ütleksin, et seesama mõttetera töötab väga hästi ka Lääne-Euroopa raudtee erinevad raudtee-ettevõtteid iseloomustades et ja ollakse muidugi äärmiselt protektsionistlikku ja teine võib-olla nalja, nalja ajutise juurde või see on see, mis naljalt ütleme siis, et et tragikoomiline on ju see, et enamus rööpaid on maha pandud 19. sajandil, ehk siis need nii-öelda, kuidas need raudteed liiguvad ja, ja võiks öelda noh, suur osa sellest mõtlemisest raudtee on jäänud sinna 19-sse sajandisse, koosneda rööbast, aga väga raske on sellest üle saada, et seetõttu, kui te ütlete, et erinevad raudtee-ettevõtted on vastu, teed raudtee ette võtnud üle Euroopa praktiliselt vastu igasugusele asjale, mis muudab nende nende sihukest tavapärast mõtlemist ja, ja mis muudab seda igapäevast elu. Et selles mõttes ei pea sugugi mitte alati selle järgi käiv Olga erandeid, loomulikult on erandeid ja väga häid näiteid, aga, aga tulles rail Balticu juurde tagasi, siis, Mida on teinud Euroopa Komisjon, Euroopa komisjon on tegelikult loonud need tingimused selleks, et, et selline projekt võiks tulevikus olla finantseeritud Me Europa, mis eelmine nädal, ei, mis sel nädalal lepiti kokku siis üleeuroopalist transpordivõrgustike projektide nii-öelda metodoloogia ja see metodoloogia, sellel uus metodoloogia ja see lähtubki Need on siis aluseks selleks, kuidas jagatakse siis finantseerimist aastatel 2014 2020 siis sõimetatoloogia on tegelikult äärmi siis selle metodoloogia loogikast lähtuvalt sobib see Rail Baltic seda suurepäraselt. Miks, esiteks raudteeprojektid on eelistada parendatud, võrreldes finantseerimises võrreldes teiste valdkondadega, kuna raudtee on ka, on ka jätkusuutlik, on ka keskkonnasäästlik ja ütleme ka suures osas vajab ka palju rohkem riigipoolset toetust, kuna kuna, kuna, kuna need infrastruktuuri investeeringud lihtsalt möödapääsmatult, ilma selle toetuseta. Teine asi on see, et kõik projektid, kus on, mis on seotud rohkem kui ühe kahe riigiga, antud juhul on tegemist viie riigiga, kolm balti riiki, pluss Poola pluss Soome viis riiki ühe suure transpordiprojektid, aga see on juba annab väga suure eelise teiste samasugustega. Ja, ja, ja loomulikult see on ja kolmandaks on siis see asjaolu, et ühendada geograafiliselt perifeerse maid, regioone siis nii-öelda selle Euroopa keskmega ja ka siin on jälle raudteeühendus, reaalne raudteeühendus, täna puudub balti riikide Euroopa keskkonna vahel, ka see vastaks nendele põhimõtetele, elik see projekt oma olemuselt vastaks nendele põhilistele kriteeriumitele, mis on selle projekti nii-öelda rahastamise hindamise aluseks. Ja teine asi on see, et see peab olema ka raha ja, ja see raha on ka põhimõtteliselt olemas, sest see Euroopa ühendamise rahastu ehk siis see ka suur läbimurre ja, ja kindlasti ka üks väga oluline töövõit Siim Kallasele ja tema meeskonnale viimaste aastate jooksul see 23,3 miljardit, mis on siis kättesaadav siis ka see on ju tegelikult tänaseks olemas ja loodud hoolimata sellest, et see vastuseis oli eliksiir, on kõik paigas ja, ja edasi, võiks öelda, on siis eelkõige need kolm balti riiki, kes peavad omavahel kokku leppima selle projekti reaalselt, et valmis kirjutama ja, ja need vastavad sammud astuma eelkõige siis looma see ühisettevõte, mis siis hakkaks seda, seda reaalselt, seda tegevust koordineerima ja ellu viima. Täna seisab see ei miski muu kui meie heade sõprade ja partnerite leedulaste taga. Lätlased on väga palju siin sammu edasi astunud, ma arvan, Pole kahtlust täna nende täielikus soovis kaasa lüüa. Me räägime riiklikul tasandil seda, mida üks või teine ettevõte arvab, see on teine küsimus. Aga Leedu poole pealt on praegusel hetkel veel mõningad kõhklused ja ma arvan, et eks siin üritame eelkõige siis meie Eesti ja Läti üritavad siis meie häid leedu partnereid veenda. Et seega see projekt teostub või mitte, see on siis tema nüüd balti riikide asi, Euroopa komisjon võiks öelda, oma eeldused ja tingimused loonud ja muidugi me oleme olnud ka ihu ja hingega selle selle juures. Täna on muideks sellesama rail Baltica teemaline konverents Berliinis ja ma arvan, et seal on väga tiivad ja, ja huvitavad arutelud kuidas edasi minna, aga samas näen ka seda üha suuremat huvi, et see projekt võiks teostuda ja, ja ma arvan, et see on vajalik. Ma arvan, et see on vajalik, et et see, et see Rail Baltic reaalsuseks saaks. Me oleme nüüd rääkinud sellistest konkreetsetest projektidest, aga ma teen ettepaneku rääkida natukene ka veidi laiemalt Euroopa Liidu tulevikust. Ja minu meelest üks tähtsamaid küsimusi Euroopa Liidu tulevikust rääkides on kodanike usalduse taastamine Euroopa liidu suhtes. Eesti on üks vähestest euroliidu liikmesriikidest, kus neid inimesi, kes usaldavad Euroopa liitu on enam kui pool elanikkonnast. Eurobaromeeter näitab, et üldiselt Euroopa liidus kõikides riikides kodanike usaldus euroliidu suhtes on aina langenud. Ja paljudes riikides on on vähem kui pool inimestest, kes toetavad euroliit. Kuidas taastada kodanike usaldus Euroopa liidu vastu? See oleks väga hea küsimus ja on selge, et see ei saa toimuda kuidagi üleöö ja see eeldab siiski ka palju rohkem lahti seletamast lahti kogu selle olemuse lahtiseletamist, mida see Euroopa koos endast reaalselt kujutab. Aga siiski pähe panema sellega tänasesse üldisesse konteksti. Inimesed on mures, inimesed on mures oma töökohtade pärast, inimeste mures oma oma tuleviku pärast, seda üle Euroopa igal pool, sellepärast et majanduskriis on olnud palju sügavam, kui keegi oleks võinud arvata ja see tekitab ka ebakindlust ja see tekitab ka sellist usaldamatust ja väga palju on ka olnud ju tegelikult seda et kui miskit läheb valesti, siis vaadatakse pigem nagu Euroopa suunale ja ka seda mitte ei vaadata sinna nii-öelda oma riigi sisse. Et võtame Kreeka näiteks kas või head kreeka sõbrad, et ega kreeklased tihtipeale süüdistavad Euroopat selles, aga no ei ole mõtet süüdistada Euroopat asjades, mida on tegelikult tehtud ju nende enda riigi sees ja nende endi poolt. Et sa pead ikkagi suured probleemid, tulevad ikkagi riikidest endast, et et see ei ole nagu see, et Euroopa on olemas või Euroopa koostöö on olemas ja, ja sel juhul on võimalik vältida tingimata neid vigu, mida, mida, mida tegelikult üks või teine riik teeb ülekulutamine ühes või teises riigis, see ei ole ju Euroopa süü, eks ole, aga samas kiputakse väga palju seda nii-öelda Euroopas üha nägema kiputakse nägema kõiki nii-öelda turgude avamist, kiputakse nägema üldist, nii-öelda globaliseeruva majandust, kõike kiputakse nägema teatud mõttes vaenlastena, eks ole, ja leidma, et just see on selles, selles, selles otsuses on selles nii-öelda. No aga tegelikult tuleks asja vaadata natuke teistmoodi. Euroop näiteks on alati võitnud, kui ta on hoopiski avanud ja kui tahan barjääri sääre maha tõmmanud näiteks seesama siseturg, kui palju on see loonud reaalselt uusi töökohti ja kui palju on võimalik luua reaalselt uusi töökohti, kui ma neid barjääre maha võtame, mitte uusi barjääre üles ei pane, seda ei kiputa seletama. Kui me räägime sellest samast ühtsest taevast, millest me tagasi rääkisime, siis see, et me täna teeme mingites radikaalsed sammud see võimaldab tegelikult palju rohkem töökohti luua tulevikus, aga, ja selleks on vajalik, seda on vajalik-Euroopaga seda ei seletata, kiputakse seletama hoopis seda, et vaadake, nüüd tuleks Euroopa tasandil välja mingisuguse uue plaaniga ja seetõttu teie enda töökohad kaovad. Aga see on ju tegelikult jama pärast ongi see, et seda ei kiputa lahti seletama. Kui nüüd teie küsimus, mis väga põhjendatud, on see, et kuidas ta kodaniku usaldust taastada, kodanike hulka seletada, mitte öelda niimoodi, et kuulge, et noh, tegelikult meid ei, üldse ei huvita, mis teie sellest asjast arvate? Me oleme nii otsustanud ja nii on üha rohkem tuleb seletada, miks ühte või teist asja on vaja teha. Miks see vajalik on ja ka Euroopa kloostri juures, ärgem siiski unustagem ka teatud põhitõdesid, et Euroopa koostöö põhineb, ma ütleksin kaks mündi kaks külge. Esiteks on ikkagi see, et rahu tagamine Euroopas, see tundub pentsik, seda täna välja öelda. Aga aga tegelikult, vaadates Euroopa ajalugu vaata natuke rohkem tagasi, kui viimased 65 aastat, siis ei tundu üldse, on nii nii ebatavaline, see on asja üks pool, teine pool on majanduslik heaolu. Hoolimata kõigest on Euroopa täna maailmas üks kõige kõrgema elatustasemega piirkondi ja kõige kõrgema ostujõuga piirkondi. Et tegelikult Euroopast laias laastus kõlavad väga hästi ja väga hästi elavat, on ka põhjust see, et just nimelt see Euroopa kooste on sellisena toiminud ja on võimaldanud nii majandusel areneda. Jah, täna on tagasilöögid, sellest me ei saa üle ega ümber, aga targa lööki seal tuleb tegelikult seletada lahti, mis on kodanikega, tuleb pidada dialoogi seetõttu ka. Miks me siin Eestis näeme tegelikult ka mõttes teatud mõttes ka positiivsed arengud, kodanikuühiskond aktiivsemalt Ta sekkub ja, ja nõuab neid seletusi, siis, siis ma arvan, et tuleb, seda, tuleb seda teha, Euroopa ei saa olla pelgalt eliidiprojekt, aga samas on ka see, et kõike, mis on valesti, ei ole mõtet ka euroopa kraesse keerata. Sellepärast et tihtipeale need vead hakkavad hoopiski palju madalamal tasemel pihta. No ilmselt ei aita usaldus Euroopa liidu vastu parandada ka selliseid ajalehepealkirjad nagu näiteks tänase õhtulehe esikaanel. Tsiteerin Brüsselis ringleb mõte keelata ahiküte. Ja siin artikli lõpus küll öeldakse, et tegemist on ühe seminari käigus välja öeldud ideega ja on väga vähe tõenäoline, et see üldse kuhugi edasi võiks jõuda. Ikkagi sellised pealkirjad kujundavad arvamust. Mul on küsimus, et esiteks, kust tulevad sellised pealkirjad ja ikkagi ka miks siis miks siis ringlevad sellised ideed kusagil Brüsseli koridoris, kas ei võiks seal kusagil ametnikel või, või ma ei tea, kellel ka mingi enesetsensuur olla, et ärme tuleme rumalate mõtetega kusagil konverentsil välja muidu ilmubki ühes liikmesriigis või paljudes liikmesriikides esiküljel jälle pealkiri, mis alandab kodanike toetust Euroopa liidule. Täiesti täiesti hea, hea küsimus, härra põhjendatud selles mõttes, et noh absoluutne rumalus, eks ole, et noh, kes hakkab ahjukütet ära keelama, eks ole, et noh tõepoolest ei saa ju välistada, et kuskil või igasugused ideed ringleda noh, ütleme, et teatud asutustes ringlevad kindlasti veelgi kinnistes asutustes ringlevad kindlasti veelgi lennukamad ja huvitavamad ideed, eks ole, aga kõigest ei saa ka kinni võtta ja muidugi eks tõsiasi on ka see, et ega ametnikud peavad ka vaatama, mida nad, mida nad ütlevad ja ja, ja tõesti siukse sihukesi väga tooreid, mõtteid pole mõtet välja käia, aga aga tõsiasi, et kõigest ei pea sugugi mitte kinni haarama Te küsisite, et kuidas niisuguse pealkirju ära hoida, tegelikult peaks mina küsima seda teie käest sellepärast et ei olnud ajakirjanik ja meedia esindaja, et et aga noh, nagu me kõik teame ega meedia ja just eriti teatud nišis toimib meedia ju toitukis just niisugustest asjadest, et et aeg-ajalt, kui keegi mingi lolluse ütleb, siis saab sellest kohe kergesti kinni napsata, saab selle suureks puhuda ja kui see kuskil seal lõpus on mingi paari reaga öeldud tegelikult see on lihtsalt kellegi uitmõte ja mitte midagi muud, siis, siis see on juba tühine sellepärast et suudlusel juba ära tehtud, aga noh, ma arvan, et eks natuke võiks sihukestesse asjadesse ka noh, peab kindlasti ka huumoriga suhtuma, et, et ega nüüd noh, kui nüüd tõsiselt nagu vaadata, ega siis ometigi ma loodan, et nüüd suur osa inimesi ei usu, et see tõepoolest ka niimoodi võiks minna ja lõppude lõpuks ega siis asi on ka see ju, et mida me kipume unustama. Ükski niisugune otsus ei võta vastu kuskil keegi mingisugust suvalisel tasandil, eks ole, seal anud kaasatud. Eks ole, kõigil on võimalus oma seisukohad välja öelda ja ma olen kindel, et noh kui, kui, kui ka igasugused lollid ideed tulevad, siis tegelikult see mehhanism on suuteline tagasi lööma ja liikmesriigid peavad ise seda tegema. Aga sa ei saa olla niimoodi, et võetakse mingisugune näiteks mingi otsus vastu ja seal on mingeid rumalused seest, aga samas kõik liikmesriigid on selle heaks kiitnud. Ja siis öeldakse, et see tuleb kuskilt Euroopast, no vat ei tule ikkagi päriselt, et sel juhul on lihtsalt keegi kodus oma kodutöö tegemata jätnud, maha maganud, eks ole, ja ja noh, eks seda on ka juhtunud, et meie head põhjanaabrid minu mäletamist mööda unustasid liitumisläbirääkimistel omal ajal ära selle, et meil oleks võimalus vähendada nende huntide kogukonda. Ja nüüd eks ole ju selleks, et, et seda teha. Me tegelikult ei tohigi seda nagu juriidiliselt justkui nagu teha, eks ole, ju eestlased seda õnneks ei unustanud ja me saime haiguse kätte, aga, aga lihtsalt, et noh, siin oli kellegi tegemata töö ja nüüd öelda, et aga Euroopa keelab meil selle näiteks huntide küttimise, eks ole, hoolimata sellest, et kuskil maapiirkondades on hundikarjad päeva aktiivselt kimbutama kohalike, siis see ei ole mitte mingi euroopa, vaid see võib olla lihtsalt sellepärast, et keegi on jäänud selle töö just nimelt omaks pealinnas tegemata jätnud. Kiiluks siia vahele Eestit puudutava küsimusega, kas Eesti tegi midagi euroliiduga ühinemise ajal valesti? No kas midagi läks viltu, teie olite ka ju liitumisläbirääkimiste üks pidajaid nüüd, kui vaadata tagasi sellele 10 aasta tagusele ajale, kas midagi oleks võinud teha teisiti? Alati võib asju teha teisiti ja noh, alati tagantjärgi tagasi vaadates tundub, tundub, et noh, ühe või teise otsuse oleks võinud võib-olla ühte või teistmoodi teha. Aga tervikuna suurt pilti vaadates. Ma just arvutasin seda ka siin mõne oma hea kolleegiga, kellega, kellega omal ajal sai seda tehtud, et et tegelikult ega nagu otseselt midagi niisugust ette ei tule, kus oleks nagu kõvasti mööda pandud õigust. Tagantjärgi oleks tuldud ja öeldud, et kuulge, et noh, nüüd magasite küll selle liitumisläbirääkimistel maha mina ütleks isiklikult siis noh, näiteks aastavahetusel siin ja noh, eelmine aastaga küttis väga palju kirgi kogu see elektrituru avamise teema. Mina olen isiklikult armastanud seda, et me oleks pidanud võib-olla see elektrihoopis palju parem avama ja, ja mitte nii hilja, et siis oleks võib-olla seda saanud teha väiksemate laevadega. Ja, ja võib-olla oleks olnud mõistlikum. Aga noh, see on puhtalt minu isiklik arvamus, ma arvan, et et see pidi peale tulema ja minu arvamus on alati see, et noh, pigem teha seda varem või hiljem. Aga, aga noh, et mingisugust suurt viga oleks tehtud. Ausalt öeldes ma ei oska öelda, et ja keegi pole mulle ka otseselt ette heitnud, et kuule nüüd panite mehed küll kõvasti puusse. Henrik Hololei, tuleme lõpetuseks tagasi teie isiku juurde. Kas ma tean õigesti, et teil pole endiselt autojuhiluba? Vastab tõele. Kas sellel valikul on seos ka Euroopa Liidu transpordi ja keskkonnapoliitikaga? Ei ole kuidagi jäänud niimoodi et sellest on ma kunagi kunagi siin eelmine aasta viidi meid ühte ühe auto, ettevõtte suure auto ettevõtte testi testimisradadele, mis, mis, mis oli tegelikult äärmiselt vahva ja siis öeldi. Siin on rool ja sina võtmed, hakake sõitma ja kõikidel teistel oli väga lõbus, aga minul ei olnud, et see on kuidagi nii jäänud, aga, aga ma ütlen, nagu ma algul ütlesin, et ära kunagi ütle iial, et võib-olla üks päev. Kas te sel suvel puhata? Üritaks ikka, tavaliselt on ikka õnnestunud, et augustikuus saab ikka Maran nädalat Eestis olla, et tänavu aasta on ka see plaan vähemalt olemas ja, ja praegu võiks eeldada, et seega loodetavasti realiseerub. Kuulame lõpetuseks ühe muusikapala ka saatekülalise valikul ja te leidsite, et me võiks mängima panna täies treitzi. Täpselt nii, miks valisite välja seitse? No ma arvan, et mina olles nii-öelda sihukse suure, ütleme, siukse üleskasvamise perioodi, kui sinu muusika maitse see väga mõjutatud olla läinud läbi kaheksakümnendatel aastatel, siis seal on väga paljuski mõjutatud ka 80.-te aastate muusikast ja, ja ja noh, tahes täitsa on minu jaoks alati olnud, eks üks kõige lahedamaid ansambleid, keda kuulata ja Mark maksu on täiesti võrratu kitarrivirtuoos ja minu arust nende nende muusika on äärmiselt, et sümpaatne, aga üks väheseid bände, ma arvan, kelle, kelle kõik plaadid mul olemas on ja kui te küsisite, et mida võiks valida, siis ma tegelikult kahtlesin kahe asja vahel vahest veits või Youtube'e, aga, aga eelistasin, otsustasingi Šveitsi kasuks. Kuulame streitze lugu Vooka Flip, Henrik Hololei. Tänan, et tulite stuudiosse ja soovin teile ilusat algavat suve. Ja alates sügisest soovin edu uues ametis. Suur tänu kutsumast ja suur tänu heade soovide eest ja samuti kõigile kuulajatele kena eestimaist suve küsitleja rollis rei täna. Arp Müller.