Siit edasi jätkaksin juttu juba uuel teemal. Septembrikuul oli kodus Tallinnast Giulio järgi ülikooli doktorant Indrek Laul. See ei olnud noorele pianistile pelgalt puhkusereis. Pea kuu aja jooksul jõudis Indrek Laul esineda kontserdipubliku ees ja salvestada Eesti raadio fonoteegi tarvis. Päev enne ärasõitu, 24. septembril oli Indrek Laul stuudios ja siit edasi jätkaksimegi Indrek Laulu intervjuuga. Ma olen väga sageli mõelnud, kas inimene, kes on sündimisest saadik Laubitsioloog muusikaga kelle elu sisu ongi muusika. Kas kunagise inimene muusikat tehes musitseerida, mõtleb ka selle peale, mida see muusika annab kuulajale. Kas kuulajal peab olema muusikasse samasugune suhe nagu muusika interpluateerijal? Olen suuremas plaanis tähele pannud, kuivõrd inimesed vajavad muusikat rohkem, kui need tegelikult sellest ise arusaamas. Olen seda tähele pannud kasvõi kui käid tänaval tänavamuusikud ja kui see kvaliteet ei ole mitte kõige parem. Ikka kuulatakse, ikka, on ümberringi muusika, mis inimesi ta peatama. Sead panevad tähele nüansse, detaile ka sellest esituses, mis ei ole kõige parem. Ja nüüd, kui minna kontserdisaale siis ma arvan, et see enamus on, on, on vahet, on, on kahepoolne see, mida saab see esitaja jõuaka kuulajani ja vastupidi, kuigi siin olid erinevused esitaja Enda poolt, Levada on, teinekord sa mängid, ei ole asjaga rahul. Siis hakkab sind ärritama. Sest sina ajad taga sellist oma kontseptsioone, mis kuulajal võib-olla natukene teistsugune lähenemine asjale, mida tema ei pane tähele. Vot siin võib-olla selline erinevus, aga, aga suuremas plaanis. Ma olen seda nivood ära tänavaga väitetäid tähele pannud, et me vajame muuside teinekord rohkem, kui võib-olla harilik inimene seda endale teada annab. Kas muusik, kes on sellistes eluaastates nagu teie indrek olete, vajab ka iga päev? Muusikast natukene puhkust. Siia tulemusele jah-sõna juurde, mis on puhkusepaus pause muusikes kõige väljenduslikum vahend vahel. Kui näiteks võtta mõni lihtsalt video, siis see läheb ja läheb kolm lehekülge, neli, viis. Kuues lõigul ta ikka läheb edasi, aga enam ei ole kuskile minna. Näiteks listi sonaadi samamoodi enam ei ole, kuskil mentaleb lõhki, mis siis tuleb paus. Vaat see paus muusikas väljenduslikum on ka siis näiteks selle enda puhul, kui me harjunud. Kui on, kas päev, kaks, kolm, teatud periood, kui ma ei harjuta, siiski käib alateadvuses või teadvuses kuskil, see käib edasi. Ja kui sa tuled tagasi siis sa näed selle pausi mõju. Te olete olnud siin Eestis nüüd peaaegu kuu aega. Aja jooksul olete te mänginud Arvo Pärdi autorikontserdil Arvo Pärdi kreedot ja olete jõudnud Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja eesti poistekooriga salvestada lindile Beethoveni fantaasia. Kuidas te valmistate ette oma esinemisi ja ühte konkreetset teost, võtame näiteks kas või sellesama Beethoveni fantaasia? See ettevalmistus on selline suhteliselt isiklik asi mida võib-olla mõni ei ei räägiks üldse väljagi. Ma, ma ei tee mingisugust hookuspookust ja, aga teatud rutiin on välja kujunenud rutiin sellest, et ta Ja isegi siis kui pakkumine on tulnud ja võib-olla noor interpreet peaks kohe vastu võtma. Ma ei ütle midagi ennem, kui ma saan selle noodi, vaata ise üks ühega vaata kas siis klaveri taga või mitte klaarida karateegiomine, seos. Peale seda, saan aru, kas ma suudan midagi selle teosega ise ütelda, kes, kes hakkab seal töötama resonants. Ja sealt edasi ütleme tänapäeval on see võimalus, et ma hakkan seda Clael mängima lehest nii palju kui saab ja, ja hakkan tegelema muusikalise sisu, kontseptsiooni küsimusega. Mitte tellisega. Sisulisest küljest, kuidas, kuidas pilt hakkab, nagu ilmneb siis kui on olemas lindistused? Ei kuulunud. Ma ei taha teha seda vastupidi, mitte nii et kõigepealt, kui lugu on, seal, on lint olema seda aklid mängija. Sest mõnikord see esimene kuulamine on niivõrd mõjus ja tugev emotsionaalne ja vaimne elamus, et see jääb sinna ja sa kuskilt hakata kopeerima olemasolevat varianti, mida sa esimesena kuulsin. Et kõige tugevam on see isemis, alguses tegid vundament, siis ma hakkan ehitavaliga laste mänguklotsidest, aga meie maja koguvana teid järgmised klotsid, tulevad need, võtan nii palju plaate, kui sa. Ühesõnaga, ma ostsin kokku kõik, mis oli olemas kõik mängijad, kõik, mis on LCD ja, ja siis mitte korraga, vaid siis kuulaneb läbi töötle läbi mida on tehtud. Kuidas sellest sai aru, näiteks. Edasi liikudes aga lootsime nooti. No mul on väga hea, seal on palju väljaandeid, tee kord, mitte kõige parema kvaliteediga ja tuleb leida teadlikuid, et võtta see kõige parem väljaanne, mis, mis praegu tänaval saadavalt. Selleks Beethoveni jõul on hambaid koopia häältega. Saksa väljaanne siiski on praegu kõige täpsem seal taga hea analüüs, mis on toimunud. Just see väljaannete küsimus on täiesti täiesti omaette maailm. Seal on omad spetsialistid, seal noad, kogumikud, kuidas omal ajal Beethoven selle välja andis, juba seal on erinevused, juba seal on vead, kes kõige kiiremini püüdis välja anda sealt. Ja, ja milline on praegu esitatav kontseptsioon. Ja siis hakkab ka tegelikult nägema, sealt tuleb vastu võtta, kui ta kuulasin plaadidel noodiga kokku ma näen, kes on millist väljaannet kasutanud. Sel aastal on erinevad noodid, erinevad, dünaamilised märgid teinekord tempomärgid ja ja see kokku ma saan aru nende pilli selgeks, mida on tehtud. Ja, ja see esimene põhinema ise. Alguses vaatasin, tema hakkan lahendama muusikakonstruktsiooni, kui see hakkab kokku tulema. Sest ja teine on muusika ja tehniline külg jääb rohkem koos kui seda ehk ehk kuulaja kirjas. Ma alguses rääkisin, sellest arugi, saab, seal on, kui käisin kuulamas Arbo Valdma meistrikursuse näiteks rääkis ka sellest, et ühel pikal toonil vahetades on kõla, sellest ei muutu. Aga, aga muutub mõtlemine, selline vaimne jõud, milleks muusikast lükata. Ja sealt tuleb nüüd see kontseptsiooni ja tehnilise teostuse kombinatsioon, kus teinekord on vaja kasutada selliseid sõrmid, mis ei ole klaveriõpetamise seisukohalt kõige parem lahendus üldse. Aga muusikaliselt venelaselt mõni sõrmum, väljenduslik maandud noodil kui teine sarv. Ja, ja siis sealt edasi liigun selle tehnilise viimistluse kohal. Kõrva tagant või siis siis ennem esinemist lõbustab tegema sellist sellist füüsilist ettevalmistust, sisemine jõud ja tung seda, seda välja ütelda on nii suur. Tekib selline tahe, et kui näiteks näiteks. Karatees lüüakse kihi puruks siis võib tekkida esitajal selline vajadus seda välja ütelda siin sisemine poolne psüühiline jõud, ta lihtsalt tuleb ja võtab selle välja ka siis, kui seda lava peal mängija oli seal suhteliselt ebamugav situatsioon. See kontseptsioon, mis sai praegu teie poolt linti mängitud, see on kardinaalselt erinev kõikidest senistest interpretatsioon idest, mida teie olete kuulnud. Selle Beethoveni fantaasia puhul? Kas ta olid nii kardinaalselt erinev on, kuivõrd ma leidsin lahendusi, mis minule nagu kõige paremini vastavad antud stiili heliloojana aja ja, ja kõigi tyhi väikeste detailide kook. Aga kas see oli ka identne dirigendikontseptsiooniga? Vaat siin tuleb omad, peab leidma sellise vahel kompromissvariandi antud olukorras. Ja, ja kui saa kompromissi leida, siis tuleb, tuleb siiski teha nii nagu nii nagu ise tahad teha. Ja vahel tuleb, järgi on, seal tuleb teinekord selliseid momente. Fantaasia, mis on väga palju klaverikontserti isenesest Palju soolot ja, ja võimalusi ise teha. Et seal ei tuled erinenud igavad, palju erinevaid kontseptsioone, variante siis. Miks ma teie käest kõike seda küsin, kui me olime selle Beethoveni fantaasiasalvestuse lõpetanud siis teie isa, eesti poistekoori dirigent professor Venno Laul ütles mulle. Kui ma kodus enne lindistamise algus kuulasin, mida Indrek oli kõik selle teose ettevalmistamiseks teinud, mida ta oli kõik saanud kuulata ja lugeda siis ma täiesti kadestasin teda ja mõtlesin, kui mina omal ajal Indreku vanusena oleks õppides saanud kasutada selliseid vahendeid ja nii palju süvitsi minna ühe teose kallale, kui praegu Indrek seda saab. Ehk siis ma oleksin olnud märksa rikkam, kui ma praegu olen. Ja mind hakkas see asi huvitama, mida te siis ikkagi kõike tegite, mida te kõike uurisite, sest ma tean ka seda, kui selle teose lindistus sai üldse planeerida. Siis ütles jälle teie isa, et te olite talle telefonitsi öelnud ja kõhelnud, kas ma ikkagi olen küps sellist teost esitama ja kas ma olen suuteline seda üldse eesti poistekoori ja ERSO-ga mängima. Mis oli mulle üllatus. Et nii kõhklesite. Üks asi on see, et meil oli niivõrd vähe prooviaega ja ma ei ole seda teost varem mänginud ja tulla nii, et me teeme, eks tund-poolteist proovi, kohe läheb linti. Juba esimesed lõigud, see tähendab seda tsüklari mängib, peab olema see lugu väga laik. Nii selge, et ei teki mingisugust jalgade alt pinnal härra kadumist, mis harilikult orkestri esimeses proovis tekib. Enamuselt ka rääkisin Beoga Peeter särkil kes praegu esineb vanas igal pool ringi. Ja ma küsin, kas, kas temal on ka see, et kui ta läheb uue teosega orkestri esimesse proovi, kas on selline tunne, et nagu see tool ei ole väga kindel. Ja ta ütles, et on küll. Tarmo, mina sain sellest aru, et mul peab olema see ettevalmistus siiski nii palju, kas või orkestri kõlas enda peas juba olemas. Kui ma seda kuule, siis see nii peabki midagi üllatavat. Aga teine on muidugi see, et ta See see probleem läks suuremaks ja, ja see on see, et, et ma olen seal praegu väga palju kanister ja väga palju linte ja plaate Nathan isegi liiga palju. Võib-olla kanistriga liiga palju. Aga kui nüüd midagi teha, teha seda, mida on juba tehtud siis on mõtet teha ainult väga, väga hästi. Kui nüüd võtta tema selline täiesti täiesti küpse teos ja teha selliste professionaalselt võtetega, et pool tundi poolteist tundi juba läheb siis siit oli see lagi sinine, enne et kas ma suudan teha kõige para. Kas ta jäi ta siis selle tulemusega rahul? Ma arvan küll ja ma leidsin kuskil sellise oma lähenemise asjale. Oma kuulasin läbi ühe aasta jooksul Kaarnegiooli kogu klaveri kontserdite sarjad. Hakkasin vaatama seda, et et väga raske on leida sellist balanssi, tasakaalu, tehnilise teostuse sisulise teostuse muusikalise kontseptsiooni sõna, et kõik on kõik rumalad. Jääb selline mulje, et nendel tippudel või, või kes kõige rohkem esinenud, et et nendel on see kerge, ei ole kedagi. Ja kui, kui sellest vaatevinklist asjale läheneda siis hakkasin endalt lihtsalt nõudma mida praegu suudan selle seadusega teha. Ja, ja kui ma saal sellise kontakti sellise resonantsi, siis mul on midagi sellega ütel siis Sa ei pea olema teistest erinev. Aga see kujuneb siiski niivõrd isiklikuks, et ta iseenesest kuidagi teistest erinevad, mis on väga põnev. Kindlasti see on see, mis pakub mulle sellist rahuldust ja, ja vis Hutab Mul õnnestus ka kuulata, täiesti juhuslik kokkusattumus oli see, et enne kui ma siia tulin, siis neli päeva ennem professoppide seal järsku mängis sedasama teost. Ja tema isa Rudolf särki kes on ameeriklasest tuntumaid pianistide vanemast generatsioonist, mängis selle teose nii-öelda sidus oma nime selle teosega niivõrd ühte, sest tema rajas Marbolu muusika festivali ja tema mängis seda mängiski külaline iga Marlboro festivali avakontsert või Kontsert tähti, sedasama fantaasiat. On ta neid mängisin esimest korda samas mustas festivalil. Ja see juhtusest olevat mul õnnestus minna esimesse kaheksasse ritta, seada, ees, näha, kuidas ta oleks, ma juba tegin oma variandi valmis. Aga, aga ma arvan, et see on väga oluline niimoodi läbi töötada. Täiesti line läbi hank hakkida ja teada, mida tehakse ja teised mitte niimoodi, et päris klapid peas ajab oma liini vaid ka kuulad, vaatad, mida, mida tehakse ja vaatad, mida, millega teised on välja tulnud. Ja sealt siis edasi minna. Ja nüüd siis kõne all olnud Beethoveni fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile esitavad Indrek Laul eesti poistekoor, dirigent Venno Laul ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigeerib Arvo Volmer. Teose helisalvestas Maido maadik. Beethoveni puhul muidugi jääbki ainult oma kontseptsioon rajada oma isiklikule tunnetusele ja kuuldu põhjal tehtud järeldustele. Sootuks teine on aga kui te lähenete helilt teosele, mille helilooja on elus ja kuulab seda heliteost oma juubelikontserdil ma mõtlen praegu Arvo Pärdi kreedot. Kuidas see juhtus, et teid paluti esitama seda teost? Aasta tagasi. See jõud, millega see mind kuidagi lõi oli nii tugev, et ta samasuguse enamuse mosaindiks kuu aega tagasi hiljem seda, kui. Bowli festivali kant, et, Kuulasin seda ükskord, kui siin kaks-kolm korda, kas need siis ma kuulsin Aini tund aega järjest kuni poole kolmeni siis äratasin sellesse, on vahepeal, näete, peate seda lugu. Muusikafanaatik. Kui te seda kuulete, siis. Ja siis ma hakkasin pol kolme esimest au. Ja, ja ma ei hakka selle mulle mingisugust ideeriga mõtet, et võib tulla see võimeliselejatega. Aga, aga kui võtsin ühendust helilooja Arvo Pärdiga ja rääkisime teistel teemadel ja võtetel ja sealt edasi, kuidas asja teostada, siis tuli välja, et tellin, Tõnu Kaljuste kammerkooril on plaanis seda ette kanda. Ja sealt tuligi ta fännide poolt kutse talle seda mainida. Et see oli erakordne minu jaoks kokkulangevus, et teos, mis jättis nii tugevama mulje järsku aasta pärast on omal võimalik seda mängida. Kui Arvo Pärt oli teie esituses esimest proovi kuulanud, milline oli tema seisukoht ja tema arvamus selle kohta teose ehituse kohta? Me ei rääkinud üldse palju ja see oli ka selline esimene koos töötada. Ja kõik, mis ta ütles, oli, oli enamused lõbusas, lihtsalt selgelt naelapea pihta. Võta seda ja tema ütles, et mängi seda nii kindlalt, nii kreedo. Sain aru. Arvo Pärdi kreedo esitavad Indrek Laul, Eesti filharmoonia kammerkoor, kammerkoor Arsis, dirigeerib Tõnu Kaljuste. See oli meie esimene kokkupuude ta minul esimene kukkuja. Kui ta septembri alguses siia tulite, siis oli juba teada, et varem teie poolt planeeritud soolokontsert septembri lõpus jääb Äära. Miks? Aeg Mul on hea temaga minema kohe reedel, see on siis praegu, homme New Yorki tagasi, mul tuleb, eks. Mul on tehtud seal totrantuurist, juuniorid ülikoolis. Enamus, see tähendab siis klassitööd, kohustus käia koolis, võõrkeele eksam, kaks kontserti, aga mul on veel tulemas ja see, mis sellel poolaastal on tulemas, on terminoloogiat. Kui ma nüüd lähen tagasi, siis on see rõõmus sündmus, seal ootas. Ja, ja järgmine eksam, mis tuleb, on, on, on maikuus, nii et praegu kahjuks langes niimoodi kokku, et just see tehnoloogia, eks ju, mida ma ei saa seal palju liigutada. On ühel aastal seal kontserdil. Te olete nüüd siin olnud peaaegu kuu aega ja saanud olla ka nädalapäevad Vilsandil. Kas see oli teile aeg iseenda akumuleerimiseks ja täiendamiseks või oli see nüüd aeg aja mahavõtmiseks? Need kõik korraga kokku panna ja lisada juurde. Või ma tulen, ma tulen, ma ütlen, et see on. See ei ole lihtsalt Ameerika. On maailma äri, raha, teises finantskõik. Mis puudutab, seda kanti selle keskus sealne möll sellel linna ligidal tundnud, siis on, ta müriseb kogu, ta väriseb kogu aeg. Seal tekib selline tunne, et kui ma nüüd istun rahulikult tooli peal siis siis midagi lahti, midagi viga, kogu aeg midagi tegema. Ja kui sealt minna Vilsandile. Siis see kontrast on nii šokeeriv et, et see ei ole mitte ainult iseendani akumuleerimiseks ja tahavad seal ei tunne mind aeg seisma. See vaikus varusena ei tundu. Ühesõnaga hea. Ta on valus, see on hea mõte, sest kõik, mis on liiga ilusam alus kui ja kui lähed Vilsandile ja sa oled harjunud või lähevad, mul oli see harjumus. Et mul on 20 sekundit veel aega. Ma võin välistada ja nihid. Ma pean tormama, sest kui nüüd midagi on. Ja sa lähed Vilsandile ja vaatad taevast niimoodi, et päike on vist seal vist kell on kolm, võib-olla neli. Mitte ühte maha panna ja teist üles tõsta, vaid nad on erinevad. Ja see erinevus on see, mis, mis on, minu arust on seda väga vähe. Kas Viljandil teil klaver ka on? Ja? Vilsandis, eks? Radke klaver, mis vana klaver väga ilusti väliselt tehtud aga niiskuse käes, sisemine mehhanism ei pea hästi vastu ja ja sellepärast suurt harjutamist mulle sinna ei planeet. Saate olla nädal aega ilma klaverite. Ja saab küll. Ma olen vaadanud seda aeda. Näiteks ma ei taha teisi jälita pianist mitte kritiseerida, aga ma näen sellist nii muusika vallas, diskor, sellist tendentsi, vahel liikumist, et noortel inimestel vaeseks Laari mäng või viiulimäng või, või ükstaskõik, mis pillimängija teinekord on, see kõlab sellise harjutusruumi natukene seisnud õhu järgi, vaata, kõlab selline väga viimistletud töö ja, ja neli kanti sein on, on ringi sina ja klaver ja teevad ausalt, särad harjutavad väga palju väga truulidele. Ja kui sa sinna lähed ja see selline mäng peale hakkab, siis või nagu ette, ära aimata. Kuidas asi, lõpp. Esimese kahe minuti järgiva hakkad mõtlema, et palju mul on veel 18 minutit jooksudel. Aga tahaksin, otsin sellist varianti. Esimene kaks nüüdsete mens ei saa aru. Ei tule meelde ja siis mõtled, et mis nüüd edasi saab? See on mis, mis Viljandi mind, mind aita, võtad muude, tõmbad seda kuidagi, vaatad ja kõiki neid looduspilte ja helisid ja, ja Aulik olemist ja teistsugust lähenemist ja selles maati või sa siis lähed sinna, nagu selgub, muudab sinu klaveri kõla ja ja tooni kandvast ja sellist värve. Meie publikul on nüüd õnnestunud teie esituses viimase kahe aasta jooksul kuulata väga erinevaid teoseid väga erinevast ajastust heliloojatelt. Eelmisel aastal üllatasid meid köghiniga. Kas see köphin on teil praegu ka nii-öelda käibel, olete te seda pärast siinset esitus ka saanud? Ameerika sihitada? Ma ei ole seda maininud. Mängisin selle ära ja, ja siis olen eriline, kui võimalust omakandi lihtsalt kõrvale tahaks teha, niisama läbi kolistada või. Eks siis tagasi tulla ja jälle väga sinna sisse minna. Siis on see protsess on niimoodi palju hoida justkui mulle endale ise või, või selle asemel teda hoida, pidevalt käe seal läbi mängida ja tegi mingi selline rutiin. Et seda vältida, läheb uue värske laenguga selle teose juurde, siis siis hakkad vaata mis saab. Aga ma olen iseenda lõbuks natukene niimodi improviseerin ja vahel rohkem pluusi teemadel. Ja, ja sealt see, see klassiga sääsi kombinatsioon. Mulle kuidagi ligidale. George kösswini klaverikontserti mängis Indrek Laul möödunud aasta maikuus koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, dirigeeris Taavo Virk Haus. Kui teil on selline hetk, et teil ei ole ühtegi teos käes, mida te peate mingiks kontserdiks või, või ettekandeks ette valmistama mida te siis kuula? Erinevatel momentidel Londoni koolid, vajadus või soov kuulata kuulata erinevaid lugusid, higi, käi ideaadi, kokk. Kui ma nüüd päris head võimalused on ise midagi kuulata, siis oleksin peale. Näiteks Bachi soolosonaadi. Klaarinud, kas see valik aegade jooksul muutubki ja seal on, seal on teatud mõttes ees see, see mõte lähedele nii üldisemaks, võib-olla ma räägin sellest, et mõned muusikas ja, ja võib-olla-le üldse tuleb, palju selliseid kõrvalnähtusi tuleb siis? Muusikas tuleb siis äri? Väga palju tuleb siis äriplaadi reklaam kõik seda siis niimoodi kunst kunsti pärast hakkab kuidagi kuidagi teisi kanti kiskuma, meil on igasuguseid poliitikuid, seda teist, kolmandat. Aga et minna päris selle tuuma juurde. Eino tänulikult lükata ära järjekordse kas tehniline perfektses tehniline üleolek Või, või, või midagi või midagi muud, mis, mis, mis kõik sinna juurde käib. Et kullata ainult. Bachi soolopilli. Et ei tekise solisti orkestrile orkester ja siis on suured dirigendid ja siis seda-teist-kolmandat. Et ei pane neid omandasid kui, kui jojo maa mängib näiteks Bach. Ta nii otsene, sinna sinna vahele ei jää, midagi, sinna ei ole midagi ümber. Ümberringi peab seal kahjuks. Siis kui kui oled nagu ise, siis püüan leida sellist ükse. Kas te eelistate kuulata muusikat üksi olles kodus või eelistate minna kontserdile? Kontserdisaal? Ma ei ole selle poolt, et kõik see, mis tehnoloogia võimaldab ja annab see jääb sedavõrd külmaks, seda kujutad kõik sellist elamust ära. Kas teil ei ole niimoodi, et kõige paremad mälestused, head kontserdid, võib kuulata plaati, seda linti, seda varianti? Praeguse põnev? Aga selline elamus, mis jääb endaga kaasa eluks ajaks teinekord või võis piss isegi teisel-kolmandal päeval lööb tugevamini, kui ta oli esimesel? See tuleb ainult kontsert seal see, et inimene annab inimesele ja, ja kui kaugele ka tehnoloogiakompuutrit haiglastajagnegi kõik areneb. Seeria. Indrek, teie ema on ka pianist. Kas te emaga ka oma erialalisi teadmisi kuidagipidi vahet? Teate, ma ei usu, et sellest nüüd väga tahavad, vahest räägin, aga aga temal on sellist looduse poolt kaasa antud asja. Näiteks üks nendest on, on lehest lugemine ja ta mulle hiljem rääkinud, et kui kui oli väiksem, siis ma ikka palusin, et ema tuleks, mängiks sellel siis mõtlesin, mängisin Felix meili teel siis tuli välja, mida ma ise enam ei väädi, tõi välja, et ma olin tahtnud, et et ta mängib, mulle, jääb see kõrval, siis ma lähen mängin seda kõrva järgi, et ma ei pea hakkama ise nood uuriv. Ja ja ma olen ema kaudu õppinud sellist, ta oli üks, kaks on lisatud teatris klaverisaateks. Ja mis puudutab saatmist ja solistidega koostööd ja, ja, ja saatmise sellist omaette kunsti ja samal ajal õppida kas, kas siis proovidelt kodus, kas siis, kui ma käisin teatris kui, kui lihtsalt kõrval saades kontsertitel kuulates väga abistav külge olnud. Et mõnel põnevad vanemad väga hästi saavad aru niisugune? Vaadake teinekord see kunstiga läheb niimoodi tõesti ihu ja hingega peab olema selle asja juurde, seda ei too ehk. Ja see ei ole selline reaalne eluajamine vaid ta muutub natuke irratsionaalseks. Ja see on erakordselt hea, et mul ei ole kunagi olnud vanematega siin mingisugust arusaamatust, nad väga hästi teate. Kui nüüd rääkidagi natukene teie tegemistest te juba ütlesite, et teil on veel kaks eksamite ees teha. Teil on nüüd doktorantuuri käia. Näiteks kaks aastat tähendavat ehituses peale on mul vabadus käes, kui ma tahaksin suruksingi kokku, teeksin nii nagu maksimum on kolm aastat või seal on niimoodi miinimum maksimumprogramm ja miinimum on kaks aastat, maksimum on viis aastat. Ja kui ma olen nüüd 20 aastat järjest koolis käinud ja niimoodi institutsioonist kõigis kadalipu, kes niimoodi läbi jooksnud seal vaikselt siis võiks arvata, et sealt tuleb selline konservikarpe ilusti ära tahutud kõik hiljeldanjaadi kena, kena. Aga huvitav on see, et kuidas, kuidas teile vastane tagad, AK tööta. Ameerika need ülikoolid, eriti kui sa edasi liigud, nad ei taha sellist konservikarpi, kuigi nad ise on institutsioonidele kalas, ideed. Ootan institutsiooni kui sellist, mis, mis teinekord takistada indiviidi arengut iseenesest ja talenti sellist. Aga olen leidnud nüüd selliseid oma rida ja ma olen seda ette valmistada, seda näinud ja see on ühelt poolt a'la tulla sellise täiesti uutmoodi valdkonna ja vaatamise. Ja poolt on see väga keeruline, sest siis saad alati draama väga. Mängin eesti Laaridega ja mida rohkem neid võimaluse korral näiteks mul tuleb kontsert, mängin seadlis orkestriga gene Rahmaren korraldatud klaari kontserti Heaven, helistasin etena, palusin Estonia Laar ja usun, et sealt vallast võime. Millelegi tagasi vaadata. Eesti klaveritel on perspektiivi. Aga on teil ka lähiplaanis silmapiiril mõni soolokontsert või mõni kontsertorkestriga Ameerikas. Väljaspool seda projekti. Rääkisite on tulemas Sulerdis kohe soolokontsert. Tegelikult kava, mida ma praegu panen kokku ja tahaksin teha eesti muusikast. Saan kogu helilooja Lepo Sumera, arvutame pillist valad ja kombinatsioonid, et siis teha selline loeng-kontsert. Lugudest ja see tuleb nüüd uuesti, need selliseid esinemisi tuleb ja, ja. Ma loodan, et need ei sega ei õpetajad ega ega, ega vastane. Kas teie puhul saab üldse rääkida ajast, mida te vajate ühe kontserdi ettevalmistamiseks või on see igal konkreetsel juhul alati erinev? Iga teose, iga helilooja? Ja see on erinev. Jah, näiteks näiteks kui võimalik, hakkan teosega nii vara peale, kui sa, kuigi kõik baseerub talendi lõpptulemusena. Selle talendi peale minna ei saa. Sellise intuitsiooni peale minna ei saa. Ei saa minna selle peale, et ma lähen lavale, ütlen tema pani selle loobuku kollapäeva. Seda hinnata. Et see küll mingisugune kunst omaette. Kujutage nüüd ette temani loo kokku seitse k asesse tehakse. Sellel ei ole sellist perspektiivi. Kõik diivan, sellel, mida ma püüan teha, mina olen õpetajad, liidrisärgi näiteks rõhutas, et sa saad teada, et seal tuleb järgmine aasta esinenud võib-olla aastaaegade sopita praegu ära. Keda tegeleda kommunikatsioonis, pane ta istuma. Kui see aeg kätte tule, siis sa esitad ja jätad kõik jälle need, need ülejäänud asjad kõik kõrvale, kas nüüd kolme päevaga, seitsme päevaga või aastaga. Aga et see esituses muusikalini kontseptsioone, see, mida sa ütlema lähed, et see on seal. Aitäh teile ja ma soovin teile edu ja ma jään põnevusega ootama teie järgmist Eestisse tulekut ja teie järgmist kontserti tänavaga. Tänase saate muusikast võlutud teise poole külaline oli noor pianist Indrek Laul. Kuuldud saate koostas Agera aitäh kuulamast ja ilusat pühapäeva jätku teile.