Tere hõimukuul räägime hõimurahvaste keeltest just idapoolsete hõimurahvaste keelte olukorrast ja üritustest valanud hõimukuul ka saates on Fenno-Ugria nõunik Jaak prooses, tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja kui me mõtleme hõimurahvaste hõimukeelte peale, siis keel ja kirjandus ja elulaad sellesse kokku ühe hõimurahva identiteeti, teetia ja keelel on siin just eriti oluline roll kanda on nii. On küll, et tõepoolest soomeugrilaste põhiline identiteedi tunnus on ikkagi keel ja keel on see, mis, mis meid seob. Seda on umbes mõnisada nihukest tüvisõna pärinevad siis vanematest keeltekihtidest. Et see siis meid seob ja see tekitab ka selliseid mõtteviise, milles me oleme sarnased. Fenno-Ugria on looduse omnibussiga koos käinud sel suvel neljal põneval rahval külas uurimas, kuidas nad elavad. Need on nimetatud ka nelja tuulerahvaks saamid, Greenid, Mialased ja Tornio. Laaksolaised. Jah, tõepoolest, et, et neli sellist rahvast, et tegelikult, ega me nagu väga hästi ei kujutagi. Et kuidas neid nagu neli on ja ma arva, enamik raadiokuulajatest polema ealastes tornile, Laaksolaisest ja Greenidest kuulnud, et, et saamid Ostaamid küll jah, on tuttavamad, aga tõepoolest sellised sellised rahvanimetused on olemas, tegelikult on noh, tegemist võib öelda soome keele nihukeste murretega mõnel siiski on neist ka oma niukene staatus näiteks meie keelel on Rootsis ka ametlikult vähemuskeele staatus. Et tegemist on sihukeste väikeste väikeste rahvakildudega, kes põhiosas siis elavad siis mõlemal pool tornia jõgeni siis Soome kui ka kui ka Rootsi pool ja greenid Greene võib ka nimetada tinglikult ka metsasoomlasest, need on siis soomekeelne selline rahvakild siis tänapäeva fin markis Norra Norra põhjaosas, keele rääkijaid on umbes kümmekond 1000, elavad sellistes maalistes paikades ja ja tegelevad siis kalapüügi ja lambakasvatusega. Aga see, et me seal Loovshommi bussiga käisime, noh, see ei ole juhus, et me tegelikult aastaid korraldame koostöös selliseid ühiseid reise huvitavate hõimurahvaste juurde või siis või siis inimeste juurde, kes on kandnud seda identiteeti, aga tänapäevaks ei, enam ei kanna tagasi näiteks Me käisime Merjalaste, Micheralaste ja muu roomlaste juures Venemaal tegelikult tänapäevaks me teame ju, et Merja või muu rami keelt ei ole olemas ega seda rahvast. Et on, on venekeelne rahvas raka, selles vene keeles on üksjagu neid sõnu, mis viitab sellele, et et selles piirkonnas on alles hiljuti räägitud mingit mingit muud keelt. Et eks ta niisugune omamoodi avastamise retk oli ja tuleb tunnistada, et läks igati korda, et tähtis on ka see, et ta ei olnud nagu niukene turismimaiguline, aga tõesti eelkõige siis inimeste niukene teadlikkuse ja seotud väga palju niukse süvendatud informatsiooniga siis nende nende rahvaste kohta. Ja muidugi selle reisi juures oli ka päris rikkalik selline kultuuriprogramm. Nii et saime osani keelsetest lauludest meie lipupäevast kui ka näituseks ridu ridu suurest Tom'i nihukesest folkfestivalist, nii et oli selline meeliülendav ja teadmisterohke. Kõrk need keeled kreeni Mea ja Tornio lakk, kuidas selle keeleoloogsolaised, aga keele nimi on siis? Aga ikkagi need soome keele sellised murded, kõik kolm võib-olla Greenide identiteet, sellest võiks natukene pikemalt rääkida, et Greenid seas on väga-väga tugevalt niimoodi juurdunud selline selline informatsioon, et nad on nagu Karjala päritolu rahvakild, nii et Karjala-Soome või soome, karjala siis juurtega ja need on andnud siis karjala niuksed kaupmehed, kes on siis mööda seda Tornio jõge liikunud siis Põhjamerele. Et need on selle asustuse rajajad ja, ja küllaltki palju ka räägitud sellest selles piirkonnas olnud ennem hoopiski õigeusk ja, ja nii edasi, niisugune väga huvitav ka minu enda jaoks väga huvitav. Huvitav informatsiooni, et Greenide identiteet teataval määral erineb siis nende venelaste tornile Laaksulist omast. Nad räägivad omavahel kreeni keelt, kas ka noored greenid räägivad kreeni keelt või, või mitte enam? Siis on toimunud muudatus näituseks Mialaste alal siin, nii mõnigi meie seltskonnast püüdis ka kohalikega vestelda. No küsiti, et kes te olete, Me oleme rootalaised, tuli soomekeelne see aga ta ütleb, et ta peab ennast rootslaseks näituseks. Nii et selliseid momente momente esines, nii et, et siin on nagu mitmekordne identiteeti, selles piirkonnas on ka Niukest identiteeti, et et hommikul ärkan soomlasena ja, ja õhtul lähen voodisse rootslasena või on see vastupidi. Et ja väga palju igasuguseid kombeid ja traditsioone, kuidas käiakse vastastikku uut aastat ja kõik seda tähistamiseks, et see ajapiir täpselt mööda seda, seda jõges ongi see nii-öelda riigi riigipiir, et et see on üsna-üsna huvitav tegelikult, aga ajalooliselt või et ta on ikkagi tegemist siis tegelikult soomekeelse asustusega, mis siis Rootsi poole peal on üsna kiiresti rootsistunud. Võib-olla ka teisel pool, kui on olnud sihukest sega rahvastiku, siis see on siis muutunud soomekeelseks. Mia keel on kaitstud selles mõttes, et tal on soome keele. See riigi poolt kaitstud ja on olemas ka raadiosaated ja, ja nii edasi. Et Soomes on ka siis ka veel, on olemas täiesti eraldi Rootsi. Rootsis on siis soome soome keel ja samamoodi kaitstud ja on olemas soomekeelsed raadiosaated, et ja ja on võimalik saada ka haridust soome keeles, näituseks selles haa, parandas, mis asub siis Rootsi poole peale, on olemas ka rend näiteks rahvaülikool, mis on soomekeelne ülikool, nii et soome keelel ei ole küll ehk Rootsis sellist staatust nii tugevat riigikeele staatust kui rootsi keelel Soomes. Ehkki soomlased on seda taotlenud, aga, aga siiski eriline eriline koht, staatus neil Rootsis on? Greene on kümmekond 1000, kui palju on Mialasi ja Tornio Laaksolaisi? No seal on, kuna neid ju eraldi niimoodi loendata, neid mõtteid siin on, on, on küll olnud, et et inimesed võiksid fikseerida seda muret, identiteet, eriti, mis on ju ka meie rahvaloendus 2011 siis esmakordselt toimus, kui oli võimalik ennast kirja panna või rääkida setu või võru või ei pidada ennast mulgiks. Aga nad arvavad, kuni kuni 100000 võib, neid võib neid olla. See on päris noh, eriti pidades silmas põhjaosa noh, vaevalt, et nad muidugi noh, põhjaosas nüüd nii palju ei ole, seal ei ole lihtsalt suuri linnu selles piirkonna suurim linn on ütleme, Rootsi ja Soome peale siis kiruna, kus on üks paarkümmend 1000 elanikku, mis on tegelikult nagu saamide võib-olla rohkem keskus, et nii et ega, ega see rahwar suur ei ole, aga sealt on läbi aegade välja rännatud, et see nende põhiline pealinn, mis on siis nagu kaksiklinn torn, jah, aa parandada, et see on niisugune noh, kokku kahe peale umbes paarkümmend 1000 elanikku. Nende keel on suuline keel. Eelkõige suurinaga on ilmuka nihukesi luulekogusid ja, ja nendel on nagu pink puhkenud näituseks oma ka kirjanikke. Et ilmumist kirjandust selles, nii, et teatavad niisugused elujõulise märgid on, on olemas ja, ja võib eraldi veel välja tuua ka sellel keelel, aga üldse sellele piirkonnale tähenduste tähtsust tõstnud staadiuse liikumine, mis puudutab nende murrete Niukest ja keele säilitamist niukene teatavalt niukse usu romantismi vaimus, aga ka selles oli üks oluline moment minu meelest, et see on see, et jumal ikkagi räägib iga rahvaga selles keeles, millest need rahvad loonud on, et ja kui inimene ei räägi jumalaga selles keeles, milleks ta loodud on, siis, siis ta on patune. Millal see liikumine oli 19. sajand, aga järgijaid on, on siiamaani ja ja eks ta võib olla tähtis olla näiteks silmas pidades põhjarahvastele omast alkoholismi. Et siis staadioslased on alkoholismivastased ja eitavad nii-öelda kab teatavad niisugust tehnilist progressi samase. Et tegemist on siukse põneva põneva usuliikumisega. Kasulikumisega, kas mõnik veen, Mialane või Tornio Laaksolainen on ka hõimupäevadel kohal. Jah, paraku paraku tänavu ei ole, küll aga saamid, saamid üle pika aja kohaletan mulla Pirkki, Järvi Hulda. Et keda on võimalik siis tulla, vaatama, mis on saamide ütleme rahvakultuuri lipulaevu. Saamid ongi neist kõige arvukamad nendest neljast rahvast, kellest jutt praegu oli ja, ja nad on tegelikult kõige-kõige paremas olukorras ja kõige kindlustatumad. Jah, nende õigused on kõige paremini kindlustatud. Näiteks greenid leiavad, et saamid teevad neile kogunisti liiga geenidel nüüdseks ei ole selliseid selliseid õigusi või sellist kaistust riigi poolt, et et peene ja neid teisi soome keele murderääkijaid peetakse siiski nagu sisse tulnud rahvaks, aga saame, peetakse põlisrahvaks ja saame tõesti erinevatel hinnangutel noh, karukese poolest umbes 100 sadakond 1000. Nii et ja nelja riigi peale laiali jagades, nii et asuala on muidugi jällegi küllaltki küllaltki suur. Mis on tingitud kahtlematult nende eluviisidest põhistest eluviisidest, mis on seotud eelkõige põhjapõdrakasvatamisega. Aga saamidki tegelevad kalapüügiga. Tänapäevaks ka saamide puhul tuleb tõdeda seda, et on toimunud piirkonnas küllaltki suur väljaränne ja suurim võib-olla saami kogukonda sugugi üldse oslo linnas, nii et selline sellised on, need paradoksid. Kui me vaatame nüüd ida poole, siis on hiljuti tulnud uudis, et Venemaal takse soome-ugri keskusi rohkem toetama, et president Putin on andnud viis miljonit soome-ugri separatismi tõkestamiseks, siis niipidi vaadates, mis see siis nüüd tähendab, kas see on hea või halb näitaja, on see siiras toetus või mission? Vene riik on läbi aastakümnete püüdnud seda soome-ugri liikumist kuidagi riigikontrolli alla saada. Ja, ja eelkõige põhiväide selles, et, et vaenulikud jõud Eestist, Soomest, Ungarist, aga noh, nemad ei tegutse ka mitte omapäi, et jällegi kellegi teise niimoodi mahitusel, et annavad maailmale informatsiooni, mis ei ole adekvaatne ja mis ei vasta ei vasta vähimalgi määral tõele. Ja noh, kasutavad siis ära siis erinevate soome-ugri rahvaste niukse rahvuslikke organisatsioone, kes siis räägivad sellest, et soome-ugri rahvastel on probleeme haridusküsimustega või on ökoloogilised probleemid. Et see noh, et see võib juba natukene nii olla, aga, aga päris ikka nii ka ei ole. Ja sellepärast vene rikk muretsebki sellepärast et et maailmas ja temast positiivne kuvand, et tema võiks lõputult tegeleda siis vene rahvusküsimustega igal pool teistes riikides keegi, keegi saaks neile nina alla hõõruda, aga vaadake, mis teil endal toimub ja tegemist on ju veel põlisrahvastega. Nii et sellest siis tulenevalt on, on siis vene vene riigi toetusel tekkinud soome-ugrikeskused kultuurikeskus, siis sõkstaks kaaris ja, ja teine natukene, mis on siis riiklik, lausa keskus. Aga siis sihukene, ütleme, maalseme keskus, on siis tekkinud Saranskis murdvama. Et nende keskuste juures on üksjagu positiivset, kahtlematult nad aitavad kaasa soome-ugri rahvastevahelise koostööle, põhiliselt küll kultuurisfääris, aga, aga ka näituseks teataval määral ka informatsioon siiski levib, aga, aga eelkõige nad kajastavad ikkagi kes seda, mis on seotud soome-ugri rahvastega, mitte siis probleemses võtmes ja ei räägita siis Nendest tendentsidest, mis ohustavad Soomograhvedega, aga räägivad sellest, et kuidas toimuvad toredad festivalid, toredad üritused, inimesed on rõõmsad, tantsivad, on ilus käsitöö. Et kõik on ju mõned mõned asjad võib-olla ei ole päris nii, aga kus kohas see nii ei oleks, et et need on seda tüüpi keskused, milles on tõepoolest teatav niukene, positiivne niukene suundumus aga aga loovad kanjukest omamoodi eksliku nihukest kuvandit. Aga see, mis puudutab separatismi ekstremismi, seal olid vist veel mõned niuksed toredad sõnad, et, et noh, see on niukene. Et nüüd on kaks võimalust, et kas see on nagu vene riigi poolt sisse kirjutatud nii või siis mordvalased niimoodi spetsiaalselt saator ahaa, siis kirjutasid selle sellesse projekti, et tegelikult see separatismi vandenõu, niuksed, teooriad nagu oma ugrilased tahaksid nagu lõhestada Vene riiki või või, või tahaksid luua mingit oma konföderatsiooni iseseisvuda või, või Karjala tahab liituda Soomega ja noh, kõik siuksed foobiad on tegelikult selles ühiskonnas täiesti olemas ja eks neid eestlasi ja tegelikult ka teisi rahvaid vaadatakse, kes Venemaal ringi käivad, aga mis nad ikkagi käivad ja mida nad teevad, selge, nad on ju, noh, sellised informatsiooni kogujad, võib-olla luurajad sõna otseses mõttes, et et, et seda laadi mõtteviisi on tegelikult terve 20. sajandi jooksul Venemaal olnud ja ega see mõtteviis kuhugi kadunud ei ole. Nii et selleks raha eraldati, et nagu lugeda oligi, et nad püüavad siis luua järjekordset infoportaali mis peaks siis levitama Niukest informatsiooni, mis siis näitab jällegi Venemaad ja kõike soome-ugri aladel ka võib-olla ühiskondlik-poliitilises plaanis toimub sellepärast, et et need eelmised infoportaalid, see kultuurikeskus näiteks ja Saranskis olev keskus, nende informatsioon on põhiliselt kultuuri- ja hariduspõhine aga tõepoolest puudupport Maal, kus oleks niikuiniisugust, poliitilist või ühiskondlikku poliitilist, sellist informatsiooni ja ma arvan, et see see uus kord seal hakkab siis just ühiskondlik-poliitilises plaanis nagu rohkem kaasa rääkima. Temasse raha tuleb kindlasti ära kasutada, tuleb rehepappi teha nii, nagu eestlased teevad. Raha tuleb muidugi ära kasutada ja eks eks Rehepapid jääks igal igal pool mujalgi. Ja hiljuti tuli ka selline uudis, et soome-ugri rahvastele valitud kultuuripealinn ja seal udmurdimaal asuv staare põgi küla nendega sellele seda raha ei jagu. Mis ja kultuuripealinnaks valimine üldse tähendab ja saamine? No ma arvan, et ideede kohaselt ja ma loodan, et see tõepoolest nii nii ka juhtub, et et sellest peaks saama nagu soome-ugri maailma siis selline koostööd sümboliseeriv tähtis sündmus. Et vähemalt võiksid olla samaväärne, nagu on hõimupäevade tähendus, et mis püüab siis juhtida, juhtida tähelepanu sellele, et noh, soome-ugri rahvad, eelkõige elavad maal kõik kõige rohkem tingimusi nende keele ja kultuuri säilimiseks, püütakse siis seda väärtustada igati seda soome-ugri rahvaste, kultuuri ja hariduselu toimimist ja korraldust siis külaühiskonnas. Nii et tegemist siis oli sellise väga väärika sündmusega ja see külagi on siis Paarkümmend Niukest suuremat suuremat üritust, millega siis ehk udmurdi rahvas ja see küla nagu tuuakse soome-ugri rahvaste kaardil eredamalt esile. Seda kohta taotles ka Obinitsa, aga ei õnnestunud, võib-olla järgmine aasta siis õnnestub. Robin, seal on kõik eeldused, et seda au endale endale saada, et meiegi loodame, et Obinitsa ei, ei loobuks kandideerimast. See kultuuripealinna projekt, nagu praegu öeldakse, on koostöö tõhustamiseks edendamiseks, aga tegelikult, kas soomeugrilaste koostöö ei ole saanud väikese tagasilöögi, kui eestlased ja ungarlased tähistavad riikliku tähtpäevana hõimupäeva ja lipupäevana aga soomlased ütlesid, et ei, seda pole vaja teha. See on ungarlased, tähistavad nad teda riikliku tähtpäevana küll, aga Ungaris ei ole ta ka lipupäev. Küll aga võivad jätkuda need diskussioonid selle, et see oleks niimoodi. Aga Soomes tõepoolest on kuidagi see hõimupäeva lugu nagu omandanud mingi mingi muu värvingu ja ja olnud seda kuidagi isegi läbi läbi aegade, nii et millegipärast hõimuga teatavale seltskonnale Soome ühiskonnast on mingi niukene tagasivaade 30.-tesse aastatesse. Et tal nagu nagu olevat mingi teatav niukene, niisugune kummaline poliitiline varjund kogu selle rahvuslusega, mis puudutab neid kolmekümnendaid aastaid selle pärast, kas see sõnaseks hõim näituseks heim soome keeles, et see ei ole nagu ikka päris see ja väga palju on soomlaste seas ka neid, kes ütlevad, ei ole sugu kanssa enda ei või et see hõim omab soome keeles mingit nihukest, teist, teistsugust märki. No võib-olla tõesti oma mina tõesti ei ole soome filoloog ega soomlane, et ma ei hakka selles suhtes nagu diskuteerima. Aga tõepoolest siis soome Eduskunud siis seda küsimust siis nagu käsitles ja leidis Soomes noh, see kõik soome-ugri rahvaste koostöö toimub niigi niigi hästi. Et noh, ei tea, tõesti ei oska öelda, milles millest see kõik väga täpselt seisneb, aga aga tundub küll, et nad näevad selles hõimupäevas mingit nihukest rahvusluse nihukest tugevat ilmingut ja, ja kardavad seda seotust siis kolmekümnendad, et aastatega, et et tooksid nagu siin ka ühe ühe märgi, et veel alles hiljuti paar-kolm aastat tagasi Soomes küll tähistati hõimupäeva aga aga tehti seda hoopiski septembris, et jumala pärast, et ei oleks seda nagu mingit viidet 31. aastal Helsingis, kus otsustati, et et hõimupäev päeva tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Nagu, nagu kiuste tähistasid seda mitmete jumala pärast, oktoobris aga, aga septembris nüüd tõsi jah, viimased kaks, kolm aastat tähistavad nad oktoobrikuus, nii et Soomes on tõesti hõimupäevade hõimupäevaga kummalised lood. Meil on muidugi hea meel, et nad seda tähistavad ja tõesti samal ajal kui siin Eestis toimub hõimunädal ja suurem niukene hõimupäeva tähistamine, soomlased tähistavad seda samal ajal võib-olla mitte niivõrd mastaapselt. Aga siiski siiski nad tähistavad ning meiegi loodame, et et võib-olla see nüüd esimene katse sellele päevale saada nagu Soomes sellist riiklikku lootust, et see kukkus kukkus läbi. Et, et Soome organisatsioonid ei jäta jonni ja tulevad nende selle idee ja toetusega uuesti uuesti välja ja vaatab siis järgmine aasta toimuma, hakkab. Ja soome-ugri asja nad tegelikult vajavad näiteks selgi sügisel oli üliõpilaste korraldatud küll välja surnud Uurali keelte mälestuspäev. Näituseks see on päev, mida meie sinist ise ju ei, ei tähistanud ja ja Soome, Soome riigi toetus soome-ugri rahvastel on väga suur some eeskuju on väga suur soome toetus ravimid, mis võimaldavad Venemaa soome-ugri rahvaste magistrantidel, doktorantidel, üliõpilastel õppida Staseerida Soomes, et Soome teeb tähelepanuväärselt suurt tööd soome-ugri rahvaste heaks, et et selles suhtes ei saanud Soomele küll mitte midagi ette heita, et võib-olla ongi nii, et ma laman tavale nagu nagu soomlased ütlevad, et aga, aga tõesti see hõimupäevasi, et see võiks olla selline selline traditsioon, mis oleks soome-ugri maailmas selline ühtne traditsioon, mis tekitab sellise ühtse identiteedi või ühtse peretunde, et, et see on nagu äärmiselt oluline ja vajalik. Et huvitav on see näiteks, et noh, Venemaa soome-ugri rahvad ju kahju tähistavad just tahtsin seda hõimupäeva ja, ja aeg-ajalt kostub arutelu, et võib olla. Ma võiks see päev saada ka neil mingi niukse erilisema staatusena. Ma ei, muidugi ei arva, et see peaks olema Venemaal mingi riiklik tähtpäev, aga, aga näituseks mari vabariigis, Komi Vabariigis, udmurdi vabariigis võiks ta nagu eriliselt ära mainitud olla. Soome-ugri maailma tabas sel sügisel kakaotus, metsaneenetsi site rahvuspoeet ja kirjanik Juri Vello lahkus meie hulgast, kes tema tööd nüüd jätkab. No kas on ennetasitel järeltulija? Piirkonnas neid aktiviste, selliseid inimesi, et selleks läheb aega, et kui tuleb uus, selline märkimisväärne rahvusliider, et praegu ju ühel või teisel kujul näiteks Nieremei, Aipin või või teisigi selliseid selliseid inimesi, kes siis põlisrahvaste õigusega tegelevad, aga aga tõepoolest, sellist nihukest otsest järeltulijat nii võimast tegelast nagu Jüri Vello tõepoolest praegu ei ole, aga. Temas oli palju Temasemas. Oli nii palju, et see tundub nagu noh, et uskumatu, kuidas saab nii nii palju olla, aga ma aeg-ajalt tekivad sellised sellised liidrid. Aga neid ei saa olla väikerahvaste seas kunagi palju ja võib-olla ei saagi olla väga järjepidev, noh, näituseks saamidel on olnud Nil Saaslak valge habe, kes oli muinsusmultitalent, võis joonistada, maalida, kirjutada võideldud õigustest, teha kõiksuguseid asju või või nagu praegu on näiteks liivlaste seas Walters, kes võib-olla arhitekt, poeet, kirjanik, keeleteadlane, aga tõesti, need inimesed on üksikud ja väga-väga ainulaadsel, et ja noh, muidugi iga inimene on kordumatu, aga aga noh, see on selline raske lugu, et neid järje järeltulijad on, kes oleks sama võimsad, et neid, need on ikka väga raske. Juri Wella loomingut on tõlgitud ka eesti keelde, kui kuulajal praegu huvi tekkis. Jah, et Jüri Vellast, Lellal on ilmunud eesti keeles nii luulekogu kui ka proosakogu, et järve tuule paitus siis 2011 ja luulekogu pealkirja praegu ei mäleta, nii et aga. Neid on võimalik Fenno-Ugria asutuse raamatukogus kui ka noh, ma usun, et ka raamatupoodides müügil olla. Saate lõpetuseks jutu lõpetuseks hõimupäevade juurde, missuguseid hõimurahvaste keeli me kuuleme nendel hõimupäevadel nagu diale, saami keele? Juba traditsiooniks on saanud, siis me kuuleme ikka pea kõikide soome-ugri rahvaste keeli. Nii Soome, Soome ja Ungari, aga, aga ka Liivi mari moksa, udmurdi, komi, nii et kõik need soome-ugri rahvad on siin ikkagi esindatud ja seda siis kõike võimalik meie koduleheküljelt www. Fenno-Ugria KE. Jälgida. Ja nädala aja jooksul. Jah, et hõimupäevad on nüüd selliseks traditsiooniks muutunud, et nad on isegi nad toimuvad pikemalt kui nädala jooksul tegelikult nii et aga põhisündmused lähevad lahti siis 14.-st oktoobrist ja ja lõpevad 19. oktoobril. Mul hakkas kõrva Fenno-Ugria keskusel on oma raamatukogu. Jah, meil on oma oma raamatukogu, kus on võimalik ka siis raamatuid laenutada ja, ja nende raamatutega tutvuda. Meie raamatukogu on üsna unikaalne selles suhtes, et et seal on sellised raamatud, mida Tartu ülikooli või Rahvusraamatukogu fondides ei ole. Et Fenno-Ugria inimesed käivad, käivad ka praegugi erinevatel konverentsidel üritustel ja see uuem soome-ugri rahvaid puudutav teaduskirjandus, aga ilukirjandus, siis jõuab läbi kas siis läbi nende käikude või siis või siis läbi nende inimeste, kes käivad meil külas, jõuab siis meie raamatukogusse ja, ja selles suhtes on nagu väga unikaalne probleem on siin lihtsalt selles, et Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu need omaaegsed raamatuvahetusprojektid või programmid, et need on, need on katkenud ja sellepärast seda uuemat soome-ugri rahvaid tutvustavat kirjandust ja ka teaduskirjandust jõuab vähe nende suurte raamatukogude kogudesse. Nii et miks mitte nende ürituste kõrval, mida hõimupäevad pakuvad külastada ka Fenno-Ugria raamatukogu, kes tõesti selle asja vastu huvi tunneb? Jah, et meie, meie uksed on avatud kõigile kõigile soovijatele võib alati meile helistada või, või, või kirjutada. Aitäh Jaak Prozes, Fenno-Ugria nõunik ja jõudu hõimupäevade korraldamisel ja soome-ugri asjaajamisel, aitäh. Ja hõimupäeva tähistatakse siis oktoobri kolmandal laupäeval, seekord siis 19. oktoobril. Siis on rahvusraamatukogus Tallinnas k rents, aga üritused on juba käimas ja hõimukeeled kõlavad Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Kõike head ja põnevaid hõimupäevi.