Mismoodi lapsepõlv on kujundanud kõik edaspidist elu, kõik, mis seal vahepeal on olnud, kas sa oled selle peale nüüd alles mõelnud? Ikka üsna ammu. Aga ma olen seal ainult mõtteks jätnudki ja nii, aga ma loodan, et see vist on asi, mis vääriks nagu kirjapanemist, sest noh, elulugu, keda see elulugu, aga vot just see, miks ja kuidas minul lapsepõli just nii möödus, nagu ta möödus ja millised märgid on ta minule jätnud ja ma olen siit teinud noh, enda niisuguse elu analüüsi, miks on läinud halvasti, mis asi on läinud hästi ja siis nagu puslet kokku pannud, et millest need asjad võiksid tuleneda ja ja olla ja ma olen mingisuguste järeldusteni jõudnud ja vanemate mõjudia kodukasvatus ja. Ja arvad, et kõik see, mis on lapsepõlvest just, kõik see on põhjuseks mõte on sinuga elus juhtunud? Ja kusjuures ma ei saa öelda seda, et kõik inimesed võiksid niiviisi võtta oma lapsepõlve ja siis analüüsida seda oma järgnevat elu ja leida, et vohh sealt siit ongi, kuigi ka teadusvist räägib ikka nii, et lapsepõlves pannakse paljud asjad paika. Muidugi nii ongi, eks ole, aga nüüd oleneb vis nendest elamuste suurusest, mis jääb sul lõike kuidagi hinge ja mis läheb ludinal sulle üle, et noh, ei pane tähelegi ja ja sa ei oska pärast analüüsida ka, kui näiteks on rahulik, korralik, ilus lapsepõlv. Ma vist ei oskaks küll säält nüüd välja noppida midagi nisukest, mis on mulle märgi jätnud, see võib olla ja võib ka. Midagi väga ilusat ja väga helgelt ei ole meeles. Jah, ei noh, eks ikka kuskilt midagi nii, aga põhimõtteliselt mull oli ikka väga ränk. Tähendab, ma ei räägi sellest, et mul oli ränk, et kuskil vaesuse mõttes sellise asjani välja, et kõht tühi või tead nii, ei vaid need elamused. Kas sa räägiksid natukene nendest, räägime vanematest? Isa suri juba 48, nii et minu mälestused on sellessarlikke. Üht-teist mäletan, aga väga vähe. Ja isa, kuna ta nii vara suri, siis ta minu elus erilist rolli ma ei oska praegu mõelda, et isa oleks seda erilise märgi minusse jätnud või, või kuidagi nii seda aega lihtsalt ei olnud. Mul on mõned niisugused episoodilised mälestused, ainult kui ta vibu tegime näiteks mulle ja anna ta vennaga ja siis õhtu hilja sai valmis, siis läheksime välja trepi peale ja siis ta lasi seda vibu üles taevasse ja ja me ei kuulnud üldse näha, ei olnud, pime oli, ei kuulnud, kus nool maha tuli ja siis küsisin, et kus Nolan pilve pääle jäi ja sealt mul järgnes kohe mingisuguse globaalsem pilt sellest maailmast, kuidas pilve peal saab ka midagi olla ja, ja nii edasi, nii edasi, et see oli niisugune väga ilus ja mis meelde jäi, noh miks ta meelde jäi, kui kalambuure. Vaid ta jäi meelde, et seal on kuskil veel veel midagi, aga no põhimärgioonike jätnud ema. Aga kas isakuju ema jutus ei olnud, noh, me oleme selle lapsed väga paljudel ei olnud isa või oli, isa? Ei olnud. Aga mina näiteks oma perest on küll, et ema rääkis isast väga palju, mina ei ole üldse oma isale. Ja mul oli vastupidi, ema ei rääkinud ja kui sai küsitud üht-teist, siis ta ütles, et mina olin plika tema kõrval, mida tal oli minuga aga rääkida ja nende vanusevahe oli määratu suur, ta oli teine naine oli ja siis väga suur vahe oli neil ja ta ütles jah. Mida ta mulle rääkis, ma ei oska küsidagi. Nii et isa pool on kuidagi läinud mul jah, nii et ma võin praktiliselt öelda, et ema ja vanaema kasvatasid. Ma mäletan, kuidas Kaplinski kunagi rääkis, et ka temal naiste kasvatatud olnud, eks seal siis natuke midagi teistmoodi ikka ole. Aga tolle poiss oli palju selliseid, paraku oli ta naiste peres ja naised kasvatasid. Ja oli muidugi ikka sõda, tegi oma töö seal ja aga ma arvan, et kui isa kadus, siis ega emal ei olnud seega kuskilt ma ei tea, pärit nisugune. Ma ei saa öelda, kange iseloom tundub nagu halvustav või, või kuidagi mingi varjundiga halva varjendage ei, vastupidi, vaid tali nii sirgjooneline, nii täpne, nii range. Ja ma kahtlustan, et seepärast isa surma sundis teda selleks, et kaitsta väikseid lapsi omal ja kaitsta oma kodu. Sest see aeg oli kohutav. No vot see ongi see, mis mulle on nüüd hinge jätnud. Kas see on see, mis sa isiklikult mäletad või tead või on pärast ema rääkinud või tajusid tagaselja Jäkult tõust isiklikul, kuidas laps siis tunnetab, et asi on kole ja hirmus? Tead, kui ma pean elama kogu aeg Maike naljatledes, ütlen, et minu lapsepõlv möödus all niisugune suur valge laualinaõli, kus olid all narmad ja sealt narmaste vahelt ma julges ainult välja vaadata, sest meil oli isa, isa jättis maja, isal oli kaks maja, ta oli kunagi Elva linnapea. Õiged alevivanem. Linn tuli 37.-st aastast sai linna staatuse bataadi, varem oli 28, oli kaks korda sel alevivanem ja temal oli ka niisugune suvila ja siis oli maja, kus me elasime nõukogude ajal, siis läks natsa realiseerimiseks ja täiesti eba looduslikult ja ema neid seadusi uuris ja hakkas selle seaduse rida mööda nagu vastu. Ei, ma mõtlen seda, et laste hirmud tavaliselt tulevad ju emadest lapsika tunnetab, et emal on see hirm. Sinul ei kodus ikka kohe täiesti tunda. Ei, absoluutselt, see oli tunda, tähendab mitte kodust, vaid see väljaspool kodunt. Meid hakati ründama, sest ema seda maja käest ära ei andnud ja ta hakkas vastu. Praktiliselt hakkas ta vastu Nõukogude võimule. See oli Stalini aeg ja meil käisid kogu aeg vara üleskirjutajad ja me pidime elama kogu aeg kinniste uste taha, kardinad ees ja kinnised uksed, sest ei valitud absoluutselt aega, tuldi päeval või öösel, passiti kõik ja aeg-ajalt nad said ka sisse. Minul on näiteks siiamaani, kui on uksekell, ei ole midagi, kui keegi koputab ja kui keegi koputab ja mul on siiamaani see see sees. Mis sa arvad, kui niiviisi niisugune väike laps kasvab niiviisi ja laua all ja vaatab kardina vahelt läinud siis ta ikka mingi jälje jätab küll see oli kiirgusrand, seal Elvas oli tankivägi, oli sees ja ema mul töötas tol ajal binad ja ütleme, kõrts vä, kus seal Antiga viina ja mingid seal mingisugused kaabakad tulid kassa kallale ja ta hakkas seda kassat kaitsma ja talle taheti kangiga pähe lüüa ja seda päästis üks vene seersant. Et see oli jälle üks niisugune pauk, millest mina teada sain, näiteks? Mina ei tea, kus kaudu vaevalt et emakas meile seda kuskilt, see ju väike linn ikka tuli välja, see oli hirm, sellepärast meil oli kahekorruseline maja seal ja siis sama, kes teda sealt päästis. Seersant sai üles meile sinna korteri, aga ta oli paras viinanina. Siis ma mäletan seda, mul oli koer, vahva koer, mul hea sõber ja ta vihkas seda sõjaväelast, kui ta purjus oli ja ta oli tihti purjus. Ta oli tal kogu aeg püksisääres kinni ja ükskord Ma istusin trepil ja sõjaväelane tulija ja koer hakkas jälle urisema, ta tõmbas koera kaelarihmast või turjast kinni ja viisime metsa ääres, elasime kohendiski parkmetsana ja kuulsin, pauk käis ja koer pääses lahti ja jooksis minu juurde üleni verine. Siis ta võttis uuesti ära viis ja siis tegi ta sinna kodus. Need on kohutavad mälestused, ma räägin, aga veel kohutavam, tuleb ja veel kohutavam oli see, et see maja taheti sõjakomissariaadi-le ja sõjakomissari nimi on ka mul meeles. Ja siis nad tulid ükskord tol ajal olid sõjakomissariaadis, oli hobune, tulid selle hobuse heintega, tulid meie õuele ja hakkasid meie heinu lakast maha viskama ja omi asemele pane, seal oli väljas, oli mediks vann vihmale, vann ja seal ääre peal oli üks suurt põrandalappe. Ema võttis selle põrandalappi ja pani sellele varrobjovile sellega vastu nägu ja lükkas ta vanni, nagu ta sealt üles sai. Nii püstoli järgi ja mina seisin ema kõrval, ema võttis käest kinni ruttu ja pigistas. Niiviisi seisime püssitoru ees ja nüüd oli ainult pauku oodata. See Pauki siiski tulemata, nagu sa näed. Ega seal pikka pidu ei olnud, seal siis taheti kolhoosi lükata, kohe. Ema võitles jälle. Nii et, et me jäime ikka linna mingisuguse kahetoalises puuküttega korterisse. Need on niisugused eredamad asjad lapsepõlvest, mis on märgi jätnud ja mida ma pean selleks ma vihkan vägivalda. Ma vihkan ülekohut. Ja ma vihkan niiskust kõiki silmakirjalikku sihukest. Vaat seal on minu piir. Kas see on siin kogu elu kandnud, ei mäleta, või vanemas eas rohkem? Tähendab, vanemas eas hakkab klaaruma ja kui mõtled, et kuidas need asjad siin liiguvad, siis mõtlen, miks ma ei võinud nii teha. Ma oleks olnud alia oksal, ma oleks saanud täisverelist elu elada ei saa seda teha, hakkab kuskil vastu ja, ja kui ma näen, et, et niisugune vale all nice mängus ja keegi ei taha minuga arvestada, vaid ma pean teiste järgi ainult seda tegema, seal on minu piir ja sealt on paljud asjad algust saanud. Räägime nüüd võib-olla natukene rõõmsamatest aegadest või mis olid sinu elus nagu rõõmsamad ajad. Kooliaeg möödus sul ka Elvas, kui kaua Elvas koolis käisid? Nojaa jah, Elvas ma käisin, kaheksa lõppedes läksin Tallinna ja ja vend vend oli endiselt tehnika elektrihuviline rinde lapsel praeguseni oli ja, ja elektrihuviline ja, ja siis tema soovitas mind jobu. Siis mine õpi elektrit, hirmust tuleb praktiline töö ju praktiliselt hirmus. Tulevik. Läksingi mõtlen, et iialgi ei tohi õppida seda, mis sind ei huvita, mis sind ei huvita. Isegi ponnistasin, lõpetasin ära. Aga mis sind kooli alla huvitas või mille vastu huvi tundsid? Muusika muusika ja. Muusika ja, ja kõik, mis ikka, Ljukuste? Ilumaid kunsti? Ma ei mäleta. Ma ei mäleta, et mul oleks olnud niisugune huvi teatri vastu, ma, ma kardan, et, et ma ei oskanudki seda huvi endast tekitada. Sest maapoisina ma ei teadnudki. Kus nüüd päris maha ka ei ole, ikka Tartu lähedal ja. Et ma ei kujutanud ette nad Vanemuises näiteks näitlejad, kused, näitlejad tulevad. Käisid vaatamas ikka midagi? Jah, ikka ikka teatris käisin ja, ja päris põnev oli ja see, see kõik see niisugune aimatav lavatagune elu ja ära jah. Mul on siiamaani kahju, et, et teatrist on kadunud nagu see see noh, ütle nüüd. Salapära. Oli ka käes. Ta oli liiga käes, kõik on liiga tavaline ja, ja ma kardan, et sellepärast ei ole publikul ka enam sellist sellist austust sellist ootust. Noh, võib-olla teatri vastu ta vaatab ära, mingi pragmaatiline lähenemine on praegu nagu asjale, siis oli ta midagi lummavat, sa läksid, tead, iga eli, mis seal toimus, mis seal taga toimus, see oli nii müstiline, ma kunagi Nad on Tartus, olin veel siis siis üks, üks üliõpilane vist kirjutas, et kirjutas Postimehes või tol ajal oli edasi siis et kirjutas, et et ta nägi Hermaküla tänaval. Ja, ja Evald Hermaküla ja ja kuidagi kirjutas, et ehkki muutus kõik nii tavaliseks, et seda ta oli tema iidol ja, ja Hermaküla tema iidol. Ja nüüd äkki ta näeb siin. Olemas, ja, ja kuidagi nii, et, et talle tekkis õudne pettumus. Et kas ei olegi siis muinasjutt vä? No vot, et. Selline asi on, no ega seal midagi teha ei lõika, teatris on ka ikka päris lummavaid, ehkki võib leida muidugi võib-olla suuri elamusi ka. Teatrielamus, ega sellest nagu puudu ja aga kõik see selle salapärane salapära, vaat see on nagu haihtunud. Ma arvan, nüüd ma ei ole ju Vene teatris kunagi, ma käisin palju õige Moskva, Leningrad ja, ja, ja, ja, ja siis Baltikumis ja Mildiinise teatriski ja, ja kõik. Vaat siis oli see asi veel kõik. Vene teatrisse, ma ei tea, mulle tundub, et on tänapäevani vist. Et. Praegu tehakse isegi ekskursioone juba lava taha ja näidatakse kõik, kus midagi toimub ja võimalikud inimesele teatrit lähedale jälle tuua. No see on umbes nii nagu trikimees näitaks oma trikid ära teha. Ja võib-olla et mõni ta võib huvitav olla, tungida sinna sinna teadmatusse, sinna huvitavas taga taga tuppaga. Pärast vaatan, lavad, ahaa, see tehti. Tähendab liiga palju teada ei ole. Laste laste illusioonid vähenevad, eks ole noh lapsed võtavad nii vahetult kõik asju ja novot. Nonii, aga siis läksid Tallinna, see oli siis kergetööstustehnikum ja kaua sa siis õppisid seda elektriku ametit, seal müüdi joostud koguni nii kaua, jah, mulle õpetas. Ja siis paberid oskus. Oi, elektrik, oled sa, elektrik, on väga vaja. Et ma kardan särakat, nii et ega ma ei tea, ta suudab ta vastik, vastik värk oli, ei, ei taha vaenlasele ka seda soovitada, et valet asja õppida, aega raisata ilma. Ja siis. Muusikakooli läksin siin Tallinnas, aga ma, no ma olin iseõppija klarneti saksofonipealsemad. Elvas õppisid ka kellelegi juures? Ei olnud õpetajat. Jäi jäi täiesti, ise hakkasin õppima. Ja see oli natukene hiljem. Olev Vestmann, noh, mingisuguseid mingisuguseid nippe või oi no midagi ta õpetas, ma ausalt ei mäletagi. Aga see oli hiljem. Weston käis Tartu muusikakoolis, seal aga mina iseõppija ja saksofoni mõlemad, eks ole. No kuidas see muusikakooli, mida sa siis läksid sinna? Ja ma tahan, ma tahtsingi klarneti peale minna, aga kuna kohta ei olnud, siis võeti kontrabassi peale sisse täitsa näinud, enne vist ei olnud, kus ma olin katsunud näinud olin katsunud vaevalt ja see, see heli, mis säält välja sai, pigistatud see kas no täiesti vastu. Ja, ja, ja no ma ei olnud ette valmistatud selleks, et ma lähen kontrabassi mängima. Aga kuidas siis võeti tollal vastu, et et lihtsalt võeti, võetakse vastu muusikakooli, see niuke ikkagi keskeriõppeasutuse aas ei ole eriala. Nojah, ei no, see võeti sisseastumiskatsete järgi. No musikaalne inimene peab viisi, laulab hästi, rütmitunne on hea. Ja, ja niiviisi võetigi, hakati vaatama, et kuhu satud nii ja öeldigi, et tuleb praeguses kontrabassi peale sisse, et nagunii kuskilt alati keegi kukub ära, saad klarneti peale üle. No ma käisin seal aasta ära. Selle passi ära, mina käisin aasta ja siis mulle mul viskas assike üle ja klarneti peale kohta ei tekkinud. Siis ma tulin elama Estonia teatrisse, Orleansis valgustasid Estonia teatrit. Aa, nii, et sealt kohe ei läinud lavakasse. Ei Estonia Estonia teatrisse läksin. Ja vist vist ta Seconoomioloogia natukene mul sassis ka, võib-olla. Võib-olla läksin ta muusikaga Ta või jaht, kevadel koolis ära lõpetanud ei aasta käisid. Ja siis läksin, siis läksin kontsi lavaks koheselt sisse ja olin järelkonkursiga, tähendab, selle ma magasin maha kevadisega kursi. Ja, ja siis, Ago Roo oli see, kes tuli mulle siin siin raekoja platsil vastu ja ütles, et mis sa longid siin niisama mine praegu Toompeal käivad, et ma läksingi. Ja tegelikult näitlemisest, aga nagu eriti midagi ei teadnud, ainult nii kaua teatris olid. Ja muidugi noh, teatrit nüüd Estonia teatritega palju nägin ja ja see Estonia teater oli mulle muidugi väga suur kool, sellepärast ma õppisin seal ooperit armastama. Ooper oli ja, ja noh, mul siiamaani klassikaline muusikahuvi on ikka suurem, kui kui. Seal sa nägid ka ju suuri lauljad ju muidugi Georg Ots. Ja noh, igast külalisetendusi oli jaa, jaa, jaa. Ma mäletan, kuidas ma nägin Viet seda, minu veetlev leedi, nägin kusagil üle 50 korra, vaatasid kohe, no mis ma, ega ma saalis nii istunud, aga mul oli, mina tegin seda etendust ja valgust ja. No näed, sa olid ju peaaegu et oma eriala peal, siis olid elektrik, eks ole, ja. Jah. No seal oli, see oli valguste? Ei, see oli, see oli ka põnev aeg. No ja siis põnevamaks läks ja siis kui kooli sisse sain, siis ma Panso kooli ja siis ma mõtlen ikka, et. Tol ajal Aeg on nii palju edasi läinud, et tol ajal ikka esimese kursuslased olid ikke jobud küll. Teiega või no muidugi ikka. Praegu võrreldes praegust, siin tulevad ikka nisukesed staarid juba välja sealt, et et ma tea, see, kas see kontingent, see ja see valik on äkki suurem. No aga sinna on eluaeg rahvas tahtnud ju hirmsasti teatrikooli. Konkurss on alati. Ma ei olegi mõelnud, et mis pagan see, mis pagan see siis tol ajal tol ajal oli, ma mõtlen, et praegu on ikka seda andekust ikka nagu rohkem. Võib-olla tundub mulle kuskilt äidia? Ei tea? Ei oska öelda, sest esimesed esimesed lennud on ikka väga tugevad olnud küll. Esimesest lennust ise on ju praktiliselt peaaegu kõigist, said ju väga? Ja ta tuli, näitlejad ja võib-olla võib-olla tundub niiviisi kõrvalt vaadates No sa räägid just vastupidi, tavaliselt öeldakse niimoodi, et meie ajal olid ikka nagu paremad kõik pärast pärast on läinud see asi kergemaks. Kuidas lavaka elu oli siis, kuidas sulle tundus lavaka elu ja mida sa seal õppisid ja mida te seal üldse tegite? Tähendab, õigemini oli see sinu jaoks huvitav asi. No oli ikka? No oli ikka küll see haarasid kõike, mida ja, ja see oli ikka. Aga samas sai nii-öelda pulliga palju ikke tehtud seal. Ikka sel ajal oli. Noored inimesed ja sina olid ka vanem teistest Salid juba ühes, kui teises koolis käinud. Kus ma siin pooleli jäi? Ei lavakast me rääkisime. Sai pulli tehtud ja kõike. Ja noh, erialatund oli näiteks see Kustika naljad ei puudunud ja, ja muidugi mida ma praegu ei oska võrrelda noh Panso või teised. Vot räägid sina Pansost kõikidelt lavakunstikoolis käinud näitlejate, et ma ikka küsin, Pansod, enamik kartis Pansod kangist absoluutselt ainus, kes ei kartnud. Tõnu Tamm. Kellega ma olen praegu rääkinud, kuidas libanzogani ma ikka ikka täielik hirm kartsid? No mina ei tea, kas kard mine, võib-olla võib-olla ei olegi või oli lihtsalt aukartus ka nagunii sest ta oli tõepoolest niisugune ja võimas ja ikka ikka iidol tole ajaloo ajal. Ja kuid tema tunnis istus siis. Mina ei saa küll öelda, et seal seal maru ja tunne oli, vahest tõesti oli, kui sul ikka tuli korralikult asi välja või kuidagi tead, niisiis läks asi lahedaks. Aga muidu oli selle tunni kiir ausalt öeldes, sest need ülesanded, mis ta andis ja, ja, ja kõik ja nüüd ikka väga raske koolipoisid, tunne tuli peale küll seal. Ja sellepärast Tõsiselt asju tehtud ka tead nii, et ega me tegime ö proove ja. Lavakasse tundsid, et see on see, on nüüd see õige koht. No vist küll jah. Mul läks päris hästi ka erialaliselt, just nii, et. Ah nii, et. Kui ma lõpetasin, siis jah. Panso tahtis mu sinna noorsooteatrisse. Mis sind seal Tartus huvitas, siis juba hakkas, vot see teatriuuendusest me ju ka ikka räägime. Et kas sind tõmbas see, no see suitsuõhtu sina olid ka suitsu-õhtus. Siin ei olnud ja ma ei mäleta, mis, mis asi seal oli, jah, ei olnud. Aga suitsuõhtut. Ma mäletan muidugi väga hästi. Aga. Jaa. Mulle meeldis toominga vaimsus. Ta oli ikka väga erinev seni. Lihtsalt ja vaat, eks iga põlvkond, iga põlvkond ju, ta peabki olema, noh, niisugune niisugune lipukandja iga põlvkond peaks, peab endast mingi märgi jätma ja iga põlvkond läheb ulakaks kätte ja, ja minema peabki minema. Vastasel juhul ma ei kujuta ette, no mis, mis asi. Et läheb, teinekord visatakse vint üle ja visataksegi ja, ja ka see pole ja ka see pole paha, eks ole. Noh, Tooming ja Hermaküla, need, need olid. Ta ei tihka siit kõva kõvasti vinti üle ja see kõik oli, tead, läks nii põnevaks kätte, et et oligi. Ma mul tuleb praegu üks, üks niukene koomiline lugu meelde. Näiteks tol ajal oli Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur ja Ilmar Tammur tegi ühe lavastuse vist kriminaaltango ja, ja Egon rannet ja väga grammed, lauljad ja kriminaaltango. Ja tead, kus siis noored vihased, et mehed meie käisime läbi ülikooli, selle aegsetega ja kunstiinstituudi selle aegsetega noh, sealt ülikoolist oli Priit Pärn ja, ja Nikolai Laanetu ja, ja see, ütleme seal rajaka laeka point point ja Tensoni. Ja Aarne Vaik, kes on praegu seal Võsul, eks ole. Ja nii edasi, Mihkel Zilmer ja ja siit kunsti insta poolt oli siis vile Künnapu ja, ja Laaplin ja, ja. Kadunud keskel aja. Ja, ja see on kõik oli novot. Ja, ja siis me olime kuskil, kes oli üli üliõpilaspäevad mingit või, või mis asi see oli, ma ei mäleta, järv Järvseljal seal Tartus. Ja siis tuli seal jutuks, et see kriminaaltango, et see on niisugune nõmedus, et, et see tuleb maha võtta, see jutt käis ammu juba ja, ja aga seal, kuna see, see kontsentratsioon oli, kontsentratsioon oli seal juba, eks ole, siis vastavad kujud olid seal koos, et siis mõtlesime, et teeme sellele otsustava löögi ja lõpetame selle selle kriminaaltango jama ära selle õudsalt populaarne, rahvusvaheliselt populaarne. No see oli, tead, sinna piletit juurde ligi ei saa. Ja tead ja, ja ma mäletan, Priit Pärn hakkas seda kirja panema. Oli juba pliiats ja paber käes ja ja minul rehvas äkki mõte, et et oota, ma küsin, et et kuule, tõstke käed, kes on seda näinud. Mitte üks. Eks ole. Siis ma mäletan Spriit, viska vidinad sinna hulka. Kõik olid otsustavalt selle vastu ja keegi näinud. Vaat, see on niisugune tüüpiline. Ma ei tea, mis see on, aga halb pole näinud juba ei vaatata pahade suhtumine praegu ka midagi ei ole ajas muutunud ei ole. No vot nii ongi, ja ja, ja no muidugi iga põlvkond mõtleb, et tema on nüüd selle selle naba ja seda pole varem juhtunud. Praegu tehakse ja, ja ta on olnud ja tuleb järjekordne eksperiment ja siis selgus, et ma olen seda kõike näinud. Jah, absoluutselt, ega siin, mis siin ikka. Unustatud vana. Nihukese see on see, see nooruse voorus kaasa Vanemuises olid, no 70 läksin ja siis kaheksa 81 läksin nagu kaasaegse. Ja miks sa vahetasid teatrit jälle Tooming aastal läksid Tomikaga koosneljana, Tooming oli seal juba ja Dong kutsus. Ja noh, selle vaata, ird oli ka, ird oli ka üks vahvam. Keda mina? Ühtepidi vihkasin, teistpidi, armastasin. Jaa jaa. Vihkasin ainult selle pärast, et tema töömeetodid ei olnud minule vastavat, see, mida mina olin Panso koolis õppinud. Muidugi Hirdja Panso oli teadagi kuidas nemad omavahel käitusid, eks ole. Ja, ja vaat niisugune vastastik põne nääklemine ikka käis nende vahel ja ja mina olin siis nagu Panso poiss, Irdi hõlma all ja, ja kusjuures see, see, kuidas tema tööd tegi, see käis mulle täiesti vastu. Ma ei osanud niiviisi teadminud, logistatakse lava ja öeldakse teksti ette, pannakse sõnu suhu, karjutakse looja. Panso karjus ja, ja aga ma ütleksin, et Panso karjus, kui karjus, siis karjus alati asja ette. Ird karjus ka tihtipeale edevusest. Et ma teen nüüd häält maadena, sealt ma olen. Ma võin kõike teha ja eriti, kui keegi oli saalis mõni võõras külaline kuskilt ma mäletan, kui ükskord oli saalis. Ükskord oli saalist Dagestani kultuuriministeeriumist olid inimesed ja ja autor see, kelle paha tuli. Pruudi kink oli üks niisugune. Dagestanis. Siis olid jah, vennasrahvaste, Tead, kuidas ta siis, kui need olid saalis, kuidas ta hakkas siis edvistama ja, ja lõugama ja pahast ütlema, karju nii, tõtati letab. Ja, ja mina vaatan kõrvalt ja, ja mõtlen, et kurat, kuda minule peaks, mul on lava peale minekut, minule peaks ütlema teat lõugama niiviisi siis ma küll midagi ette võtta. Ja oligi ja kukuta tegelikult ei lõuga, et minu peale mina ei mäleta, et oleks minu peale lõugad kunagi. Aga siis hakkas helistama seal ja lõugab nagu pöörane. Mina võtsin kostüümilaualt seljast ära ja ütlesin poe ise, siis mina lähen minema. No läksingi minema, siis sai. Vaikus oli 20 minutit saalis ja laval. Ja ma mäletan, Tõnu Kilgas tuli, tead seda jama, et kurat nagunii esiikas on, ma ei tea, kas oli kolme või viie päeva pärast, et et nagunii sa pead tegema tule tagasi. Ma ütlesin, oota, ma praegu ei saa, las ma siin tead, viis ird hõikas mulle järgi veel, et Sa lähed vallandada. Ja mina läksin kohe sinna direktori juurde ja paberit ja pastakat ja kirjutasin avalduse. Et palun mind vabastada Teie teile alluvust asutusest, kuna tahan tegeleda teatritööd. Allkirjal direktorit, ära jama, nüüd niiviisi ma mõtlesin nii, vot nii on, praegune situatsioon on niiviisi seemendus kuidagi tead nii see ära, ma läksin tagasi ja ütlesin talle ka, et et ma tulin kolleegide pärast tagasi. Ja läks edasi ja siis ütleb hird saab natuke mängida, fata, vaat nii. Vaat nii, tuleb mängida. Sind tuleb kohatavad, laadib vigaseks, siis tuleb. Et. Nalja, aga samas oi tema see elutarkus ja, ja kõik, vaata ropendas kõva. Kõik, nad kõik on teada, ropendasike hirmsalt. Aga vaat see oli inimene, kellele see sobis. Ei pannud tähelegi, see oli, see oli ja, ja mis kõige kihvtim oli asja juures, see, et ta ei ropendanud niisama. Tal oli, aga tal oli põhjus, aga see, kui hakkasid mõtlema, siis umbes teisiti saakski. Jaa. Ei, mulle ta meeldis õudselt. Ja mulle meeldis, aga ja mul jäigi, mul jäigi temaga jutuajamine lõpuks ikkagi ära. Näiteks kui ma tegin selle selle aha, lähme riburada mööda. Tema. Lavastas see fragmentaarium, peegli süda, südasuvise südasuve südasuvi ja ma langesin esimesel ka suve. Jah, raamat oli esimesel sõjasuvel ja, aga teatritükile oli vist kas seda odav südasuvi oli vist midagi muud, kas ei olnud Hermaküla? Seda ma saan vaadata ikka vist oli. Ja seal tegime proovi ja mina ei tea mikspärast siirdude hakkas äkki muust asjast rääkima, rääkima ja, ja aeg-ajalt ta seda tegi, no mitte aeg-ajalt, vaid iga kord ikka väga huvitavaid asju rääkis ja seekord võttis minu ette ja ütles, et tead väits ka kutsus. Et soo, sul on vaatlikult hea huumorimeel. Et see on suur asi ikka elus tead läbi saada ja, ja kõik, et see on seansolice õnnistus küll, aga sul ei ole maailma valu. Ja pagan, ja siis ma hakkasin mõtlema, miks ta niiviisi ütleb maailma valu, mul on niisugune tunne, ma üks suur maailma valu ainult olengi. Ja siis hakkasin mõtlema, et tõepoolest maid väljenda seda, mitte kusagil seal sinu, see maa, see on minu sees ja maid, too seda, mitte kusagil välja jama, kõik selle maailma valu, varjan oma huumori ja selle, selle, selle nii-öelda sel pullitegemise taha. Ja millest, ja vot ja siit oli loogiline, jätkus, tekkis kohese maailma valustun minuse, laulan sõbraks päeva, kus ma Toomasega lauseliseks, see tuli ju puhtalt sellest maailmavalust, sellest, mis hakkas toimuma meil riigis Brežnevi väel, kus hakkas venestamise laine, hakkas nii hirmsalt peale suruma, see tuli sellest. Ja siis ma mõtlesin jah, et, et pagan, see jah, et tõepoolest ei paista välja. Ja kusjuures ird siis, kui see välja tuli, Irdoli. Siin teatriühingu esimees sel ajal ja IRL andis, kuigi madin läinud Vanemuises ära juba oligi see oli esimene asi seal Vanemuise seal Ugalas. Ja ird. Yeti allkirjaga teatriühingu preemia sellele. Ja mul jäigi ta käest küsimata, ma tahtsin küsida, miks ta seda tegi. Ometi, sa ei olnud ju tema, tead, ma ei olnud tema teatris jalga sealt. Jah, jah, ma lasin jalga, eks ole, et miks ta seda tegi. Ja mul jäigi see küsimata, aga see tänu sellele sellele allkirjale ma sain mängida seda ja, ja me saime seda kontserti neli aastat käiata, kuna keegi ei julgenud peale hakata. Aga mis sa ise arvad, miks ta tegi? Vot vot, ma ei tea, ma ei oska, ma olen mõelnud, see on täielik spekulatsioon, kui ma hakkan siin udutama midagi, ma, ma lihtsalt ei tea, see on nagu tema tema mingi, ma ei tea, mitmes mitmes pool mida ma siis ei tea või ei, ei, ei taju. Aga ma ei saa, ma ei saa ühtegi asja öelda, kõike mõelda. Ja teha. Ja see jäi kahjuks ja, ja üleüldse üleüldse mul jäi temaga ikka paljud asjad, rääkimata. Et ma oleks tahtnud ikka rääkida seda ka et miks me, miks me seda kõike natuke niiviisi. Pahatoolist näiteks, või tead küll, seal oli, seal oli muid asju. Aga üldiselt ma sain temaga väga hästi läbi ja siis ta kui välismaal käisime, siis ta ikka, kas kogu aeg poisid mütsi peast kinni, koguts noorevert, noor verter, tahtiferterite teate. Mis sa ikka teed taha tööd? Seda ma naljalt ei ütlekski, säält tekkisid vot temal oli assistent ja see assistent, kui sellega proovi tekkinud assistendiga siis see käis ikka täiesti üle jõu, mul see oli. Nii, astub pool sammu sinna seal selle koha peal, ütle nüüd. Niipea siin paus. Kas tal oli eelseal ette antud, mis ta peab tegema ja raamat? Tema oli väga kohusetundlik ja tema siis kirjutas kõik sõnada, siis ta vaatab lehe pealt, siin on paus. Siin on niiviisi, tähendab niisugune loominguline moment oli ära võetud. Aga mina olin laval nii kärsitu ja improviseerin ja, ja kõik ja no ei mahtunud hingeliselt. Ei, no selles mõttes ma pidasin silmas tirdi, hiired tajud, tänu temale said töötada Hermaküla ja Tooming ja selles mõttes ta laskis teistel. Jah, ja seal oli jah. Seal oli muidugi, et Taali Ta oskas jah, vajutada alati õige koha peale, teatab et Hermaküla-Toominga ta hoidis ja kaitses teistest absoluutselt. Seal sai sigadusi ka tehtud ikke ja ja erdi poolt oli ikka ikka kaitse. Vanemuises läksid Ugalas ugala, see sinu aeg suhteliselt lühikeseks. Mul oli see autoavarii ja see autoavarii oli kahvel, niisugune asi, et. Et teatritöös on see rutiin, hommikul tõused üles, lähed proovi teed kella kolmeni proovi siis on väike paus. Siis kas etendus Pöial, õhtul proov ja niiviisi järjest iga päev iga päev, iga päev? Et kui ma selle autoavariist jäin pikaks ajaks teatrist kõrvale ja noh, intensiivis ei mäleta, kaua ma seal olin, aga, aga noh ütleme kui ma käima sain pärast või lõike kaks aastat ikka ikka vestal ike, lonkasin kuidagi ja ja, ja siis ma läksin teise noh tavainimese rutiini. Ja tead, ma ei jõudnud, ma ei, ma ei tahtnud enam mõelda ka, et ma peaks olema niisugustes raamides. Küll oli hea olla. Ja, ja ma ei tea. Ma ei tea, mis seal, mis seal oleks pidanud juhtuma. Et, et ma oleks hirmsalt tahtnud tagasi vaata, minul puudus ilmselt see see näitleja auahnus ja, ja, ja, ja edevust ka ei olnud ilmselt. No sa olid ikka, peab olema, see olid ju ikkagi juba 20 aastat ikkagi peaaegu et teatris töötanud näitlejana olnud ja väga hea näitlejana. Noh, ja et et. Mulle meeldis proovid. Ja tõepoolest Ütles, et proov on minu armastus ja. Ja see on täitsa õige, see on täitsa õige, see ei ole noh, kõigil nii, aga minul oli Kaseni. Aga sa ei tahtnud, et lavale publikuga sa nagu võisin. Ega seda ei saa öelda, et seda nüüd päris ei olnud. Alguses oli ta, oli ta huvitav vaata et realiseerida seda, mida sa proovis oled nüüd, eks ole, vaat see niisugune ja kõik need, need pinged, esietenduse pinge, tead, kõik elasin ka mina üle. Ja nii edasi. Minul hakkas ära viskama etendus sealtmaalt, kus ta läks rutiinseks tegevuseks, kui juba jah, mitte pagakskümmend. Näen, et ma lavale ei arenenud enam midagi, ei juhtu. Midagi juhtuma, teen seda motoorsed tööd. Tekst on tekst on kuskil kuklas olemas ja lähed ja, ja teed ja teed, noh, mingil tasemel muidugi ka seda, et sa taset alla läheb, kuid omale läksid, siis hakkasid lavaelu. Ja siis hakkas ikka täiega lavaelu. Ja siis oli, mõnikord oli, tead niiviisi, et ohoo. Äkki tead midagi juhtus, jah, ja vot siis olin duši all ja vaat siis oli need etendused, mis siis tulid, vaat need andsid jälle uut hoogu ja kõik. Aga pagan, phony see, noh nagu need niisugused sundkäigud, tead, mida sa pidid tegema, kohustuslikud lollid asjad, ma olen mänginud, tead, ühte Irdi juures etendust, nii et ma ei ole seda lugu läbi lugenud. Ja teksti, kus sul teksti ütles, siis ei oma teksti õppis alt, seda ei olnud õnneks palju seal. Ja ma ei teadnud, mina läksin sisse ja tulin. Ütlesin omad asjad välja ja. Ma ei tea siiamaani, milles jutt, käis. Ta on päris hirmus, kui ma vaatan, mina lähen vaatajana, reeglina vaataja vaatab tükki ja kui siis täitsa juhtub neid näitlejaid, ütleme viis, kuus tükki, kelle jaoks tiin teevad tüki ära. Aga teisest küljest on ka selliseid, me oleme kõik tundnud, et vot nagu sa ütled, et järsku on midagi sellist, mis haarab nii vaatajad, tseki tekib selline, mis iganes selle asja nimi on tõeline elamus, tekib. Ja ja ja paraku tuleb niisuguseid asju ette laval, ma ei tea, nüüd ma ei ole kaua teatris olnud, ma ei tea, kuidas nüüd, aga vaevalt et alati sellestki nüüdki pääseb, aga, aga selliseid asju oli, mis tehti tellimustööna umbes ja, ja kellelegi silma pilgutamiseks ja kõik, no ikka niuke täielik jaburus. Kahjuks tuimasi tuimi etendus on praegu ka. No ja võib-olla paraku ei julge, millal sa ise viimati laval olid üldse? Näed, sa mõtled üldse teatrilaval, millal sa näitlejana üles astusid, näitlejana? Ma tegin Kuressaares lavastuse selle. Millingu jaa jaa, normaniga. Milling mängis leske. Ja sina olid ja mina tegin seal. Ja mina tegin seal seda. Seda ohvitseri, seal solvatakse väike lõpus kirstust, tõusen seal püsti müüka, see vist oli viimane. Laval ole käki. Aga kas tuli selline vana tunne sisse nagu tsirkus hobusele jääb, nagu me ei tundnud? Too ei tulnud sellepärast, et mina näiteks pole elus oma lavastustes. Ma ei taha repliiki ka öelda, sest ma ei näe, mis toimub laval ja, ja. Vot ja seal sealt võivad väga vabalt minna. Minna rütmid sassi ja, ja kõik ja ilmselt lähevadki. Aga noh, kui sa niiviisi küsid, et millal olid, siis vist oli see Aga et sul sellega hajutama, siis selle õnnetusega seoses nagu saigi sinu nii-öelda teatriteeotsa või ütleme, sinu näitleja tee. Siis hakkas sinu elus üsna imelikke asju juhtuma, hakkas, mille siis sa läksid Rootsi või, või mismoodi see oli? See oli ja siis oli nagu öeldakse, eestiaak terendas juba. Kuivõrd kuigivõrd ja ikka 87 oli ju ma olin ju siin Tallinnas 880 87 23, august oli see irve park. Oli ju irve park. Et sel päeval ma olin siin ja 24 oligi järgmine päev oli mul autoavariiga. Ja siis. Jah. Mida sa Rootsis tegid üldse, sa olid seal kolm, kolm-neli aastat? Jah, see no ega seal midagi midagi suurt teha teha anna, sa pead kõigepealt keelt õppima ja see keeleõpe oli ikka üsna pikalt. Ja, ja, ja minu minu erialalist asjalood on seal üsna üsna raske. Niiviisi, kuigi ma käisin ka nartšepingis käisin assistendina, olin seal, nad lavastasid kabareed ja siis ma olin selle kabareelavastuse juures, olen otsast lõpuni. See oli väga huvitav kogemus. Ja see, oi, ma, ma laulsin isegi rootsi meeskooris. Rootsi keeles rootsi keel on sul, nagu öeldakse, praegu kohe rääkida. Ei ole, see on nüüd ikka nii kadunud, kui vähegi olla saab. See on ikke. Aga kui kuuled Rootsi lähed, siis saad hakkama. Ikka saan ja aga see see kaob. Kui sa passiivselt polegi suhtlusvõimalus, siis ikka siis ikka läheb ära. Nüüd räägime ka perekondlikust järje järjepidevusest, enne oli juba juttu, et sinu isa oli ütleme siis Elva linnapea, küll siis Elva ei olnud veel linn. Ja sina olid Elva linnapea. Ja see oli, kuidas sa nüüd sinna, kui kuidas. Et kuidas sa neid ise tagantjärele, sellest on ka ikka nüüd paarkümmend aastat, eks ole, et kuidas sa tagantjärele nüüd vaatad sellele ajale, kas oli sinu jaoks raske ja kole aeg või oli ka huvitav aeg vä? Kui sa nii küsid, siis, siis esimene esimene mulje on ikka ikka üsna kole. Ja vaata, siit hakkabki tulema välja nüüd see, see suhe praegu seal lapsepõlvega, millest ma algasid, eks ole. See oli aastal 93. Sa kujuta ette, see oli ülemineku aeg nõukogude pärast praktiliselt ülemineku aeg siia, kapid, raskesse kapitalismi. Inimesed olid nii segaduses, kõik oli, no nisuke kaos oli. Jah, aga paljud oskasid kasutada seda segast aega. Ei muidugi ja osatagi kasutada ja siis käis ärandamine ja, ja, ja kõik nii edasi. Aga siis olid inimesed muutusid kuidagi nii ahneks, kes võimu juures oli? Seal oli ikka tead seda ahnust, seda, seda raha kasutamist, kes tol ajal, mida kontrollis või et vot nüüd, mis käib iga päev, eks ole, näed, eks ole. Sel ajal mitte midagi niisugust? Jaa, jaa. Ma ütlen, et noh, sõbrad mu sinna praktiliselt vägisi paika panid. No aga kuidas sa sisu ühte üheski parteis ei olnud? Vajutades südametunnistusele, oleks põrutanud, et ma ei taha ja see ei sobi mulle, see töö, näitlejad, ma ei usu, et näiteks sinu sõbrad Lembit Ulfsak või Tõnu Tepandi või ka monument Kaarel oleks pandud linnapeaks, nad ei oleks sellega kindlasti nõus olnud. Aga sina läksid, muidugi, see oli su kodulinn. Noh, oli kodulinn, aga vaata, nii oligi ma sama päeva hommikul, kui see konkurss veel oli sama päeva hommikuveel. Ütlesin, et ma ei lähe. Ja tead, täitsa haju järgi pandi ülikond ka selga, sellepärast et ma tulin Rootsist niisama teksadega ja ja, ja nii pandi ülikond ka veel, toodi ülikond ka, pandi selga ja siis leppisime niiviisi. Nonii, palju käidi peale teadet, et mul hakkas juba imelik ära öelda ja siis ütlesin, et teeme nii, et ma olen nii kaua põleiate uus ja ma otsin ka, aitan ka otsida. Et nii kaua. Siis oldi sellega nõus. Noh, aga nagu sa tead, ajutine on kõige püsivam asi, eks ole. Aga siis hakkas need poliitilised asjad. Väikeses linnas imeilusas armsas väikeses linnas, kus on selline tunne, et me kõik teeme selle linna heaks. See on see asi, see on see asi, mitte midagi ei ole teha ja, ja ka seal ja sa võid hulluks minna selle mõtlemisega, et mikspärast seda võimu ihaldatakse. Mida on säält. Aga tegelikult Ta on ikka on. Mina ütlesin kohe oma sõpradele ära, et ärge minu juurde mustade mõtetega ilmuge ilmutud ka. Aga kõik sõbrad kaotasid. No loomulikult tuttav linnapea, siis eeldad, et on ka mingit kasu tast. Jah, just, ja siis ikka suurem või väiksem asi. Mina kohe ei ja kogu lugu. Aga ega siis kaua oodata ei olnud, kui hakkas, siis urgitsemine ja. Ja, ja võimuvahetused ike ja taheti kõik. Aga siis oli vahepeal, oli ju 96. 93. oli 96. oli, oli see uued valimised ja siis ma absoluutselt ütlesin kõik kõik mina enam volikokku ma võin kandideerida. Mina ei liigutanud kõrvuga seal ma ei teinud ühtegi seda. Mitte midagi ei võtnud ette selleks, et, et volikokku tagasi pääseda või valimiste propagandat mitte üldse kohe. Sai kõige rohkem hääli. Tähendab siit ma järeldan, seda ei ole vaja lolli juttu ajada, ei ole vaja plakateid panna üles, kaasinimesed tunnevad absoluutselt teed midagi. Teed rahulikult oma tööd ja teed seda õi aus, ausalt, ongi kõik. Vane käib ümberringi. Ja muide, ma võin öelda, et Elvakad mäletavad sind päris hea sõnaga. Sa panid mitte ainult seda, et sa panid raekoja otsa kellatorni, sinu ajal vist pandi, see see oli minuni siis olevat päästnud mingisuguse metsa ära, kuhu olevat tahtnud või metsatukka, kuhu olevat tahetud midagi. Seda ja, ja veel üks tore asi, mis on inimestel meeles, et pea sina olevat öelnud, et peatänava majad peaksid viisakad välja nägema ehk et fassaadid peaksid olema korras, ühesõnaga meenutatakse sind hea sõnaga siiamaani ja ma nagu oleks eile veel küsis, küsisin järele. Aga ise sa mõtled ikkagi tagantjärele, et, et või õigemini, kas sa mõtled, et sai nüüd ka midagi nagu tehtud või oli see kõik selline mahavisatud? Sel ajal tolle aja kohta saigi üsna palju tehtud. Ja ma mäletan enne mind, kes oli üks inimene ütles, ütlesin, et see ajavahe peaks olema, kus. Valimiste vahe peaks olema vähemalt neli aastat, et kolm on ikka vähe. Ja ta ütles, et ei ole. Seepärast arvestades esimene aastas õpid teine aasta midagi, vaatad seal ringi ja kolmas aasta tegeled kandideerimise kandideerimisega. Mul ei tulnud pähe ka niisugust asja, et ma peaks, mina tegin iga päev oma tööd, kell kaheksa kukkus, olin mina tööl, ma hilinenud kunagi. Ja, ja ma tegin seda oma äranägemise järgi, aga tol ajal oli oli ikka hirmus aeg oli, sest ega niisugust arengu arengurahasid või niisugust asja ei olnud. See areng oligi tee koolimajad korda, tee lasteaiad korda, see oli kogu areng. Tule, tulekahju kustutamine tol ajal. Nojah, aga ikkagi sai Nov konteinerkatlamaja sai rootsist toodud tasuta konteinerkatlamaja tõin Rootsist ka. Tol ajal 94. aastal tõi, mille pärast tehti märkus, et umbusaldus. Aga kahtlasest kohast kahtlased rajarahad. Vaid vaid 20. 20001 üle ääre, seda manust peavad volikogu käest küsima seda, aga mul ei olnud aega volikogu poolt aega kokku kutsuda. Ma tulin Rootsist ja, ja see. Ja pidin siis tagasi helistama kohe. Et aga see oli nädalavahetus, laupäev pühapäev tagasi helistama kohe, et nad esmaspäeva hommikul hakkaksid tegutsema kohe, kas nad müüvad selle maha seal või toovad meile. Ja ma ei saanud sealt kedagi kätte ja ainult spetsialistid, kes sooja spetsialistid, need ütlesid, et ilmtingimata tuleb see ära tuua, see on suur asi praegu Elvale ja ta oli tõesti võimas konteiner ja tasuta saadud, ainult see trans parti kulu pidi maksma ja see kulu läks 20000 üle. Ja mina võtsin selle riski, endale, lähevad Umbusel teevad, aga see konteiner on olemas. Noh, seda ainult siis märgiti, aga jäeti siiski tegemata ja keegi ei aita, ei ütled. Et. Aga asi läks ikka ja väga-väga inetuks, ma ei saa siiamaani aru, miks kembeldakse niuksed väikestes kohtades, mis on imelihtne, on teha seal midagi head, ära. Kõik on ju lähedal, kõik on kompaktne. Igast asjast, mida sa teed igast asjast, ainult pahandas ainult ainult vastu, mitte keegi ei ole kuskilt poolt või et ohoo, teeme ära. Neid oli seal palju. Ära väsitas, hirmsalt väsitas ära. Ja seetõttu saigi sinust siis lõpuks saarlane. No me hakkame nüüd natuke jutu otsi kokku tõmbama. Saaremaal, millal sa Saaremaale läks, kaua seal Saaremaal elanud oled? 15 15 aastat juba. Ja Saaremaal tegelesid saga teatriga kõigepealt Kuressaare linnateatriga ja nüüd nagu me kuulsime ka Saaremaa rahvateatriga teatrist, sa ei saa üle ega ümber ega mööda. Aga mis seal juhtus? Nii ma tulin poliitika eest peitu, Saaremaale, jah, üle mere, üle mere. Sellest poliitikast oli mul nii etet, et ma pidin Tartu psühhopsühhoneuroloogiahaiglast abi saava, ma läksin sinna ennast välja puhkama ma enam ei saanud. Niivõrd niivõrd ikka stressati ära. Ja siis läksin Saaremaale nad teatri juurde, see, mida ma oskan vedama, tahan teha. Kõik oli okei. Siis tuli see jälle see poliitik siis tuli jälle poliitik sulle järele, absoluutselt teatrisse ka, ja seda ja seda ma ütlesin kohe raskelt ära. Ma käisin kaks korda vaibal. Vot astud, astud sinna, ma olin nimekirja ka juba pandud. Astud sinna erakonda, siis saad raha, siis saad sirvida. Tähendab ei, keegi ei ütle, et siis saad midagi vaid, et noh, et kuule, astu väga soliidselt aeti ja väga soliidselt maga vastasid miks ma ei astu. Ma ütlesin, et ma ei taha politiseerida teatrit ja teiseks Minu põhimõte on see, et et. Paremäärmuslikus erakonnas, ühesõnaga pankurite erakonnas ei ole koht kunsti ja kultuuriinimestel nad peavad olema näoga rahva poole, mitte seljaga rahva poole. See on minu põhimõte, kusjuures ega näiteks reformima toetasid ma ikka olin kaevereformi toetaja, no selles mõttes, et valimistel ka nii, et ma nägin, enamus oli seal ja, ja kõik ja kuna ma olin parteitu, siis siis ma nägin, kuhu on õigem oma oma hääl anda. Aga ja, ja siis ei jälgi ma nagu ma jälle olen, kui algusse tagasi tulime, mis mul lapsepõlvest kaasa antud, seesama see, noh, ma ei kujuta ette, et ma oleks läinud kõrvad lontis ja jah, ja sinna ja siis ükskõik mis jama seal oleks võinud teha kõiki, ma oleks võinud teha iminud oleks kogu aeg päästetud, nii nagu see elu käib, eks ole. Ja kas jääb ikka ikka ikka parasjagu vastu. No kujutad ette, kui ma oleks astunud mida oleks saanud mulle ette heita, kas keegi oleks tahtnud mulle ette heita midagi? Et, et kuule, aitab sulle küll nüüd et välja vahetada, mul ei olnud midagi ette heita. Siiamaani võinud olla. Aga ma tegin selle käigusest, sest vot Südametunnistus ütles nii ja, ja kogu lugu. Ja ma põhjendasin ära. Ei aitanud. See oli selgelt näha, et tahetakse nüüd poliitikasse mässida ja ja, ja kogu lugu, see, millest ma põgenesid. No ikkagi nimi, eks ole, ikkagi nimi tuntud nimi. Paljud erakonnad püüavad, on püüdnud ja püüavad siiamani tuntud nimesid. Nüüd oli. Nii ja pärast seda äpardunud ütleme siis teatrijuhi. Vaenlasega kaua oodata mul ei olnud, ma ootasin, et nüüd peaks, et hakkame märgid tulema ja hakkasid märgid tulema ja panin avalduse laua peal, et teen teile asja kergemaks. Ja millega sa pärast sõda ja siis jah, no siis ma olin augus. Siis ma olin täielikus augus üks, 10 aastat ma ei tahtnud kedagi näha ega. Äike Saaremaal olid, siis jäid Saaremaale. Ja. Ja ja siis, ja nüüd nüüd vaikselt hakkan välja ronima. Nüüd juba on siin näha ja kuulda siin-seal. Jah nojah, et kuidagi noh, jah, ma kirjutan ja mängin pilli ja need on diaatrid pakutud teha, noh küll. Küll harrastusteatrite aga mulle lausa meeldib nendega teha, sest see töö, mis, mis näitlejaga teed, see on, see on huvitav, see pakub mulle endas, on kohe näha sulle. Ja see pakub endale mulle, et kuidas murda näitlejat ja see on niisugune. Ja see õnnestub väga tihti ja siis vaatad, et ahaa Ja olevat aasta jooksul õppinud suupillimängu selgeks, kuigi ma kahtlustan, et sa noorpõlves mängisin, ei, ei mänginud. Kõik poisid, ma tea, minu vend mängis suupilli ja mingisuguseid vanu suupill oli meil kodus ja suupill reekviemi möödud ja, ja väike jah, aga see suupill oli mul taskus kui rekvisiit ja ma vihkas ja sa ei osanud mängida. Ära ütle mulle, räägi, mängisid talle. Ei, absoluutselt ma rääkisin eile üleeile Teppani Tepandiga telefonitsi ja siis ja Tõnn räägib, temaga, mängis. Mina tean ka, et kõik linad ja ma ütlesin Tõllile, no mida sa varjasid? Ma ei tea, näiteks. Sina mängisid suupilli aja, mul oli ta taskus ikka kaasas ja. Ma mängisin üksinda, et keegi ei kuulnud, tead niiviisi, aga ei, mina ei ole mänginud. Ma vihkasin seda, sest ma ei saanud sellest pildist aru, mina mõtlesin, et see pill on, tead, tol ajal oli see suupillimäng oli kah 850 teisejärguline, et, et lihtsalt natukene nüristunud, löristatakse niuksed, akordid, tegelikult suupillimäng on ikka midagi muud, kui sa tahad Niukest professionaalsema poole peale kuidagi saada ja seda tänapäevaselt mängida, see on, see nõuab hoopis teist lähenemist suupillil ja vot see hakkas mind võluma. See on see raskus, mis praegu. Need alustasid tegelikult nulli nullist, mütsid suupilli, ostsin suupilli ja oli sul ka mingi õpik ees või lihtsalt lõikasid ise. Kui ma sain jõuludeks, aga, aga mul tütar ja naine kinkisid mulle selle, siis aga 18. juunil ostsin tartust suupilli ja läksin, auto oli ülikooli taga, seal seisis, läksin autosse, panin uksed, aknad kinni ja esimese lood tegin seal klaariks. Ja sealt hakkas asi Mul minema, siis ma tegin kaheksa 10 tundi päevas. Tegin trenni, sest ma Feliks kargile, kui käed lõime, siis ma lubasin, et ma järgmine aasta esinen Pärnu suupillifestivalil. Ja sina oma lubadusi pead? Kui ma, mina olen loodusi, peadus, käisingi jah, ja läks hästi. Muidugi. Noh, ja väike ansambel ja ja nüüd lähebki edasi mängibki edasi. Kutseid on praegu, aga nüüd oli alles kutse Tartu kontsertsaali. Aga. Aga poisid ei saanud minna, teised seal ja see jäi ära. Neid mõtlesin, et kergelt hakkab tulema nagunii, et see on küll üks niisugune hobi, mis on, kui. Ja on mingit tegemist. Jah. Jah, kirjutan ka natuke. Võib-olla tahangi panna. Selle ähva rääkis siis? Jah. Aga kirjutamiseks soovime küll jõudu sulle sellepärast, et ilmselt on need väga vajalikud mälestused, mis, mis sa kirja peaksid panema. Tegelikult tegelikult ka ka seda lavakunstielu ja ega seda ka väga palju ei ole. No ega Karla mängis k ike suurt rolli mu elus. Carlaga Me olime Kellade kohtusite tähim selle siis ka ära juba, kui on aega veel meil jah. Et siis räägime selle ära. Karla, millal te kohtusite Karl Heino, siis muusikakoolis, noh, ei. Vaata muusikakoolis, minu arust me isegi käisime ühel ajaga. Aga seal me niiviisi niiviisi trehvanud tähendab, võisime trehvata, aga. Ei lõpetanud, tema läks kaks korda pärast esimest kursust katsetas ta lavakasse, siis ta ei saanud ja pärast kolmandat õige jah, tal oli korda katsental. Tema läks pärast keskkoolis, oli siis sõit 70 või? Ei, mis ma valetan, et see oli kuus Jahnul, kuuega uue aastanumbri heliviis jah, jah, sarja kuuekümnendad ja tema läks pärast keskkooli kohe läks Tallinnasse muusikakooli. Jah sest mina ilmselt 65 oli muusikakoolis ja 66 kevade siin olid aasta oli olnud, jah, ma linasta. Niiet karvaga minu arust, Ma ei tea, ma oleme rääkinud sellest või niiviisi. Aga jah, aga nad ei tule täpselt meelde, taastas. Aga nojaa, karra halvaga muidugi. Karvaga on omaette peatükk. Kuidas te saite nii sõbrast elasite ju minu mäletamist mööda koos selle Heidy Tamme ema juures Tallinnas tema korteris. Vaata, kuidas asjad ei, mitte Heidy Tamme ema juures ei elanud, vaid mul oli seal oma korter Heidy Tamme ema kõrval. Ahaa, ja ühed ühes trepikojas olime nii et tema korteris, mitte tema korteris ja, ja mul oma korter seal ja Karla, ma võtsin oma juurde. Nii et sina üürisid siis, kui Tallinna läksid, üürisid korterit. Ei, ma sain selle lausa osta. Tol ajal Nõukogude ajal, jah? Jah, ja, ja küll ma olen mõelnud, et kuidas värk käis, kuidas see värk käis, mul üks sõber, elas seal ja tema tema vanaisa või tema, keegi onu, kellega ta elas, seal tal oma vanemaid ei olnud. Ja vot nemad jätsid selle kuidagi, vaat ma ei saa ka siiamaani maid. Sissekirjutus on mingi selline ja. Kuigi nagu sisse, vot seal saigi kuidagi nii et ma kirjutasin sinna sisse ja siis nemad läksid ära ja kuidagi vat nii jäi. Nii, mingi nipiga sai, see sai ostetud ära. Ja millal sa Kaarli sinna võtsid kohe? Kaarel elas ühikates ja igal pool seal esialgu Tallinnas. Kohe minu arust esimesest kursust saad. Teil klappis siis elamine ja muidugi koos. Ja nad möllasid ja ei no eks seal niisukesi kergeid näklemise võis tulla ka, aga, aga ükskord ma mäletan, kui ma keetsin pelmeene ja, ja panin äädikat sinna sisse. Karla ei söönud ja oli nii, vihkustasin. Rikkusid pelmeenid. Noh, pisiasjad olid, aga ei, aga meil oli. Ei, meil oli vahva. Väga palju sai ikka rääkida kõigest, eks ole, ja. Ka tellida kõik enam-vähem niimoodi ühevanused. Terad. Ja, ja nii, et ei, see oli, see oli mõnus. Ja räägitakse ka seda või rääkis Kaarel, ma ei mäletagi enam, et te olete, tegite sporti näiteks talvel teie olevat jooksnud supelpükste väel lume sees ja siis visanud lumme. Oli see nii ka õue peal, jah, kuskil, Ja kui sa praegu räägid, nüüd tuleb meelde, ega mulle omal seda meile sealt, aga me läksime õue, seal oli, seal oli niisugune õu, oli ka. See oli välja tänav 16. Ja seal õue peal olid suured lumehanged. Need olevat tänaval jooksjad, sellel, kui inimesed läksid tööle, siis vaatasid, et kaks hullu jälle tulevad paljasse. Jajah, me tahtsime sinna ju panna mälestustahvli maja maja peale ja siin see maja on alles veel. Ma ei ole nüüd seal mööda, ma olen sealt otsast möödas, ainult vaatanud naelasel lammut, ma usun küll, et on alles. Jah, ma usun küll. Et nai. Aga lavakas lavakas sa juba ütlesid, et oli selline väga tõsine töömeeleolu. Kas te niimoodi ühes elades seal arutasite ka neid lavaka. See oligi vahva, et me saime ikka kaks pead on kaks pead ja ja mida keegi mõtleb ja kuidas käitub ja ei, ei see oli, see oli ikka no millest me rääkisime naistest ja naistest. Rääkisime või? Ma ei tea, ma kujutan ette poissmehed ära ja, ja võib-olla ka. Kas teil oli enam ühe ühesugune arusaam või vaidlesite ka mingite asjade puhul sest Kaarel oli lavastaja suunaga, sina olid näitleja suuna. Ikka praktiliselt ikka tegime niuke sama ega ega mina ei mäleta, et Carlaks erilist seda lavastaja suunda saanud, et ollakse erilised tunnid olnud Tal või midagi, tead nii. Kui olite koos ikka, jah, ikka ikka jaa, aga noh, midagi, midagi seal siis midagi seal ikka vast oli, teda pandi rohkem seal vist lavastama ja ja noh, kui niukses koolitöid. Veel muidugi, no muidugi me rääkisime, ma ütlesin, et kui teatris kuskil käisime, siis rääkisime sellest nendest etendustest ja, ja siis ükskõik autoritest ja, ja, ja, ja ikka ikka nii, et see oli seal ikke põnev, aga vaidlusi võis olla ka see vaidlus paha ei olnud. Kui ta oli. Aga noh niiviisi, et vaidlema minna, et lausa vihaseks, no seda ma küll ei tülli ei läinud, tülli, ei läinud ja. Ei läinud. Ja. See oli ka Kas teil lavakunstikoolis oli ka selline mingi oma noh, ikka on sellised väiksemad pundid ja natuke suuremana teie kursus, selline väga ühtne kursus ei ole enam, või teie lend ei olnud selles mõttes, et et noh teine lend käib siiamaani tihedasti käivad koos ja teie väga ei olnud vist. Nojah, meil oli ta kuidagi väga-väga ebaühtlane. Oli see? Jaa? Et meil tekkisid nagu mingisugused niisugused seltskonnad Nojah, mina oleks võinud muidugi teatris edasi olla, aga minul juhtus niisugune värk ja ja kõik. Et ega ega mul ei olnud. Mul ei olnud noh, niisugust niisugust lausa tüdimust, et ma ei, ma ei taha enam teatris olla, seda ei juhtunud, aga. Palju seepärast lavakati lavaka, siis sina läksid Tartusse ära, Kaarel Tallinnasse ja ja noh, üldse paljud sõbrad, puudet palju kokkupuudet oli veel vähe, ilmselt. Karl, aga mitte mitte vähe. Ja noh, kuidagi vist ikka. Ja Karla lemis käis mul küllalt, mina käisin seal kakumäel on käinud. Ja siin, kui ta veel linnas elas, siin käisin ja ja Karla. Karla käis mul külas, mäletan küll, käis maal külas, mul käis linnas külas. Et kas ma Tallinnas tahaks Pärnust pärnu Carlaste tuleb mul meelde, eks. Eks väike niisugune nali. Malin, linnapea siis, kui Karla oli 50 juubel. Ja siis Pärnu teatris peeti seal olid ka ju loomulikult seal. Sa võib-olla mäletad, kui õõdukatele Karla lõi mulle jalaga tagumikku ja ja ütles, et kas keegi peale mind on linnapead jalaga tagumikku löönud. Ma mäletan. See oli niuke. No kuidas me tahame seal mingeid naljakaid lugusid, on sul mingeid niukseid lõbusaid lõbusaid lugusid meenutada, Holly mõni? Carlaga no see oli ikke see, seda, see ei olnud enam nali, see läheks igasugu üle piiri, ma ei saa siiamaani aru, kuidas nagu diabeedikute lugu. Tõesti, kui me leidsime õuest Carlamäe ahjuukse tõime üles kateedrisse ja mõtlesin, mis ahju, uks niisama, paneme puitkalla parimad põrandale, tule põlema. Ahju õudselt ja suitsu täis ja siis me roomasime. Suits tuli järjest madalamale, kui enam hingata ei olnud, tegime akna lahti ja sinna ruttu tänavale tuli kõik pahvakini sealt vabalt tuletõrje kohale kutsuda ja kõik. Pansol läksid täitsa käed, ripp on, ta ei osanud selle peale midagi öelda. No vot, see on, ma, ma ei tea, kust tulevad niisugused lollused. Aga üks nali oli Carlaga hakkasime kateeder sealt trepist alla tulema, pikk trepp oli, tead. Ja tuli minu kursusekaaslane, laser tuli vastu. Mina rabasin sealt käsipuust kinni jääda, tegin nagu nagu südamega läks midagi lahti, oigasin seal käsibonaalia ja klaser. Niisugune naiivitar oli natuke ja et mis ridade, mis, mis sul viga on? Ma ütlesin, tead et seal Toivo Kabonen on seal meil seal ees, seal telefoniruum seal kahe ukse vahel, väike koridor oli kateedrisse sisse minnes, akna peal oli telefon. Kabonen ehmatas mind nii koledal kombel, et ma ei tea mul süda seisma, issand, mis, miks ta niiviisi tegi? Mõtlesin mal, mine, mine tee talle tagasi. Eprale, hüppa talle selga, kohe, tead, kui siit uksest läheb. Ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai. Teen tagasi. Seal rääkis Panso telefoniga juttu ja ta tegi ukse lahti, hüppas banzules. Helle-Reet Helenurm kadunud, tema nägi seda Pealt sõltlari. Mall oli läinud ja ahju vahele, sinna mahtus meil ju sisse, siis on, võivad inimesed happegmatutaks. Temal oli Panso eriline iidol. Naersime nii hirmsalt. Me kraapisime väljas, seinad ei saanud enam hingata. Niisukesi. Neid on palju küll, aga hea küll, tõmbame otsad kokku, suled kõvasti kiireks. Sest on võib-olla veel võib-olla veel siis juhtum, aga aitäh, Väino Uibo ja jõudu. Ja sa oled niisugune rahutu hing, eks sul, nagu öeldakse, tegemisi ja mõtlemise jätkub. Ega igav ei hakkaks, kui ainult vaim ei ole alati peal. Seda ootan. Istun ja ootan.