Tere eikellegimaa saade algab, eikellegimaa on muusikasaade, minu nimi on Tiit, kus need meil täna eikellegimaal teevad ilma lubjameister, trummar Mahmoud Fal ja tema balla aafrika ansambel. Esimene pala, mis tänasel eikellegimaale helijäljed sisse sõitis, oli jälle sol la saal ja selle ettekandmiseks läks vaja kogunisti kahte ansamblit. Mahmoudfaadli Est mängimisel tegutsevat Salomanti ja samuti osaliselt Kairos baseeruvat väidetavalt sealse mustlasmuusikute suguvõsa ja perekonna eks väärikamaid esindajaid prantsuskeelse nimega gruppi siis Siiendi Niil. Lisaks mängis veel kaebliku ja kauni klarneti soolasel soolasele pala lõpu poole vahemeremaine pasunapuhuja kani mees Rus Mustafa. Üldiselt aga edaspidi peaasjalikult kipub tänane kellelegi ma jääma küll meister trummari, Mahmoudfaadli ja tema ansambli Salamat külge kinni. Ehkki nende kahe ansambli koos Debalasid kuuleb samuti Mahmoud Fadlal väidetavalt üks nooremapoolse põlvkonna, mitte üksnes paremaid löökpilli mängijaid. Põhja-Aafrikas ja tema rajad ulatuvad muusikat mööda juba ka Euroopasse igale poole ümber Vahemere vaid ka üks paremaid produtsente ja üldiseks väärikamaid esindajaid tollest nooremast, Egiptuse, Araabia, Sudaani muusikute põlvkonnast, popmuusikas peaasjalikult, keda ühisnime all teatakse kui Alžeeria. Muusikaliselt Ki võtab sulamata ja Mahmud faagli rütmimustrid kokku punuda erinevaid muusikalisi traditsioone, mida sisaldab juba nii hästi Motfaarli enda rahva, lubjalaste, muusikaajalugu kui ka kaunimaid kante, sest uuemal ajal Fal osaliselt koos ansambliga tegutsema aastasse üsna pikaks ajaks Euroopasse, Berliini, aga sellest kõigest mõnest muustki pisut edaspidi veel üks kahe ansambli ette kantud lugu, mitte vähem hoogne, kui eel kuuldu taas Salot Mahmoud kaadliga eesotsas ja siis seeni Niil. Luubi ansamblis enamat muusikas on kaks poolust. Pakiline päevalisusi nostalgia ajaloolise hiilguse järele ning need kaks osapoolt löövad ümber teineteise väsimatult. Lõputult seksuaalseid tantsel on iseloomustanud muusikakriitik Richard Henderson seesuguste sõnadega Salamati Mahmoud faadli muusikat lihtsalt Henderson ja teisedki, kes jälginud ansamblis elavalt man muusikalist teekonda. Mis alguse sai 1990.-te hakul. Oll kahtlemata möönnud sedagi, millest Salamati puhul on võimatu mööda vaadata ja mida eitada teps mitte ei tasu saamata suuresti oma alguspäevadest peale ja suuresti veel Deninigi peaasjalikult pulmaansambel. Pulmaansambel ilmselt ei ole sõna, mis iga eestimaise muusikaarmastaja jaoks tingimata positiivset märki kallab. Selle mati puhul aga tasub mõelda vastupidist. Selle mõte on ilmselt üks paremaid pulmabände, mida oma ajaloolist taladelt ajaloo sunnil põhjalikult Sudaani Egiptusse ümber asunud luubialased vaat et kõige enam armastavad. Arvatavasti on tegemist tõepoolest parima grupiga omas žanris mille muhikne võimekus ka selle žanri sisse päriselt kammitsetud ei ole. Aga pulmaansambleid Nuubia traditsioonis ei maksa teps mitte alahinnata. Niibia pulmad kestavad nädala või rohkem ja nii nagu kõigil Burmalistil, mida luubia pulmas on arvukasti on tahtmine kuulda muusikat, kui see oleks mitmekesine, mis ei hakkaks meid juba teise päeva õhtuks tüütama vaid oleks piisavalt variatiivne stiili, kirev ja kaasahaarav. Vot seesuguste kvaliteeti poolest Materis Ingliste hiilgab, ehkki minu silmad, kõrvad ei ole lubjapulmas neid mängimas näinud, kuulnud ilmselt jääb see ka võib-olla kõigile kellelegi maalastel oma silma kõrvaga katsumata. Aga heliplaatidel puhuga seegi traditsioon, et sisse veab nendesse paladesse, kus teinekord võib kuulda päris kummalisi egiptuse araabia-aafrika tõlgendusi kaugematestki tantsu Saunitest nagu rumba või samba või mambo on seal niigi hea kuulata. Seal alati puhul, nagu ennistki mainitud, tuleb muusikasse kaasa mängima nende enda muusikaline ajalugu, kus on segunenud nii hästi araabia kui aafrika mõjud. Hiljem ka osaliselt kristlikke kübemeid, rikas vahemeremaine traditsioon ning seda kõike pakuvad nad oma heliplaatidele salvestatud 1990.-te algusest peale. Järgmine lugu on ongi seesugused plaadilt, mis kannab nime mambo Essodaali ehk siis Sudaani mambo. Selles palas küll Momboga tegemist pole külvamisena tegemist aga sellega nimi teemas sees on tegelikult küll mitte nimi, lugusid plaadilt klint luu nimega Samaara Samaara antud juhul ei tähista maailma muusikuist rändurite Salamati puhul teps mitte Samaara kubermangu pealinna, vaid selle tähenduseks. Selle loo pealkirjas on tõmmu naine, tegemist kurva armuvalulauluga. Vaatamata tõsistele pisut kähisematena meeshäältele ja kohati selle keelpillimängule uut oli tolle pilli nimi millalgi kergelt passaaži võeti, oli kuuldud lugu alava ja ikkagi eelkõige trummarite leivanumber ja miks ta ei pidanudki olema muud elasemalt muutva aadli käe all mängisid seal mitmed mehed löökpille ja Mahmoud maadli ansambel Salamataks, et isegi ei olnud loo esitajaks sest Salamati äärmiselt tiheda muusikalise graafiku kõrval üle meremaiste reiside kõrval on muutvad leidnud tihtipeale aega ja energiat ja tahtmist salvestada mitmeid sooloalbumeid, mis keskenduvad tema peamisele instrumendina trummidele. Väga erinevatele trummidel kuuldud lugu oli pärit, et ma varasemalt sooloalbumit trummarid, õigemini miiluse trummarid suunduvad lõunasse. Sellenimelisi albumeid on õigupoolest kaks, teine on ilmus 2002. aastal ning nende kahe vahele mahub veel kaunikesti kõnekate pealkirjadega samasuguseid eelkõige trummarite leivanumbreid sisaldavaid heliplaat nagu 2000. aasta oma. Mis meie keeli kõlaks see nimetus kui armastuskiri kuningas Tutanhamon-ilt või aasta hiljem ilmunud Pumkalt Hom 7000, mis peaasjalikult töötles tolle araabia maade ilmselt kõigi aegade suurema tiiva laulupärandi hilisemaid lugusid. Aga muutva aadlisoolanumbrist oleme suundumas nüüd taas Salamati juurde, mille laulurepertuaar valdavalt täiesti. Ta kavatsetult koosneb eelkõige araabiakeelsetest lauludest, sest võrreldes maailmas olemasoleva nii Nende näpuotsatäie luubi lastega, kes veel endistel aladel elavad, nii palju, kui neid Niilusest ülevalt ujutatud pole. Kes Egiptusse Sudaani on suundunud, neid on väidetavalt kas kaks või viis miljonit või rahvaarv on kusagil seal vahel, siis sellega võrreldes ikkagi potentsiaalselt ligemale sajamiljoniline kuulajaskond araabia maailmas on kindlasti Luubelast ansamblile võrdlemisi suureks peibutuseks. Nüüd aga selle saate ainus Nuubiakeelne laul. Tuletorn on selle pala pealkiri meie keeli. Siin maal siin eikellegimaal, ootab meid järgnevalt ees väikest viisi suurvorm. Ehk teisisõnu pool suurvorm, instrumentaalne, multistiilne ja populaarmuusikaline nagu enamasti kõik senikuuldud palad, mida mänginud Nuubi ansambel sadamat või et neid erinevad koosseisud meister trummar Mahmoud faagli eest juhtimisel. Pala saab olema nimega lamm Kairos Salamm. Mis meie keeli siis tervitab ja soovib rahu Kairo linnale. Paljude Novialaste päris mitmete põlvkonda Nuubi laste uuele kodulinnale uuel kodumaal Egiptuses. Selles pool suurvormis on piisavalt ruumi nii hästi Egipti mõistle keelpilli kõladele, Vahemeremaiguga Pill kooslustele, akordioni, sooludele, saksofoni, passaažidele ja üle kõige ahv araabia polürütmidele mängib Salamat. Maailma muusika ansamblisse, lamat, sedasama luubia gruppi, mis muud Farli juhatusel on mänginud praktiliselt terves tänases, ei kellelegi ma saates nende muusika pakitseb parasjagu nostalgiast, seda ei ole raske kuulda. Samas, nii et minul küll vähemasti ja vahest ka teil üle nõustuda peaasjalikult kõigi kommentaatoritega, kelle arvates Salamati muusika ometigi arvestades eriti luubia laste ja nende ajaloolise kodumaa saatust ei pakitseb digiüksnes nutulauludest, ammugi pole Salamati repertuaar mingi lõputu Jeremy avad. Kõige selle nostalgia kõrval on teda pakilist tänapäeva nisust ja lausa kui uskuda nüüd ümber tõlgitud araabiakeelseid ja Nuubia keelseid laulude pealkirju suisa optimistlik üleskutseid, kõik mured meelest lasta ja rõõmsasti edasi elada, sest saamati muusikalise filosoofia järgi on parim, mida teha, vaid püüda päeva, tunda sellest rõõmu. Sedasama soovitamine, järgmine laul, mille araabiakeelne pealkiri usutavasti tähendabki just nimelt seda mured meelest maha. Sambaste Rumbastki muuhulgas laulis meile viimati Salamat ja tõsi ta on, et ladinaameerika Lõuna-Ameerika muusika paelub Salamati ansambli liidrit Nuubelast Mahmoud faadle pea samavõrd kui afro, araabia heliilm või viimasel ajal ka internatsionaalne elektrooniline tantsumuusika. Viimane helijälg, mis täna ei kellelegi ma lõpuservani juhatab, on praegu juba üles võetud. Ja see kõneleb meile kaunisti araabia keeles armuvalust. See on siis selle saate lõpulugudesse lamatilt. Aitäh kõigile kuulamast. Saade oli kellelegi ma. Minu nimi on Tiit, kus need jääme jällenägemiseni?