Tere, kallid raadio, kahe kuulajad. Üks nädal ehk piisake meie elust on taas aja ookeani voolanud ja on aeg mõtiskleda eksistentsiaalsete teemadel. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänase saate külalisteks on armastatud vanameistrid Fred Jüssi, Aleksei Turovski ja David Vseviov. Suur oli minu rõõm, kui mulle helistas Tallinna tudengipäevade valdaja Holger Dali ja küsis, kas ma tahaksin nende korraldatud vestlusringis härraseid modereerida. Ja muidugi ma tahtsin ning muidugi haarasin maga kohe võimalusest meie jutuajamine purki püüda. Et seda teiega kallid kuulajad ka Raadio kahe eetri vahendusel jagada. Sest neile auväärsetel ja elukogenud härradel on, mida meile Velda. Meie vestlus toimus 27. septembril Tallinnas Kinos Sõprus Tallinna tudengipäevade raames. Jutuajamise peateemaks oli elulised õppetunnid. Fred Jüssi on armastatud loodusemees, keda on nimetatud ka eestlaste südametunnistuseks ja hingehoidjaks. Oma lugude, loodusfotode, raamatute, Eesti raadio, ülipopulaarsete saatesarjadega, linnuaabits ja loodusaabits on ta kasvatanud meie loodusearmastust. Saate hallo Kosmos kuulajatele. Fred Jüssi juba ammune tuttav, jutustasime temaga kahes saates 2011. aasta novembrikuus ja need saated leiate muidugi raadio kahe kodulehelt. Saate hallo Kosmos sektsioonist arhiivist. Aleksei Turovski on armastatud zoosemiootik jutuvestja, kellel on võrrel võime rääkida loomariigi imelisusest ja põnevusest ülimalt kaasahaaravalt. Hinnatud loodusteadlane töötab alates 1972.-st aastast Tallinna loomaaias ning on välja andnud arvukalt raamatuid omadest, mis aitavad inimeseloomal oma kaaskondlase siin planeedil paremini mõista. David Vseviov on armastatud ajaloolane, Eesti kunstiakadeemia professor ja ühiskonnategelane, kelle esinemised ja sõnavõtud on alati huvitavad ja harivad. Tema legendaarne saade, müstiline Venemaa on korduvalt valitud vikerraadio kuulajate lemmiksaateks. Aastal 2010 pälvis seeviov ka Postimehe aasta arvamusliidri tiitli. Enne kui asume kuulama, millised elulised õppetunnid ja meeleolukad lood on härrastel meile jutustamiseks varuks. Kuulame ühe mõnusa muusikapala, kõlab koostia lugu metsavaikus, kus on kasutatud Fred Jüssi. Mõtteid vaikusest. Õnnestunud aastaaeg. Enda laulmas? Lennulaulu Jamaica kost. Okasmetsa Paikust paiku paiku metsavaikus äratab. Inimene vaikuses inimene ise. See on väärtus mille juurde inimesed jõuavad väga sageli siis, kui seda enam On elus vaid seal on oma Värnituma oma vari. Täielik vaikus, kunagi. Kuulake, kui palju on eesti keeles väljendamiseks. Kas vaikust? Ei saa asendada mitte millegagi. Erineb salaja suurest teest läheb põlenud puu juurest mööda südamaade poole. Hobustega sõitjad ei hoolidest ega märkagi teda. Ja mitmed neist, kes jalakäivaks valivad meelsamini. Suure maanteekott minule on ratsanäidanud oma ilusamaid väljavaateid ja mind viinud looduse kõige Naiutu mass hakuisse. Ja seepärast käin seda teed. Alustame siis meie tänase vestlusega, ma arvan, mehi, kes minu vastas istub, ei ole vaja pikalt tutvustada armastatud loodusmees Fred Jüssi, armastatud jutuvestja ja zoosemiootik Aleksei Turovski ning armastatud ajaloolane ja ühiskonnategelane David Vseviov. Lihtsalt kui aplaus on juba kõlanud, siis võiks kummarduda ja lahkuda. Vara veel selline nii-öelda ettemaks publiku poolt. Tänane teema on elulised õppetunnid, et see on selles mõttes väga kihvt lähenemine, et on Tallinna tudengite sügispäevad tudengid, noored, hulljulged, uljad alles alustavad oma selliseid, võib-olla suuremaid karmimaid õppetunde. Teie olete elukogenud, targad, andekad ja erilised inimesed, et võib-olla alustamegi sellest, et mis on teie jaoks sellised kõige olulisemad õppetunnid, mis teid on kuidagi eriti võimsalt mõjutanud või suunanud millest oleks tore teistelegi rääkida ja jagada meiega natuke oma elukogemust. Äkki preed, alustame sinust? Ekstreemi siis katset ja kohe Holger mulle helistas. Siis ta ütles, et ta tahaks kuulda mõnd seika minu elust, et sellega seotud lugu, mis on muutnud mu elu. Sest neid on niisugused ja naasuguseid, aga kuna on tegemist tudengite sügispäevadega, siis peaks olema midagi mis annaks noorele inimese mõtlemise ainet. Ja Me oleks seotud ehk ka minu enda noorusega või vähemalt pärit sellepärast et mis siin minu elu ikka nii väga muuta saab. Kui mul siin eriti palju enam elada pole, siis me peame ikka vaatame minevikku. Ja mul tuli üks niisugune, üks niisugune mõte, see on üks väga lihtne seik mu elust. Ma võisin olla 21 või 22 aastane. Võimalik ka, et 23 aastane õppisin ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas jaa. Jaa. Meie teaduskonna rahvas elas ühes intris, nagu tookord öeldi, siis ei räägitud ühiselamutest. Ja ma elasin siis ka ühes intris ühe oma teaduskonna kaaslasega, kellega ma olen varem koolipõlvest tuttavaks saanud, me olime koos koolis käinud. Ja Me tundsime teineteist hästi ja neid on, kui noor inimene ikka tema armastab. Tema armastab arutleda ja, ja siis norimine armastab ka ärbelda ja noor inimene armastab ka targutada. See komme on mul ikka olnud, ma pole sellest tänaseni õieti vabaneda suutnud. Ja ma mäletan, me puutusime köögis kokku ja puutusime üldse kokku koridori peal ka. Tuttavad me olime ja ikka meil tuli midagi jutuks ja ükskord tuli jutuks niisugune lugu, et et üks noormees oli ühel tüdrukul pea segi ajanud seal üks keeruline lugu, mina ütlesin selle peale siis oma tuttavale ma hea meelega ei nimetaks ta nime praegu, aga see pole ka oluline, olgugi et see on 60 aasta tagune lugu. Ütlesin oma kooliõele, et ja ülikooliga kaaslased, et no mis seal siis nii väga imeks panna, igal tüdrukul pea segi ajada. Mille peale ta mulle siis altkulmu otsa vaatas, ütles ahsoo, oh sa arvad siis nii, ma ütlesin, et, aga kuidas siis teistmoodi muidugi igal tüdrukul pea segi ajada. No päris nii see ka ikka ja. Ja nõukogule ära nüüd ülbitseb, mõtlesin, et tahad majanduse peassegi. No sellest ei tule midagi välja. Mõtlesin, et veame kihlamajanduse pea segi aga kuna me olime kooliõde koolivenda, siis siis meil oli usaldus ja ja ta oli valmis kihlveoks. Kihlveotärmin oli kaks nädalat. Kihlveohind oli kilo hapukapsaid. Turult ostetud, toodud kapsad, kaotaja kulul. Kaks nädalat oli aega. Ja et siis keedame selle ühiseks supiks, sööme ära. Ja nõnda me lõime käed. Ma mäletan hästi seda meie jutuajamist, ma olen detailimälu. Ma mäletan teda juba sellepärast hästi, et sellel on väga oluline tähendus sellel kihlveol olnud mu elus. Mind ei huvitanud, koolile pead segi ajada, võib muuta tema vere G jutt, see ei olnud minu jaoks tähtis. Aga oli kihlvedu ja minu jaoks oli tähtis võita kihlvedu. Ma teadsin, et, et me oleme kihla vedanud ja ma pean võitma kihlveo, sellepärast et ega need kapsad nii kallid küll ei ole, aga nagu ka ikkagi teate, noored inimesed, nad avastavad maailma. Nad avastavad mängulusti, nad avastavad sõna jõudu, see on üks väga huvitav periood elus. Noortel see on võib-olla alates seitsmeteistkümnendast kuni 20 kolme-neljani siis on väga oluline aeg isiksuse kujunemisel. Nonii ei hakanud sistamale uba ajama seal koridoris või köögis ju, kus me siis kokku saime või me kohtusime seda tihti ühe maja elanikud. Aga ma teadsin, et ma pean võitma kihlveo. Ma tahtsin võita kihla. Mitte et ma pean võitma, see ei olnud niisugune projekt nagu tänapäeval öeldakse. Ma ei, ma kandsin seda seisundit endas. Läks mööda natukene vähem, üks päev vähem kui nädal. Ja mu kooliõde tuli minu juurde, vaatas mulle oma kaunite hallide silmadega otsa tõsiselt ja ütles, et sa oled võitnud kihvt. Ma mäletan täpselt, mida ma tundsin aga ma ei ole võimeline seda ümber jutustama, ma ei ole võimeline seda sõnul edasi andma. Ma olin täielikus segaduses. Ja ma ei osanud kuidagimoodi ennast selle olukorraga suhestada. Aga kuna me meie vahel oli vana sõprus ja usaldus, siis ei olnud sellest see midagi katastroofilist. Mulle meenus tookord, meil oli sõjaline õppus ja seal oli sõjalises õppuses, üks päev nädalast läks selle nahka, seal oli, õpetati meid, kuidas käituda aatomirünnaku puhul. Ja mul on meelisaatom, pommigolm, mõjutegurit üks oli. Kuidas tõesti keeles, need on valgussähvatuses islotšeenjeldudest, valguskiirgus ja see sähvatus, et teine mõjutegur on lööklaine. Ja kolmas on läbiv radiatsioon, see, mis tuleb hiljem. Mul oli niisugune tunne, et, et see kihlvedu ja see ärplemine seal ja see lõbus jutuajamine meil. See oli nagu valgussähvatus. Meie suhtes nüüd edasi, kui ta ütles mulle, et sa oled kihlveo võitnud, siis mul oli niisugune tunne nagu ta nagu tabanuks mind lööklaine. Ja pärast seda tuleb see läbiv radiatsioon seal nähtamatus on aja jooksul toimiv. Ja, ja ta kindlasti muudab sind. Ja mul on meeles supp, mis me sõime. Me olime ta koos keetnud ülekantud tähenduses, aga me keetsime ta selle suppi, hapukapsasuppi käisime turul ja ja mu kooliõde ostis selle supi tarvis hapukapsad ja, ja kõik muu, mis seda tarvis. Lappisime kokku, keetsime suppi ja ja, ja sõime suppi ilusti ära said, sealt said meie kaaslasedki, aga need kaaslased ei teadnud, mis Supase on, sest supis igavene potitäis. See ei olnud saladus, kui nii võtta, aga see oli meievaheline asi. Ja võiks öelda ka, et see oli meievaheline saladus. Me saime sellest sellest seigast üle. Või kas on see nii tõsiseltvõetav üldse, et sealt peaks nüüd üle saama. Naljaga ja usaldusega ja ja ma ütleksin, et see lisas meie meie suhtele ühe, ühe mõõtme. See mõõde on meie suhtega tänase päevani. See neiu olnu eakaaslane võib olla sünniaasta poolest aasta varem või hiljem ma ei julge öelda. Ja, ja Nietzsche läbiv radiatsioon, mida ma sellest siis, mis see minuga tegi mille peale see mind mõtlema panime, jõudsin varsti järelduseni. Mida võiks kokku võtta kahe sõnaga ära mulise. Ja ära mulise. Jäta meelde, et sa vastutad oma sõnade eest. Ja mängulustmängulust. Aga iial ei tea, kuidas võib see mäng su elu muuta ja iial ei tea, kuhu see mäng võib su lõpuks vedada. Kas tõmmata või tõugata. Niisugune mulisemine, Härklemine, see ei ole hellitus. Ma võrdleksin seda, nüüd läheme järgmisele lõigule, selles jutus võrdleksin seda siiski käperdamisega. Kui sa mulised ja sa ei vastuta oma sõnade eest ja sa ei anna endale aru sellest. Ja kui sul ei ole mõtteski endale aru anda sellest või mõteldagi sellele, missugune võib-olla su sõna tähenduse missugune võib-olla su sõna jõud mida sa ise üldse ei tarvitse tunda ja mida sa üldse ise tarvitse teada siis siis mõtle, enne, kui ütled. Rumal räägib, mis ta teab, tark teab, mis ta räägib. See on vanarahva ütlemine. Hellitusi vajab igaüks, aga, aga käperdamine ei ole kombekas ei ole sünnis. Käperdamine ei ole sünnis isegi siis, kui peres on kassipojad. Ma mäletan maal, ma puutusin sellega kokku. Lapsed armastasid kassiga mängida ja mina ka maal sattusin kuskile peresse, kus olid kassipojad, siis ma tahtsin hirmsasti neid süles hoida, neid nunnutama ja nendega mängida ja siis öeldi kuule poisse käperdada, kassi, sellest ei saa, niisugust kassi ei sa õiget kassivusete käperdada. Hiidlastel on veel tore murdesõna, kui see nüüd murre on, dialekt on võõrsõna meie jaoks või hiiu sõna käterdamise kohta tarbiltsi. Mees, naisel käed, kelgest ained, bulla ära piltsi, ära piltsi kassipoega ära käperdada, kassipoega ära käperdada inimese hinge. See sündis. See ei ole sünnis, hellita. Vaadake, kui palju meie ümber on, on sellist mõtlematut sõnakasutust ja kui ma selle kogemuse valgusel või, või selle põhjal seda sõnakasutust vahel kohtan, siis tuleb mul ikka see lugu meelde. See lugu meelde, see kihlveolugu ja kõik see, mis järgnes, see on õppetund ja ma olen väga tänulik oma saatusele, et ma sain selle õppetunni õigel ajal ja õiges eas. See õppetund on olnud alati minuga. Aga see on minuga olnud nii, nagu on grammatikareeglid, mida emakeele tunnis õpime ja tuubime. Ega me neid reegleid ja me ei pea mõtlema alati, kui me kuhugi koma tahame panna või sõnu järjestame. Need reeglid on reeglid, need on unustatud. Aga sõnakasutus, selle õppetunni tähendus, see on oluline. Kohtlen oma emakeelt lugupidamisega, kunagi ammu õpitud reeglite põhjal. Muidugi ta muutub nende muutustega. Ma tulen valikuliselt kaasa või ma ei võta neid omaks. Nii on elu õppetundidega ka. Kui keegi räuskab teatrilavalt roppusi. Ma tunnen ennast käperdatuna kui teismelised liinibussis linnaliinibussis räuskavad ja ropendavad. Nad teevad seda vaatamata sellele, et tüdrukud on seltsis. Nendega koos. Ma tunnen ennast käperdatuna vahel lahti lüüa mõnd eesti ilukirjandusteost või kirjandusteost, ma ei tea, kui ilus see on, see teos kirjandusteos tänapäeval kirjutatut vahel juhuslikult lugedes. Ma tunnen ennast käperdatuna. Kinoekraanil kaameraga käperdatud naist näiteks ma räägin kui mees praegu. See ei ole sünnis. Niimoodi käperdada inimese hinge kõnepuldist. Nii võib seda teha mikrofoni ees istudes või seistes. Niimoodi võib seda teha kaamera ees olles. See on äratundmise asi. Need piirid on selged. Aga nad on nähtamatud. Majandusteadlane ja filosoof Schumacher. Ta on kirjutanud aga toredat raamatus Moody's beautiful. Väike on imeilus ja siis on temal eesti keeles ilmunud. 1975. aastal TEA kirjastuse väljaandel üks niisugune raamat, nagu on hämmeldunud teejuht ja mul on sellest raamatust seal väike raamat, aga ta on väga sisutihe ja tähendab palju mõtlemisainest. Huvitav raamat on, see? Seal on üks niisugune, ma täpselt ei mäleta konteksti, aga seal on üks niisugune episood, kus mungad küsivad oma, mis, mis ülemus on David mungakloostri abt või apt ja et püha isa, kas me võime palvetades suitsetada? Aga kas me võime suitsetades palvetada ja loomulikult? Väliselt on see üks ja see sama asi. Aga tegelikult on need kaks täiesti erinevat asja. Vaat siit jooksebki see nähtamatu piir, aga väga selge piir. Kahe lähenemise v2 eluhoiaku vahel. Üks on hellitamine ja teine on käperdamine. Jah. Ma ei tea, kas kihlvedu minu elu just muutis. Aga ma arvan, et, et selle kihlveotulemusena, see, mis ma sealt kaasa tõin see õppetund, elu, õppetund. Tore, süütu noorusaegne õppetund on ilmselt mingis mõttes osaline selles, et me täna siin koos istume ja et ma olen siin teie ees. Istun palutud külalisena. See on lugu, mis mul oli mõttes tudengipäevade puhul noortel inimestel rääkida. Kas härra trovski, härra Vseviov, tahate midagi lisa, tekkis mõtteid midagi kommenteerida selle kohta? Rindel kaevikus ateiste ei ole. Kas palvetades tohib tulistada? Ja mul vist oli meil juttu, et sealt võiks olla, aga pani akadeemiline kild ka üks õppetund meil oli. Kas ma tohin lisada veel selle? See on nüüd otseselt ikka ülikooli aastatega, need on ka ülikooliaastate eest kaasa toodud. Noh, muutused mu elus, ma ei tea, kas on muutused, vähemalt suunamuutus või mingisugune rada, mis, mille Otsalementse seiklus või see seik juhatas. Mul on meeles, meil olid osakonna õhtud ja meil oli kutsutud külaliste hulgas alati õppejõudusid ja professor Raul Johan Haul, kes luges meile Leontropoloogiat luges siis selgroogsed soogadesoloogilisi ained võrdleb anatoomiat ja ta oli väga hinnatud kõneleja. Ja mul on meeles ta ükskord ühes kõnes, mis kõnesi oli, mis osakonna õhtu see oli, seda ma ei, ei mäleta hästi, aga mul on meeles tema tema kõne, üks, üks lause või üks, üks lõik, ta ütles, et Juhan Liiv, On öeldud, et luule, see on tuul. Aga ilma tuuleta läheb maa haisema. Selle ma olen toonud ka kaasa ülikooli aastatelt aastatest. Ja ja see on väga oluline olnud üldise suhtumise või üldise eluhoiaku järgimisel suuna valikul. Et on tore käia poeetilise radu. Ja, ja kui ma näen enda ümber väga ratsionaalsetega pragmaatilist ellusuhtumist, siis mul on niisugune tunne, et, et varem või hiljem võib tunda seda et maa läheb haisema. Ja kui ma tahan küsida veel auditooriumile ühe küsimuse, mille küsis professor Piiper meilt esimesel kursusel inimesena anatoomia loenguid, oli loengul, tal oli tavaks esitada niisuguseid noh, noortele koolipingist tulnud inimestele ainega seotud küsimusi. Ükskord ta küsis, et noored naised millal peab hakkama last kasvatama või millal tuleks alustada lapse kasvatamisega. Meie tüdrukutest ei teadnud seda keegi poistest ei oksa rääkidagi, nende poole ta ei pöördunud üldse. Arvas, et see võiks olla aastaselt, mis teie arvate? Kohe kui. Ja me jõudsime ka selleni lõpuks tegelikult me jõudsimegi selleni lõpuks, et ja et siis, et kui sünnib, siis kohe peab ikka asja käsile võtma. Pappi. Piiper vaatas lakke, naeratas, ütles, oi-oi, noored naised, kuidas teie ei tea seda. Lapse kasvatamist tuleb alustada isa valikuga. Maksab meediat? Läheme edasi eluliste õppetundidega. Aleksei Turovski, mis lugu teil meenub, mida võiks jagada? Üks teie lastele laste, eks ole, generatsiooni esindaja, skond tuleb korralik. Jah, aga oi, palun vabandust. Tähendab mälestused seikadest või sündmustest, mis mõjutasid minu eluteater, neid oli nii palju ja neid kogu aeg muudkui tuleb juurde. Et mul on väga raske midagi valida. Täiesti konkreetsed reaalset olukorrad siis vastavad loomulikult kui nad leidsid aset, vestlused, nende olukordade, kas seoses, kuidas nad meeldivad, tulevad näiteks masinaid, on, kui vana ma olin, neli pool viis pool, igal juhul kuue aastane mobiil ei olnud. Me elasime nõmmel ja meil oli seal suur hoov, loomulikult üürikorter. Ja see on mälestus täiesti konkreetne. Mul on nüüdseks juba ammu väga hästi treenitud aga professionaalselt täiesti kretiniseerunud mälu. Kõik, mis on loomadega seotud, mul on meeles isegi kõik jutud on meeles, kuid esimene tõepoolest väga värvikas mälestus on sellesamas ilusas. Tõepoolest, ma olin selles, ma usun, õige, mitmel korral rääkinud, aga see on hiilgav mälestus. Kõik värvid, soojused mälestuspäevases, suve päeva, soojusmälestus on kindlalt olemas, kindlalt fikseeritud ja minu isa hääl. Kohalejõudmise hetk, see on tõesti löögijõuga, ma sain aru. Ja muidugi ta on täiskasvanud, ta täpselt teab, kuhu on vaja minna. Ta on nii meelekindel, tal on oma rada, muidugi ta on täiskasvanud Samardikas. See mälestus, kas kuidagi mõjutas minu elu või mitte. Kust ma tean, sõbrad, kas teie oskate öelda? Tore mees vestles minuga pikalt. Sellel mehel oli näiteks suur hobi korras huvi, plantageneetide ajaloo vastuse kujuta ette, ta, tal oli absoluutselt kõik meeles, kuidas seal vil vallutajast peale ja praktiliselt Roosi sõdade lõpuni. Kuidas kõik need seigad ajaloolised plantongeneetidel, eks ole aset leidsid, mida nad kõike tegid. Fantastiline mees, me rääkisime sellest ja loomulikult rääkisime Mardikutest ja muidugi igasugustest asjadest. Ning tema siis ükskord küsis minu käest, et no ja ma saan aru, et te olete tulihingeline bioloog 10. üheteistkümnendas klassis. Ja et olete lausa armunud keemiasse ka, mis on siis siht, mida te tahate saavutada, kuhu poolide pürgite ja siis ma entusiastlikult seletasin talle, et oi, mina tahan luua elusad süsteemid in vitro klaasis. Tulihingeliselt seletasin talle, kuivõrd süttib mind kuivõrd paneb põlema kuivõrd-kuivõrd, ahvatleb ja, ja haarab kaasa, vot see mõte laboris klaasis luua midagi elusad doktorfildiste, vaata mulle silma ja ütles noormees, mille poolest teile ei meeldi see vana viis? Lõimul hinges pehmeldage ülivõimsalt. Kuidas selle pommi puhul oli, noh, see oli vist ilmselt kõik need kolm mõju korraga, eks ole, valguskiirgussähvatuse, eks ole, siis mehhaaniline laine lööklaine, eks ole. Nojaa palun ilmselt tulemusena on see jääkradiatsioon mõjuma siiamaani. Ma olen klassikaline zooloog, vahepeal, ma jah, just nimelt tegeleda. Vahepeal ma õppisin teisel, kolmandal kursusel keemiat ka ja õigesti tegin väga kasulik asi. No kasvõi Kahepõlise tiimiusside preparaatide värvimise meetodite kasutamise ja täiendamise jaoks kulusid ära minu keemia saadud noh, nii-öelda lisa. Meie võimuses on nii palju, kui see mul õnnestub, Notebru Preini Ingrid vabandust, tutvustas või nimetas mind soosibiootikuks. Ma tänan. Ma tänan, milles see tähendab? Päris kindel ei ole. Kuid jah. Ringvaade jaoks filmima mõned süžeed loomaaias, tal oli siis ETV brigaad helioperaator siis loomulikult oli suure kaameraga meest, oli mingisugune kraana selja peal ja põnev mees iga looma jaoks väga põnev selline kuju, suur silm, nukk kaamera, eks ole ees ja mingisugune kraanovil üle pea paistmas. Nuia siis härra Jüri tahtis kontrollida Tallinna loomaaia loomade, no ja siis jõukohase minu abiga. Kas võib vastata tõele? Selline mure, mida avalikustas üks Inglismaa loomaaed, kes ei luba? Külasta hetkel on leopardi või tiigrinahkse mustriga nahamustriga, eks ole, või veel karvased ka ja eks ole üsna riided loomaaeda, sega ploomi. Leopardinahkne tiigrimustriga või ükskõik, mis riietus sel inimesel ka ei oleks seni kuni inimene käitub loomade jaoks arusaadavalt, selgelt tajutavalt, inimlikult kõnnib kahel jalal. Mind vaatas härra Jüri, eks ole ja loomulikult tegi välja, muidugi minuks ei olnud puhas katse, loomulikult mitte ei pretendeeri sellega, kuid mil ta tuli vaatama, näitasin talle paljad käed, siis ta ütles, ahah, no selge, jälle kõlastus, kingitused, ta jalutas seal edasi tagasi. Aga siis ma tegin härra Jürile ettepanekud, mine käpukile. Ja tema läks käpukile ja hakkas niiviisi tulema. Mida Afriidani nägi? Doosid ja kujumuutused, puhtsemiootiline ülesanne hiljem läksime amuuri leopardid juurde ja seni, kuni see niinimetatud leopardinahkse riietusega härrasja klaasi ees Loomulikult niipea me tulime lihtsalt, see on avatud servaga äärega õpperimeetriga aedik med tulime siis Jüriga, pärisin lähedale. Hobused tegelevad sellega tundide vältel praktiliselt iga päev. Korralik kordusõppus peab aset leidma kord päevas, kui Solberg vahelgi hobune. Kuidas inimestega on, ma ei tea. Arvatavasti ei teeks halba, aga igal juhul Nendel oli väga ilusti see paraku käsil ja nad loomulikult meist suurt välja ei teinud. Ma kutsusin neid, et nad vaataksid meie poole esikui, nad vaatasid meie poole. Siis härra Jüri jälle võttis loomapoosi. Otsekohe tuli tuli tervesse, tabun, terve see kari ja trügis väga suurt huvi. Aga siis me läksime šimpansid juurde ja seal tegime ka täitsa liigutusi. Šimpansid. Nii et oi, miks ma sellest räägin, ma palun vabandust. Aga jah, need väiksed mälestused, näete, nad käivitavad no elu jooksul ja pidevalt ja alati igasuguseid igasuguseid huvitavaid. No ma ei tea, kas lausa ideesid. Aga hingeliigutusi, mis võib-olla tõesti aitavad kuidagimoodi mõnel ideel tekkida, aitäh. Teie loomalood on alati lihtsalt fantastilised, et kui me räägime elulistest õppe kõndides lõpuks jõuame selleni, kuidas inimene üritest loomaaias loomadele muljet avaldada, aga mis sellest viimasest loost võiks õppetunnina välja võluda, sellest Jüri Muttika eksperimendist. Väga kindlalt. Me palume mitte sedasi teha loomaaias, kui te sinna tulete. Loomadele see pakub huvi, loomulikult, aga see loomulikult sekkub nende emotsionaalses seisundisse. Nii et mida te kannate? See on puht teie valik. Akenemise käpukil, palun, loomaaia Serge, liikuge. Härra Vseviov, kuulasite neid kahte lugu ja nüüd on teie kord. Ja ma ei tea miks, aga meelde tuli esimene päev ülikoolis ja see päev õpetas mind tundma häbi. See lugu on järgmine, et pärast sisseastumiseksameid olin ma Tallinna bussijaamas. Kavatsesin sõita oma lemmikKäsmu metsadesse ja mu juurde astus. Etteruttavalt ma teile võin öelda, üks mu väga hea kursusekaaslane, armas inimene. Armas inimene, kes oli vist midagi midagi sellist tol ajal minu jaoks nagu neljakäpukile asunud Muttika. Tähendab, ta oli ta oli ta suur tüdruk, nüüd on ta väga suur naine, siis tali suur tüdruk. Ja ta on kuidagi väga äkilise rääkimisviisiga. Ja ma ei tea, miks oli nii, kas ma olin nii kuidagi kodus ära hellitatud poisike vaid astus mulle ligi, ma olin teda kaugelt näinud sisseastumiseksamitel. Ma ei teadnud tema edasist saatust, astus mulle ligi, vaatas mulle otsa ja selle sõna otseses tähendas tähenduses. Käratas kassa said sisse. Ma olin sellest küsimusest nii ära ehmatanud, et ma ütlesin talle ei. Ja kui ma nägin teda esimesel päeval kõrval pingil, siis te võite arvata, et mul oli erakordselt häbi. Ja ma olen püüdnud need enam-vähem ikka öelda nii nagu asjad on. Kui ma ikka kuskile sisse saan, siis ma ütlen, et sain küll. Vot see oli üks, üks lugu minu jaoks väga oluline lugu, tühine lugu. Ja teine, mis andis mulle väga palju, kui ajaloolasele erialaliselt ja lugu seondub kahe minu väga hea sõbraga üliaegs ülikooliaegse sõbraga haka tänase päevani saame väga hästi läbi nimeteile kindlasti tuttavad tänasel päeval kirjanik Olev Remsu ja kirjanik, humorist Toomas Kall. Siis ei olnud nad muidugi veel veel veel nendel positsioonidel, oli kursusekaaslane Toomas, eesti filoloog, oleb. Kuidagi tekkis niisugune idee, et, et kõigil meil olid üürikorterid olev oli küll tartlane, aga väite korter ahjuküttega erilisi pesemisvõimalusi ei olnud. Ei alternatiiv, võimalus külastada Emajja sauna, aga miks seda teha üksi, kui kolmekesi oleksime tunduvalt lõbus ja nii me leppisime kokku, et me hakkame käima igal neljapäeval saame kokku erinevad päevaplaanid. Aga saamadel kaks kuskil päeval Emajõe saunas. Ja ega seal meieealisi sel kellaajal rohkem ei olnud. Haldav osa saunalisi olid soliidsema seas meie eas. Meie praeguses eas härrasmehed. Ja ma teile Pean ütlema, et kuulata nende juttu kapi tagant. Supid olid kuidagi nii, me oleme nagu siinpool, nemad olid sealpool. Ja ma olen alati jõudnud igale poole varem kui teised kuidagi nii juhtub ja istunud seal Kapi juures, ootan olevitia toomast ja kuulan siis, mida inimesed räägivad. Aga vanemad mehed räägivad ju ikka minevikust, meenutavad olnut ja väga põnev. Järsku ma kuulen, jututeemaks on ajalugu, ajalugu ja üks nendest meestest räägib, räägib sellest, kuidas punased ta millegipärast kasutas väljendit punased jõudsid Tartusse just sealt. Ja ma mõtlesin, oo et sõjamul ju, kui ajaloolasele nii väga oluline, jäta meelde, kus siis need punased tulid ja kuidagi intes. Intuitiivselt keerasin nagu ennast sinnapoole hääle suunas ja nägin kapi tagant kõrguva näppu, mis näitas vasakule. Mõtlesin, ma jätan igaveseks ajaks meelde, et punased tulid vasakult. Möödus paar nädalat ja ma juhtusin jälle ootama oma häid sõpru enam-vähem samalt pingilt. Kui kuulsin Kapi taga üllatuslikult sedasama häält häält jutustamas, siis ilmselt kaele uuele saunalisele, sellest, kus siis punased Tartusse tulid. Noh, väga tore, et ma ju tean, kust nad tulid, aga nagu ikka taadu saada kinnitus sellele. Ja miskit sundis mind jällegi vaatama selja taha ja ma nägin seda näppu seda näppu, mis markeeris punaste tuleku suunda, aga see näpp näitas hoopis teisele poole. Vot see näpp, snap on minu jaoks nii oluline. Snap pani minu jaoks paika väga palju selles, kuidas me hindame minevikku kuivõrd tegelikult see, mis vahetevahel tuleb paremalt võib tulla vasakult. Kellelgi varas, pisikene epi saadad jäänud meelde. Köfraat rääkis, tulid need sõjalised, see on üks asi, milles te olete pääsenud, see oli päris lootusetu, see oli üsna kurb ja üsna kurnav ja talumatu. Kogu see esmaspäevane päev meil oli esmaspäev, terve päev oli sajaline. Kõige hullem oli, et sinna tuli ilmuda sõjaväesoenguga. Aga me ju tol ajal võib-olla mina näitena ja Freet kõlvame eriti halvasti. Ma ei tea, kuidas sina, aga mul olid päris pikad paksud juuksed õlgadeni seega tuli joosta kiiruga läbi tüdrukute ühiselamust, alguses olid need ühiselamud eraldi, nii poistele ja tüdrukutele. Ja siis õnneks sõjalises sai käia ülikoolimütsiga, siis nad keerasid selle soengu siia krunni õles. Müts oli küll natuke kõrgemal peal ja meie selja taga jalutab ohvitser oli meie soengutega väga rahul, sest need olid sõjaväesoengud ja teda üldse ei häirinud. See juuksed kasvasid nagu tagurpidi alt üles. Kas vahel, kui oli, oli korras ja see oli ka hea õppetund, kuidas ei ole võimalik ära õppida seda, mida sa ei taha õppida? Mul tuli Mäeldamites pomm ja kuidas siis tuli käituda. Vaid meis pidid oma tulevased ohvitserid ja oli üks, üks õppetükk, mille nimi oli ohvitseri käsu andmine mingi paja vōi brikas. Kuidas siis lahinguväljal tuleb tegutseda see kooslus kolmest punktist. Ma olen tagantjärele suutnud seda meenutada. See oli hinda oma jõud vaenlase jõudi, anna käsk. No ma arvan, et kui ma minutipärastelt küsin, on see teil meeles meile selle selgitamiseks kasutati kümneid õppetunde pluss kõikvõimalikke õppevahendeid. Lõpuks jõuti kaugele, seal oli stend, et sa ei pidanud mitte vastama, aga, et kinnistada kuidagi vastus tuli vajutada nuppudele. Et kui on õige vastus, siis on roheline ja nii edasi. Me ei suutnud seda mitte keegi ära, mida mida absoluutselt ei huvitanud. Ja mul on nii kahju nendest ohvitseridest vahel, kuna vastuse võimalikke variante oli kolm, mõnikord keegi tabas õiget nuppu, neil oli nii hea meel. Lõpuks ometi ja, ja järgmise nupuga. On veel võib-olla südamelt ära rääkida selle pahateo, mida me oma kursusega tegime ja mida te vist õnneks ei pea tegema, sest osa meie õppejõududest olid ikkagi väga viletsad. Huvitavad aga viletsad. Nad olid oma viletsuses väga huvitavad, nadolid uskumatult huvitavad ja oli üks aine, ma ei nimeta teile nime, seest on nii väike, oli üks aine ajaloolastel, mis puudutas Eesti NSV revolutsioonilise liikumise ajalugu ja Lugas meile väga lugupeetud proua seda ainet ja see aine oli tal südamest ja talis südames, sest ta oli suhteliselt eakas inimene ja väga paljud need tegelased, keda ta meile mainis. Nad olid ilmselt tema lähedased inimesed kunagisest ajast. Ja ta ei rääkinud meile, ta luges meile seda teksti, tal oli nisukene glade ja sealt ta kandis meile ette. Ja tegi ta seda nii andunult, et me omavahel arutasime, et kui kikivarvul välja minna, siis ta kindlasti ei märka, et läheks kõik välja, aga noh, seda me ei teinud. Ja tal oli vist yks suhe. Kunagi ma arvan Teile võib-olla see nime ütle meile kindlasti, ütleb Tallinnas olid, tänav oli kaks venda krõoxi. Ja kuskil seal Veerenni kandis, nõukogude ajal oli ühel majal ka silt, et siin valged tapsid ühe nendest vendadest. Meil oli selline tunne, et tal ühe vennaga kahest oli mingi suhe ja ilmselt siis selle vennaga, keda ei tapetud. Igatahes kui ta jõudis oma loenguga kahe venna nii ja selle traagilise sündmusele, siis ta puhkas alati nutma. Ja läks vaheajale. Pikapeale oli tal loksunud tekst nii paika, et vahetult pärast nuttu tuli vaheaeg Tallinnas aga vana klassikaline õppejõud, 45 minutit vaheaeg tuli ta uuesti auditooriumisse. Ja ta jättis selle pisiku senna lauale. Mida meie tegime? Ma loodan, ta annab meile andeks. Me keerasime paar lehekülge tagasi. Ta tuli uuesti, ta oli kõik ära unustanud, ta alustas kuskilt, jõudis jälle oksideni, jääb. No ei ole ilus, ma ei ole seda vist kunagi rääkinud, aga millegipärast hakkas, hakkas, hakkas kuidagi kuidagi järsku tema ees piinlik. Nii et kool on õpetanud kool ikka ikka väga palju asju ja minu jaoks oli see tolleaegne viieaastane periood erakordselt oluline elus. Ja ma tänase päevani kohates mõnda inimest, keda ammu pole näinud ei rõõmusta vist kellelegi puhul, nii kui oma ülikoolikaaslaste puhul ilmselt kuidagi kasvasime kokku ja ja see oli ka õnnelik aeg, natuke naljakas seda oma aega õnnelikuks nimetada ka nõukogude aja raamidesse kuuekümnendad lõpp oli, oli, oli huvitav aeg. Kuidagi kui me oleksime olnud sama vanad kui praegu, siis ma ei oleks osanud nii aimustuda, sest meile paistis, et midagi on võimalik. Aga me ju Pätsime ennast ja nagu vasikad, sattusime sellest vaimustusse, arvasime, et midagi on võimalik teha. Aga vaimustuda on ju tore. No vot, rohkem praegu ei oskagi midagi lisada. Aitäh, aitäh. Jah, see viimane lugu oli tõesti väga vaimustav just sellises lõbusas võtmes, aga vaadates teid ja teie elusid ja tegemisi, et te olete inimesed, kes on leidnud oma tee oma raja, oma sellise kutsumuse missiooni kandnud seda kõndinud oma eluteel just selles suunas, mis mis süda kutsub, kuhu tahab hing liikuda, et kuidas te selle julguse endas leidsite, et tänapäeval on tõsine teema see, sest et ühiskond ja meedia ja paneb kogu aeg selliseid mingeid standardeid, kuidas see võiks olla ja mida sa võiks teha, et olla ikkagi edukas, aktsepteeritud ja kuidagi noh, selline ikkagi tegelane, keda siis teised peaksid? Vaata ma tähtsalt. Kuidas teie endas selle julguse leidsite, avastasite, et tekkis selline taipamine, et jah, vot see on minu tee nüüd seda mööda. Ma kõnnin hoolimata sellest, mis teised ütlevad või arvavad, mõtlevad Freed. Ega seal polnud midagi julgeda. Olin metsa poole juba väikesest poisist saadik ja kolmeteistaastaselt hakkasin ma päris teadlikult metsa poole vaatama. Ega mind sinna keegi ei lükanud, aga asi tõmbas. Ja kui kool hakkas lõppema keskkool, siis oli mu kindel otsus minna ülikooli, minna bioloogiat õppima, sellepärast et ma tahtsin hariduse kaudu või hariduse varal pääseda ligemale või sisse või. Vest ehk ligemale õige öelda sellele maailmale, kus ma vaimselt ja hingeliselt olin elanud oli mõttega korraks metsanduse poole vaadata, aga metsanduses oli. Metsanduses oli tol ajal sisseastumiseksam matemaatikast ja see ei sobinud mulle. Tol ajal ei olnud matemaatikast ülikoolis sisseastumiseksamit. Ja ma mäletan, et keskkoolis oli mul matemaatika niisugune, kuidas öelda kirstunael, mis ta mul siis oli? Mul ei olnud teiste ainetega raskusi, aga, aga matemaatikaga mul ei olnud head läbisaamist ja ükskord matemaatikaõpetaja tõmbas mind sõrmega, siis vahetunni aeg enda juurde küsis, see oli enne keskkooli lõpu, et kas teie jussi tahate ka minna, ülikooli? Ütlesin, tahaks küll. Mida teie õppima lähete? Mina ütlesin, et minul mõtlesime loogiat õppima. Kas seal on matemaatika sisseastumiseksam ka? Sind ei ole, ahah, sellega oli asi otsustatud. Ju nad olid siis õpetajate toas 10-lt kanti vaaginud seda asja. Ja nõnda läksin, mina see jõudnud ei nõudnud eriti suurt julgust. Ega pealehakkamist. Sel ajal oli õppetöö, oli ju tasuta ühiselamu või internaadi ühesõnaga elamise kulu oli sümboolne. Zip oli parajasti niisugune, et hoidis sul naha seljast toore. Kui see vahel Saipane mõne tööotsa ka kuskilt siis siis õis elada. Ma arvan, et Ülikooliaastate tähendus on õigupoolest selles, et selles eas, mis on nii oluline inimese kujunemisel alates seitse, 18 kuni 22 23. Sa saad veeta oma eakaaslaste seas ja, ja olla samas mõttemaailmas. Ma olen pannud tähele ja seda nulle nooremad inimesed ka hiljem kurtnud, et kui noormees läheb näiteks pärast ülikool või pärast keskkooli tööle et on mõned aastad tööl ja teenib raha seal, siis, siis see võib muuta tema mõttemaailma väga tugevasti. Olles endast vanemate ja teistsuguste välja kujunenud mõttemaailmaga meeste kolleegiks või Kiievis. Ja väga oluline on siiski ka see biolook ja bioloogi seisukohalt. Ma arvan, et sa oled minuga nõus, et see annab seostatud mõtlemise. Mul oli tegemist filoloogidega. Tüdrukuid välke ja ei, koolis mu naine oli filoloog ja minu omaga ja igajaamana ka oli isegi teine naine oli filo ja siis siis ma sain aru, et et seostada Tuttmõtlemist kuidagi teist p eval kuidagi teistmoodi arusaamine elu tervikust ja asjade omavahelistest seostest. Ja ma sain aru, et see on ülikooliaastatest tingitult niimoodi. Aga see ju see peabki nii olema, et jah. See on ju nii loomulik. Ja elanud, elada, kasvada ja loomulikult totalitaarses riigis. Paratamatult sa õpid eksisteerima ja toime tulema. Lapsed väga selgelt teadsid, mida tohib öelda, mida ei tohi, kui võõrad kuulevad, eks ole. Ja see ei võtnud meil tüki, me olime sedasi elanud, Me olime sellega harjunud. Jäävatse General vas nii-öelda, eks ole, põhitoon oli meil väga-väga kindla hoiaku najal, jah, ülikooli ja. Me tõesti teeme teadusele, oi, see oli võimas ja 60.-te aastate lõpul ka 70.-te päris alguses. See oli täiesti võimalik, täiesti võimalik ja seega ei saa hästi. Ma ei tea, kui sul olid ka päris head õpetajad ja hiilgavad õpetajad, eks ole aga ma usun, et meie õpetajad olid lihtsalt viimase peal. Aga ma toon ühe väikese näite veel, vot see tagasikeeramine ja hakkas lugeva jälle otsast peale kolinud nutma hakkamise kohta oli käes millele Ta on niisugune kursus nagu geneetika tarvinism. Ta oli sisuliselt mitsu, rismiloscentismi lühikursus. Seda luges meile üks dotsent, ta oli kuskilt Venemaalt tulnud. Eesti keelt ta ei osanud, aga ta tegi näo, ta oskas, ta luges vene keeles. Me saime aru, mis ta rääkis, aga see ei olnud huvitav, mis ta rääkis kordamööda, siis käisime loengul, konspekteerisime seda igaks juhuks. Aga vanemate kursuste poisid ütlesid, mis te näete vaeva, tobukesed Te, võite talle eesti keeles vastata ükskõik mida. Ja ma läksin selle riski peale välja. Pileti ma võtsin piletigeneetika tarvinissvee eksamil. Ma võtsin pileti sellele neli punkti, ma rääkisin iga punkti all üht ja sama juttu. Ja kui ta esitas lisaküsimuse, siis ma rääkisin viiendat korda selle jutu üle. Ja ma sain nelja sellepärast, et ühes kohas pidasin liiga pikka pausi mõeldes. Aga hästi läks eksam, et see on tühi koht, täiesti. Täiesti tühi koht oli see. Meil oli huvitavaid õppejõude ja meil oli huvitavaid õppejõude ja noh, see on nüüd teine äärmus. Ma olen väga õnnelik või, või mul on väga hea meel, kastid just õnnelik, aga mul on väga hea meel selle üle, et ma jõudsin kuulata veel niisuguste professorite loenguid, nagu oli botaanik August Vaga. Siis siis jah. Professor Peep, Tal oli ka filosoof, professor aul Poska täis, need olid vanema põlve õppejõud. Üks väikene seik siiski ka veel tuleb meelde, nad õpetasid, me tulime ju keskkoolist ja, ja õppejõud pidi olema õpetaja pidi olema väga ettevaatlik sellega, mida ta siis üliõpilastele räägib, kuidas ta, kuidas ta räägib, kuidas need lood tegelikult on. Ja mul on meeles üks seik auli võrdleva anatoomia loengust, kui ta rääkis seda andnud, räägitakse jah, et kõik tuleb ikka keskkonnast ja ja keskkonnamõju on ikka see määrav ja see on otsustav ja kõik on see keskkond on ikakse. Aga kui me vaatame neid nahkhiire ja elevandiaordikaare ehitust siis need on sarnased. Nüüd on ühesuguse ehitusega neda ordi kaared. See on südame-veresoonkonnas. Et oleks küll naljakas mõelda, et nad on kujunenud ühesugustes elutingimustes ja ühesuguses keskkonnas. Elevant ja nahkhiir. Sellest piisas, et anda hinnang väga paljule sellele pseudoole, mida me pidime. Meie sõjalise päev oli kas kolmapäev või neljapäev, ühel aastal, kolmapäeval, teisel aastal, neljapäev, terve päev oli sõjalise sõjalisega täidetud. Ma ei taha seda nüüd hakata meenutama, aga, aga, aga see, mis me saime, pluss pool poole pealt, sealt? See on siiski väärtus. Mõni on öelnud, et see haridus ei olnud, ei olnud mingi haridus, mis nõukogude ajal anti, aga aga mul on tekkinud küsimus, et kuidasmoodi, sa istuksid siis praegu raadiomikrofoni ees ja ütleksid, annaksid talle hinnanguid. Kui sa ei oleks seda haridust saanud, Sa oled pädev andma hinnanguid tolleaegsetele oludele ja tolleaegsetest oludest tulenevatele tulemustele. Ja sa ütled, et see ei kõlba kuskile. Siis sa ise ka järelikult ei kõlba kuskile. On nii, et jah kõikidest segastest oludest koorub välja ikkagi ikkagi mingi mis see on? Mis seal mingi vitamiin, mingi pärl, mingi mingi mingi tuum, õige kullatilk, kulla sügilosoovida, kuld ja mingi mingi keskus, mille ümber hakkab hiljem moodustama kristall. Ja muuseas, kui tohib, hästi lühidalt, palun seoses just nimelt ajaloo õppetunniga ja seda seda keskkoolis ja mul tuli veel üks väga tähtis sündmus mis tõepoolest arvatavasti kindlalt väita ei saa. Ta arvatavasti mõjutas minu edaspidiste elu. Nimelt ma ei mäleta, mis klassis me olime, me õppisime 1905. aasta revolutsiooni sündmusi ja meie ajalooõpetaja oli kuldsuu. Ta süttis, ta läks põlemata, seletas meile nii piltlikult, nii ilusti niikui likult kaasahaaravalt, kuidas tööliste demonstratsiooni punaste lippudega tulid mööda tänavaid väljakutele. Aga väljakutele seal põiktänavatest tormasid endale kallale kasakate salgad, eks ole, Need, mõõgad, šaškat, eks ole, pea kohal, vilistamas jälgimine, vaheaeg oli suur vaheaeg, meil oli aega. Nii et Me rivistasime tüdrukuid, andsime nendele pioneerirättides tehtud punalipud kätte. Ja poisid olid loomulikult kasakad. Nii et me ajasime laiali. Kuidagi väga mornilt, eks ole, ilmselt nõutud. Vaatas meid, kõndis edasi-tagasi, et mida teha? No see on ju poliitiline väljaastumine, paha lugu. Mis aasta see oli, ma ei mäleta, aga see ei olnud veel aasta 60 või 61, eks ole. Nii et ta tõesti ei teadnud, mida öelda, hakatud kohe karjuma. Paha lugu tema jaoks ebameeldiv lugu. Temale usaldatud keskkoolis ja siis ta nägi mind. Ja mina olin noh, loe kuidagi mardikad, ämblikud, mõnede mulluskitega nii hõivatud, et ma pahandustesse reeglina ei sattunud. Teised mured, teised huvid. Ja tõesti. Seal ei olnud ämblikke mardikaid kuigi soodne vaadata piisavalt, aga mitte väga palju. Igal juhul ma olin siis nagu rahulik pois. Sina sinna sattusid ja selle peale ma ütlesin talle nii nagu. Teiega on siin hea olla, et ma, ma riskin teile jutustada ühe väga isikliku loo sest keegi ju seda pärast hiljem ei mäleta, lintide ju seda ei võta. Aga enne seda lugu ma ei tea, jagate, jagate sedasama tundmust. Mulle andis ülikool ja ma arvan, et rohkem ma ülikoolis sain variandis Ülikooli kohvik kui, kui auditoorium. Ja sellest ajast alates ma olengi kohviku inimene, mul on vaja kohvikutes käia, loen seal raamatuid ja ma tunnen ennast seal hästi, see, see roll, väga kahju, ma oskan ainult praegu öelda oma kunstiakadeemia näitel, et ei olevat sellist sellist kohta, mida, mis oleks ligilähedalgi olnud võrdne ülikooliaegse ülikooli kohvikuga. Oi, meil on koht saalis, kui lauda istus su juurde Ariste või Eero Loone ja kui palju palju ma sain sealt kohvikust. Aga see lugu, mida ma tahtsin teile rääkida, on hoiatav lugu sellest, mida aastad meiega teevad. See lugu tuli mulle paar aastat tagasi meelde, kui ma sõitsin bussiga Tallinnast Tartu. Ja ootan oma bussi sisenemist ja seos seas kümnete aastate tagusesse aega. Kui ma sõitsin täpselt samuti bussiga Tallinnast Tartusse ja ma ei tea, kas oli nisukene noore mehe alateadvus, mis enne bussi sisenemist pani mind vaatama teisi inimesi, kes ka bussi kavatsesid siseneda. Ikka mõtled, et oi, kui tore, kui see inimene satuks minu kõrvale sinna istuma. Ja mis seal salata, see oi kui tore käis ikka kenade neidude kohta. Oleks ju tore, istub kõrval, räägime juttu ja tore, ikka tore. Ja mitte kunagi selle viie aasta jooksul sattunud minu kõrvale mitte ühtegi ei kena neidu, ei kena noormeest, ainult väga korpulentsed vanemat daami. Alati alati. No need paar aastat tagasi millegipärast oli Tartu vajaja tuli meelde kuskilt sügavalt sügavalt minevikust hakanud seda publikut vaatama, kes siis on sisenemas bussi ja ei mingeid soove ju enam. Aga lihtsalt huvitav järsku, kes? No et kui mõni noorem inimene küsiks, mida õpib ja võib-olla õpib ajalugu ja väga huvitav, kuidas tänasel päeval ja ja kas mõni vana õppejõud on veel alles ja täpselt nii nagu kõik need viis aastat väga korpulentne vanem proua. Erakordselt korpulentne, vaevalt mahtusin ta kõrvale ja möödus vaid viis minutit, vaadake, mida aeg meiega teeb, kui ma tundsin, oi kui hea ja soe on olla. Silmad vajusid kinni. Aga need venekeelsed asjad lihtsateks, lõbus, lõbus see, see on ikka uskumatu, millised inimesed meid nendes ainetes õpetasid. Moldovat tsiviilkaitse, mis oli ka vene keeles eksam, nägi välja nii, et tuli esitada loengute konspekt, mida ju kellelgi ei olnud. Ja siis esitasime suvalisi konspekte. No seal on veel võimalik, et sa ei saa aru, mida inimene räägib. Sa ei mõista seda keelt. Mul oli tükk aega alles Aasia Aafrika maade ajaloo konspekt, kus olid suurte tähtedega kirjutatud peatükid India, seal ütleme 15. sajand Hiina ja siis ääre peale paks konspekt ääre peal, ainult ühes kohas oli joonistatud siis gaasimask lehitseb sõda konspekti ja näeb seda pilti, oh isegi ilus itaažillustraats. Siis on seal punasega alla tõmmatud ja viis. Ja isegi nii palju, et. No vot, sellised olid ka lisaks vot nendele fantastiliste ilmeliste Lotmani nime tahaks kindlasti oli polkovnik Churchill. Ei ole välistatud, et see härrasmees Iga kord, kui hulgas tema tund võttis ta meie kursuse nimestiku ja hakkas välja kutsuma, eks ole. Tõuse, näita ennast täpselt nagu algklassides esimeses teises klassis ja ta vaeseke. Ta varisturroo Tegelikult ega midagi muud ei olnud ilmselt. Salvi õiget. Mida ta suutis kergelt hääldada? Väga lahedad lood, see tõesti võiks jätkata pikalt, äkki tuleb see ülikooli kohvikutunne tagasi natuke seda juba saali on imbunud. Et kui te vaatate seda toredat noort tudengipäevade publikut siin saalis ja mõtlete tagasi oma noorpõlve, kõiki neid seiklusi ja elu, nojaa seda elamise julgust, disja meenutate natuke, et siis kas on mingid sellised asjad mida te nüüd täna tagasi vaadates mõtlete ja kahetsed, et miks te ei teinud, oleks ma seda teinud? Aga siis ei teinud, ei julgenud või ei tihanud. Freid meenub sul midagi? Tagasi mõelnud sellele ajale. See oli huvitav aeg, ma arvan, et see oli rikastav ja õpetlik selles mõttes, et sa õppisid tundma oma kaaslasi ja suhtlesid paljude inimestega ja aga see tuli suuresti õppetöö arvelt. Ja tagantjärele ma olen mõelnud, et võimalusi oli tol ajal mitmesuguseid. Ja kui ma nüüd noh, oleks on tore poiss, kui ma nüüd läheksin tagasi sellesse aega oma ja kui mul oleks natukenegi hoidu sellest, milleni ma või mida ma nüüd olen siis kogunud eluteelt, siis ma oleks kasutanud võimalust keeli õppida. Seda ma oleks pidanud tegema. Aga ei olnud motivatsiooni. Lihtsalt ei olnud motivatsiooni. Keeli polnud vaja. Saksa keelt me koolis ei õppinud, meie erialakirjandus oli vene keeles või saksa keeles, tol ajal inglisekeelset kirjandust üldse ei olnud. Ja jah, venekeelsete materjalidega ajasime läbi. Nii jah, aga muus osas ma arvan, et, See sa võtad ju vaistlikult ja võtad ja iseenesest selle keskkonnast, kus sa liigud ja kus sa elad ja ja kus sa, kus sa kujuned, see on nii nagu laps õpib keelt, nii õpib noor inimene ka siiski kohandama ennast nendele oludele ja võtma sealt oma valikuid tegema mitte teadlikult, isegi nii, et mul väga kurta, kahetseda, midagi ei ole, aga aga keel ei oleks võinud õppida. Mart Niklus, kes oli aasta enne mind, tähendab, ta oli üks kursus minust eesbioloog. Tema õppis ära rootsi keele, ta õppis ära prantsuse keele. Talle oli laitmatu inglise keelt ja isegi keeltekoolis õpetaja, hiljem kui ta töödist ei saanud, ma ei tea, kuidas tema tema erialatööga oli, ta ei saanud tööd. Oleks võinud jah keeli õppida. See on ainukene asi, mida ma tagasi mõeldes olen. Mitte just kahetsenud, aga mida ma nüüd teisiti teeksin? Ja niivõrd, et kui ma professor hiidu need oli, Viktor Masing andku talle hingamist. Kui professor Masingu arvestusel tuli. Ja siis üritasin talle vastata. Ta küsis, et mikspärast ette valmis plusse mõttes. Te tulete minu arvestusele trussikute. Põdanikad mida vanemaks Aastat 10 15 kui tõesti, hakkasin taimedega suhtlema, nii, nagu nad seda väärt on. Ja botaanilised teadmised mul on väga puudulikud. Jumal tänatud, on olemas, Urmas Laansoo. Oih, polegi surmast. Tagantjärele öelda, et ei olnud aega või ei jäänud aega, eks ole. Ega see kuigivõrd informatiivne, kuigivõrd tõsine ei ole. Loomulikult kulus kõik aeg mida oli, aga nagu araablased ütlevad selle vana araabia vanasõna. Kui alla lõi aega. Ta lõi seda piisavalt. Küsimus on selles, kuidas sina ajas liigad, kuidas aega kasutad. Jah, kahju. Kas ta on ikka vastu. Ei, mul ei ole nagu eriti millestki kahju, kuigi võib-olla ainult sellest, et tähendab keeltega, ma olen täiesti nõus, aga mida ma olen? Olen nüüd üks kümme-viisteist aastat tagasi märganud ja ma olen seda siin-seal ka öelnud ja, ja isegi isegi midagi paberile pannud. Et ma ei moodusta enam tervikut. Tähendab, ma olen nagu tükeldunud osadeks, tervena sa suudad teha midagi, midagi enamat kui osadenaks jaotununa. Mida see tähendab? Tähendab, kui ma hommiku hommiku ärkan ülesse, siis ma ei ütle endale enam ammu. Tere hommikut, David Vseviov, ma ei moodusta tervikut. Ma lähen tõmblexilm surnud käsi. No ma ei hakka teile loetlema, ei ole nii huvitav. Ja siis ma mõtlesin, et kuna mul ei ole enam võimalust kõikide nende osadega tegeleda, Need on siis ma ikka sa lähened ju objektile lähtuvalt sinu eriala arusaamadest ja siis ma mõtlesin, et milline see kehaosa on inimkonna ajaloos mänginud kõige olulisemat rolli, et ma keskendun nagu sellele peatan nagu teised kõrvale, kuna enam ei jaksa, rohkem ma sellele oi kui hea, et te siin olete. Niuke aeg edasi. Seda rohkem ma veendusin selles, et võimule paistab, et vaieldamatult inimkonna ajaloos kõige olulisemat rolli on mänginud kõht mingit kahtlust ja mis sundis neid muistseid tsivilisatsioone kanaleid kaevama, kujunite kõht? Rohkem ma sellele mõtlesin, seda, seda kurvemaks ma muutsin, sest ma ei leidnud peal nagu üldse mingit funktsiooni. Olla Mik tsivilisatsioon pole loonud inimest, nii et kõht tasuks kohe suu asuks kohe keset kõhtu. Tunduvalt mugavam. Aga mõtlesin, et no kui pead üldse poleks olnud, siis oleksid ju silmad ka siil. Et ainus, võib-olla mõte pea oleks see tõsta silmad võimalikult kõrgemale, sest siis näeb ju kaugemale, keda ära süüa. Ja, ja näeb, Need, need segased mõtted viisid ma, ma nagu ei leidnud peal mingeid funktsioone ja siis lõpuks sain kätte, et kui peas üldse midagi on sündinud, siis ampat kõik muu on kõhust, aga, aga üldiselt üldiselt kuskil vot mis tähendab Septükeldus, tähendab kuskil kella 12-ni ma enam-vähem mõtlen, et ma veel teen kõik need asjad ja mis on elus tegemata jäänud. Aga pärast kella kaheteistkümned ma juba mõtlen, kui palju on neid asju, mida, mis jäävadki tegemata. Et neid oleks pidanud varem tegema, nii et päevas on veel kaks nisukest enam-vähem võrdset osa, pole viga. Kunagi kindlasti su lapse kõik ühte. Kuule sa pead rohkem loomaaias käima ja just nimelt õhtupoole, muidu sa kuidagi kõlad nagu ainuõõne, eks ole. Pea on väga tähtis organ, pea kassas ööd. Sellepärast, et suu ei ole, see just ei ole ainuüsna, tagasiteed ei ole. Evolutsioon tagasi ei lepi sellega. Tule loomale. Vahest öeldakse, et keegi astus kaks korda sama reha otsa ja vahel tallab inimene seda reha terve elu, neid samu, nii-öelda mitte õpitud õppetunde muudkui kordab ja kordab ja tihtipeale ka teadlikult. Aga ei tee midagi, et kui on nii, mida siis teha, et kui saama seda õppetundi selgeks. Minu ema tavatses ütelda, et inimene õpib, kuni elab, aga sureb ikka lollina. Ja ma olen nende sõnade peale tagantjärele mõelnud, ma käin praegu 70 üheksandat ema ikka veel. Mõtlen, et teised inimesed saavad väärtustest, suhetest asjadest üldse samamoodi aru. Komina. Küll ma olen sellega hädas olnud. Ja ma ei looda pääseda sellest hädast. Ikka komistan ma selle otsa, et see ei ole nii ikka astundma sellesama reha otsa. Jah. Koos sinuga läbi elu ja jõuab sinust ette parajalt kaugele, et järgmise sammuna sa saaksid temaga jälle kokku. Ja ega sellest pääsu ei ole võtta huumoriga. Lepi temaga. Õudselt raske inimestele ei öelda. Ma ei jõua kõiki lubadusi täita ja see on kurjast ja tõsimeeli ilma huumorit ja see on kurjast. Nii et mul on ikka seesama ikka, leian. Ma ju lubasin olla korraga kolmes eri Eestimaa paigad. Mõtlesin, et oleks reha üks siis saaks veel kuidagi hakkama. No mis ma nüüd hakkan oma rehades Iideeveegeemsetele Eks neid ikka. Me ju koosneme ju sageli rehadest. Aga kuidas on teil lood elu usaldamisega, et kas teie usute saatusesse, et need inimlikud õppetunnid iseennast, sätime sinna? Ja vahest räägitakse, et asjad on määratud minema nii, nagu nad on määratud minema või et kõrgemalt poolt on nii seatud, et kas teie olete tundnud, et miski, mis esialgu võib näide näiteks halb või ebasobiv pärast, mängib kuidagi hästi välja või pärast tagasi mõeldes vaatate, et jah et kui ma nüüd analüüsin, vaatan seda kõike, siis tegelikult oligi määratud nii minema, et sellised võib-olla mingid kerged jumalikud, puudutused, suunamised elus midagi sellist suurt. Freid. See on nüüd vastu õhtut pikk jutt alustada. Minu jaoks on olnud oluline üks heli. Ta ei ole akustiline, üks heli, mida ma pean kuulma ja kui ma seda heli kuulen siis ma võin julgelt edasi liikuda. Ma olen öelnud ka noortele inimestele, kellega mul on olnud kokkupuuteid, noh, olgu, või näiteks saalitäis õpilasi Treffneri gümnaasiumis. Et teie ees seisab külaline, kellel ei ole elus eesmärke, kellel ei ole põhimõtteid see tähendab seda, et sul üldse mingeid eesmärke ei ole ja ei saa olemagi ja et sa oled põhimõttelage. Vait, mu Mu elu on nagu üks tee, mida ma siis käin. Mis on saanud kui jah, otsekui üks rada mis lookleb küll küngaste vahel ja läbi metsade ja, ja ümber järve kallaste, ma ei näe seda maastikku, mis mul ees on, sellepärast ma ei näe oma eesmärki. Aga ma pean kuulma seda heli, ma pean teadma suunda, kus ma liigun ja kui ma oma suunda hoian siis ma, mida ligemale ma eesmärgile jõuan, seda enam ta hakkab ennast ilmutama ja ühel hetkel ma võin öelda, et et vot siia ma olingi teel. Ja mul ei ole olnud hirmusid tuleviku pärast ja mul ei ole olnud. Tähendab olnud, aga need on olnud konkreetsed asjad, mida siin siin ei ole praegu tarvis hakata meenutama. Aga mul ei ole niisugused üldised hirmusid olnud, nagu ma olen noh, näinud või, või millega ma olen kokku puutunud teiste inimeste kaudu. Ja isegi raamatuid on neist hirmudest kirjutatud ja see on üks, üks väga tõsine tõsine valdkond inimühiskonnas. See on mulle võõras valdkond. See on usaldus. Ma arvan, et ma võlgnen eneseusalduse emale, mul on olnud väga lähedane füüsiline kontakt temaga kõikidel aegadel, niikaua kui mu ema elas. Ja, ja see on andnud mulle eneseusalduse, kui sul on eneseusaldus, siis siis on sul ka võimalik usaldada elu, mida sa elad ja inimesi, kellega sa elus koos liigud. See ei tähenda pimedat usaldust seal, nii nagu alandlikkus ei tähenda niisugust Lemitavat alandlikkust. Alandlikkust peab olema, aga alandlikkus on. Ma arvan, et väärikat alandlikkust peab olema. Kui ta on sulle omale, siis, siis ei ole tegelikult midagi karta. Elu hakkab meile vastu tulema niisugusena, nagu me teda elame. Mättarlyncon ütelnud väga ilusasti, et saatuseteedel kohtab inimene ikka iseennast. Ja kui öeldakse, et noh, sa pead olema see, kes sa oled. Aga see, sa saad olla see, kes sa oled siis kui sa keegi oled. Ehita üles oma maailm. Nii palju on noori inimesi ja mitte väga noori inimesi, kellel ei ole olnud võimalust või kellel ei ole olnud aega või kellel ei ole olnud teejuhti niisuguste väärtuste juurde mille varal ehitatakse üles maailm endas. See on väga oluline, et, et see oleks oma maailm olemas sinus endas. Siis on sul millelegi toetada, sul on ja midagi usaldada, midagi, midagi, mida seal elus vaja läheb, päris tõsiselt, mõtlen seda. Jah, ega minagi ei tahaks midagi eriti lisada, aga ma mõtlesin, et jällegi lähtuvalt sellest erialalisest valikust saatus. Ja, ja kui ma pean, pean minema ajas tagasi vanade sündmuste juurde siis ma ei suuda neid teisiti kirjeldada kui tuues sinna sisse kategooria mõiste, aga. Bonaparte oli lahingut võitmas, aga. Aga Talv osutus erakordselt külmaks, mis aga on sõdadesineerida Josaatusena. Kuidas ta paigutub siis siia sellesse ruumi? Ja täpselt samuti. See aga võib ju määratleda meie elu. Aga minu äratuskellavedru oleks läinud 66. aastal hommikul katki ja ma poleks jõudnud sellele rongile, mis viis mind Tartu Ülikooli sisseastumiseksamitele siis tõde, tõde ei istuks ma praegu teie meeldivas seltskonnas. Nii see on, kui palju oleme me käega kohanud ju kirjutisi reaalsest elust, kui keegi oli kiirustamas laevale lennukile, millel oli määratud hukka otsa saada, oli unustanud passi koju tormas passile järgi jõudnud sellele laevale, mis see siis on? Saatus, juhus, kuidas seda termine, kuidas seda siis määratleda? Vot selleks peaks kuidagi asetama ennast kuskile kõrgele kõrgele positsioon jumalikule positsioonile, seda pole ju meile antud, eks nemad teavad, kuidas neid asju korraldab. Nii et sellepärast, ja see on tegelikult erakordselt huvitav, huvitav mõiste, kui nüüd vaadata seda kõike ajaloo ja mineviku kontekstis neid sündmusi, mis seda määrab, no lihtsalt nii palju tahtsin, tahtsin lisada. Ei, no tõepoolest, Titanicul arvatavasti kõik olid väga terved. Aga kas see on saatus? Kategooria? Seda ju reaalteadlastel siis ta ei ole, ei ole ju kaks pluss kaks, neli, aga vahel viis. Vist, aga ajaloos on kogu aeg, aga. Kui meil on kinno ja valjad minesed ja on olemas väga põnevad maailmad, näiteks kvantmehaanika maailm kindlasti ja kus kaks korda kaks on tõenäoliselt neli. Aga mine sa tea. Religioon huvitab mind loomulikult religioonis mütoloogias. No kus ma semiootik loomulikult huvitavat, selge see. Kuid enda kohta oskan öelda nii palju, et ma ilmselt olenagnostikat saatusega on täpselt sama. Kas saatus on olemas? Üks ja see sama kõikide jaoks ettemääratud saatus. Vaat seda ma ei kujuta ette. Saatus noh, ütleme tulevik, Kuu arengute maailm, ta tekib, ta loob, see on dünaamiline ja oma tegudega ja loomulikult mitte ainult oma tegudega, vaid arvatavasti ka mõtetega. Me mõjutame seda protsessi. Aga nii või teisiti, tulevik algab praegu. Ja minevik algab praegu. Me elame olevikus koos kõikide teiste loomadega. Aga me oleme vist ainsad, kellele sellest ei piisa. Kui ülikooli lõpul pilte vahetasime, siis üks kursuseõde kirjutas pildi taha mulle et Mark Twaini ütlemise, et kõik on suhteline, parem on olla noor sitasitikas, kui täiskasvanud. Paradiisilind tuli mulle meelde, kui sa sitasitikas. Mis on see, mis tema värvika elukogemuse põhjal kogutud sellistest teadmistest ja eel kõigist taipamistest täna siin saalis olevatele ja raadiot kuuluvatele noortele omalt poolt kaasa annaksite, et mingi selline mõtteteraõpetus mingit taipamine? Vahelduseks alustan siis sõbrad, kolleegid saavad mõtteid koguda. Tähendab, endal on nii palju veel õppida, õppida oskust nägema ja ja kuulata, et jagada mina, miks? Ma tahtsin kohe öelda, minul ei ole õpetussõnu kellegil jagada. Ma ei saa endaga kama, vaatan peeglisse ja ei tea, mida endale iga hommiku öelda. Nüüd ma hakkan niisumpaatsetele inimestele mingeid sõnu jaga. Olge tublid ja terved, mina ei oska muud midagi öelda. Vaadake inimestele silma. Vot see on võib-olla üks oluline sooritus. Olen oma loengutes juba jõudnud nii kaugele, et kuskil mõnikord õnnestub pool tundi vaatame üksteisele otsa ja naeratame. Pooleteisttunnine siis lähen Pencile. Vabandust, et ma järjekorra ära Siia koormuse Trutama sulle siit tõesti aega ja muuseas ka vihjeid mõtlemiseks. Pole mul omal siis peab appi võtma ikka Göte Göte on ütelnud, et me peame arendama oma omadusi ja mitte iseärasusi. Jõuda selgusele oma omadustes ja ja siis hakata nendega tööle nendega tegelema. Kuidas keegi seda mõistab. Ja jätta kõrvale igasugused iseärasused, nad võivad olla ka, aga las nad olla tagaplaanil. Olgu need mingisugused moeasjad või mingid harrastused või, või, või mingisugused huvitavat või huvitavatena näivad tendentsid ümberkaudu sageli hulluse piirile liginevad. Igasugused moed ja kõik, las nad olla. Aga kas oleks hea, kui inimene omadustes selgusele jõuaks? Professor Lotman ütles vist, et selleks, et mõtelda, on vaja kahte inimest. Vatist asju üksinda välja ei mõtle, selleks peab olema mõttekaaslane, kellega arutada, seda asja. Peab olema hea peegel, usaldusväärne ja, ja ausalt ja hea peegel, kuhu sa võid vaadata ja ja mis sulle siis sind näitab? Niisugusena, et sa ennast selles ära tunned? Õppige neid mitte kartma. Hirmud, loomulikud asjad, Üülide. Aitäh suur tänu teile ja vahepeal korra, eriti kui tuli jutuks need kohvikuajad ja need mõnusad lõbusad lood õppejõududest. Tekkis selline väike küsimus veel, et kas on mingi selline eriline lollus, mis sai tudengipäevadel tehtud mida võib-olla polegi tihanud varem rääkida, aga võiks täna jagada tudengitega, et kui te, härra Turovski, mainisite, et huumorimeel on ääretult tähtis, et mis kildu veel sai rebitud. No ükskord, see oli vist teisel, kolmandal kursusel koos ja kursusekaaslasega, ma arvan, see ei olnud minu idee, ma ei ole võimeline riiulmadeks mõttekäikudeks. Aga võib-olla ikka oli minu. Sa rääkisid huumorimeelt. Me läksime, esimees Me olime teisel kursusel ja läksime esimese kursuse juurde ja. Oi, see oli tegelikult kole tegu, ütlesime, et on vaja korjata natuke raha, 20 kopikat ei tahtnud palju. Prodekaanil on sünnipäev. Siis esimene usin kursus kohe alguses oli semestri algus, korjas siis need 20 kopikat kokku ja meie läksime Ühest aeku konjak läks nelja rubla 12 pealt kaheksa rubla 12 peale ilmus müügile ja läksime, ostsime konjaki ja jäime selle ära. Mingid prodekani sünnipäev ja loomulikult ei olnud. Aga see kuri, nahausin, esimene kursus, nad läksid veel, ostsid lilled ja viisid prodekaan jälle veel lilled. Kutsuti meid välja ja noomiti, vaat nisuke. Tegud. Konjak oli päris hea. No mul tuleb üks suisa lollus, millega ma sain hakkama ja päris varakult oma õpingute kestel. Nimelt ma joonistasin lõvide pulma kõikidest üksikasjadest, aga ma joonistasin seda krohvi peale. Oleks mul paberi peal, nii et mahavõetav poleks hullu midagi, aga ma joonistasin seda seina peale. Noh, seal oli selline valge, kenad, peaaegu valge. Intrist välja nii et ma pidin kuskil nurkadest elame. See oli suur lollus, mitte see, et ma joonistasin lõvide pulma. Papa Sultsi ma mäletan, ka siis, kui teadjate kaart, ühiselamu seal kaardi peale Liisu pesu ja kõik arvele võtmise kaart, siis sinna oli tarvis kirjutada ka sünnikoht. Ja kuna minul passis oli sünnikoht Aruba, Hollandi Lääne-India, siis tema kirjutas sinna toredasti enneli Hollandi Lääne-India Aruubal. Tema kirjutas Hollandi Lääne-India Abruka. Sel ajal teatud Aruubal saarest midagi resoluutne mees ja. See lõbustas mu kaaslasi veel kaua. Et ma olen Abrukal sündinud. Jah, võtame siis nende positiivsete nootidega tänase olengu kokku. Tõesti, väga huvitav ja meeleolukas, aitäh teile, et jagasite meiega neid lugusid, ma loodan, et publik nautis, ma loodan, et saite siit nii mõndagi kõrva taha endale, et aitäh, hea publik, publik saalis. Suur tänu, kallid raadio, kahe kuulajad, Tallinna tudengipäevade korraldajad ja muidugi suur tänu, Fred Jüssi, Aleksei Turovski ja David Vseviov, aitäh teile. Ilmaratas veerebamaadi käikesena ärevile veesid see sinitaevaga. Ilmeratas veerev ülema musta mulla ja maasta Cervid viilida see sirbi teraga. Kil määratas rebamade kuulemadus süügaavikkusest, sina. Ilm naeratas vere v-le, ma salamõte su tegudesse, seabsinaala, hinge. Valge lina. Ilm naeratas Verevi ülema Salavate Su kuudesse seab saato nii tulevikku. Külma naerukas rööv, rebamad paadil, kaablävilaya olla Su aerudega osa. Määratas rööbere püüdlema salamõttesoo kongresse. Rööv ärevamad luulemagnoosi viib sügaviku sees. Armudule Too. Keel määratas veerev ülema Saalamate soo vääde kuudesse saiaksinala.