Tartu perevaradest põnevat on väikene riik. Noor äsja välja kuulutatud Eesti riik pagu eesti rahvas elas. Eesti lugu Villem Reiman saates esinevad Villem Reimani kolleegiumi liige, Kolga-Jaani kiriku õpetaja Ants Tooming, Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur ja ansambel Triskele eesti ajal. Kokku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka suuna liidreid ja vaimseid suunajaid iseseisvuse eelsel ajal. Ta oli venestusreformide vastu hotestiva põlvkonna vaimne juht. Riigimees Jaan Tõnisson ütles sõbraja aatekaaslase 50. sünnipäeval. Villem Reiman on Eesti kultuuriloole põhja pannud. Tema on meie rahva minevikku teaduseliselt valgustades ühtlasi meie silmi tuleviku jaoks selgitanud. Ta on meid ajalooliselt mõtlema õpetanud. Ago Pajur Villem Reiman-ist Mina ütleksin küll, et tooli erinevate põlvkondade siduja ja ma kasutaksin koguni sellist väljendit, et sild kahe erineva põlvkonna vahel. Villem Reiman oli omaette fenomen mitmes mõttes. Ühest küljest neil ei ole Eestis kunagi olnud renessanssi selle maailma tähenduses ja renessansiaegseid mõtlejaid ja tegutsejaid. Aga vast ehk Villem Reiman oli nende renessansi suurtegelastel oma vaimult kõige lähedasem. Noh, õnneks ta küll jah ei tegelenud helikopteri leiutamisega maalinud ega ei valmistanud skulptuure, aga tegelikult oli ju tohutult mitmekülgne. Ta tegeles nii paljude asjadega, millega vist küll ei ole tegelenud ükski hilisem tuntud ühiskonnategelane. Hiljem on aset leidnud selline spetsialiseerunud, keeruline, igaüks keskendub oma liistude juurde ja tegeleb nendega. Aga Reiman seda ei saanud teha, sest tegelikult oli Reimann üks väga vähestest eestimeelsetest tegelastest, kes tollal üldse tegutses, eks ole, tegemist oli ju äärmiselt keerulise ajaga. Rahvusliku ärkamise, kultuurilise ärkamise esimene laine oli möödas, see oli asendunud venestamisega. Paljud ärkamisaegsed liidrid olid tegevusest loobunud, kes oli surnud, kes oli lihtsalt selja pööranud, mõni oli koguni läinud venestajate poole üle ja selles olukorras nagu Eestis polnudki suurt kedagi. Jakob Hurt muidugi oli ka. Aga Hurtali tollal ju Peterburis ja jäi kodumaalt paratamatult kaugele. Ainus selline juhtiv, suunav kõike organiseeriv tegelemine oligi Villem Reiman. Ta jõudis olla ju kõige juures, ta jõudis olla juba selle esimese ärkamisaja laine juures, noh kas või Eesti üliõpilaste seltsi asutajaliige ja sinimustvalge lipu pühitsejate hulgas või eestik kirjameeste seltsi lõpuaastatel aktiivne tegelane ja ka selle seltsi likvideerija, kui see sisevastuolude tõttu tegelikult lõhki läks. Hermanni Postimeheaegne kirja saatja, paljude selliste rahvuspoliitiliste või kultuuripoliitiliste artiklite kirjutaja ja teisest küljest ka selle järgmise ärkamislaine, mida vahel on nimetatud ju ka Tartu renessansi-ks ka selle juures, tegelikult oli ju Reimani roll otsustav nii Postimehe ära ostmisel, Hermanni käest ja Tõnissoni toimetajaks kutsumisel karskusliikumise rajamisel ja karskusliikumine toonitaksin siinkohal ei tähendanud tollal sugugi mitte ainult karskusliikumist, Reimanni jaoks muidugi küll, Reiman oli ikka ikka ise marukarsklane ka. Aga karskusliikumine tähendas ju ka kõikvõimalikku muud seltsi tegevust, sest enamik seltsidest olid võimude poolt keelustatud või ei antudki luba uute seltside loomiseks, nii et karskusliikumise tähtsus on palju suurem, kui ainult nimetust kuulates võiks arvata. Reimani roll oli väga suur ilmselt ja teiste tema kõrvale tasapisi esile kerkivate meeste suunamisel, olgu see siis Jaan Tõnisson või olgus Oskar Kallas, Hendrik Koppel, kes iganes. Ja nende jaoks oli Reimann nagu õpetaja mentor selle sõna kõige paremas tähenduses, kes tõepoolest ühendas olnu tulemusega ja aitas selle rahvusliku liikumise üle kõige raskemast kriisiperioodist, mis langes just nimelt venestamisaega. Rahvusliku liikumise ärkamisaja algaastail 1861. aastal sündis Viljandimaal Suure-Kõpu vallas renditaluniku perekonnas poisslaps, kes sai nimeks Villem Reiman. Eestis avaldas ärkamisaeg majanduslikus ja kultuurilises murrangus ja kõige elavamalt osalesid rahvuslikus elus haritlased Johann Voldemar Jansen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Köler, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, kelle pooldajad asutasid pärast ärkamisajajuhtide vahele lõhe tekkimist uue organisatsiooni Eesti üliõpilaste seltsi, mille lipuks sai 1884. aastal sinimustvalge ja mille üks juhte oli Villem Reiman. Tartu Ülikooli usuteaduskonna tudeng oli Villem Reiman-ist saanud 1882. aastal pärast õpinguid Viljandi elementaar ja kreiskoolis ja Pärnu gümnaasiumis, kus ta sai hea klassikalise hariduse. Samal, 1882. aastal sai Villem Reiman Eesti kirjameeste seltsi liikmeks. Eesti üliõpilaste seltsiga oli Villem Reiman seotud kogu oma elu. 1883. aastal oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas. 1884. aastal osales seltsi suure sinimustvalge lipu pidulikul pühitsemise Otepääl. 1886. aastal oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas ka Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid Karl August Hermanni Postimehes ja olid suunatud venestamise vastu. 1887. aastal lõpetas Reimann kandidaadikraadiga Tartu Ülikooli ja siirdus prooviaastat pidama Jakob Hurda juurde Peterburi. Seal süvenes tema huvi rahvaluule kirjandusloo ja ajaloo vastu. 1889. aastal sai Reiman Kolga-Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. Aasta hiljem õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Ja kui ta järgmisel suvel abiellus Paula normaniga, siis sai neist üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. 1890.-st aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. 1896. aastal ostis grupp eesti tegelasi Villem Reimani algatusel Hermannilt Postimehe, millest Jaan Tõnissoni toimetamisel sai eesti rahvuslaste pea häälekandja. 20. sajandi algul jätkas Villem Reiman seltskondlikku publitsistlikku ja teaduslikku tööd väljaspool oma kihelkonda, peamiselt Tartus. 1905. aasta lõpul sai temast üks Eesti rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Samal aastal alustas Villem Reimann koos Jaan Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse seltsi asutamiseks. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega. Ta oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel ja asutas Viljandi Eesti haridusseltsi. 1914. aastal halvenes Villem Reimanni tervis järsult, ta suri 50 kuueaastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. Villem Reimani pärandit hakati koguma kohe pärast tema surma. Kirikuloolane Konrad Veemia noor teadlane August Palm, kelle koostatud elulugu ilmus 1937. aastal. Villem Reiman ja Kolga-Jaani need on lahutamatud olnud. Mida tähendas Villem Reimanil Kolga-Jaani ja ja Kolga-Jaani lastele? Villem Reiman. Villem Reiman, Kolga-Jaani tähendas eelkõige eelkõige võimalus tööd saada, sest et tolleaegne elu-olu oli ikkagi selline, et, et kirik määras inimeste inimestele väga paljud tähendasse. Kiriklik kuuluvus ja, ja Villem Reiman jaoks oli eesti pastor kond. Mitte väga suurkohad olid üsna defitsiitsed ja Kolga-Jaani oli juhuslikult sel hetkel kättesaadav, mitte ka kergesti. Reimanil oli seal üsna palju sekeldusi, enne kui ta sinna ameti sai. Suhteliselt suured kohustused kuni ametipäevade lõpuni sidusid teda eelkäijaga tehtud lepingutega, nii et see oli üks võimalustel Koht saada. Villem Reiman oli Eesti elu keskmes. Kummaline jah, et seal ta keset neid soid ja rabasid juhtis Eesti kultuurielu ja kui vaadata seda ajastut poliitilises plaanis, siis ka Eesti nii-öelda poliitika toimus Kolga-Jaani pastoraadist, sest sidemed ja kirjavahetus läbi Reimani toimus kõikide tolle aja tuntud nimede vahel. Isikute vahel. Kuidas Villem Reiman Kolga-Jaani jõudis, missugune oli Villem Reimanni lapsepõlv ja, ja kuidas temast sai kirikuõpetaja? Remmeli lapsepõlv oli nagu ühel eesti soost talu poisilik, aga Reimanni puhul on veel kummaline on see, et on tõesti täielikus eraldatuses sündinud või ilmavalgust näinud see paik pauna talu, kui sinna sattuda, siis siis tõesti tekib selline kummaline tunne, et kas sellisest kohast on võimalik. Kuidas sellisest kohast on võimalik nii suurel mehel esile tulla, aga vaadates nüüd tema neid lapsepõlvelugusid või kooliteed, et see on olnud üsna üsna raske ja, ja kui ennast tagasi mõelda, sellesse aega, seal palmiraamatus kirjeldatakse, kuidas ta Viljandisse läks ja isa siis käis tal sealtmaalt toidumoona Toomas, et kuidas ta linna piirini hoidistele vankrist kinni ja mitte ei tahtnud sellest lahti lasta. Seal ei olnud ju ei elektrit ega sellist kirevat elu, et ta ikkagi sattus ühest väikesest sellisest hubasest paigakest palju suuremasse ja, ja ebasõbralikumat keskkonda. Et seal ta siis oli üle kuue aasta koolipoisina, esialgu hiljem, siis Pärnus ja kogusid oma koolitee oli tegelikult selline allasurutud olekus olemine põhiliselt õppetöö toimus saksa, vene keeles. See õpilaskond ei olnud ka paljuski koosnenud rahvuskaaslased, sest või kui koosnes, siis nad olid linnapoisid suuremalt jaolt ja ta oli pidevalt sellises rusutud või allasurutud olekus ja seal tärkas temas selline eriline tung just nimelt eesti keelt eesti meelt kuidagi ühendada ja kui ta Tartusse jõudis ja Eesti üliõpilaste seltsiga liitus, siis seal ta leidis just sellise soodsa pinnase hoopis teistsuguse õhustiku, sõbraliku, mõista tahtva ja edasipürgiva just selles suunas, mis teda oli muretsema või mõtlema või, või tundma pannud. Tartus asus ta õppima usuteadust. Usuteadust jah, tal oli kodus väga tugev selline vennastekoguduse vaimus antud kasvatus, ühesõnaga jumalakartus oli väga suur inimese siis juba juba maast madalast ja ja noh, iseasi, kas ta nüüd õppima asudes nägi ennast kiriku õpetajana just, sest see oli ikkagi tolle aja olusid arvestades aga väga auväärne ja väga kättesaamatu amet, aga usuteaduskond pakkus eesti soost poistele võimalust kõrgharidust saada, et see kui me vaatame tolle aja eesti haritlaskonna, siis praktiliselt ikkagi praktiliselt kõik, aga suurem enamus neist on ikkagi dialoogid või, või usuteadusliku taustaga. Tudengipõlv on ikka selline aeg inimese elus, kus õpitakse muidugi ka, aga, aga ollakse aktiivne ja tehakse möllu. Missugune tudeng oli Villem Reiman? Arvan, noid aegu ja tänaseid ei saa võrrelda, et selline möllu tegemine ei olnud ikkagi põhieesmärk, mida tegema mindi, et, et mingi mindi kasinate võimalustega ikkagi haridust püüdlema ja kui vaadata seda ajavahemiku, millal see haridus omandati, suhteliselt lühikese ajaga ikka omandati, omandati väga hea haridus ja juba haridus, millega Tartusse tuldi, oli, oli palju. Laiapõhjalisem kui täna tänapäeva kõrgkoolid suudavad anda, et vaadates Kriimani neid teadmisi või, või neid Trickleid, mis aineid ta kõiki, mis geelide valdasid. Et selliseid inimesi ei kohtagi harva, aga tol ajal ikkagi haritud inimeste valdav enamus oli, oli selliste teadmistega. Et Reiman ikka eelkõige ta õppis ülikoolis ja teisalt tegeles tegeles Eesti asja ajamisega, seda siis Eesti üliõpilaste seltsi seinte vahel ja sinna olid koondunud kõik needsamad mehed, keda me praegu Eesti kultuuriloos nimetada saame, et nad noh, kui tänapäeval tõesti ka selles orantlikus või ütleme, selles üliõpilasorganiseerunud üliõpilaste maailma vaadata, et ta ikkagi on suuresti selline seltsi või klubiline tegevus, aga tol ajal ikkagi püüti igal võimalusel Eesti asja ajada, et vaadates selle aja Eesti üliõpilaste seltsi kaudu loodud seltsid, organisatsioone, mis tänagi tegutsevad, siis siis võime ette kujutada, missugust sisulist tööd mehed tegid omavahel kohtudes muidugi ei joonud ka raadioid, televiisoreid ja muid selliseid vahendeid, mille peale oma aega või energiat pühendada ju kõik asjad aetigi jutuajamise ja, ja arutlusi vaidluse teel ära ja, ja tehti selgeks ja liiguti edasi, ehitati, ehitati südameid, mida meie praegu naudime või, või isegi võib öelda. Minna laseme. Villem Reiman tegeles tudengipõlves juba poliitikaga, võib niimoodi öelda, et see suhtumine ühiskonda ja eestimeelsuses ja eestikeelsuses eesti keelde. Et see on tegelikult ka poliitika tegemine. Nojah, tema oli võib-olla ka üks neist, kes seda otseselt välja öelnud, aga tema nägi ikkagi Eesti iseseisvust või Eesti riiklust ette, mida Juhan Liiv luulevormis ka kuulutab. Noh, Liivi puhul on see ikkagi selline luuletaja ütlemine või, või tundmine, aga Reiman Reiman tegutses selle nimel, et see rahvas saaks iseotsustamise õiguse. Aga tema põhiline mure, see oli ikkagi rahva sellise vaimse edendamisega tegelemine ja et üldse tänapäeval midagi teatakse, siis eelkõige karskustegelasena, et see oli ka tol ajal üks suur mure, et selline rahvaeetiline ja vaimne pale eakas üsna alla käima just selle, selle alkoholi tarbimise tõttu, mis ka täna. On üsna aktuaalne, aga täna ma ei näe küll ühtegi inimest, kes kõige sellise pea tulle paneb ja siis täie julgusega välja hüüab, et see tuleb üldse välja juurida või lõpetada, et noh, ajad olid teistsugused. Mida see karskusliikumine tol ajal üldse tähendab? Propageeriti ikka sellist karskus, seal olid jagunenud täiskarsklased, mõõdukad ja niiviisi, et sellised noh, seda peab natukene täpsustama neid, et kuidas nad olid, aga, aga põhimõtteliselt seal tegeldi ikkagi ikkagi selliste vaimsete ja kultuuriliste ettevõtmistes olid ikkagi siin Maal toimiv klubiline asutus kus siis saadi võimalus koos käia, sest tsaaririigi valitsused ei andnud, et eriti neid võimalusi selliseid seltsingud luua. Karskus oli selline väga hea ettekääne, ettekääne ja võimalus, tähendab see oli nagu see nõelas, ilmus siis kaamel läbi, jalutas, et see andis võimaluse luua need väikesed seltsingud kohtadesse. Ja need tekkisid üle kogu maa. Aga noh, Reiman, loomulikult oli ikkagi selle ka sisuline eest võitleja, tema propageeris täiesti karskus täiskarsklaseks olemist. Kui aga lugeda tema neid varasemaid kirjutisi või ütlemisi, siis me leiame sealt ka ka mõningaid teistsuguseid, teistsuguseid ettepanekuid, mis puudutavad hüljeste seltsiaegseid koosviibimisi, et seal ikkagi ikkagi ta isegi ühes kohas toob ette, et seal mõni kasti õlle toomine koosolekule avab nagu keelepaelad ja nii edasi. On öeldud ka, et tema, tema, see karskusfanatism süvenes aastatega, et, et eks ta uus inimene iga iga kümnendiga ta pisut muutub ja kaugeneb sellistest noorepõlve uljustest. Ja eks igalühel tekib mingi oma oma rida, mida ta siis hakkab eriti ajama. Reimanil oli üks asi, hõljus karskuse. Te nimetasite, et ta tegutses iseseisvuse nimel. Kogu see Reimani tegevus on väga laia ampluaaga, üks suuremaid asju, mis ta ette võttis, oli, oli tegelikult see ta kinkis eestlastele sellise isekirjutatud ajaloo, kuna senini ajaloo käsitlus vaatles Eestimaa toimunut läbi baltisakslaste silmade või siis Venemaa poole pealt või Rootsi poole pealt vaadatuna või Reiman oli esimene, kes siis kirjutas nii nagu üks eestlane tunneb, et tema ajalugu on olnud, aga see Reimani aegne eestlaste ajalugu, nii nagu see põlvkond seda nägi, erineb ka väga palju sellest, mida viimane põlvkond eestlaste ütleme, muinasajast teab või, või ette kujutab, et meie arvamusi on mõjutanud väga suuresti ka viimased 50 aastat okupatsiooni ja täieliku ateismipropagandat. Ta ühendas sel Hurda ja Jakobsoni mõtted ja oli keskmeks või selliseks verstapostiks neile, kes tulid pärast Treimani seal Tõnisson, Tõnisson, tema kaasaegne, aga ikkagi siis Peeter põld, kes samasuguste mõtetega ringi liikus, aga ta oli ikkagi juba kontsentratsioon sellest Reimani mõtetest ja tegemistest, et Reima on noh, ütleme see viimane 1917, kui tema loomevõime oli praktiliselt raugenud. Juba ta ütles ühe sellise lauset. Et noh, see on selline umbmäärane tsitaati aeg kui olusid ilmas, kus need vekslid, mis välja on käidud ainult verega, saab välja lunastada ja minu tundmus järgi on see aeg nüüd kätte jõudnud, see oli 1917. Ja kui me täna vaatame või oleme Eesti vabariigi 90. aastapäeva tähistamise künnisel, siis just vahetult enne neid sündmusi, mis 1900 seitsmeteistkümnenda aasta teisel poolel juhtuma hakkasid on need laused öeldud. Kuidas Villem Reiman suhtus nendesse suurtesse ajaloosündmustesse, mis Eesti ümber ja, ja Eestis ka toimusid revolutsioonidesse 1905. aasta revolutsioon. Viienda aasta revolutsioon puudutas Reimanni väga otseselt, aga tema nendes oludes käitus mooniate püüdis kaitsta neid inimesi, kes kes jäid nende karistusoperatsioonide jalgu just seal Kolga-Jaani ümbruses, et ta on, aga noh, tuntud Kolga-Jaani inimesed päästnud Põltsamaa lossis lossihoovis mahalaskmisest et ta rakendas kõik oma positsioonid ja võimed ja, ja suhtlusoskuse selleks, et neid reaalseid tagajärgi selle oma inimeste seast eemale hoida. Revolutsiooni, ta ütleme ise ei jutlustanud, ta ei kutsunud üles inimesi aktiivselt, relv käes, võimude vastu võitlema. Ei, sellist üleskutset tema ei ole teinud, et tema ikkagi oli, oli vaimuinimene, kes kasutas vaimurelvi ja ja tema vastavalt olukordadele siis ikkagi püüdis alati silmas pidada seda, et see rahvas jääks jalule ja, ja edeneks. Ja, ja noh, kui vaadata tema just neid õpitulemusi, siis ajalooained on tal olnud olnud ikkagi väga kõrgelt õpetajate poolt hinnatud ja eks ta eks ta seda ümbritseva maailma ajalugu tundis üsna hästi, noh see on vene riigi ajalugu, milles ta tegelikult ju elas ja üles kasvas. Kindlasti ta oli väga kursis ka nende esimese ilmasõjaaegsete sündmustega. Me jäime mitmest Treimani ettevõtmisest ilma tänu sellele või selle tõttu, et ta oli haige, viimased ütleme 10 eluaastat. Ja, ja suur osa tema ajast ja energiast kulus kulus enese ihuliste probleemidega tegelemise peale, et me et need viimased 10 eluaastat ei ole, ei ole olnud ta ütleme, loomevõimeline või tegutsemisvõimeline, sellised üksikud puhangud on, kus ta on siis tulnud rahva sekka ja ja pidanud sütitavaid kõnesid. Tema üks võimekusi oli just see, et ta suutis oma sõnaga panna inimesi järgima ja kuulama ja ja suutis sellega veenda neid, et mitte üksikuid veel suured suured hulgad panid tema sõnu tähele. Aga seda ei saa öelda jällegi näiteks Kolga-Jaani kohtad seal Kolga-Jaanis õpetajana ta küll on jäänud inimestele meelde, aga just selle oma nii-öelda kiusliku karskustegevusega tekitas ta ka väga palju pahameelt kohalike inimeste seas ja Reimani matusetalituste kohta on veel oma raamatus kirjutanud, et et sinna tuli Kolga-Jaani kokku kogu toonane vaimne eliit. Ehk siis tohutud rahvahordid olid seal Kolga-Jaani äikese surnuaia ümber ja sees, et kohalikud suures osas vaatasid imestunult kõrvalt pealt, et mis siin toimub, et miks meie õpetaja mattusid nii suured suured rahvahulgad on kokku toonud, et ta oli jah, kuulus-kuulus küll kõikides teistes paikades või kuulsam kõikides teistes paikades, Kolga-Jaani on ta enda jaoks kohe hiljem siis avastanud või selle hea, mis ta seal teinud. Eks ta üks selline superaktiivne inimene oli, et asutas seal mitmesuguseid organisatsioone ja seltsingud ja põllumajandusse ettevõtteid ja ja eks need kõigil ei läinud nii hästi ja mõni läks pankrotti ja teine jälle edenes, aga see kokkuvõttes just küllus seda seemet, et inimesed tegutseksid nad. Et nad ei passiks niisama, et nad ühistegevusega looks ja arendaks meie edenemist. Kolga-Jaani jäi ju rahva majak, Kolga-Jaanis on ja Treimani rahvamajas ongi algselt tema asutatud karskusseltsi tee maja eesmärk, ruumid, kus siis tegeleti? Näitemänguga, ta asutas laulukoori sinna, lõi koguduse juurde raamatukogu võime ette kujutada, mis, mis kõik seal korda saadet ja see oli siis vastukaaluks sellele kõrtsile muraka kõrtsile, mis seal ennem jälle rahvast endas koondas. Et ta suutis selle rahva noh, ega see vist väga keeruline ei olnud ka tol ajal, et, et praegust on, on üsna raske tuua rahvas näiteks koorilaulu juurdegi, et mees hääli jääbki otsima, et seal on riiki, see ei ole ainult väikeste kohtade probleem, see on suurtes linnades, on ka, et kus sa saad neid inimesi, kes vabatahtlikult oma vabast ajast löövad seltsi tegevuses kaasa, tookord see oli natuke lihtsam, tõenäoliselt lihtsalt oli vaja seda eestvõtjad. Ja see rahvamaja siis hiljem pärast Reimanni surma esiti ehitati suuremaksime ehitajat täismahus mahus näitelava ja 37. aastal ta sai selle kuju, mis tal praegu on, ja nüüd viimase paari aasta jooksul on see rahvamaja renoveeritud ja ma soovitan tulla vaatama, et sellist rahvamajade naljalt mujal Eestis ei leia. Ta on igati kaasaegne ja õdus ja hubane. Villem Reiman neile meeldiks. Arvan ta, teema oleks väga õnnelik, aga, aga ta oleks võib-olla kurb selle üle, et, et see et see tegevusel nii aktiivne ei ole, kui ta võiks olla. Villem Reimann oma eestimeelsusega ja, ja ka näiteks revolutsiooni ohvrite aitamisega. Missugused olid tema suhted võimudega? Oli oli ilmalik võime, oli kiriklik võim, et et eks Reimanil oli nende kõikidega omad omad suhted, noku kiriku võimu vaadata, siis selles osas oli tal väga suuri probleeme. Et õigeusk tungist väga tugevasti peale, siis siis juba seal nende abielude sõlmimise poole pealt, et näiteks õigeusklik ei võinud, võis luterlastega abielluda, aga lapsed pidid siis olema juba õigeusu kirikukorra järgi ristitud ja nii edasi, et tal oli seal suuri tülis ja, ja tal oli, oli lahkumiskeeldi koduarest nende just nimelt selliste asjade pealt või tõttu. Pluss oli siis igal kirikul troonia, Kolga-Jaani kiriku patroon oli võisiku mõisahärra Fonzurmöölen, võisiku on nüüd see koht, kus, milles kirjutab Jaan Kross oma raamatus keisri hull kusse, fon Pokk pärit on. Et see on ka üks huvitav koht, mida tasuks vaadata, aga tollal seal oli seal siis fondsurrüülen ja tema oli kiriku Kolga-Jaani kiriku patroon ehk siis eesseisja, kes pidi noh, kelle sõna maksis ja tema Reimanil läbisaamine ei olnud mitte kõige parem. Müülen isegi ei soovinud Reimanni sinna tulekut, aga kuidagi surusse koguduse rahvas selle mõtte läbi, sest ta ei tahtnud sinna eesti soost pastorit. Aga teise mõisa omanikuga, kelleks siis oli Siivers Soosaare mõisast, kes on siis ütleme, eesti soo kuivendamist ja ka tõuhobuse kasvatamise selline ikkagi nimi, kes on sellega alustanud tegevust. Et temaga olid suured sõprussuhted ja just nimelt selles osas, et Siivers oli ka edumeelne, kes püüdis midagi, mida teha just need sood seal ära kuivendade Reiman õppis temalt väga palju, ta oli ühest küljest ka põllumees, tal Reimanil oli ju suur kirikumõis hallata, mis oli tõesti noh, suur, tõesti suur, mis toitis ära nii tema kui tema pere ka ja ka paljud-paljud, teised kirikumõisatöölised. Et tal oli vaja kaasaneimaid arendada, sellel sellel rindel ka veel tegutseda. Villem Reimanni tegevusest kirikuõpetaja ära veel tema kui rahvakirikueestvedaja, mis rahvakirik tähendab? No on küll, tänapäeval on seda õige seletada, et, et eestlase arusaam on ristiusust selline, et, et tulid ühed ristirüütlid ja, ja mõõgad, tule ta siis sundisid selle rahva ristiusku vastu võtma. Ja nüüd siis mega annamegi seda taaka, et selline ahelalist lihtne mõtlemine. Et tegelikkuses on see asi palju, palju teistsugusem, et ristiusk ikkagi oli teataval määral siinkohal mitu sajandit ennem kui vaatame Venemaa risti usustamis skandinaavia risti juustustamist. Et need on toimunud ikka sadu varem. Et siis aastal 1200 ümmarguselt et siis siis toodi meile äkitselt see korraga valati ristiehitisi pähe, et need ristiusu mõjutused olid, olid siin ennem olemas ja nad on läbi nende sajandite ka erinevad viisidel ja rinnete konfessiooni pidi tulnud siiani katoliku kirik on siin oma oma aja olnud ja on. Luterlik kirik ja õigeusu kirik ja pärast siis umbes 100 aasta eest ja natuke rohkem on hakanud ka teistsugused konfessioonid siia omale kogudusi, looma nagu baptistid ja nii edasi, et see rahvas on ikkagi olnud väga kirikukeskne. Ja kui luteri kirikut vaadata, siis sel ajal luteri kirik allus või siin, Eestimaal, mida me eestimaks praegu Eestiks nimetame, ta oli jagatud mitmesse eriost, et noh, laiemas laastus oli siis Liivimaa ja, ja siis Eesti kubermang. Et Reimani suur nägemus oli selline, et see rahvas, kes räägib eesti keelt nad koonduks ühte kirikusse, et nad ei oleks laiali siis kahe konsistooriumi vahel kolme konsistooriumi Peterburis oli veel eestlaste asurkond, läks ka Eesti praegust Eesti aladest ikkagi Peterburi poole välja ja mõeldes selle Peterburi eestlaskonna peale, siis see oli ikka tuhandetesse küündiv Reimanni prooviaasta toimus ja samuti hurda juures Peterburis. Tahtis seda, et see eesti keelt rääkiv luterlaskond oleks siis ühe kiriku all. Kuidas selle kohta annab siis mitmesuguseid juhtnööre, teeb ta juba aastal 1000 905 ühes pikemas kirjutises seal on siis ta lahkab seal neid probleeme väärnähtusi ja nii kirikus kui ilmalikus elus ja siis lõpus uus alus on ta selle pealkirjastanud lõigu sellest kirjutisest, sellest ta siis toob esile need põhiteesid, millele võiks selle vaba rahvakiriku rajada, nafta ütleb ta, peab olema kristlik, toetuma evangeeliumit teile siis veel kõik seal muud sinna juurde, mis puudutab siis eesti rahvast. Ja põhimõtteliselt need Reiman ideesid võeti 1917 kui vaba rahvakirik looli, noh, ta ei nimeta teda enam vaba rahvakirikuks, vaid Eesti evangeelses luterlikus kirikuks. Mis siis loodi ka 90 aastat tagasi, 1917 maikuu lõpul Tartu linnas kuulsis kogunes kogu eesti soost pastor kond ja seal oli üle 300 inimese, seal ei olnud ainult õpetajad, vaid oli ka koguduste ilmik liikmeid, ehk siis saadikuid, kes saadeti sellele kirikukonverentsile, kus pandi alused, et me moodustame vaba rahvakiriku, mis on eestlaste enda oma lühidalt kokku võttes, et see loodi siis pool aastat enne Eesti vabariiki või kui nüüd tänav juba räägitakse, et kuna see Eesti vabariik täpselt loodi 24, veebruar on siis vabariik, aga aga riik kui niisugune ikkagi moodustati, siis novembris juba, aga kiriku niisugune veel pool aastat varem. Et need olid sellised etapid, et et kiriklik koondumine andis väga suure julguse ja tõukejõu edasisteks sammudeks. Samamoodi nagu ohvitserid, väga palju eestlasi oli tsaariarmee ohvitser, kes siis moodustasid seid, rahvuslikud, sõjaüksused siin ja, ja see oli teine suur jõud ja neid jõud oli veel palju, õigeusu kirik samuti koondus rahvuslikul pinnal ja nii edasi. Andis sellele riigile tegelikult selle kande põhja, mitte ei tulnud see grupp inimesi kokku maapäevakoguna ja ei nei teinud oma otsuseid, vaid neil oli suur mandaat altpoolt. Need olidki just selles seltsingud kiriklikud, kogudused, muud organisatsioonid. Nad esindasid kedagi. Meil oli selja taga suur grupp inimesi, kes sinna olid saadikuteks valitud ja. Villem Reiman oli vapper pealehakkamist täis suhtlemisaldis. Inimene, mis mul on jäänud mulje, minule tundub ta väga sümpaatne asine, püüan teda ikka oma eeskujuna hoida, aga noh, eks ta inimesena võib-olla ta ei olnud näiteks tema kohta on öeldud, et ei kannatanud absoluutselt kriitikat, et siis ta kohe ägestus. Ta tahtis ise teada, kuidas asjad on, et et eks ta, ma usun, et ta väga paljudele jaoks oli tüüp, aga need inimesed, keda me ikkagi selliseks eeskujudeks peame minule isiklikult sümpaatsed tunduvad, no need on Reimanit väga suureks juhiks eeskujuks pidanud, niisugune väike ega agress võmmide agressiivne, energiline, süttis ruttu see idee, mis ta pähe võti selle ta läbi viis haukuma näiteks seda Kolga-Jaani pisikest kohtagi vaatama, et siis see mis, mis ta täna missugune välja näeb, ainult sellepärast Treiman, ta tahtis selliseks muutuda, asutus tegelikult alevi sinna, kus olid ennem põllud ja tühi väli 1912 sündis alles ka mitte eriti ammu. Et täna on seal kirik keset küla, mitte nagu paljudes kohtades, kaasa arvatud Halliste, mida veetakse ju ka teatavaks Halliste kirik, vabaduse sümbolatsiooniline esimene suur aktsioon, kui rahvas annetas ja lootu inteti kirik püsti, tegelikult Halliste kirik seisab. Tühja koha peal seal ümber ei ole küll kool on ja mõned majad, aga ta ei ole. Alev on natuke kaugemal asunud. Aga Reiman nägi jah, et inimesed peavad koos olema, siis nad saavad koos tegutseda. Kas, kas rahvas seda täna mäletab, see on iseküsimus, aga, aga tänu sellele, et Reiman seisu, kuna oli tal oli visioon, juhtus selline asi samamoodi selle kirikuga, 1903 tegite seal suure kirikuuuenduse muutis täielikult kiriku sisemuse ära ka väljanägemise vahetusel kattuv selle asja allapoole, aknad raius suuremaks, ravimite ise organiseeris ta juua altari Riiast haruldaseks maalingu, mida üldse mujal Eestis praegu näha ei ole? Tasub vaatama tulla kõige ilusam kirik Eestis üldse Kolga-Jaanis. Mõned vabadused olid suuremad tookord. Ja mõnel vabadused on praegu suuremaid jällegi, et et seda kõike tuleb ennast asetada sellesse olukorda ja mõelda, et mismoodi see võib kõik välja võis näha kõik see olukord ühes külas. Porine hobused, tuul, vihm, valgus pole, et see on tõesti ime, et sellesse olukorras suureti nii palju sellist kirjatööd teha. Nii palju, no asju nagu hallata või ettevõtmisi remondi tegeles asjadega üle mitte ainult üle Eesti, vaid tal oli üle üle toonase lähima kultuur maailma igasuguseid tutvusside. 2002. aastal Kolga-Jaani kiriku pastoraadi loodud Villem Reimani kolleegium ühendab tema tööde ja vaimse pärandi hoidmisest ja tutvustamisest huvitatud inimesi. Kolleegiumi suuremaks eesmärgiks on Villem Reimani enda tema kohta kirjutatud materjali koondamine ja selle väljaandmine koguteosena 2011. aastal. Villem Reimani 150. sünniaasta Ta päeval 1940.-ks aastaks oli Reimanni pärandi säilitamiseks juba suur töö ära tehtud kuid väga suur osa sellest on järgnevatel okupatsiooniaastatel hävinud. Taasärkamisajast alates on ilmunud kordustrükis August Palmi raamat. Taasavatud on Villem Reiman jaoks 1932. aastal Tartu toomemäele püstitatud ausammas kodukohta Viljandimaal. Pauna sünnitallu on pandud mälestustahvel ja taastatud on Kolga-Jaanis Villem Reimani mälestuse austamiseks püstitatud rahvamaja. Villem Reimani interneti kodulehe leiate Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Kolga-Jaani koguduse lehelt. EÜS-i algatusel koguti eelmise sajandi alguses Kolga-Jaanis rahvaviise juhatust paremate laulu teadjate juurde saadi kirikuõpetajalt Villem Reimanilt ja ansambel Triskele tähendab ühe kogutud lauludest. Üks laps on sündinud Petlemmas. Kas siin on all ja silmaga Tseemin harjub? Keevallik sööb seal oli ta talve halb ja karjus löömisega see natsi jummal all. Ning ta on ka see vast tulli. Ning kandite val val ja. Kes ei tee ta? Ei, ta sai ääres, ta on olnud ja lihane meie sarnane ta. Vaatus Trooja alla ja ja eks temasarnaseid. Ning Dainiva riigi on tal halb ja see armaaliku lahja ja au jumalale liiga all. Ja. Au null jummala jooga meis kõigis talgu taipa all. Ja käskis ruuditetu. Hätti viise sünni all. Elu ja talgu kehtetu. Et ei näegi, sest selge on Kalle Randalu ja Villem Reimanil pühendatud saates esinesid ajaloolane Ago Pajur, Kolga-Jaani kiriku õpetaja Ants Tooming ja ansambel Triskele. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Saate aadress, Eesti lugu, et ERR punkt. Sel ajal kui rahvad on Tartu toompere vara, mis tulevad, on meie väikene eesti riik. Noor äsja välja kuulutatud Eesti riik kogu eesti rahvas elasele.