Tere, head vikerraadio kuulajad. Tänases Rahva teenrite saates võtavad nädala põnevamad tähtsamad sündmused ja teemad kokku. Ajakirjanikud, Heidit, Kaio ajakirjast, pere kodu, Neeme Korv ajalehest Postimees ja mina saatejuhi rollis Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev. Täna me räägime tõenäoliselt suurema osa saatest valimistest, aga kindlasti ka Erika Salumäest, et võib-olla kui jõuame, siis peatoimetajate vahetusest ja, ja võib-olla ka riigiametnike või kõrgete riigiametnike palgatõusust. Aga kui, kui alustada valimisteemal, siis Neeme Heidit, olete oma valiku juba ära teinud. Mina ei ole, kusjuures kõige hullem on see, et, et ma isegi ei ole päris kindel, kellele mu hääle annan. Et mina pean olema, ma pole elus nii viimasele hetkele jätnud. Otsese tegemist, aga, aga need kriteeriumid, mille põhjal ma valin, et need nagu seavad oma tingimused ette, ma olen aastaid alati valinud põhimõttel ma valin naisterahvast, ma otsustan ära missugusest erakonnast ma valin ja siis valin nagu naisterahvast, et see on minu põhimõte olnud. Ja nüüd ma siis vaatasin üle, et missugused mulle võimalused oleksid naisterahvast valida. Ja, ja see ütleme, et seal on nagu siuksed noh, mõnevõrra kurvastavad kurvastavad võimalused, et et ma kirjutasin siin endale üles näiteks sotsiaaldemokraatidel on, on valim ja minu, minu Nõmme valimisringkonnas kolmas inimene naine, keda saaks valida, kes on ka siiski täiesti selline tegus inimene. Täitsa variant IRL-il on alles seitsmes, mis selle noh, nagu kumu põhimõte on anda naisele hääl, siis, siis siis selgelt on IRL annab mulle vihje, et nemad ei väärtusta naisi valimisnimekirjas. Mis me siis, mis seal siis ikka jaa, variant on siis, eks ole, reform, kellel on number kaks üks naisterahvas, esimene on Paet Nõmme piirkonnas, kes on siis nagu peibutuspardi lapseenumber, kaks täitsa okei, üks põhimõtteliselt ongi nagu üks just ja, ja siis Keskerakonnal on ka number kaks, aga, aga number kaks on Heidy Tamme, keda ma jälle väga sellise idea poliitikuna küll hindan lauljana, aga, aga hindaksin teda nagu peibutuspardiks, nii et mul on tegelikult päris raske raske otsus teha, et keda keda valida. Jah, mul on ka veel selles mõttes käik tegemata, selles mõttes, et, et mina olen viimastel aastatel, kuigi on olemas e-valimise võimalus ikkagi endiselt kasutanud seda traditsioonilise valimispäeva rituaali, sest nagu kuidagi meeldib see ja see on selles mõttes ka huvitav, et olen ka lapsele seda näidanud ja mõeldud, et äkki see on nagu kuidagi kasulik, et kui ta ta ka tulevikus siis arvuti teel seda oma häält annab, siis ta vähemalt teab, et see ei ole selline tavaline klikimine. Olen mitmele inimesele öelnud, et klikkida me saame iga päev, aga niimoodi valimisjaoskonnas käia on, on selline omamoodi selline tore sotsiaalne üritus. Aga siis jah, et pühapäeval siis homme tuleb see teekond ette võtta, ma saan aru, Heidit, sa ikkagi hoolimata sellest oma kõhklustest ikka tavaline. Ja ma olen absoluutselt kindlalt valima ja muuseas, meil on samamoodi on perekonnarituaal kõik kolm last, niimoodi nagu pardipojad. Sabas läheme valimisjaoskonda ja hääletame seal, jah. Aga ma ütleks veel nii palju, et on olemas ju ka sellist seisukohta, et ajakirjanikud valimas ei käi ja ma isegi möönan, et ma saan aru mingisuguse nurga alt. Orion Harri Tiido, kes seda vaatenurka nagu propageeris Ma ei oska nii täpselt nimesid öelda, aga päris päris mitu tuntud ajakirjanik on öelnud, et nad ei käi valimas aja jooksul. Aga mina valimas olen käinud, ma küll näiteks ei kirjuta alla mingisugustele petitsioonidega, sellistele asjadele valimas käimine on natuke teistsugune teema, aga kui sa küsisid veel, et kelle poolt näiteks ma hääletan siis minu need valikud on sõltunud väga palju sellest, et milliste valimistega on tegemist ja kas need on kohalikud valimised, riigikogu valimised, Europarlamendi valimised kohalikel valimistel, mina valin Viimsi vallas ja, ja mulle meeldib seal valida kindlasti kedagi, kes tegeleb kohaliku kohaliku elu ja kohaliku kultuuriga. Sellepärast et me võime siin rääkida ju sellest, et umbes et on, kumb siis ikka emme on, et kas on majandus- ja siis tuleb kultuur, aga mina olen seda usku, et et see elukeskkonna mõttes on, on väga tähtis see, et, et ikkagi ikkagi toimuks asju ja, ja et lastel oleks tore ja, ja, ja kui inimene ise on selline aus ja usaldusväärne, siis sisehääl sinna läheb ja selliseid inimene on mul teada, kelle poolt ma hääletan. Minul läks, mina olen hääletanud ja minul käis kaasas väga-väga kiiresti, et ma ei hääleta ka Tallinnas ja seetõttu oli lihtne, et ma jätsin erakondlikud ja valimisliidud ja sellised asjad nagu kõrvale ja hääletasin lihtsalt inimese poolt, keda ma tunnen Moody, keda usaldan ja keda ma tean, et ta seal selles omavalitsuses oma nii-öelda kohaliku elu eest hea seisab ja noh, on on heas mõttes fänn selle piirkonna arendamisele selles mõttes lihtne, igaks juhuks ma olin juba selle otsuse nagu ära teinud, et keda ma siis seekord valin, ütlesime igaks juhuks vaatasin, et et selle nimekirja programmi, et kas seal on midagi, mis mulle on nagu väga vastuvõetamatu, et, et siis siis ma muudan oma oma eelistust, aga, aga ei olnud. Et ega need programmid on ka üpris sarnased ka sellistes väiksemates kohtades, et et ei ole väga palju selliseid suuri erinevusi. Williams on ju teada, mis selles ühes väikses kohas on vaja teha. No ja tegelikult on samamoodi nõmmel ju teada, mis selle, mis on vaja teha, on, et, et kes vähegi nagu nõmmel elab, oskab selle välja mõelda, aga samas ma pean möönma, et et mitte kõik erakonnad ei ole väga viitsinud sellega seda pingutada, et just nagu suunata seda sõnumit konkreetsele linna osaled. Et mitmed neist on jäänud üsnagi üsnagi üldiseks. Et jah. Jah, aga lähme edasi eelhääletuse peale, et meil on nii-öelda teada, kui palju käis eelhääletuste eelhääletusel, valijaid oli ligi neljandik natuke üle 24 protsendi ja, ja see tulemus on, on mõneti parem kui, kui, siis 2009. aastal, siis oli eelhääletusel osalejaid 21,6 protsenti. Ja e-hääli andis ka rohkem inimesi, et 133800 sel aastal ja, ja siis neljasadat tagasi 104413, et kas, kas võib kuidagi öelda, et kas kellelgi on see mõnele jõule kasulikum, et, et inimesed osalevad aktiivsemalt e-hääletusel või siis e-hääletusel või pole siin suurt suurt vahet? Tegelikult ma, mina usun, et muuseas on kellelegi kasulik, et seda on hakatud järjest rohkem rääkima, et, et ei ole, et kõik need kõik saavad nagu võrdselt oma oma boonus, aga, või omad omad hääled kätte sealt e-hääletusel. Aga üsna hiljuti tuli üks uuring, rahvusvaheline uuring, mis, mille sisu oli see, et eestlased on uskumatult arvuti kirjaoskamatud ehk siis harjumuspärane kuvand, et, et me oleme kõik tohutud arvutiinimesed on pigem lihtsalt siiski kuvand ja arvutikirjaoskus ei ole, ei ole nii elementaarne, kui me, kui me seda ise arvaksime. Ja, ja kui ma, kui ma ei eksi, siis oli see eestlaste on need arvutikirjaoskus oli Euroopa keskmisest allpool. Nii et siis ma, ma julgeks arvata, et need erakonnad, keda valivad rohkem vanemad inimesed, siiski siiski kaotavad. Mina arvan seda, et kui nende valimiste kontekstis on päris palju räägitud sellest, et et edukas on see, kes suudab oma valijagrupi tuua valima, eriti näiteks siin Tallinna kontekstis on sellest räägitud ja see valijate mobiliseerimine suhtes muidugi ma arvan seda, et see, see E-hääletamine kindlasti nii-öelda ka teatud teatud nimekirju soosivad, et, et justkui ikkagi keegi teda lakkamatult mingisugused üsna suured Facebooki näiteks kogukonnad või muus sotsiaalmeedias ütlevad, et minge kindlasti valima ja tehke oma hääletusele, ma isegi vahepeal mõtlesin, et huvitav, kas see ühel hetkel me jõuame ka sellisesse seisu, et et inimene mõtleb, et ah, see pagana e-hääletamise aeg sai läbi, et nüüd mul jäigi valimata, tegelikult valimispäev on alles ees. Et nii, et selles mõttes ma arvan, et, et Meil see üldine arvutioskused, seda ongi selles mõttes keeruline hinnata, et ma arvan, et seal on, vahel on ikkagi täielik kapitaalkuristik inimestele. Et on selliseid, kes on juba täiesti selles maailmas elavad ja toimivad inimesed ja ja kellele võib tõesti tunduda kummaline, et üldse veel kuskil mingi valimispäev on. Ja siis on, on, on teised kes siis täpselt vastupidi. Et kas üldse ikkagi sellega väga-väga palju kokku ei puutu. Meie jaoks sama selle e-hääletamise kasuks, öeldes et loomulikult on see tulevik, et, et siin ei, siin on see tulevik, see on olevik ja siin enam kella tagasi pöörata ei saa, et siin ei ole mõtet arutleda selle üle, kas see e-hääletus on mõttekas või ei ole või et see on olevik ja, ja nii ta jääb. Jah, ma ei saa aruannet, kuna Keskerakond ja Edgar saavad nad nii tugevalt vastandanud ennast sellele hääletusele maalinud sellest e-hääletamise võimalusest sellised tondi. Et, et siis noh, siit võib järeldada, et kui ütleme, see e-hääletajate osakaal on, on suur, et siis see võib-olla on keskerakonnale kahjulikum, aga samas teisalt alati on ka hääletamise puhul räägitud kui seal, kus praegu on käes, et ilm mängib olulist rolli, needsamad kampaaniad, mis veel viimastel päevadel tehakse, et, et kui palju inimesi välja saab, et et seetõttu tõenäoliselt on raske ennustada täpselt, et mis, mis see mõju võiks, võiks olla. No eks see ole ka kindlasti teatav selline mobiliseerimise võtte, et, et enda valijaskonda, et kindlasti nad ikkagi välja tuleksid, kuna keegi siin kasutab mingisugust sellist ütleme kahtlast meetodit, nende arvates Aga praegu on noh, on öeldud siin viimaste arvamusküsitluste kohaselt, mida err tellise, mida, mis nädalapäeval avaldati, et et vähemalt Tallinna kohta, et, et 10 protsenti on, on siis selliseid, kellel oma eelistust veel ei ole ja, ja nemad on siis need, kes võivad otsustada ära, need Mina kuulun nende hulka Ütlesin sulle otsa praegu selle pilguga. Nemad määravad ära selle jõuvahekorra, eks, et, et nendest sõltub seal õpet. Tulemus olete pärisele. No hea, et ilmselt ilmselt ta nii on, kuigi ma arvan, et minusuguseid kui on neid veel, siis nad tegelikult umbkaudu ju teavad, missuguses suunas valida, et et see võib olla võib-olla need nii, et nad tõesti on 10 protsenti, kes pole otsustanud, aga tegelikult nad, nad teavad umbkaudu siiski, mis suunas, mis suunas joosta, et kelle vahel valida, et et ma arvan, et nende kümneprotsendise siiski on ka neid, kes välistavad enda jaoks mõned erakonnad, et et ma nüüd ei tea, kas näiteks ma ei ole kindel, et venekeelse kui selle 10 protsendi sees on näiteks mõni venekeelne inimene kas ta annaks, ma ei tea, reformi eest hääle, ma ei, ma ei oska seda nüüd nagu ka väga kindlalt öelda, kas tähendaks IRL-i eest, samas IRL on teinud uskumatu panuse läbi Garri Kasparoviga venekeelse elanikkonna püüdmiseks. No tõesti, tegelikult siin on, on üht-teist, mida kaaluda. Ma arvan, et see atmosfäär on igal juhul igal juhul parem kui see, et mis siin vahepeal kippus olema, et, et kõik on juba ära otsustatud, et mina kui ka suur jalgpallisõber ütleme ikkagi nii, et tulemus fikseeritakse siis, kui kõlab lõpuvile, see tähendab seda, et mängima peab alati lõpuni ja ilmselgelt et ilmselgelt ka praegu siiski ka jälle oma valijagruppide mobiliseerimiseks püütakse edastada seda sõnumit, et et me teeme ikkagi selle mängu kõik lõpuni kaasa ja võtame kõik maksimumi sellest. On jumal tänatud, tõesti, suvel hakkas korra tunduma, et siin korduvad presidendivalimised, mis olid paar aastat tagasi, kus kandidaat oli ette teada, kõik olid üksmeelel, et okei, jätkab Ilves ja, ja nii see läheb. Et selles mõttes tõesti on hea, et on mingid mängu ilu sisse tulnud ja samas isegi üllataval kombel võib see mõjutada lõpptulemust. Põnev jah, põnevus on tekkinud, noh vähemalt ütleme seal Tallinna kontekstis, Tallinn ongi olnud nii domineeriv sellesse kampaaniasse sellisesse laiemasse ka laiemas meediaruumis. Seda on isegi minu meelest Tsahkna öelnud Tartu puhul, et, et selle Tallinna IRL-i kampaania agressiivsus mõjutab IRL-i Tartus. Kõik küsitletud välja, et IRL on ju tõusnud ka, kui küsida, et kui praegu riigikogu valimised, et keda te siis kvaliteet kindlasti sellel kampaanial on oma mõju ja ja tegelikult, et noh, see, see ponnistus mulle tundub, mis praegu parteid siin nendel viimastel tundidel teevad, et lugesin kuskilt, et käiakse ööklubides siis täna täna öösse vastu vastu tänastaks, tehti ring peale Tallinna ööklubides tuletõrje depoodes kiirabibrigaadides, et see on selline ikkagi väga karm karm tõe tõesti et iga iga hääle pärast nagu võideldakse teineteisega, et, et see on nagu nagu põnev. Kui me lähme natuke siit edasi, me vaataksime neid, neid erakondi, et me saame selle ütleme selle tulemuse teada, kes, kes kauem viitsib üleval olla pühapäeva õhtul, kes läheb varem magama esmaspäeva hommikul, aga aga, aga kui teha selline, ütleme, vahekokkuvõtte enne viimast ringi. Et enne enne finišit, et et siis siis kuidas teile tundub, et et näiteks hakkame Tallinnas favoriidid pihta, et Keskerakond, et, et mis, mis on Keskerakond teinud selle kampaania puhul hästi, mis halvasti? No mina ütleks, et ma olen seda ka varem teleekraanil öelnud, et Keskerakond on väga hea kampaania teinud tegelikult et nende selline meediaplaneering ja mõtestamine on olnud väga hea. Kusjuures muidugi nende tugevus on see, et, et, et nad ka on praegu nii-öelda valitsev erakond, nendel on tänu sellele olnud lisavahendeid, mida nad on üsna häbitult kasvatanud, ma ütleksin. Ja tõesti nad on, nad ei ole jätnud neid neid võimalusi kasutamata samasse nende pulga. Noh, nad on märgata seda, et nad teavad kohalikke valupunkt võib-olla paremini kui teised. Ja, ja see tegelikult on nendele tugevaks, tugevaks plussiks. Et ma mulle tundub, et teised oleksid. Kui see praegu on läinud väga tugevalt vastandumise peale see kogu see valimisvõitlus siis selle peale, et kas, kas Keskerakond või teised ja siis siis minu meelest need teised oleksid pidanud rohkem mõtestama ka just nimelt neid kohalikke valupunkte, mis on Keskerakonna tugevust, nemad teavad, nemad teevad iga ristmiku olukorda tänu linnavalitsuse ressurssidele nemad teevad iga rattad, ei vajadus, nad nad, nemad teavad seda, mida nad saavad ka siis vastavalt välja tuua. Jah, et siin on nüüd erinevaid selliseid lähenemisi, et kui mingisugused siin osad ka meie kolleegidest ütlevad, et tegelikult tahaks nendesse valimisprogrammidesse ja lubadustes ja ja kõiges näha selliseid arvutusi ja täpsed täpsuste, kõike seda siis kindlasti, selles osas on loomulikult valitsejatel eelis ja, ja keskerakonnal on see eelis Tallinnas ja paljudel teistel on, on, on see eelis teistes kohtades. Kui ma meenutan siin näiteks Pärnu debatti siis rahvusringhäälingus siis seal ju ka tegelikult Toomas Kivimägi näitas, et Tal on nagu kasvõi see, et tal on mingeid mingeid fakte asju välja tuua. Aga kui nüüd ütleme minna nüüd selle peale, et et ma tooksin ühe üldisema järelduse, et meie elu tegelikult ümberringi kogu aeg lihtsustub ja me põhimõtteliselt varsti minu arust jõuame tagasi üldse piltkirja, et, et meie pikki tekste ei loe. Et kui te kujutate ette näidata, et nagu need valimislubadused ja programmid oleksid mingisugustes Exceli tabelarvutustabelites, et kes neid suudaks nagu, kas vadi viitsiks neid nagu üldse üldse üldse läbi töötada. Et mõnes mõttes on see nagu kurb ja mõnes mõttes mõnes mõttes selline paratamatu tendents minu arvates. Ja aga jah, selles mõttes ma olen nõus jah, et, et Keskerakond seda oma sõnumit on saanud tänu tänu infole noh päris s. No isegi nii häbikatega otsides nendele Tallinna programmi Saima Keskerakonna koduleheküljel Tallinna linnakantselei välja töötatud materjali Tallinna arengukava kohta. Aga aga muidugi, iseenesest on muidugi neid detaile, mille kallal kui ikkagi norima hakata, siis, siis neid on nagu päris palju ja ja minu meelest ei ole need vastaskandidaadid neid tegelikult, et ka sellel sel moel üles leidnud, kuna see küsimuse teravik on läinud nagu hoopis teistsuguseks. No kas või näiteks seesama, kas või näiteks seesama, ma toon lihtsalt näite, see apteegisoodustuse küsimus mida, millest linn ja millest siis ka Keskerakonna juhid räägivad ka, et umbes 10 protsenti soodustus pensionäridele. Aga kui me hakkame ikkagi nagu detailidesse minema, siis me näeme seda, et see on kõigepealt ühes ketis ja nii edasi ja nii edasi, siis on seal veel mingid eritingimused ja lõpuks on see, et, et või võib-olla päris paljud nagu sellest sihtgrupis, seda ei saagi, aga nad kommunikeerib. Ja, või no näiteks tuues kooli koolitoidu toetus, mida nad lubavad kahekordistada, samas me teame, et isegi need rahad, mis praegu on liikvel, ei jõua koolideni koolide, nii et mida siin lubada nagu kahe kordistamisest. Mulle mulle ühel hetkel selle kampaania ajal tundus, et, et et Keskerakond ja Edgar Savisaar on nagu Tallinnas hakanud kartma krossi wet natuke ja seetõttu laine mulje jäänud, tegid pompöösset avamised, kogu see, see show, mis on nagu toimunud paljuski linna rahadega. Aga, aga nüüd ma olen nagu seda seisukohta muutma hakkan nende seda kampaania lõppu, siis nendel on see sõnad töötab ja, ja, ja tundub, et lihtsalt Keskerakonnal oligi vaja kogu aeg olla pildil ja näidata, et see sõna käib nende kohta, et nad töötavad ja nüüd nad nopivad neid vilju näitavad, mida nad on ära teinud. Aga sellisel kurioossel kombel võib-olla isegi Keskerakond ootamatult hakkas tegelikult toetama ka IRLi ja krossi kampaaniat, et kui Kross tuli välja korruptsiooniga ja, ja kui siis Savisaar nende pidudega, mida ta lasi linna kassast kinni maksta, et siis ta ise aitas sellega kaasa sellele krossi kampaania. No see on ju idamaade võitluskunstidest tuntud võte, kus mina olen väga hästi kursis, ei ole ainult teoreetiliselt, aga kus ründaja jõudu siis kasutatakse ära ja seda on, seda on täitsa selgelt näha siin siin, seda sellest. Aga, aga see on nüüd omamoodi küsimus muidugi. Et kui me räägime siin kasvõi nendest samadest vahendite või siis raha nagu segamini minemisest, et et kas sellest nüüd tuleviku kontekstis võiks saada nagu mingisugune päris uus normaalsus, siis ma loodan, et see ikka päris nii ikka ei lähe, et et selles mõttes, et seal on ikka selgelt minu meelest nagu taunimisväärt momente. Aga IRLi juures, et minu jaoks on, on irle kross on, on selles mõttes olnud üllatad, kui nad tulid selle valikuga välja siin siin Tallinnas ja tegid selle vangerdused, tõid krossi, Pärnust Tallinna, siis ma olin seda meelt, et et nad põruvad nendel nendel valimistel, aga tundub, et läheb vastupidi, et ka ERR-i tellitud uut küsitlus viimane näitas, et ikkagi väga järsult on, on tõusnud Krossi populaarsusega, IRLi populaarsus. Aga mina viiks teid hea meelega, ajas tagasi natukene riigikogu valimiste aega 2011. Eerik-Niiles Kross kandideeris roheliste nimekirjas vaba mehena ja sai ei vähem ega rohkem kui 3579 häält. Et näha ja tulemus väga hea tulemus. Gross osales toona ka väga aktiivselt debattides ja, ja mängis ennast tegelikult üsna tugevasti pildile ja nüüd selle võimaluse nii-öelda ära ärakasutamine. IRL-i poolt oli muidugi väga hea käik, aga mina mõtlen juba jätkuvalt edasi, et nii või naa. Ja ma, ma, kui need uuringutulemused ikkagi ma usun, et need on üsna adekvaatsed siis pärast valimistulemuste selgumist kui me näeme ikkagi seda, et Kross on suutnud IRLi positsioone nagu siin te vist tõite ka välja, et mitte ainult Tallinnas vaid, vaid ka üleriigilises kontekstis kuidagi kuidagi nagu parandada või tõsta pildil tõusta siis ma arvan, et ja üleüldse, nende valimiste kontekstis on see väga oluline, et need, kes tulevad nüüd nii-öelda pildile, hakkavad Eesti poliitikas päris suurt rolli mängima ka oma erakonna sees ja ka üldiste valimiste kontekstis ja see on, see on minu meelest hästi tähtis point. Mulle on tundunud, et, et tegelikult ka nende kohalike omavalitsuste valimistel, et kui, et Keskerakond ja valimisliidud võib-olla, et nemad on, on tõesti selle võitlevad seal omavalitsuse oma positsioonide säilitamise või siis positsioonide võtmise eest. Et siis nii sotsid, IRL kui Reformierakond nad ikkagi teevad nii-öelda pikemat kampaaniat ja nad mõtlevad juba ka riigikogu valimistele, et et mulle mulle tundus näiteks Reformierakonna selline üllatavalt kehv tulemus nende nende uuringute järgi, et, et selle põhjus on, on see, et nad ei tahtnudki ennast vastandada või minna nagunii-öelda võitlus Savisaare ja Keskerakonnaga siin Tallinnas vaid nende võib-olla selline eesmärk oli, et olla parem. Parima tulemuse tegi opositsiooni seas, et tõenäoliselt see on väga mõru pill Reformierakonnale, kui IRL on nendest nendest üle vähemalt Tallinnas, teisi piirkondi seal ei ole, see ülekaal tundub nii suur. Nojaa, aga IRLi puhul siiski ja mind häirib väga tugevalt see, et nendel on valimisprogramm Tallinna kohta olemas. Aga ma minu meelest on see loosunglik, et siiski ma tahtsin nagu, no ma tahaksin nagu Tallinna elanikuna rohkem teada, et mis siis, mis siis minu elu muutub, et lõppude lõpuks tavakodanikul lõppude lõpuks ei ole ainult show? Ma tahan siiski, et, et selles minu väikeses kogukonnas linnaosas elu muutuks paremaks või nagu mingisugused mingisugused kvaliteedid muutuksid ja see on nüüd koht, kus mulle jääb mulje, et IRL nagu väga ei teakski, mida, mida meie kandis oleks vaja teha. Ja selle eest näiteks niuksed valimisliidud kohati teavad päris hästi, sest seal on päris palju sihukseid kogukonnategelasi, kes nendel on jälle muud ja oma probleemid, aga minu meelest see minu meelest see nii-öelda persoon tutvustamine valimistel on olnud alati alati tähtis ja, ja me oleme siin nende valimiste kontekstis ka näinud, et et et kindlasti siin on, on, on pikemad perspektiivid ja ja noh, erakondadel on ka, mille üle tegelikult ikkagi järele mõelda, et ma olen siin saates seda ka varem mitu korda öelnud, et et ega, ega mingi skandaal võib ju lihtsalt niisama vaibuda. Aga need küsimused, mis, mis on need, need jäävad ja kui tuleb õigel hetkel vajutatakse õigetele nuppudele siis ma arvan seda, et noh, tahes-tahtmata need, need, need oma mõju hakkavad hakkavad avaldama, nad avaldavad juba praegu mõju, aga võib-olla see mõju ei ole praegu hetkel nagu tulemuse seisukohast määrav. Reformierakond ju tegelikult on just seda teinud Heidit, mis sa, mis sa tõid välja, et mis on IRLi puudus, et nemad on üritanud detailselt rääkida ja nad on ka öelnud, et nemad võtsid seekord suunad, nad teevad nagu positiivset kampaaniat, pakuvad väga meeldivaid, pakuvad lahendusi. Kas on siis Haabersti ristmik või kuused Lasnamäel, aga, aga. Pereisa nõrk, mis seal salata? Minu meelest on seal ikkagi selle, selle juures on ka ikkagi minu meelest natukene küsimusi, et mida Reformierakonna selline tavavalija võib, võib küll päris kukalt kratsima võtta, et kui ikkagi me mõtleme seda, et et siin vihjatakse sellele, et, et mingisugused toetused, mille, mille väljamaksmist sellisel kujul on kritiseeritud, tulevad nagu veel suuremad ja nii edasi ja nii edasi, et üleüldse selles kampaanias on ikkagi minu meelest, sest noh, ütleme paistab välja sellist, sellist vägevat ülepakkumist, et ma ütlen ausalt, et ma püüdsin meenutada, aga niisugust valimisreklaamide lasu, mis Viimsi vallas on tulnud maailmale ühe ühegi kohaliku valimisajast ja see on, see on seal võimalus, on sellega, sellega haakub veel mitu-mitu omaette omaette küsimus ja seal on ka ikkagi tekstid, on, on tasuta, tasuta, tasuta seal tohutu. Ja selle selle ülepakkumisega, mis on, oli üllatav just just Reformierakonna poolelt, et nad vahepeal mulje transfer pakub kõige rohkem, mida savi et oleks ainult savisaarest rohkem. Ja, ja see tekitas selliseid vastuolulisi sõnumeid, näiteks reforme, Erakonna esimees, kes ise ei kandideeri, Andrus Ansip, peaminister, et kas või seesama ühisvõi tasuta ühistranspordi teema, kus on nagu erinevad sõnumid, et see noh, tegelikult kõige populaarsem Reformierakonna poliitik noh, nende liider, eks, seab selle kahtluse alla, aga, aga siis Tallinna juht ei, ei, ei julge seda tasuta ühistransporti kahtlusele. Kui ikkagi nii mõelda, siis jah 27. aprillil selles samas saates kuulasin üle huvi pärast ütlesin ma välja selle, et Andrus Ansip võiks kandideerida Tallinna linnapeaks ja, ja Argo Ideon kirjutas sellest minu meelest ka üks siin hiljuti ühe väikse kommentaari minu meelest on see oleks olnud, eks, päris vägev käik ja, ja ma arvan, et teatud teatud või võib-olla, et see mingi teatud vastanduse loomine või, või mingisugune moment oleks, oleks selle juures. Ja oleks Kirtusse, oleks Rossi võimaluse ju? No see, ma arvan, kindlasti mitte. Aga mulle, mulle tundub Reformierakond ka selle oma sellises kampaanias Volekus nagu selline kuidagi nagu väsinud või mõneti ka nagu üleolevat mõne väga üllatunud, et kui kolist esimene valimisdebatt Postimehes vist oli, kus linnapeade valimisdebatt, eks, ja siis noh, Savisaar ei tulnud sinna kohale ja siis randpere ütles ka, et tema ei tule, sest mis ta ikka debateerib, et meeskond krossi, Anvelt, tema, tema abilinnapead, sa, mis ta nendega ikka seal debateerida, et see on, noh, see on ohtlik, kui, kui poliitik nagu tunneb ennast juba juba võitjana Mulle tundub ka, et, et Reformierakond nagu loodab enda üldisele kuvandile, et kuvandile, mis on nagu varem üles töötatud ja see peaks nagu toimima toimima edasi ja ma arvan, et nendel on see väga suur üllatus, et, et see ei toimi millegipärast ja nad ei anna mulle tundub, et nad ei arvesta neid paari viimase aasta skandaale, millega Reformierakond on seotud olnud ja mis on kindlasti Reformierakonna kuvandit väga oluliselt mõjutanud. See sõnum uhke Eesti üle, noh see on, oli, on hästi läbi mõeldud ja ka selline positiivne. Aga samas ka natukene tekitab kriitikat või vastuolu, et on olemas rida probleeme, mida, mida on vaja lahendada ja kui me kogu aeg ütleme, et me oleme nende teemadel uhked, siis ka näitab võib-olla sellist ütleme teisel teisel planeedil elamist. Ja et võib-olla on selles kampaanias, mis minu meelest nagu laias laastus on ka kohati kohati päris kena et ka selles on võib-olla selliseid tulevikku suunatud jooniaga, aga, aga kui meenutada jah, seda debatti, kuhu randpere ei tulnud, siis on ju erakonnad nüüd siin olnud nende valimisliitude suhtes väga kriitilised ja umbes nii, et noh, tõesti, et, et justkui nagu nagu nagu peljatakse sealt tulevat õudu kohati ka natuke naeruvääristatakse õuest alusetult uute tulijate teemat, siis jah, me juba enne rääkisime siin seda, et, et väga tähtis on kohalikel omavalitsuse valimistel nii-öelda nii-öelda pildile tõusta ja seda enam on olnud võimalust. Kui näiteks randpere loobus, siis ta võib, võib vaadata, kui palju tal jäi ütlemata ja seda rohkem said sõna näiteks Mart Helme. Ja kui sealsamas on olnud alati Savisaar, see, kes ei tule debattidele ja ignoreerib neid ikkagi üsnagi külma kõhuliselt ja seda hämmastavam on see, et ta nüüd kampaania lõpus siiski on välja ilmunud ja käis ka näiteks Eesti Päevalehe ja Delfi debatil misse varasemas kontekstis oleks tema puhul, on, tavaliselt poleks läinud. Aga samas on ta ka teinud ennast huvitavaks, ta veel siin reedel andis teada, et ta mõtleb, kas ta täna ETV valimisdebatti, et see läheb Tallinna linnapeade debatti, et noh, tõenäoliselt soovib seal olla ikkagi pildid teab, et kui ta niimoodi läheb, läheb jah, aga et kui ta sellest kirjutatakse ja nii edasi, aga, aga räägime sotsidest. Mulle tundub, et sotsid on, on nendel valimistel nagu tõeliselt kahvlis ja. Mulle tundub, et sotsid arvavad, et nii saabki elada, et midagi ei tee ja siis populaarsus tõuseb, et nendel on olnud õnne nagu eelnevatel aastatel. See oli näha suurepäraseid arvamus reitinguid või tänu sellele, et nad mitte midagi ei ole teinud ja nendel õnnestub vaikselt nurgas püsida. Ja praegu on siis see olukord, mis näitab, et et lihtsalt niisama vait olemisest siiski vähemalt kohalike omavalitsuse valimiste puhul ei piisa. Pärast Sven Mikseri tõusu esimeheks nad nautinud natukene sellist protestipartei nihukest positsiooni kõigil avalikel küsitlustel, aga vaat kui läheb nagu tegelikuks valimiseks siis näiteks ka ütleme Tartu, mida ma jälgin suure suure huviga siis olles rääkinud ka seal kohalike ajakirjanikega, Meil on ju ikkagi seal omal tugev Tartu Postimehes siis on küll üsna kahtlane, kas nad ikkagi kas nad ikkagi nii-öelda reaalses valimissituatsioonis selle tegelikult selle vahepeal see ikkagi päris suure toetuse ja populaarsust suudavad. Nad ei, tegelikult olid suvel olid suvel liidrid nii-öelda või noh, nagu kõige populaarsem erakond Tartusse, kelle, kellel oli väga suur potentsiaal Tartus hea valimistulemus teha ja nad on minu meelest selle nagu käte vahelt maha mänginud. Sest olgem ausad, et ka sellel samal samal ERR-i Tartu debatil. No ütleme nii, et ei olnud sotsid need need kõige-kõige kirkamat kriidid seal karbis. Nad kõlavad õõnsalt, nad on ebakonkreetsed, nad räägivad palju probleemidest, aga mulle tundub, et nad ikkagi pakku selliseid lahendusi, mis, mis millest ka inimesed aru saada, et need probleemid lahendavad, et et nad natukene need nii-öelda eesmärgid ja siis see tegevuskava ei lähe kokku. Aga tänu sellele, et nende, nende muidugi kampaaniate rahastamine on oluliselt paranenud viimastel aastatel on nende nad on nad siiski pildil. Jah, ja, ja noh, mis neil nende häda ongi vist see, et nad ei ei julge võtta nagu kummalegi poole, et, et nad ei julge öelda, et nad on Keskerakonna poolt ja nad ei julge öelda, et nad on, on siis reformi või IRLi poolt ja, ja see, see nii-öelda lõikab neil sellised säravamad võimalused lihtsalt maha ja jääbki selline keskpärasus. Ainus võimalus on, on see, et, et ikkagi kerkida reaalselt nii-öelda valimiste võitjaks, see on, see on, see on, see on see sotside võimalus ja mulle tundub, et vahepeal nad arvasid ise juba nagu tunnetasid, et seal lähemal kui seal nagu tegelikult on, et käisin eile õhtul vaatamas suurepärast Peeter Oja monoetendust. Küll Haapsalus sellepärast et Tallinnasse piletit ei saanud, haapsalu ostsin muide viimase pileti, kus ta siis mis kajastas satiirilise võtmes meie elu ja poliitikaelu ja siis seal oli ka siis välja mängitud üks selline tore episood, kus kus sotsid saavad teada, et nad on reitingu järgi Eesti kõige populaarsem erakond. Ja siis öeldakse Ansipi leht, kuulete kabinet vabaks. Aga valimisliidud, me oleme siin ka juba mitu korda maininud, et või ka väiksemad erakonnad, et mulle endale tundub, et, et need on need valimised, kus nüüd noh, on erinevad kogukonnad, valimisliidud tõusnud nagu pildile, et ja pakuvad ikkagi sellist konkurentsi ka suurtele erakondadele, kuigi need kaalukategooriad on ikkagi väga-väga ebavõrdsed, et ei ole. Vaatame rahalise poole pealt inimjõu poole pealt, aga, aga nad võivad pakkuda paljudes piirkondades tuska senistele nii-öelda parteidele. Meie Tallinna puhul seesama vaba Tallinna kodanike kus on need, kus osalevad ka mitmed minu head tuttavad, kellele ma tahaksin tegelikult häält anda ja samas kui ma näen Hardo Aasmäed linnapea kandidaadina ja tema sõna võtma ega väga šovinistlike sõnavõttudega, millega ta on esinenud tegelikult aastaid et see ei ole nagu mingi üllatus, siis siis minu jaoks selle nagu tõesti ta tegelikult nullib selle potentsiaali ära. Ja, ja siis sa võtad ette viimase Emori reitingu eraerakondade linnapeakandidaadid ja näed, et Vaba Tallinna kodanik, Hardo Aasmäe kuus protsenti, kolmas koht. Et tuntud nimi, suurepärane argumenteeria, laia silmaringiga mees, eks ju. Kogenud inimene jälle jällegi jällegi tegelikult täiesti noh, nagu nüüd nagu selgelt nagu poliitikas pildil jaa, jaa. Mina mõtlen ikkagi näiteks sellesama jälle tulen selle pildil olemise peale, eks juurde, et et kui mõelda, et näiteks tartus Imre Mürk on kaks korda nüüd olnud sellises suure auditooriumi ees debatil korra foorumise korra korra, siis sellele, et seda Tartu Tartu debatil, et isegi siis, kui kui nad ei ei murra välja sinna Tartu volikokku, siis noh, selge on see, et et mingisugused konkureerivad tegelased koputavad täiesti selgelt nagu, nagu uksele ja ja ma arvan, et ma arvan, et järgmiste riigikogu valimiste kontekstis siin me läheme igasuguseid asju. Et kindlasti kindlasti ma arvan seda, et, et see konservatiivne rahvaerakond kindlasti oma oma nimekirja üritab nagu tugevdada riigikogu valimisteks ja ja need valimisliidud, noh, nendest me veel ei tea, aga need üksikud persoonid võivad ka kerkida erakondades tegijateks. Ja mulle tundub, et, et see ongi see selline noh, nagu parteisid järgneval paaril aastal tasakaalustav jõud, et, et Riigikogus olevad erakonnad ei saa enam nagunii üleolevalt või ülbelt alla vaadata, et mis, mis mujal Eestis toimub, et, et need valimisliidud ja selline alternatiivne jõud on nagu tulnud esile ja tõenäoliselt nende valimistega tuleb veelgi pääsebki pääsebki pildil. Ja teine teine variant, mõtlen, on see, et needsamad inimesed, kellest on siin juttu olnud nad, võimalik, et hoopis on, on ka erakondade nimekirjades kandidaadid ja see muudab erakondi nagu seestpoolt. Et aga seda nüüd täitsa minu meelest täitsa selgelt näha, et, et nad, nad on nagu esile kerkimas ja ja ilmselt. Kui mina oleks oodanud isegi nagu tugevamalt esiletõusu et sellist südametunnistusega kodanik oleks ma võib-olla isegi tahtnud rohkem näha, et need on, on. Aga nad jäid ikkagi täit põhimõtteliselt nad jäid selle rahalaviini alla, mis on suurte parteide käsutuses ja, ja nad ei, ei, ei pääse. Ei no ma kujutan ette, et keegi ei oska arvata, et see rahasadu nii suureks läheb, et kas see nagu, kas olukord läks nii närviliseks ja seda ei olnud planeeritud, et see lähe, et need kampaaniad nii agressiivseks lähevad. Aga kuna tõesti, et see rahasadu on kuidagi, on silmapaistev. Öelge teie, et me paratamatult siin ka palju, kui, kui erakondadest rääkisime ja rääkisime Tallinnast, et, et mis on need piirkonnad Eestis või need omavalitsused, mida, mida te lisaks siis Tallinnale jälgite. Mida te pühapäeva õhtul, kuhu te oma pilgu nemad ei esimeses järjekorras pöörata? Ma pean tunnistama, et mul oli väga, ma olin väga tänulik Postimehele, kes korraldas nagu viimastel kuudel siis piirkondade tippajakirjanike poolt sellised arvamusartiklid, et missugune, missugused küsimused nende piirkonnas on olulised ja nad on väga hästi kirjutatud, artiklid olnud reeglina ja on olnud ka väga huvitavat tõesti lugeda ja, ja nagu mingisse piirkonna oludesse sissevaade saada. Nii et ma, ma isegi ütleks, et, et see nagu muutis need valimised palju põnevamaks, et, et sealt nagu aru saada, mis see, mis seal toimus, on aga, aga noh, ma arvan, et siukseid suuremas pildis ma, mina jälgin kindlasti Tallinn, Tartu, Pärnu, et, et need on nagu selgelt, mis, mis huvi pakuvad. Ma ilmselt hoian natuke silma peal ka Kuressaarel isiklikel põhjustel. Ja mul on minu koduvald, on Viimsi ja kindlasti Viimsi tulemusi, ma jälgin, Tallinn on loomulikult oluline, aga tatart on see, mis see linn, mida, mida ma jälgin kogu aeg ka valimistevahelisel ajal minu ülikoolilinn ja kus ma perekondlike sidemete tõttu käin ka väga tihti ja Tartus on minu arvates seekordne debatt olnud väga huvitav ja ja erinevalt Tallinnast, kus siin on, on noh, nii-öelda rahalaviinide alla kallatud, siis Tartu debatt on olnud päris asjalik on olnud päris, päris huvitav ja, ja see, just need seal on ka valimisliidud, et Tartu on olnud erakondade linn ikkagi jooksul ja minu meelest need valimisliidud on, on, on toonud sinna sinna nagu nagu sellist värvi ja, ja mõtet juurde ja, ja võib-olla ka sellist nagu perspektiivi, et. Tartu Tartus on olnud ka sellest mõnusat särtsu, eks Reformierakonna ja IRLi vahel sama ETV valimisdebatti, aga seal on seal alati olnud ja seal on see, aga nüüd on see vastandumine nagu välja tulnud hästi, jõuliselt ja, ja seal tundub, et see, see töötab ja Tartu puhul ongi huvitav ikkagi see noh, ta on ikka nii Reformierakonna kants olnud, et et kas, kas seal nagu suudad, suudetakse midagi muuta või mitte. Aga erinevalt, et ma ma kavadena on pärn, on teine piirkond, et seal on huvitav, et noh, Kivimägi praegune linnapea tuli valimisliiduga tegi väga tugeva tulemuse eelmiste valimiste ajal, et milline tema nagu populaarsuse hinnang tema tööle nüüd on ja teine on ikkagi Kadri Simson, kes Keskerakond on, kui võrrelda Pärnut ja Tartut, siis mulle tundub, et Keskerakonna jaoks Pärnus saadud tugev tulemus on, on palju olulisem kui kui Tartus, kus, kus on Aivar Riisalu, on nende nii-öelda esinumber. Nojah, see kõlab nagu allaandmisena, kuigi tegelikult Keskerakond Tartusse tugev olnud küll tänu mustade perekonnale Jah, on ikka ja on olnud Tartus ka võimul koos Reformierakonnaga, aga, aga Pärnu on jah, see kasepiirkond, mida ma jälgin ka suure huviga ja Pärnus on minu meelest päris mitu ka veel sellist küsimust, seal on täpselt samamoodi, et seal on ju kivimäele on nii-öelda kinnast viskamas mitu sellist noort poliitikut kes on küll juba jõudnud Värne parlamenti küll, aga ma arvan seda, et näiteks sellises kohaliku omavalitsuse noh, niivõrd noh, ütleme Eesti väga tähtsa linna sellise juhi koht oleks neile päris hea, selline käik poliitkarjääris. Ma pean silmas nii Kadri Simsonit kui kui ka Andrei Korobeinikut Reformierakonna esinumbrit ja, ja ma, ma olen ka üsna veendunud, et kui neile võimalus selleks antakse, siis nad siis nad sinna lähevad. Tõepoolest, et, et ei mingit part. Jaa jaa, noh ja mis, mis mind muidugi veel huvitab, et kuidas nüüd ikkagi see, kuidas nüüd ikkagi see viimane suhteliselt selline küll mitmesuguseid arvamusi tekitav skandaal siin keskerakonnas ja millega Kadri Kadri Simsoni nimi oli seotud, kuidas nüüd ikkagi lõppkokkuvõttes mõjutab valijate valijate hinnangut, et ma vaatan, et küll seda, et Kadri Simson on olnud viimastel noh, ütleme siin oktoobri nädalatel väga tagasihoidlik ja, ja avalikes esinemistes üsna üsna vaikne välja arvatud siis tähtis esinemine ERRi debatis et isegi sotsiaalmeedias ma vaatasin, et ta väga ei, ei, ei säutsu. Aga mis veel tartu puutub, seal muidugi IRLi puhul on selline huvitav, huvitav intriig, et Rein Kilk ja Margus Tsahkna, eks, et nad on oma vaesel arutlevad, kumb see seal linnapeakandidaat ja ja et, et noh, see võib olla on see, mis seda IRLi positsiooni seal mängib mingi pauk. Ja seal on veel ka nagu veel ka Peeter Laur seal, et ütleme, liiatsed Tartu Isamaaliit on minu, kuidas ta läbi aegade olnud selline suhteliselt müstiline kooslused kui võtta, kui võtta nagu seda Tartu atmosfäär ja kõiki neid. Ma ei tea, üliõpilasorganisatsioone ja seal valitsevat kogu seda kogu seda vaimsust, siis Tartu võiks olla täiesti selline, noh, IRL-i kants, kants ja seal ongi tegelikult seda erakonda tegelikult ootaks, aga see Tartu IRL ei ole nagu kuidagi suutnud ennast eriti aja jooksul nagu konsolideerida, niiet nagu võimule saaks ja seal ongi siis ongi see, et mingeid mingeid tuntumad inimesed on läinud sealt parlamenti ja siis on aeg-ajalt sujuvad välja mingisugused täiesti keda üldise IRLi kuvandiga isegi nagu eriti ei seostaks. Aga noh, need, need nimed jäävad sinna kuskile, keda, keda peale ma praegu mõtlesin, jäävad sinna 90.-tesse aastatesse ja need vist praegu enam väga palju ei ütle, et ma olin 90. aastal seal ju nagu Heiditi Tartus kohalike aegadega. Üks selline ka, mis tundub olevat nagu võitmatu kantsina on Kirde-Eesti ja seal on see keske noh, Keskerakonna mõju nii suured, et ma vaatan, nende valimiste puhul on nagu huvitav jälgida, et kui edukad on olnud sotsid, kes on tegelikult viimasel ajal väga huvitav paari aastaga ära paari aasta jooksul sinna üritanud panustada ja teha seal tööd, et et noh, tõenäoline olnud. Ossinovski seal kandideerivad. Jah, et tõenäoline, et eks ta Narvas nad seal, noh, ütleme jääb see Keskerakond, tundub, et ta on nagu vankumatu, aga ma arvan, et kahe aasta pärast, kui riigikogu valimised tulevad, et sa võib-olla näitab, on ka selliseks vaheetapiks sotsidele, et kas nad on teinud nagu õigeid asju, liiguvad õiges suunas või mitte. Seda tulemust on kindlasti huvitav vaadata ja ma arvan, et see tulemus tuleb kindlasti kindlasti neile ütleme nii, et mingi tulemuse see neile kindlasti toob seal. Või kui, kui jõuline see on, eks siis eks siis paistab Aga kui tõmmata nüüd sellele valimiste teemale, joon alla siia. Lihtne küsimus teile, et kas siis kuidas tundub Tallinnas Savisaar säilitab sellise absoluutse enamuse või, või mitte? No praegu on ju nii-nii arvamusküsitluste järgi tõesti ju nibin-nabin, et see võib sugune protsendipunktiarvestuses see, see vähemalt arvamusküsitluste järgi tulla. Samas on olnud ka selliseid arvamusküsitlusi ju tõesti, et kui valimistepäev kätte tuleb, siis on see, et, et kuidas, kuidas sai üldse selline arvamusküsitlus nagu anda täiesti täiesti noh, nagu mööda tulemused. Aga, aga näe Enne lõpuvile kõlamist tulemustena ei loeta. Et ma, ma arvan, et ohtu ootame seda lõpuvilet. Aga mis võib juhtuda, et mida raha nii-öelda kuluaarides ka räägitud, et kui sõltumatu, et kui, kui ka Keskerakond peaks võtma enamuse, siis tõenäoliselt saab see olema selline üpris napp ja et juba on, ollakse nii-öelda valmis, valmistutakse selleks siis opositsiooni poolt, et on Keskerakonna nimekiri ette võetud, vaadatud, kes need inimesed sinna volikokku saavad ja tõenäoliselt esmaspäeval, et Savisaar võidukalt käed püsti tõstnud, siis esmaspäeval võetakse ja üritatakse nii-öelda värbama hakata. Piisavalt telefonid kutsutakse vestlustele. Litakse nõrka lüliga võitjate seas. Et selles mõttes see valimiste teema küll võibmeelsed pühapäevaga ära lõppeda esmaspäeval on olemas mingi selgus, aga, aga võib-olla see teema võib veel jätkuda siin nädalaid. Võib-olla ühe väikese detaili veel lisaks ja siia lõppu just hästi väikese detaili, et meil on Eestis ka selliseid kohti, kus on väga vähe valijaid ja kus on kandideerimas näiteks ainult sisuliselt üks nimekiri. Üks selline koht näiteks on Kihnu vald. Kui ma ei eksi, siis seal on ka Reformierakonna nimi veel vastu nagu ühe ühe kandidaadiga. Ja ütleme nii, et et seal on, seal on valija noh, siiski mõneti ütleme ebamugavas olukorras ja minu meelest me peaksime ka ajakirjanduses, kui kui me nüüd selle suure tormi nii-öelda siin Tallinnas nii-öelda üle elame, siis me peaksime ka selliseid kohti natukene vaatama ja mõtlema, et, et kuidas need lahendused seal kõige paremad oleksid. Tõenäoliselt seal on ka see, et kes saab rohkem hääli selle häälega seal volikogus on, seda kuulatakse rohkem. Veel on väga lõbus, kui valimised kindlasti. Jah, see on selline, jah, see on selline natuke sinna jah, niisugune nagu positiivne lähenemine, aga noh, seal on ka natukene sellist, sellist negatiivset ka, et kui sa, kui sa ei taha juhtumisi selle poolt hääletada ja, ja näiteks ei lähe hääletama ja kui samal ajal nii-öelda kohalikus väikeses lehes, mida ma just sattusin lugema, öeldakse, et noh, et siis sellisel juhul sa oled nagu Kihnu omavalitsuse vastu. Et sa näitad nagu seda võib-olla sa ei leia sealt nimekirjast, keda sa ei taha seda nimekirja, aga sa oled siis Kihnu omavalitsuse vastu. No väga ebamugav olukord, valija. Aga teema lõpetuseks siis kutsume üles, et minge kõik valima, kes veel ei ole seda seda teinud. Kasutage seda võimalust siis ka põnevam vaadata, mis tulemus on ja ja, ja ei ole nagu põhjust öelda. Et kõik on halvasti, kui te ise sellest nagu ka selle oma oma häälega, et asi muutuks paremaks või säiliks see, mis juba on niigi hea, räägime nüüd edasi, Erika Salumäest. Tuli uudis, et novembri alguses toimub, kas see on Londonis ja Erika Salumäe pannud oma olümpiakullad ja, ja ka siis muu muude esemed, mis on aidanud neid võite saavutada müüki. Et mis on teie seisukoht, et käitub ta õieti või? No ju tal on ikka väga tugevad isiklikud põhjused, selleks on, et ma ei usu, et Ta tahab oma äri päästa, et pigem on need ikkagi veel väga tugevad. Ja tänases Postimehes on ka juttu sellest, et tervisega seotud seotud põhjused on pigem mind paneb hämmastama see Rein Lang, väga üheselt on öelnud, et, et kultuuriministeerium oksjonitel ei osale ja ei kavatsegi osaleda. Mis ma mulle tundub, isegi ei saa nagu päris tõsi, ollastes kunstioksjonitel. Ma millegipärast arvan küll, et on osaletud ja on olulisi asju ikkagi riigile tagasi ostetud. Siin siin ja see seisukoht. Noh, minu meelest seda, et kas ta nüüd käitub õigesti või mitte, et mina üldse niimoodi seda küsimust selles mõttes esiteks, et eks, eks need ole ikkagi tema võidetud kullad ja tema tema elu ja tema otsus ja aga samal ajal on tõepoolest, et mina olen Tartu spordimuuseumis kõike seda ilu näinud. Jaa, jaa, mina ütleks, et samas me selle üle arutleda kindlasti võime, sellepärast et see on ikkagi selline rahvuslik rahvuslik ajalugu ja kultuuri-kultuurilugu, ma ütleks, mitte ainult lihtsalt. No ma saan aru ka, et, et tegelikult on ka olemas väga suur valmisolek nende nende tagasi Eestisse osta, et nad, et nad ei läheks nii-öelda rändama maailma peale. Jah, et, et ma ei oska nüüd öelda, et miks, miks just ilmtingimata see, see oksjoni idee nagu, nagu kvaliteet võib-olla, kui ma saan aru, et nüüd nüüd, kui seal see oksjon on juba välja sisuliselt kuulutatud, siis nüüd tagantjärele on need läbirääkimised käimas siin Eesti olümpiakomitee tasandil ja, ja ma arvan, et neid, neid metseene on Eestis nagu küll ja veel, kes oleks valmis taolisse asja panustama, et võib-olla lihtsalt ei tea, võib-olla lihtsalt ka olümpiavõitjad tundis kuidagi kuidagi, et tal oleks kuidagi nagu ebaeetiline riigi käest küsida, ma ei tea seda. Jah, võib-olla ma nagu loodan ka seda, et Hispaanias elades ta nagu ei ole kuidagi kibestunud Eesti riigi suhtes, et ma tahaks loota, et seda ei ole juhtunud. Nii et siin on küll olnud tal üks kohtuasi kroonikaga, aga kindlasti ei saa ju ühiskonna Eesti ühiskonna kroonika vahele võrdusmärki panna. Võib-olla selles mõttes selles mõttes on nagu, nagu natukene kurb, et et need asjad võib-olla sellesse sellesse mängu nagu, nagu kuidagi kuidagi tuuakse, et ma ei tea Jah, aga miks oksjon täpselt sellepärast, et saada samal ajal palju palju, palju raha ja ja noh, ma usun, et ma, mina, võib-olla ma toetan langi, et, et võib olla ei peaks minema riik sellele oksjonile ja ärasma, et võib-olla oleks olnud riigil mõistlik see seda nagu ennetada, proovida, ennetada, aga kui sellest ei teatud noh siis ei, ei suuda niimoodi käituda. Ekse. Mina arvan, et riik peaks oksjonile minema, sest et meie, me oleme nii väike riik ja meie, meie pärandi need ühikud, mida, mida meil on, mis on meile rahvuslikult vajalikud, need on tegelikult nii vähe, et selliste, selliste selliste puhkusel ma arvan, et võiks riik sekkuda küll. Mulle tundub, et on praegu vist kogunemas mingi hulk käri liidreid, et kes, kes on valmis nagu paneme seljad kokku ja ja need medalit tooma nagu Eestisse tagasi. Aga mis on nende medalite puhul ju ka ka oluline, et nende hind võib seal oksjonil kerkida nii-öelda päris korralikult, sest on öeldud, et olümpiamedal nii-öelda, et alla seitsme 8000 euro noh ei, ei õnnestu müüjat. No ütleme, kiir teades nagu seda asjad taolised, et selle seda ollakse valmis tagasi ostma, siis on tegelikult ka väike kiusatus võib-olla seal, kellel iganes hinda kruvida. Ta on noh, souli medal on esimene naiste trekisõidu olümpia kuld, mis, mis välja jagada, et see võiks tekitada nagu spordiväärtus täpselt. Ja noh, Barcelona meie jaoks nagu tähtis hetk, mis jällegi, et esimene taasiseseisvumisel Eesti Eestile võidetud olümpiakuld, et et see kergitab seda hinda, et et jah. Et vabandust, et võib-olla selles mõttes ma olen siin hakkan ka mõtlema, et äkki ikkagi peaks, peaks, peaks ikka ostma. Meil on saate lõpuni kaks minutit aega, et tuli sellel nädalal kolm uudist meedia kohta. Et ma me jõua rääkida tõenäosuses peatoimetajate vahetusi, seda on palju kommenteeritud, aga, aga mis teie arvate, mis on see põhjus, et Eesti ettevõtjad tahavad üha rohkem meediasse investeerida, et viitan siin Veeberile Tartu ettevõtjale veebruari-le, kes koosse hantsus Luige ka teatas, et tahab koonduda ja, ja võtta siis üle Õhtulehe Express, Posti, ajakirjade kirjastuse, kus praegu siis omanikud on Ekspress Grupp ja Eesti meedia ja seal käib käivad kõnelused, et, et väidetavalt on Eesti meedia omaniku vahetus, selle peab Eesti meedia need osaliselt maha. Ma ei ole kindel, et seal taga nagu et ettevõtjate tohutu huvi, vaid pigem ajakirjandusvaldkonna rahavajadus, et et see, see pigem vaataksin sedapidi, et sellesse valdkonda raha vaja. Teine, mis on ka välja toodud, et võib-olla selle luige selline samm Mart Kadastiku vastu, et kui ta oleks saanud 100 protsenti enda kätte need osalused, siis võib-olla konkurentsiamet oleks ka ette pannud ja öelnud, et seda tehingut ei tohi teha, aga, aga nüüd ta kaasas teise investori ja nüüd ei saa konkurentsiamet enam enam midagi öelda. Küll on hea, et meil on olemas Äripäev, kellaajakirjanikud saavad seda rahulikult jälgida ja kommenteerida. Jah, aga see on, meie jaoks on see põnev see, nii kaua kui me ise oleme maha müüdud, aga meie nüüd tänaseks lõpetame. Olge head, käige valimas. Stuudios olid ajakirjanikud Heidit Kaio, Neeme Korv ja Aivar Hundimägi ja, ja kui valima lähete, siis sõitke ettevaatlikult, et ilmaolud on juba kehvad.