Ründame koos Hendrik Relve. Eelmises saates kõnelesime sellest, milline on olnud Okeaania saarte erilise saarestikku, Vanuatu ajalugu ja mis on saanud sellest põlisrahvast ja muuhulgas tuli siis ka see mõtlemapanev tõsiasi, et 2006. aastal tehtud ülemaailmse uurimise järgi selgus, et vanu Atulased on maailma kõige õnnelikum rahvas. Ja natukese eelmises saates ka Läheme saladuskatet kergitatud, et noh, milline siis vanu Atulane seal oma külas just on. Ja sealt võib-olla hakkas ka koitma see, et, et õnnevalem on tegelikult äärmiselt lihtne. Sest kui mõelda, kes on õnnelik inimene, eks ikka see, kes on ise veendunud, et ta on õnnelik ja punkt. Lõppude lõpuks on õnnetunne igaühe isiklik tunne ja kui inimesele endale kindlad tundub, et ta on õnnelik, siis ei ole teistel siin mitte midagi öelda. Ja tänases saates me vaatame, mis tunded võivad tabada eestlast või üldse kauplusest huvi rändajat, kes esimest korda Vanoatule läheb. Kogu Vanuatu saarestik ei ole sugugi ühtlaselt õnnelik. Õieti on erisaared, laseb con. Sedamoodi laulab siis Vanuatu üks praegune kuum, nüüd selle nimeks on Chefamaala. Kui küsisin Vanuatu pealinnas sport Viilas parimas plaadipoes plaati et andke mulle Vanuatu parimat muusikat, siis ulatati mulle just sefamaala plaat. Ja selle ümbriselt on lugeda. Bänd sai tuntuks, kui võitis 2010. aastal portvillast tehtud lauluvõistluse. Ja et need poisid loodavad oma muusikaga vähendada kuritegevust pealinna ümbruses. Sest siinkandis on see tõesti võrreldes varasematega aegadega juba probleemiks saanud. Ja tõesti, kui ongi nii, et üheskoos muusikat tehes ja tantsides lähevad meeled rõõmsamatele radadele sedase sefamaala siis nagu püüab ja nende bändi nimi tuleb sõnast Shelpha Stefan, see van vaato provints, mis asub sport villa ümber. Et seal on põhiliselt kaks suurt saart fatesse, kus asub. Kysis Port Vila ja sealt põhja pool, siis, kes teine sama suur saar epi ja seal vahel veel riburada väiksemaid saari. Ja see sohva provints on üldse Vanuatu eriline, ta on nagu rohkem linnastunud, ta on nagu moodsam ja siin on ka tõesti siis linnastumise tumedad küljed väljas, et tööotsimise probleemid ja kuritegevus, need on siin teravamad kui mujal Vanoatul ja Vistsessefamaala siis nagu ongi, et just selle kandi noortele tundub, et nad väljendavad nende endi tundeid ja seisundeid. Ja üks oluline asi veel selle bändi laulud kõlavad piss laama keeles. Sepis laama keel on üks väga huvitav keel, see on Vanuatu laste ühiskeel ja fanaator on põhimõtteliselt seesama probleem nagu nuusk Kaledoonia põlisrahvastel, millest me ükskord varem rääkisime kanokkadel sama lugu, rahvas koosneb väikestest kildudest, igaühel oma keel on ootel, kõneldakse kokku näiteks tervelt 100 kolmeteistkümmet erinevat keelt. Kujutleda vaid, et inimesi on viis korda vähem kui Eestis ja nad kõnelevad 100 13-st keelt ja sissepiss. Laama keel ongi ainus nende endi kultuurist välja kasvanud keel kus nad ühiselt suhelda saavad. Ja see on pärit kolonialismiajastu segakeel. Umbes samamoodi nagu Uus-Kaledoonia treho keel, millest me ka ükskord rääkisime. Ja nüüd pist laama keel koosneb tegelikult, et üle 90 protsendi inglise keele sõnadest ja siis natuke on seal vahel ka prantsuse keele sõnu. Aga mis asjad keeruliseks teeb, on see, et need sõnad ei ole ritta pandud mitte inglise keele grammatika ja loogika järgi vaid Austroneesia keelte grammatika ja loogika järgi, siis need on need keeled, kuhu Vanuatu keeled kõik kuuluvad. Ja see on niukene, kentsakas keel. Et juba enne Vanaatole tulekut ma õppisin lennult ära mõned väljendid, need olid lihtsalt lõbusad. Arvake ise piss laama keeles tankituumas? No kui natuke mõelda, see on ju seesama, mis sänki veri, matš ehk siis täna on väga, või siis sorry, tuumas see on muidugi sorry tuu matsi või midagi niisugust või ehk siis palun vabandust või siis näiteks väga lihtsad ja juba lausa inglise keele moodi on ikka hommikulgi kutsmaning ja õhtul ütled kud Nat, et noh, väga lähedased inglise keelele need sõnad, aga kui nad hästi kiiresti tulevad ja, ja, ja kui nad on ikka väga ära väänatud ja nende loogika ühendamise loogika on absoluutselt teistsugune kui inglise keeles. Et siis on küll niimoodi, et, et kuulad kahe tollase omavahelist mõnusat juttu ja, ja mitte muffigi ei saa aru. Ja siis ma proovisin ka kohalikke lehti lugeda, see oli lihtsam, sest üldjoontes sealt sa nopid lihtsalt välja need sõnad, mille kohta sa aimad, et noh, see peab tähendama seda ja siis need sõnad kokku nagu noh, annavad sulle umbes ikka pildi, mis suunas jutt üldse läheb. Ja mõni mu tuttav, kes piss, laama keelt natukene ikka Tenkab see ütleb, et esimene edusamm on see, kui sa seda keelt kuulata. Mõttes hakkavad inimeste jutus märkama ühte sõna ja see sõna on blong. See blong kõlab seal kogu aeg jutu sees ja see muidugi pärit inglise keele sõnast pilong. Aga ta tähendab hoopis midagi muud, et toon mõne näite, et kui piss laama keeles öeldakse, et mees on joodik siis öeldakse, mann, ploom, dring. No mõelge ise, mida, kuidas seda siis niimoodi inglise keelest eesti keelde panna. Aga kuidagi nagu aimad, et jah, et nii võib öelda küll piss laama keeles ja näiteks Vanuatu vabariigi ametlik nimi, see on ripaablik planku, Vanuatu. Kuulame nüüd natukene seda noortebändist Famala uuesti ja kui tabate hoolega kuulate, tabate vahetevahel, sõnab. Blong, see käib sinna vahele blong siis olete juba alustamas esimesi edusamme dislaama keele õppimisel. Vanuatu vabariik on tegelikult tillukene üle 80 saare küll jah, aga pindala on kõigest 12000 ruutkilomeetrit, nii et Eestiga võrreldes siis kaks korda väiksem ja jälle. Keeli kõneldakse 100 kolmeteistkümmet eri keelt küll, aga inimesi on kokku ainult veerand miljonit, nii et viis korda vähem kui Eestis. Ja keeltega on muidugi probleem. Ametlikke keeli on siin Vanuatu. Kas siiski on piss laama ja inglise keel ja koolides õpitakse väga tihti ka veel prantsuse keelt aga külades räägite näiteks igasugust segakeelt väga tihti tõkav inglise keelt ja ma ise olen nagu külades olles ikka kogenud seda seal, et tegelikult tüüpiliselt kui keegi tahab sinuga seal külamees inglise keeles rääkida, siis ta räägib niisugust inglise ja pist, Laamasega keelt. Nii et algul ei saa nagu midagi aru, aga varsti hakkad juba üht-teist nagu aimama. Ja siis vaata Waba riik ametlik riik, siis tal on muidugi ka oma raha ja see on siis vatu ja mul on siin kaasas ka üks niisugune rahatäht, vaata siit ühele poole, siis siin on 1000 vatut kirjutatud ja kirjutatud reserve pank, blong, Vanuatu ja siin on mehed vanaaegse paadiga ookeanil ja teisel poolel on siis üks Vanuatu vanaaegne sõjamees 1000 vatut, kui suur see siis on? No kui eurodesse ümber mõelda, siis seitse eurot, et meile just väga suur raha pole, aga, aga Vanuatu lastele on? Jaa, kui nüüd tuled ikka portvillasse ja tahad kuskile edasi minna, siis kindlasti tasub neid vatusid vahetada, sest ega muu rahaga sa selles riigis ikka ajada asju ei saa, välja arvatud portvillased Sinuid küll eurode ja isegi dollaritega hakkama saada, aga aga kui lähed kaugemale, siis, siis ainult too on kehtiv raha ja, ja veel peab arvestama seda, et nendel kaugematel saartel seal ei saa tegelikult ükskõik mis raha eest kõiki asju, mis sa tahad, et seal on see väärtuste süsteem, on nagu teistmoodi ja rahade hinnang võetakse, aga, aga see ei ole kõige tähtsam asi inimeste jaoks ja see on üldse üks keeruline teema, sellest räägime ka ükskord edaspidi pikemat. No ikkagi siis tulime sinna Port Vila lennujaama, jõudsime kohale, et millised olid need kõige esimesed elamused. Mingeid erilisi ootusi olnud lennust väsinud väljas juba pime ja nüüd kui jõudsime sinna sabasse ja hakkasime seal ootama, siis tuli mu juurde üks piirivalvur küsis, et kas mul on tuunikala, see oli väga imelik. Vastasin puhtsüdamlikult, et ei ole, et tegelikult oli nii, et eelmises vahepeatuses just olija tuunikalakonserv olnud, aga ma sain selle õnneks ära, nii et sain ausalt vastata, et ei ole. No ja siis tuli alles hakata täitma tollideklaratsiooni ja ausalt öeldes oli ikka päris paljude keeldudega, et igasugu toiduained, looduslikust materjalist, käsitöö asjad, isegi telk kemis varustas isegi pruugitud jalatsid, need kõik olid keelatud või siis tuli igal juhul ette näidata, ta oli mehele. Ja ma olen reisinud ka Austraalias või näiteks Uus-Meremaal, seal on ka näiteks toidu sisseveokeelud, sest põhjendus on see, et kohalik kul loodusesse võidakse tuua ohtlikke haigusi või organisme. Noh, igati arusaadav. Aga siin autol kohe jah, tõesti, nii et ei tohi olla pruugitud jalatseid, noh tundus küll natuke niukene, ületamatu küsimus, aga no mul oli kotis väike juustupakike ja üks banaan, selle näitasin ette, võeti ära, näitasin ka oma matkatossudega. Et need jäeti õnneks ikka jalga. Seda Vanuatu pealinnu saime me järgmistel päevadel vaadata sportvila, noh ega ta ikka Euroopa mõistes õiget linna mõõtu ausalt öeldes välja ei anna. Et pigem niisugune väga suur ja väga laialivalgunud küla, et kesklinn on seal küll olemas, aga see on niisugune nagu külakeskus, pigem palju pisikesi pudi-padi, poode ja söögikohti. Ei midagi niisugust võimsat ja vägevat. Ja tegelikult see linn ise on niisugune, et ta on laotanud lihtsalt maantee äärde mõlemale poole teed, mitu kilomeetrit kesklinnast mõlemas suunas majaderivid mõlemal pool maanteed ja, ja see ongi nagu noh, ütleme linna selgroog ja siis veel mõni mõningaid äärelinnad, mis igas suunas laialivalguvad. Aga seda peab küll tunnistama, et Port Vila on hästi palju kõikvõimalikke lõbustusi ja meelelahutusi turistidele. Need, kes on tulnud niisukese turistliku lõõgastuse peale, sellel tasub portilasse tulla ja, ja sinna jäädagi. Ja, ja Port Vila, see on veel see, et sealt müüakse siis igasuguseid paketireise teistele Vanuatu saartele. Nad on küll väga soolase hinnaga ja siis müüakse veel siiasamasse Oma Saarele lõputul hulgal igasuguseid lühemaid ja pikemaid niisugusi tuure. Et võib öelda, et turism sellele vaatesaarel Port Vila ümber õilmitseb ikka täiega. Siin on palju hotell, liivarandu, söögikohti ja, ja see tegelikult on viinud väga imeliku seisuni põliselanikud sest siin on nüüd siis selline lugu, et Efatel on maa hind väga kõrgele tõusnud ja jälle teistpidi. Vanuatu riigi seaduse järgi kuulub maa põliselanikele võõrandamatult alatiseks ja välismaalased ei saa maad üldse, ostavanaator. Aga on veel teine seadusepügal, mis ütleb niimoodi, et, et põliselanik võib oma maad rentida ja päris pikaks ajaks kohe-kohe, pikkadeks aastakümneteks. Vot niimoodi siis siin vaatesaarel ongi läinud, et ligi 90 protsenti ehk on siis kohalike inimeste poolt renditud välismaalastele põhilised turismifirmadele väga pikaks lisaks. Ja see on need inimesed viinud päris imelikku seisu, ma kahtlustan, et nad ise ka ei saa aru, mis siis selle tulemus on, sest alati on neid toitnud nende aialapp ja nende maa-metal maad ei ole talle lausuda, tee lauale muinasjutt, tuline pakk raha ja väga suur osa vanu atolastest ei oska sellega lihtsalt midagi teha. Sellega peaks kuidagi panema aluse mingi kui selle pikaajalisele tegevusel missugusele ärile või ma ei tea millele, aga seda nad ei, lihtsalt ei oska ja siis väga tihti tehakse nii, et ostetakse mingi hirmus kallis mootorpaati või, või auto või veel mingeid luksusasju. Mida nendega teha, muud midagi, kui naabrites uhkeldada ja, aga mis saab siis lastest või, või siis kuna raha otse saab. Tegelikult see on Androbleem ja see hakkab alles tulevikus välja lööma. Ja noh, ütleme siis niimoodi, et sedasorti teemasid, et linnastumine, arenenud turism, see on just siin, selles Portvila lähistel saartel tüüpiline ja natukene ka mõnelt kaugemal saarel näiteks Esperiitus, antol, aga enamikul on vaatul, on ikka ausalt öeldes täpselt vastupidi. Siis kui ametlikult väljenduda, siis turismi on arendatud tagasihoidlikult ja, ja see omakorda muidugi tähendab siis seda, kui seal ei käi palju huvireisijaid, siis need hõimud püsivad ka enam-vähem samasugustena, nagu nad on olnud ja seal on ikka väga võimsad ja, ja väga värvikaid tseremooniaid ja rituaale. Ma toon kaks näidet. Ekson malakuula saar, see asub Portvilast paarsada kilomeetrit põhja pool ja sealsed rahvad on olnud kuulsad just oma sõja kui seepoolest. Et oli isegi veel 20. sajandi esimesel poolel, oli nii, et kui siin oli koloniaal võimsis politseinikud Malacuulale hästi, ei ole ainult minna, sest seal põõsastes võisid varitseda kohalikud mehed ja nad lihtsalt maha lüüa. Ja nad teadsid seda ja nad paremini läinud üldse siin. Ja noh, praegu muidugi võõrast maha ei lööda, aga see niisugune eripära, need erilise tseremooniat, need tantsud, see võimas jõud, mis nende lauludes ja tantsudes välja läheb, see on alles. Ja seal on kaks tähtsamat hõimu. Ühe nimi on suured hambad, teise nimi on väiksed, lambad, lambad, see ei ole mitte midagi muud kui, kui peenise kaitsed ja neid on ka muudel rahvastel Okjaanias olnud varem, aga praegu üpris harva. Aga siin kantakse neid siis just tseremooniate ajal. Ja siis meeste tants näeb niimoodi välja, et ega neil muud seljas polegi ümber niuete. Ta on siis peenisekaitses, on niisugune toru moodi asjandus, mis on siis liaaniga seotuse külge ja, ja siis peas on hästi uhka, niuke, lehtiv, sulgedest peaehe. Ja, ja siis sa ümber jalgade pahkluude on merikarpidest kõristid. Siis kõlab see võimas trumm ja Jaan Meri pile kõrin ja meeste kõne madalahäälne sihukene, ähvardav laul. Elamuse saad kindlasti ja turistid tohivad siin käia ja, ja nende käest küsitakse ka raha. Ja osalt siis tehakse neid niisuguseid nii-öelda etendusi nagu etenduse pärast, aga, aga teisest küljest. Ta on kindel tõsiasi see, et kui turistid on läinud, siis korraldatakse ka isekeskis oma hõimu sees samasuguseid tseremooniaid, sest lihtsalt nii on siin olnud alati kombeks. Ja umbes sarnaselt tantse tantsitakse ka mujal kuskil Vanuatu nurkades. Mina näiteks nägin väga sarnast meeste tantsu hoopis ühel teisel kui saarel. Aga veel üks väga võimas ja kuulus tseremoonia, mida korraldatakse Vanuatu vahel kõige põhjapoolsema saarel. Selle saare nimi on Bentecost ja seal on siis umbes selline Ta alati mäletamatutest aegadest on ehitatud lattidest niisugusi sõrestik, mis on kasvatatud suureks torniks ja sealt noored mehed viskuvatsis pea ees alla liaani, köied jalgade ümber. Ja see on niisugune rituaal, mis on olnud alati seotud põllusaagi kogumise ja maa vilja kusega. Ja just selle väga tähtsa põlluvilja jampsi kogumise lõputseremoonial on seda alati korraldatud, tal on isegi oma nimi Nagol ja noored mehed peavad seda tegema mitte niisuguseid päris täisealised, vaid just sellised, kes hakkavad meheks saama sellised alla kahekümnesed. Ja mingis mõttes on siis see bega demonstratsioon külarahvale, et minust on küpsenud tõeline mees ja muidugi ka siis noortele naistele ja külarahvale, vaata kui kartmatu ma olen. Ja, ja vot täpselt selliseid tseremooniaid korraldatakse ka nüüdsel ajal ja torn ehitatakse mitu nädalat ja ta näeb välja niisugune tohutult kõrge ja tohutult habras. Ta võib-olla isegi 30 meetri kõrgune, kujutate ette ja, ja ta on nii habras, et ta tuulega õõtsub päris selgest silmaga nähtavalt. Aga katkida ei lähe, sest ta on niisugune sitke ja viimase 10 aasta jooksul on teada ainult üks juhtum, kui, kui üks torn läks uppi. Muidugi valitses inimohvreid ja see oli sünge lugu, aga, aga kui mõelda, et 10 aasta jooksul ükskord noh, see on siis lihtsalt harukordne õnnetus, võtame seda niimoodi. Ja need koolid toimuvad siis niimoodi, et selle torni ümber koguneb tihe inimsumm. Noh, kui on siis huvireisijat, siis nemad ka selle inimsumma sees ja siis algab niisugune ühine laul ja tants. Ja selle saatel ronib noormees torni ja laseb omale siis jaaniotsad pahkluude külge siduda ja seisatub seal torni serva peal. Ja siis algab naiste laul, see peab nagu seda meest nagu julgustama ja siis näed, tseremoonia etet mees heidab peost põlluviljade kimbu, mida ta on hoidnud ja lööb nagu käed niimoodi plaksuga mitu korda pea kohal, kui ta keskendub, mõtleb oma viimaseid mõtteid enne riskantset liigutust ja siis viskub täiesti pea eesmaa suunas alla. Ja tõesti, see on isegi pealt vaadates niimoodi, et juuksed tõusevad püsti. Aga jaanid on täpselt nii vetruvad, et peatavad hoo kinni niimoodi, et väga tihti on niimoodi, et, et see mees puudutab kergelt ega maad või, või siis juustega, mis niimoodi allapoole rippuvad, puudutab maad, aga, aga ülejäänud kehamaad ei puuduta ja vot just selline hüppe, seda loetakse, et see on siis kindlasti, annab järgmisel aastal kogu põldudele palju vilja, kust juurde. Ja see on niisugune huvitav asi, võib-olla olete kuulnudki, Uueta, aga sarnane on üks kuulus turistlik meelelahutus, mis sai alguse Uus-Meremaalt kunagine pensi päts. Vot siis tõsiasi on see, et, et see pensihüpete idee sai see Uus-Meremaa mees turismiarendaja just siis, kui ta käis Penttekosti saarel. Tema idee oli siis muidugi see, et teeme selle toredaks turismitrikiks, paneme turistil endale jala ümber mingisugused köied, laseme ta alla hüpata ja võtame selle eest veel prisket raha ka ja ja turistidele meeldiski väga ja nüüd on see ülemaailma levinud ja mees ise pururikas, kes selle siis algataja oli. Aga siin Penttekostil tehakse seda ikka veel ka praegusel ajal ikka põhiliselt sellepärast, et see on rituaal ja et see annab maale viljakust, et siin ei ole mingit meelelahutust, et k ega etendust selles mõttes, aga noh, need on tõesti nii, et turistid tulevad ja eks nad siis ka maksavad ja ja noh, las nad siis olla, et rahvas saab natukene raha ka. Aga ikka põhiline on see, et, et rituaal on auses ikka rituaali enda pärast. See on kindlasti nii. Vot selliseid rituaale ja tseremooniaid ja kummalisi kombeid on valvaatul päris mitu vetelsaartel. Ja vot enamasti, kui sa niisugusi otsima lähed vannuatule, vot siis unusta mugavused. Sest siin ei ole mingit erilist turismi arendust väga tihti peavad ise vaatama, kuidas sa sinna saad, võib-olla mingi leiad mingi eralennuki, ehkki vana loksumis vaevalt õhus püsib või, või mõne roostes paadi kuidagi saad kohale ja kindlasti ei ole sul seal mingit kindlat öömaja ega, ega ka mitte mingit toitu kindlustatud. Aga kui sa oled niisugune rändur, siis sa elad selle üle ja teistpidi, et see, et nüüd seal ei ole seda hästi korraldatud turismi, siis võib ju nii ka mõelda, et et jumal tänatud, sest see hoiab neid paiku ju ehedana ja köina väga üldiselt mõelda, siis on ikkagi niimoodi, et vanatu ongi ehe siis kui need inimesed kuuluvad kui selle oma paigaga ja oma kommetega, et nad on lahutamatult sellega seotud. Ja noh, las siis huvirändurit natukene kõrvalt seda siis uudistavad. Aga, aga noh, et see peab nagu säilima. Ja mulle tundub, et, et network, Vila muusika bändipoisid need kehva mahla, et eks nemadki võib-olla oma sügaval südamepõhjas umbes sedasama tahavadki seda laulu, mis nüüd jälle uuesti kõlama. Kuulame nüüd hakkate siis seal on niisugused sõnad, minu kõrv võtab küll kinni, et krantsi blongitium nii hästi kiiresti öeldakse need. Ja noh, kui mõelda, et mis piss laama keeles võib tähendada, aga ma arvan, et see on umbes nii, et maa kuulub minuga kokku või või, või umbes niimoodi. Kuulake. Niisugune oli siis saade sellest, milline just tänane Vanuatu saarestik on kui uudistaja siia tuleb. Igatahes väga kontrastne pealinna ümber on nagu mugava turistipaigad ja kaugematel saartel on jälle väga palju endisaegset ehedat elu. Ja nüüd järgmises saates me rändame juba ühele Vanuatu saarel ja selle nimi Antanna ja see kuulub just nende viimaste hulka. Rändame koos Hendrik Relvega.