Lugupeetud kisk kava kuulaja. Täna õhtul kordame mais eetris kõlanud saadet nõiakaevust ämmaaugust ja püksi reite orust. On sellised paigad üldse olemas, kahtleb ehk mõni kuulaja. Võime kinnitada, et on küll ja üsna lähedal. Harjumaal kata külas. Aga mingem kohe raadio vahendusel asja uudistama. Teejuhtideks on kodu-uurija Ants Talioja ja geoloogia instituudi vanemteadur, geoloogiakandidaat Ülo Heinsalu. Mikrofoni hoiab Feliks Undusk. Head kuulamist. Pealtnäha tavaline ka mitte millegi eristada teistest kaevudest. Nii nagu meil taluõuedes on ikka olnud. Aga praegu on jääkord õmbe, millal see jää tekkis nüüd varjaga? Jah, eelmisel ööl oli oma kuus, seitse kraadi külma ja siis vesi ka ala tunduvalt 50 senti öö jooksul. Muidu on ta siis niimoodi, et seda kaevuraket peaaegu pole näha ja, ja vesi tuleb igalt poolt nelja kanti üle. Suurvee ajal. See kaev ajab kuni kuus 70 sentimeetrit maapinnast kõrgemale vett välja, nii et vesi voolab kaevuavast välja ja langeb rakettelt alla ujutades ümbruse üle. See on tingitud sellest, et siit ligi kilomeeter maad lõuna pool kaob Tuhala jõgi maa alla kui pikka aega selline pilt siin teie oma koduõues kestab harilikult kevaditi. See oleneb sellest, kui sügav talv on, kui palju lund on. Näiteks 72. kolmandal, neljandal aastal ei keenud üldse nõiakaev 75 g ühe päeva ja sedagi. Seetõttu tuleb kolm päeva järjest vihma ja, ja ülejäänud aastatel nii kaks, kolm nädalat. Nii kuidas veeta aega on. Ja möödunud suvel oli selline lugu, kus Kiieskaa kaev sügisel täiesti veterohke suvi oli. Nii et oleneb vee rohkusest, te kirjutasite meile raadiosse ja kutsusite kohe kahe mõtlesite, et noh, umbes kirjas, et umbes kaks nädalat peaks ikka keema. Me jõudsime enne seda tähtaega ka näed, enam ei geeni, nii et kunagi ei või teada, kui palju ja kui kaua. Aga see on siis vana sulu talu ja sulutaru saun, mille juures kaevanud. Jah. Ja teie olete siin elanud, kui kaua? Ikka sündimisest saadik. Niimoodi, aga talu ise on mitu korda vanema koht. Ise ehitan praegu neljanda toonet, nii et umbes 18. sajandi keskpaigast pärit esimene hoone Nähtus on seotud Carstiga on seotud Tuhala maa-aluse jõega. Nagu ma juba mainisin, Tuhala jõgi kaob siit ligi kilomeeter maad lõuna pool maa alla, Hargla maa all mitmeks haruks ja üks alusjõeharu tuleb siin sulu talu juures allikad kena suurvee ajal uuesti jälle välja. Karsti õndsuse täituvad veega, tekib suur veesurve, kaevus tõuseb ka veetase kõrgele, nii et see ulatub üle maapinna, isegi kuni kuus 70 sentimeetrite kaev hakkab keema kohinal vett välja ajama. Nojah, need kuulad seda juttu, et aga milles see kõik ikkagi tuleb, miks siis üks jõgi tahab maa alla minna ja teine teine ei lähe mitte kuidagi. Teiste sõnadega, mis see kartus siis ikkagi on? Maakera paljudes paikades on kas otseselt maapinnal või siis väikses sügavuses vees kergesti lahustuvaid kivimeid, nendeks lubjakivi ja dolomiidi, mis meil Põhja-Eestis esinevad. Mujal on ka mõnel pool niiskustes kiimiteks kips või kriit või, või soolakihid. Ja kuna need kihimi kivimid lahustuvad vees, siis tekivad maapõues mitmesugused Carsti papad ja kavernid maapinnal, nende sisselangemisest jälle laude lehtrid ja orud. Ja neid nähtuseid nimetatakse ka arstiks. Mis on niisugune üldine lai mõiste? Carti nähtused on ka vee kadumine maa alla kas ojade jõgede näol või lihtsalt sademetevee voolamisena. Lõhede kaudu kiiresti maapõue karstinähtused on ka ajutiselt järved ja suured allikad. Nii et see on väga niisugune levinud nähtus. Maismaa pindalast on Carstist haaratud ümmarguselt üks kuuendik. Ka Nõukogude liidus on palju piirkondi tugevasti haaratud Carstist, näiteks Krimmis, siis Uuralis, Aasias, mõnedes piirkondades, Kesk-Aasias, Siberis ja nii edasi. Eestis on Carstist haaratud üle poole territooriumi. No millised need tuntumad karstipaigad siis peale nüüd Tuhala jõe ümbrus on Eestis? No kõige tuntumad on meie suuremate maa-aluste jõgede asukohad, nendeks on kostivere karstiväli, kus kaob Jõelähtme jõgi maa alla siis kuiva jõgi Harju rajoonis samuti mis kaob, kui kurisus maale tuleb maa peale Uuemõisas siis Uhaku Carstial. Ta asub Lüganuse lähedal, seal kaob herra jõgi maa alla. Ja Kata karstiala kus me praegu viibime. Suuruselt kata karstiala, on Eestis kolmandal. Kohal mis on tema eripära, õigemini ega vist ei tasu sellest siin nüüd lihtsalt rääkima hakata, vaid läheme siis Ants Talioja juhtimisel väiksele ekskursioonile vaatama, kus need paigad veel on, mida turistid käivad imetlemas, kui siis huvitavaid karstinähtusi. No see paik on küll oma nime väärt igati Veetõusme auk ja praegu on ka näha, kuidas vesi tõesti keeb nagu kohvivett keedaks potis, kuskilt podiseb vaikselt. Ja kui vaadata nüüd ümbrust, siis esimesel pilgul ütleks, et tohutu palju pisikesi tiike, aga tegelikult ei olnud mingid tiigid, vaid need ongi siis need, need augud kusse, tuhaleegi tahab välja. Pääsed ja siin kõrval asuvad karstilehtrid, mis on praegu kevadisel ajal vett täis. Need lehtris on tekkinud maa-aluse jõe sisse langemiskohtades, aga meie ees on nõndanimetatud Veetõusme auk mis on Tuhala jõe alaliste allikad. Väljavoolu, esinemisala või koht. Siin algab uuesti jõe maapealne voolutee. Need allikad kunagi ei kuiva ja kevadel siit voolab välja üle 2000 liitri vett sekundis. Näiteks selle Veedusime augu kohta on ka üks rahvapärimus, et vanasti olla siis siia rahakirst peidetud ja see olla selle tõotuse siia pandud, et kui inimsugu jääb juba nii väetiks ja viletsaks, kahe mehega jaksab asjade veel munakoored vett, et siis tulevad rahasid ise ühest välja ja veetaseme talus talu saunas elan korda, õde-venda, nemad ikka see unenäo mingil muul viisil saanud teada, et vaatasin Veedus magu rahagist peidus. Enne öeldi üksteisele, et noh, kui raha kätte saame, siis jagama päästele. Noh, tulnutis Veetõusme augujude ja hakkan siis raha otsima rahakest otsima, saanud selle kätte pea augu selle peale, kui üksteisele, et ah, jäi selle suure vaeva peale jaga enam kellelegi ja nii langes raha kersti alla pahe lehes ja tagasi ja ainult rahakirstu kaasa järgi ja see oli siis hiljem olnud, veedaksime saunas ahju peldiks. Ühe karstilehtedes, mida rahvas, kant hobuseauguks möödunud aasta 20. juunil juhtus selline lugu, et et kella 12 ajal nähtasin hobuste koplis kahte hobust, aga kellele Nad hakkasid otsima, siis nähti ainult ühte. Ja, ja oli selline lugu, et see inimene otsis seda hobust maa pealt, aga ei osanud maa seest otsida. Ja õhtu kuue-seitsme ajal üks kalamees leidis, tähendab, leidsid augu, hobune oli augus ja oli hukkunud. Järgmisel hommikul tõstsime selle hobuse autokraanaga välja. No praegu tundub Sauk küll küllaltki pisike olevat, kuidas hobune siia ära mahub? Auk on jah, pealt ainult meetri laiune ja ümmarguse läbilõikega umbes kaevu sarnane. Ju siis hobune siin lepatuka sees kärbeste käes, trampis tugevasti, nii et, et tema all olev karstikoobas sisse langes. Hobune kukkus sellesse kaevu püsti sisse. Kas neid juhtumeid on rohkem aja jooksul olnud, kus sellistesse karsti lehtritesse on? On sattunud õnnetuid, kas siis loomi või inimesi? Siin on veel viimase 10 aasta jooksul tekkinud peale hobuselehtri pelgaks karstilehtrid. Ühte näeme võib-olla pärast põle ämmaaugu kõrval ja üks lehter on tekkinud püksitorus. Üks lehte tekkis ka mitte siit kaugel kohaliku elektriliini posti kõrval see post Pajus kevadel tugevasti viltu ja kui mindi vaatama, milles asi, siis leiti, et posti kõrvale oli tekkinud lai karstilehter. Hobuseaugu all. Pärast hobuse väljatõstmist osutus, et seal oli kolme meetri laiune ja umbes meetri kõrgune karstikoobast. Ants Talioja te rääkisite, et tänu sellele juhtumile hobusega hakati uskuma ühte minevikku. Kogu lugu noh, ühe rahvajutu järgi olla üks mees põllul järgedega kündnud siin Carti ala kohal ja järsku alla langenud Kosovo härgadega ja saanud sealt ikka välja ja auku aeti täis ja see auk on praegugi näha, kui selle järgi võtta. Ta siis hobuse lugu on täitsa tõsi. Ja, ja eks siis järgnev lugu olnud tõsi. Siit lähedalt on näha ka, et isegi põllu pealt on maalsuse jõe kohal nagu veidi lohkus, kartulipõld, kartulipõld ja aastakümneid tagasi meil kartulipõld siin nokliku talu lähedal. Ja, ja see siis ei olnudki tol ajal veel nii orus, kui nüüd on. Nüüd oleme siis jõudnud ämmaaugu juurde. Rahvajutu järgi on siis hakatud seda kohta, kust jõgi maa alla läheb ütleme nii, tavaliste suvedel tavalise vee hulgaga. Hakkad seda auku ja selle järgi nimetama, et keegi ämmamoor tulnud ükskord külast ja olnud siis tite, liikudes veidi auru all ja eksinud ära ja kukkunud Burdalt ette ja sellest asellest ajast nimetatakse auku ämma uus kui vana jutt või legend Heino, kes nende rahvajuttude vanus teab nimetada, sest need võib-olla nii sadade aastate jooksul kujunenud ämmaauk on paarikümne meetri pikkune ja umbes kolme-nelja meetri sügavune Tuhala jõe oru nõlvad. Kus siis vesimaale läheb? Sellest ämmaaugust mõni meeter kõrval on sügav karstilehter, mis tekkis 72. aastal maapinna järsu sisselangemise tagajärjel. Selle lehtri põhjas oli algul näha koopaava. Ja selle uurimisel selgus, et koobas on üle nelja meetri pikk. Kui kaugele C5, seda ei tea, sellepärast et siis langenud muld oli edasise ava sulgenud. Aga kahtlemata see näitab, et Kata karstialal leidub küllaltki avaraid koopaid, mis väärivad uurimist ja millele tuleks ka tulevikus asuda. No üks rahvajutt on selline, et, et keegi külamees või naljamees pugenud ja sealt ämma talle romand kuni kihu taluni ja kuulanud, kuidas naised toas Kedanud no vot, aga nüüd selgus, tähendab see 1000 19 teisel aastal selgus et need maa-alused koopad ei ole mitte nii suured, et inimene mahub sinna roomama, vaid vesi jookseb hoopis paekihtide vahel. Praeguse lehmi kooli direktor Andres Maasik käissis Tuhala koolipoistega tol ajal ta Tuhal kooliõpetaja, kes siis siin all sellesse augu põhjas, mis ämmaaugu kõrval langes ja tekkis koopajoonise, mis Eesti lood ka ilmus 1000 19 kolmandal aastal. Ja see on siis see koht, kus Tuhala jõgi läheb malle. Tuhala jõge jõe maapealne voolutee lõpeb laia Kaheharulise oruga mis oma kuju tõttu on saanud rahvasuus püksi. Tan duaale jões palju siis ämmaauke juba kõiki vett ära neelata ja vesi voolab edasi püksi reite orgu. Ning kaob siin paljudes kohtades pugemetes maa alla niisugusi, kohti püksi. Reite orus on ligi paarkümmend. Mõned neist neelavad ainult liiter kaks, kolm, võib-olla viis liitrit sekundis ära, aga mõned kohad ka võtavad vastu sadu liitrid vett sekundis. Näiteks siin kohe talu kõrval, me näeme praegu, et jõgi kaob ühte sügavasse auku, augus vesi keerleb ja sellega ka jõevoolude siin lõpeb, edasi liigub vesi maa all. Kuni siis suru, talunik, kus on nõiakaev ja kus asub veetõusme auk tuleb seal uuesti maa peale. Aga siin sammas, viruse talu taga on ka niisugune elukoht, mille nimedeks Kirtu auguks ehk hundi kuritikuks. No ja ja rahvajutu järgi oli selline lugu juhtunud kunagi vaja virulise peremehega, et et ärganud hommikul maast lahti ja pingid ujuvad mööda tuba ringi, tähendab, esineb palju, tõusis üle oru serva. Kunagi oli virulased alust tehtud uut kaevu. Nojaa, saatva peab ajani välja ja järsku kadunud kang paelõhesse aetud, siis kuuemeetrine latt põhja, põhjapalve kätte saadudki. Ühesõnaga, eks siin all võib ka mingisuguse järved ka olla. See Kapa Veskijärve juures voolab vesi enam-vähem samamoodi nagu nõiakaevust tulev vesi või on siin ikka natukene see müra, valjad kohe ei tea, umbes samasugune. Näiteks need inimesed, kes jäävad hiljaks tavalisel, õigel ajal, millal nõiakaev keeb nagu meie siis olengi ta öelnud jah, et vaadake pilte pilti ja minge kata veskile. Hästi tugev kohin, vööndis oleta, umbes samasugune mulje saanud. Kui Tuhala jõgi maa alt välja tuleb, siis ta voolab läbi metsade läbi endise kata vesiveskipaisjärve läbi Tuhala ja suubub Pirita jõkke. Nii et Tuhala jõgi toidab ka Pirita jõge ja tallinlased saavad ka sellest veest väikese osa oma majadesse. Aga siis mul tuli meelde, te enne ütlesite, et üks lehemees oli välja arvutanud, palju sellest nõiakaevust tulev vesi, palju see võiks anda vett näiteks tallinlastele. Õhtulehes oli jahiks võrdlused. Raadiost tuleb nii palju vett välja, et ühe Õismäe viiekorruselise maja vannid, vannid vannid võivad saada ühe minutiga täis ja muidu üldse seal nõiakaevust tulev vesi on hästi kaasolvuta punase värvusega. Rahariga naljatab, et noh, see nii punane vesi natuke pärn hulka panna. Aga õlle ja üldse see Carti ala hästi puhta veega. Suvel on vist tahtsin väga kena ümbrus. Praegugi linnud laulavad ja härra haugub ja ja pisut Lõuna-Eesti maastikud, meenutab künkaid orge rohkem kui mujal. Ja üks looduslikult ilusamaid paiku. Kata karstiväljal on kogub ja karstiorg, mille põhjas me praegu oleme. Siin on reljeefne hästi rahutu. Oru nõlvad on liigestatud ja oru põhi on lahkusid täis. See org on ligi pool kilomeetrit pikk ja üle 100 meetri ai. Suvel ja talvel on tavaliselt org kuiv ja praegu kussindajaks suvel isegi heina ja kasutatakse orgu karjakoplite, noh on ta hästi korras asja elus. Aga varakevadel täitub see org veega ja moodustub siin ajutine karsti järvekene mis muudab hoopis seda maastikujäle teistsuguseks. Antalya ja palju siin sel kevadel need on vett olnud noh ikka üsna organ üsna ääretasa, täis. No nüüd on vist enamvähem teinud ühe pisikese ringi peale sellele karstialale tervikuna ja oleks aeg pärida, et mis tähtsust sellel siis on, peale seletan, huvitav nähtus on tähtsus teadusele ja ka meie igapäevasele elule sellele karstinähtusele. Ka arstil on suur teaduslik ja praktiline tähtsus. Carstiga tuleb väga tõsiselt arvestada suuremate ehitiste rajamisel, sellepärast et me peame teadma, kas mitte dise all ei ole juhuslikult mõni suurem kui arstid, ühe või koobas, mis võib siis hoonet kokku Parisemiseni viia. No Eestis ei ole nii suuri karstikoopaid seni teada, mis põhjustaksid suurte ehitiste hoonete varisemist. Seda on juhtunud küll. Välismaal, et isegi hüdroelektrijaama tammidesse. Tammi pragude kaudu minema või tammi alt hoopis läbi maa-aluste õõnsuste kaudu voolab ära. On seda juhtunud, et isegi raudteetammid tulevad teise kohta üle viia, kuna ohtlikud nii palju liikuda rongidel vana raudteed mööda. Aga Eestis on meil karsti uurimine ja karstitundmine. Kõige tähtsam sellest seisukohast, et meie oskaksime oma põhjavett kasutada ratsionaalselt ja et me hoiaksime ära selle teostumise. Nimelt põhjavee kaitse küsimustes tuleb Põhja-Eestis alati arvestada Carstiga kuna sademeteveed ja nagu siin katagi külas ja paljudes teistes Eesti kohtades jõe veed voolavad otse maa alla. Siis kui need veed on reostatud, reostatakse ka ära põhjavesi. Teatavasti jõgedes võib mingil määral vesi ise puhastuda, kuid maal karstitingimustes niisugust ise puhastamist ei toimu. Toimub ainult laienemine põhjavee arvel. Ja igasugune reostamine, mis toimub karsti õnsuste karsti lehtrite kaudu rikub põhjavee kvaliteeti suuremal või väiksemal alal. Kas peale põhjavee mingitele maavaradele on võimalik ka viidata, nüüd karstiolemasolu puhul? Eestis ei ole Nõukogude Liidu mõnedes piirkondades on Carstiga seotud väga mitmesugused varad. Näiteks vanades karsti häiludesse esineb fosforiidi, haki boksiite, see on alumiiniummaaki, esineb isegi kullaleiukohti, mis on seotud karsti häiludega ja vanade mattunud karstilehtritega ja ka veel mitmesuguseid teisi maavarasid väga paljudes riikides koguma. Maailmas on ka gaasi ja naftavarud seotud Carstiga nimelt maapõues leiduv, võttes kõige pisemates kavernites ja poorides leiduv nafta. Taas on just selle tõttu võimalik, et kivim poorne Kabernoosne niisugusi, Carstiga seotud nafta ja gaasi leiukohti on meil Nõukogude liidus. Näiteks Uurali piirkonnas on Iraanis, on Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja mujal.