Eikellegimaa eikellegimaa ei kellegi muu. Tere, armas ei kellelegi rahvas ja kõik teised tublid eestimaalased. Tubli tund, mis meil ees seisab, saab täidetud tänagi ka meeleni muusikast, mida ta eile valib, seekord üsna eksootilisest paigust. Did kusnud, kooritud on rahvusvaheline mees, hansa väldin luubiast. Ja kuigi nimi ikka see homsael võib kõlada meie kõrvu laiust kui veidi muinasjutuliselt. Just nagu ma olen kinni või tervisii oma, on tegelikkuses meil pistmist selle suurejoonelise, suurepärase muusiku näol kahekordselt kõrgesti haritud mehega, kes Jüri õppinud on nii hästi, niipea kui Euroopa klassikalist helikunsti ning lisaks veel taskus inseneri diplom on seal teie muusika, muide ei olegi häälel ja lastele ja kindlasti ka tublidele kellelegi maalastele päris tundmata. Sest puhub ja oma mehe kompositsiooni aasta eest meie Estonia kontserdisaali lavalt Tallinna linnast mänginud kangesti ilma kuulus kroonus kvartett, nemad ise, hüpnootilise pala nimeks oli veeratas goothoviil keskalai ja tolle palabaik selles saates joopil käte. Hiljem hakatuseks mängib tallinn meile pillil, mille nimeks uud laulab tema ühe üdini luubia laulu. Hela Liisa on loo nimi. See, mis harimatu või muu maine nagu näiteks mu maine muusika võib samahästi ligitõmmatava eksootilisusega kui ka eemale peletada ja võõristust tekitada. Seepärast igasugune tuttavlik moment võõrale asjale lähenedes tuleb ehk kasuks. Nõnda nagu täna sai kellelegi maalase ham sael tiini muusikat on mängitud eesti kontserdilava telgi ja samuti Eesti raadiojaamades. Voodi on ka see pill, mille nimeks uud tegelikult mõnele džässihuvilisele ei kellelegi maalasele ja tublile eestimaalasele kahtlemata samuti tuttav. Sest see mees, kes praegu pilli mängib, on küll mitte tänane äravalitu hansalinn, vaid Anoarbrafeen mees, kelle nimi Jan karboreki muusika kummardajaile võib tulla tuttav ette. Mõnedki heliplaadilt. Suur probleem aga on võrreldes liiniga tubli muusikameister, ent siiski juba juba järgmise pisut noorema põlvkonna esindaja, ehkki temagi on liikunud sealt Lähis-Ida kandist vast Euroopa muusikale. Ja karbarcle konkreetselt homsaldin on tegelikult kameeleon, nikun kuju. Rahvusluubialane tähendab ühtlasi seda, et tegemist on mehega ühe rahva esindajaga kell kell. Õigupoolest ei ole enam oma kodumaad doose oh Egiptuse lõunapoolsemates taladest ja Põhja-Sudaanist, mis kunagi luubialaste asustusala oli seal kohal, laiub praegu veteväli juba mitukümmend aastat, ehk siis Nassari nimeline kunstjärv. Saan Assuani tamm kogu Aafrika põhja-aafrika vähemasti hästi konkreetselt Egiptuse üks suuremaid ja vägevamaid tehnilisi rajatisi peale püramiidis muidugi. Ning sadatuhat Lubja last, kes maid alasid asustasid, kus praegu vesi loksub pidid ümber kolima nii hästi Sudaani kui Egiptusse. Hansalinn võttis jalge alla palju pikemad teekonnad ning kui ei ole olukord muutunud, siis elab siis peale pikemat viibimist Ameerikas tegelikult hoopiski Jaapanis. Kõnebki jaapani keelt mängib oma muusikat selles kõrgtehnoloogilises keskkonnas on ära teeninud hulgalise arvu jaapanlaste vähemasti muusikahuviliste suure au ja lugupidamisega on sajandini käik Ameerikamaal. On langes aega, kui käid käimas, olid kuldseks nimetatud kuuekümnendad ning tänu mitmetele juhustaja tutvustele. Peale seda, kui teile õppinud oma linnas Euroopa klassikalist muusikat tehti ta tuttavaks Kuuekümnendate aastate Ameerika popfolgi. Ütleme siis nii, nagu ennemgi öeldud, kuninga ja kuninganna Bob Dylanit baasiga. Tänu nendele tutvus vahekorrale jõudiski homsaal tünni muusika esmakordselt Ameerikas heliplaadile juba kuuendate aastate alguses. Aga nüüd ei kellelegi ette, mängime samuti võõrapärase nimega, olin Arogeen. Tähendab aga seda, et tegemist on looga, mida araabia muusika kaanonite kohaselt mängitakse kestahes inimesele elus vaid Etteekstra inimesele, siis kui ta abiellub esimest korda. Teadupärast võib muslimimeestega juhtuda rohkem kord, aga meilegi ei mängita, seda enam. Meie arvatavasti piirdume ka sellega, et hääl ei kellelegimaalased ja kõik teised tublid eestimaalased kuulevad seda lugu eikellegimaalt oma elus vaid ühe korra. Nüüd. Kui pillimees püüab kasvõi kõigest väest, püüab kõigest, hingest püüab, aga ikkagi püüab, see tähendab, ponnistab, üritab mängida muusikat on asi enamasti halb tulemus kesine. Nõnda arvab Nuubialane hansalinn, jätkates mõistatusliku võitu mõtete lahtiseletust nõnda kui loomuldasa laseb. Loomuldasa laseb aga pillimees mängida ikka iseennast. On lugu palju varem, ei pruugi sündida küll tingimata alati kõrvupaistvalt suurt kunsti, ent loomulikke hääl, muusika võib sündida igatahes. Tsitaadi lõpp. Tundubki nii, et halltünn ise on ehk selle mõistatusliku ja kindlasti mitte kerge tegevusjuhise järgi. Kõik need mitukümmend aastat, mis ta muusikat mänginud, all, sest olgu ta pealegi õppinud araabia klassikalist muusikat, Euroopa klassikat. Tegelikult on tema muusikalisest toimetamises palju kummalisemaid suhteid. Näed õppi, rajakirjeldused, esialgu lubavad paista pill uude ilusasti lauto kaugeid eestlasi. Muuhulgas on araabia muusika klassikalise muusika üks aastasadu mängitud Pille külla, aga ei ole seda Pill peetud sooloinstrumendiks, nii nagu hansa väldin seda kasutada. Pealegi mõttes Araabia muusikatraditsioonist seesuguse pilli ja kasutades teda sootuks teistmoodi kui tavaks olnud mängib hansalinn sellel pealegi mitte otseselt araabia muusikat, vaid pigem ikkagi oma juurtest lähtuvat helikunsti mis Nuubia pinnalt kerkinud. Ehkki seal vähegi Põhja-Aafrika pool Egiptuses, eriti kus hansalinn on ka eraldi õppinud on aafrikapärasem ja araabia muusikakultuuri segunemine iva vastasega, samuti tavaline lugu. Mis kõige selle juures annab veel oma mündi osandini, tunnistused, improviseerima, soola, piline kasutama, toda araabia instrumenti uudi hakkas ta siis eriti veendunult, kui ta oli õppinud Euroopa klassikalist muusikat. Iied arvab küll, et ta ei ole teab mis suur inimesi süntesaator, kes kõigest väest püüab ühendada vahel. Lausa suurepäraseks sünteesiks siluda ida, ent ta arvab, et ta mängib seda, mida ta mängib õieti, jäädes truuks tema enda mõttele. Ta laseb muusikal arvates igal pool lihtsalt juba olemas, on läbi enda minna ja teda mängida. Järgmise pala pealkiri, ma mäletan sedasorti pealkiri, mis, mis võiks olla küll pandud homsaalideni poolt vist igale oma loole või ka igale esinemisele või heliplaadile. Sest olgu ta rahvusvaheline mees ja muusikaline maailmarändur, kõikide maasalvestusi, kõiki tema intervjuusid esinemisi täidab ikka mälestus pärast kodumaast, mida enam ei olegi. Paid kuulajad, kes te püsite, ei kellelegi oma kameeleon, muusika, kuuldeväljas, muusikamine, mängijatele, loojalane, homsall, linn, enamasti uudi nimelisel keelpill tihti mängides sellele lisaks ka taar trummi muusika. Ehkki kõlavalt äärmiselt arhailine, võiks tegelikult olla liigitatud nüüdiskompositsiooni hulka kuuluvaks. Samas muusika kujutate ette, vei fakt on, et on kõlanud aastat täiesti juba ka suurematel džässifestivalidel ja ühel suuremal lausa teenitult või teenimatult. Aga legendaarseks peetaval rokiüritusel nimega uudsestoki rokkfestival ikka tollel esimesel Woodstockil tollel lillelaste lille maadluse peol 69. aastal Ameerikamaal esinemised tänu tollele Ameerika kõiki ja niinimetatud kontrakultuuriga seotusele said teoks juba kuuendate algusest peale Neupporti festivalilgi esinenud aastal 64 ning homsa üllatus oli võrdlemisi suur, kui ta märkas, kui Ameerika maised kuulajad tema esinemise mõningate avaminutite või siis vähemalt paari esimese pala järel kippusid jääma kuidagi liikumatuks, sulgesid silmad ja ta aimas või õieti kartis halvimat. Ent kuulaja maganud mida loodab saatetegijaga tänaseni kellelegi. Ma saate kuulaja koha päält. Kuulajad tunnistasid pärast haardunult, et nad ei olnud midagi taolist oma elus ennem kuulnud ja et see muusika kahtlemata võluv. Neid muusika võlus lisaks Bob Dylan John vaesile Ameerika maise rokikultuuri tublimaid tegijaid teisigi. Sest näituseks homsael Lynni ja kunagise ansambli kleit, Fulteet trummari Miki Läti vahel kujunes aastakümnete pikkune koostöö sest köit Fulldeed, kui ta kunagi kõigest väest ihaldas mängida, kontsert Egiptuse püramiidide jalamil sai sellega mängitud ja suuresti tänu homsrael tünnisidemetele teistpidi sedasama Gretvul tädi, trummar Mich kaart, kes on küll mõneti justkui isehakanud, aga ometigi väga tulemuslikult töötav etnomusikolooge on homse abiga salvestanud suure hulga rahvalikku muusikat nii Aafrika mandril kui ka mujal. Järgmise pala kohta, kus l tennise kaasa ei mängi, selle salvestuse sooti teinud mingi haart just nimelt olla siis me kaheksanda aasta preid Fulldeedi egiptuse turneel on öelnud nii tallinn, et see kompositsioon ja esitus on õigupoolest Egipti maine popmuusika. Enne kõigiti Aini popmuusikaeikellegimaal kõlama hakkab, saab tehtud midagi sellist, mida eikellegimaal tehakse äärmiselt harva. Paljusid asju tehaksegi kellegi maal harva või ei tehta sugugi. Nii näiteks küll mõnikord harva siit julgetud soovitada hääd raamatut, lugeda, mõnd muusikaga seotud, aga mida vist siiani pole üldse tehtud, ei ole tervitatud, aga teritada ometigi võib, kui selles ei kellelegi ma muusikasaates ja seepärast võib-olla kellelegi ma ajaloo esimene, aga igal juhul tervitus läheb siit kellegi poolt teele. Eestimaale Vändra metsade taha, Pärnusse sismikule. Ja põhjus, millest siis Miku vaid aru saada, vaat kui ta seda kuuleb, on selles, et loo pealkiri, mida hansalinn järgnevalt mängib kõlab nõnda moneemi. Siitsamast sellest samast palast, millel nimeks veeratas ehk votviil ehk keskalai alustas Kronos kvartett koos autori homsa. Lynniga jätkab varsti natukese aja pärast hansalinn üksi üksi oma pilliga üksi, oma mälestusega kodumaast, mis juba ammu vee alla mattunud. Ka nädala pärast piilume meie siin eikellegimaal salahilju mitte ainult itta, vaid mitmesse ilmakaarde korraga. Teeme seda koos muusikuga, kes on küll pesueht, eurooplane, endine teismeline popstaar, praegu seda enam mitte, kes Ameerikamaal elades jätkuvalt teeb muusikat, mis on võlutud küll orientaalsest, küll oksidendi helikunstist, mida tema ise omanäoliselt populaarselt kujundab. Selle siinkohal ilmselt eel tutvustatud muusikalini avalikuks nädala pärast eikellegi maas eikellegimaal kasvaval ajal. Seniks oli minu limiit, kus need saate lõpuni jääb pöörlema, veeratas homsallinny veeratas.