Päevatee suvekülaline, tere päevast, mina olen üle karupäevade. Suvekülaline on täna minu kauaaegne raadiokolleeg Härma Saarma. Tänase saatemuusika kõlab samuti Härmo Saarmi soovil. Jutuajamise vahele laulab meile Frank Sinatra. Tere, Härmo. Noh, härma on inimene, kes on terve elu tegelenud hääle ja kõnega ja tegeled siiamaani. Ja siiamaani on tõepoolest sellepärast, et tõesti üks viimased 15 aastat hakkasin sellise häälaya esinemise õpetajaks ja, ja siiamaani on see kestnud. Inimesega rääkides kohe kõrv kuuleb seda, kas inimene räägib hästi. Temasse professionaalne kretiin, ausõna, ongi niimoodi, et mõnikord natuke segab see, et inimene näiteks mingisuguses ärevus olukorras või kerge pinge all tal natukene häälematerjal muutub ja esinemislaad muutub ja aga mina panen seda tähele. Siis hakkad mõtlema kohe, et millest see tingitud on, täna me kuulame neid, kuuled, kuidas, kuidas ta räägib ja siis hakkavad sellised mõtted peas uitama, et oot, mida selle veaga jutumärkides. Aga hakata, et kui ta näiteks õpilane oleks, mis teeks sellega mõnikord näed unes ka, kuidas õpetajad näevad ja nii nagu näitlejad näevad rolli täitmise suunas ja lavastaja vähemalt, kuidas nad läbi kukuvad. Aga sina enese toonasest, sa oled mikrofoni ees ja mitte üks sõna ei tule meelde. Kõik raadioinimesed on ka seda unes näinud. Vaata vaata, huvitav, et seda mul meeles ei ole. Tõepoolest, kui ma laval pidanud kunagi mingit rolli täitnud, siis ma elasin küll umbes niisuguseid asju läbi et nägid unes, kuidas sul tekst läks laval meelest ära, see pidi näitlejatel päris tavaline olema, siis tuleb hirm nahka, et mis sa seal teed. Räägi natuke oma lapsepõlvest, kus sa pärit oled ja milline su pere oli. Noh, kuidas ütelda, sündinud Tallinnas 39. aastal, 41. aastal meid viidi Ulaovskisse ase, ei olnud küüditamine sul see vabatahtlik evakueerimine sõja eest, ema oli siis koduna, isa oli tavaline lihtne töömees, ta oli väga hea automehaanik ja jumal tänatud, et ta sellist mehaaniku ametit pidas, sellepärast et tollal oli vaja ju autoparandajaid, igasugustel valitsustel sakslastest, venelastest ja eestlastest kõigist oli seda vaja. Ja tänu sellele ta vist niimoodi rahulikult koju jäigi, sest tema oli niinimetatud üks viimastest Tallinna kaitsjatest proletariaadi ikkagi. Aga tema jäi sellest laevast maha, mis siin Tallinnas põhja läks ja kui merele läks, pommitati põhja. Tema jäi sellest laevast maha tänu sellele lihtsalt, et laev läks varem minema. Tallinna kaitseliin lagunes, kuhu siis minna, läks tagasi Lasnamäele koju. Aga Lasnamäele koju ta enam ei praktiliselt ei saanud, sellepärast et Vene väeosad, mis taganesid sadamasse välja, panid kõik talud põlema ja nende talu põles ka maha. Sellises aasta 1941 ja siis tulid juba sakslased peale, nad päästsid kambaga ära ainult loomalauda ja pärast tegid oma elamise salaloomalauta ümber ja isa elas nii-öelda saksa ajal, elas siin, tal on ta Saksa sõjaväeautosid. Ja siis, kui venelased tulid uuesti, siis ta parandasele venelaste sõjaväeautosid. Ega mul oli see, et vaata, 40. aastal ju eesti mar okupeeriti venelaste poolt ja siis ta hakkas juba parandama vene autosid. Seal oli üks ülemus, üks kapten, majorov olevat selle mehe nimi old minu mäletamise järgi. Ja kujuta ette, sõda lõppes ja seesama autoparandajate pealik tuli oma teekonda uuesti juhtima, sedasama majorov kujutletanud Sassisukestiku. Nii naljakas kui see on, jah, ja meie tulime 44. aasta detsembri jõululaupäevaks, jõudsime Emaguljanovskis tagasi Eestisse. Nii et ma olin kuskil natuke üle kahe aasta vana, kui mind viidi sellesamasugune nagu küüditamine, suured vägevad rongid läksid, eks ole. Viidisinoviljanovskisse ema pandi seal kohe kolhoosi tööle, Baltikumist oli päris palju rahvast selles väikses külas seal kõik need lapsed, kes seal siis nendes majades elasid. Kõik suhtlesid omavahel. Nii et sina olid ainus lapse vend, sündis seal 42. aastal. Huvitav oli see, et kuna seal oli niivõrd palju vene lapsi Tööl õhtul hilja tuli ja siis meid hoiti Te. Olite külas niisuguses väikeses vanemad naised, tegelased lastele ka vanemad naised, kes ei jõudnud enam kolhoosis tööl käia ja kui on, kõik oli vene keeles käis, mina unustasin ära eesti keelepall natuke üle kahe aasta vana, kui mind liide. Ma juba natuke räsis, kes tegelikult aga oskasin seal kavatsesin täiesti eesti keele oskuse, sest eesti keelt Ma ei tea. Võib-olla õhtul sai paar lauset vahetada temaga siis istuli magama minna ja ma tulin Eestisse tagasi ja ma läksin tõesti üks aasta hiljem isegi koolitsust. Minu eesti keel oli kehv ja esimene sõna, mis ma eesti keeles ära õppisin, oli liha. Sest seal oli nälg. Mäletad seda sellest elust? Midagi? Mäletan, tagasisõitu, rong väga aeglaselt liikus ja ema oli mind vennaga pannud toidukoti peal istuma, et see ära ei varastataks. Ma tean, et seal sees juustu, selles kotis vestlesime vennaga kahtlusele koti peal, rongid olid kõik üle koormatud, üheksa sõit sealt tuli ikka mitu kuud ja siis siiamaani mälupildis on see, me sõidame mägede vahel natukene, kaugele on eemal. Kõrgendik Mägi tõuseb üles, seal on mets Jakaru asel metsa, taamal, niimoodi poseerib see mälupildina siiamaani alles. Aga siis tuli Eestisse ja, aga siin hakkasid kohela eestlastega suhted peale, need. Aga ma siiski läks üks aasta hiljem kooli, ma läksin kaheksa aastaselt kooli. Eestis oli ikka süüa kogu aeg, et selle kandi pealt meie vere eriti ei põdenud. Isa amet, mehaaniku amet, tal oli tööd kogu aeg. Palk oli selline, kutt oli tollal, aga süüa sai ja, ja vanaema ja vanaisa elasid ka, elasime kõik koos, muide, siinsamas raadio ligidal, kohelmad Raua tänav. Kus koolis sa käisid? 48. aastal, kui ma kooli läksin, siis kolisime nõmmele ja käisin kümnendas keskkoolis. Endel Lippmaa ja Panso ja, ja Lennart Meri ja nende kool. Ja miks selline intelligents nõmmele kolis mulle seletada seda asja väga lihtsalt ära, et neid Tallinnas kätte ei saadaks, nimel, ikkagi eemal ja eemal, eemas eemal. Ja seal oli ka väga hea õpetajate tase. Ja muidugi siis selle seltskonna tasega vanemad olid minust muidugi vanemad. Ega nooremad vanemate klasside õpilasi veel mäletavad, aga vanemate klasside õpilased nooremad ei mäleta. Suurel kooli kokkutulekul kokku saime, siis oli juttu küll kõvastaja. Millega sa kooliajal tegelesid, mis sind huvitas, kas sa juba siis hakkasid oma häälega tegelema lugema ja? Ma lugesin ja lugesin luuletusi ja mängisin näitemänge ja ühesõnaga ma olen sellise etlemis kunsti, kala kogu või sind pandi ilmselt eesti keele õpetaja, kes meil oli, see taipas ära, et ahah, selles poisis midagi, kes need on, kes võib laua peal lugeda. Ja ma mäletan ainult nii palju, et mõnikord oli küll nii, et natuke liiga paljuks läks olevat ka tollal oli palju aktusega ja igal aktusel pidid sa midagi ette lugema. Aga ma läksin varsti niisuguse asja peale, et ma hakkasin mitte ainult luuletusi lugema, vaid ka sellise proosatekste näiteks kevadet ja kõiki peas. Ja siis seesama õpetaja seisis minu selja taga ja vahepeal oli eesriie ja mina peast lugesin õpilastele, kui ma natuke seisma jäime segamini, läksin siis tema selja taga. Niimoodi ütles mulle, et suhteliselt suht löör. Ükskord ma olin hädas, sest ta temaks naerma. Kuidas lugesid naerma ja mina, kordan, ja kordan seda mõtet kevadest, ma mäletan, lugesin katkendit, ei mäleta, kuidas see asi läks aga tema itsitab seal ja ei ütle mulle ette. Meil oli väga hea direktor, endine endine suurohvitseri moodi inimene. Ta oli Venemaa eestlane, aga sõja rajal sai rängalt haavata tal ühe jalaga. Me nimetasime teda puujalg, Pedrugs. Aga kihvt mees, matemaatikaõpetaja sümpaatne kuju. Minu arvates temaga ei olnud kunagisest poliitilist jama. Ja siis koolipeod ja värgid, nagu ikka. Tola käis. Millal sa seda mõtlema hakkasid, et kelleks sa saada tahad? Näitlemine ja lugemine, et jäädki selle peale. Ausalt öeldes, ega ma ei selle peale eriti ei mõtelnud kuskil seitsmendas-kaheksandas klassis, ma tahtsin tegelikult arstiks saada, aga mu matemaatika oli kehva, võit ei sobinud selleks. Ja siis ma mäletan, ma olin vist üheteistkümnendas klassis, kui mõtlesin hästi, ma lähen siiski lavakunstikateedrisse proovima. Ma olin alles keskkoolis ja mul oli keskkool veel lõpetamata ja ma läksin siis Panso juurde ja mõtlesin, et noh, mis siis ikka on saast, ma käin kaks asja korraga, lõpetan keskkooli ja olen esimese kursuse seal juba. Ja siis Panso ütles mulle väga elutargalt. Seltsimees Saar ütles mulle seltsi. Kõigepealt lõpetage koolera, siis võtke naine hetke naine maha, siis võtke teine naine hetke maha ja siis tulge meile kooli. Aga ma enam ei üritanudki lavakunstikateedris. Sistused, teised tegemised tuli naise võtma ja tööasjad ja panin tünnivabrikus tööle ja pärast niinimetatud tollasesse uude kalevisse, kus praegu politseivärk sees. Siis olin Pioneeris valutehases pioneer natukene aega, vaat niisugune sigrimigri, samal ajal võtsin ka naise. Need olid ootamatult sõnad meilegi väga tuntud laul, helilooja Parksia Frank Sinatra koos laulis tema tütar Nancy Sinatra. Aga nüüd jätkame juttu äärmoza armiga. Kuidas raadios istuli. Raadiota täiesti juhuslikult selles suhteliselt juhuslikult, et minu korterinaabriks oli tollal Ellen tõkke Taali raadios ametiühingukomitee esimees või mis ta siis oli siin ja tema oli selline näitekunsti õpetaja ka. Ja eks ta siis vend oli vahepeal kuulnud ja stama, tütred käisid ka kümnendas keskkoolis, minu esinemisi oli kuulnud ja see oli 62. aasta lõpus ja 63. aasta alguses. Kuidas sellised konkursid juba siin? Ja Ta kutsus mind konkursile ja sain siin konkursi läbi, aga enne seda tegin ma juba tema ettepanekul tööd Aktuaalse kaamera diktorina. Et 61, ma olin juba Aktuaalse kaamera diktoriks. Ruth Perametsa, mõnede teistega seal. Aga jah, tollele Eesti televisiooni pearežissöör ütles, et ma näen liiga noor välja televisioonis žest, inimesed siiski väga vaja venelastelt, Sumberg võeti minu asemel diktoriks ja siis mulle tehti ette, paneksin raadiost tule raadiosse diktoriks. Elfriede olime Aino ripusu, tollased õpetajad, sisuliselt selle diktoritööposti otsas meeldis sulle diktaride, ausalt öeldes küll, jah, miks mitte. Sümpaatne see täpsus. Ausalt öeldes on jäänud sisse tollasest ajast, et ma ei salli hilinemisi. Ja seal ei olnud võimalik hilineda. Et üks kord elus inimesi ega tol ajal ei olnud ju telefon ei saa välistada ka siia, et ma hilinen, lihtsalt magasin siis üks kord elus inimese suhtes sain käskkirja ja. Aga see kõik oli kuidagi väga niimoodi normaalne, noh, tollased ülemused pidid seal käskkirja ära tegema, nii et hilisemas elus olla, kuna sellist käskkirja pidanud vastu võtma, kus paratamatult lihtsalt mingi asja tõttu, eks olevat sa hilinenud, midagi maha maganud või valesti teinud. Ülemus peab lihtsalt selle tegelema ja kavas diktaralid nute aastat diktor lollinguni, Tšehhi sündmusteni 68 ja siis sai hakata juba toimetajatööd tegema kultuuri saajadega, nendele tegema. Ja välisEestile. Aga ma olin siis juba tegi lepingu alusel, ega tollal oli ju süsteem selline, et sa said lepinguga töötada ja sa sellega toetasid nagu tervet toimetust, sest teatud protsent pidi minema välisautorile sellest rahast. Ja Tööstaaž jooksis. Aga sul ei olnud niimoodi kuupalka, vaid sa said honorari ja 71. aastal kui septembris ja kui ma saan kerge Lidakasin raadiomajas minu mõistete kirjanduslikku kohut. Juhan Liivi ühe programmi pärast. Lugu oli väga lihtne. Ma tegin 20 meetrise Juhan Liivi luuletustest, tegime sellise programmi, see võttis osa tollase keskeprogrammi luulevõistlusest ja ma tulin, sest minu arvates teiseks selle programmiga. Ja kui see teist korda eetrisse läks, siis hakkas hirmus jama peale, et kuidas ikka Juhan Liiviga võib niimoodi käituda. Sa tegid taga siis? See on praegu arhiivis, samas ma võtsin Juhan Liivi luuletused ja siis tema eluloost faktid. Panin need asjad kõik omal kokku ja mind huvitas Juhan Liivi juures see, miks Juhan Liivi need kõige lühemat luuletust, miks see on niisugune tohutu pinge sees. Ja kuna mind psühholoogia on kogu aeg huvitanud, siis hakkasin uurima tema eluloo fakte ja seda tema päevikut. Ise mõtlesin välja selle, et ilmselt sellepärast, et ta need elu viimased hetked, kuidas selge oli veel, need olid niivõrd lühikesed ja nende ajal ta lõi selle luuletuse. See pinge oli niivõrd suur ja see pinge kandusesse luuletustes elas samal ajal väga lihtsana, jube, lihtsalt. Fantastiliselt ja helin täpseb emale helin ja kõik need asjad helin on üldse võimalik luuletusena. Nendes ridades on kogu tema elu sees, eks ole, lõpeb see helin mu elu ja minu hing. Ta kitsaks on jäänud maa pähe näring selles programmis ma tõin selle kõik välja. Ja Hannes Valdma oli tollal ka algaja tegutsemishimuline ja tema aitas mul seda kokku panna. Öösel tegime paar päeva hiljem läks eetrisse. Me käisime öösel lindistamas kuskil 11-l paiku õhtul veel lindistamas Toompeal. Tohutu ilus linnavaade valgustatud linnale, aga vihma 100., porine oli mul Kukusse Juhan Liivi luulekogu pori sisse maha. Aga ma andsin nagu reportaaže läheb. Liivi luulekogu kukkus praegu pori sisse ja sellesama lause pärast ma sain igavese matsakas oma ülemustele, kuidas liini luulekogu tohib kukkuda pori sisse. Nad nägid selles mingid sümbolid, värgid ja siis ma sain niimoodi kuskil kolmveerand aastaks sisuliselt disklahvi esinemistes. No mis sa siis tegid seal häälega põhilised tööd. No ringe, kas kutsute mind välisest toimetuse kultuurisaateid tegema, lähed sinna võisid teha, seal võisin tehasest, Läksid öösel eetrisse ja noh, siis tuli see korraldustehastele toimetus Aado Slutsk, müts maha tema ees, tollane ikkagi Eesti raadivalitseja sisulised ja Hannes, kes siis omale uut meeskonda kohustas, kutsus mind oma meeskonda, jäävad siis siis läks hoopis teisel tasemel edasi. Sind on huvitanud mitte turvaline diktoritöö, aga tahaks midagi uut teha, midagi huvitavat, midagi, midagi teist. Tead, ausalt öeldes olengi kogu elu niimoodi hädas olnud. Kogu aeg tulevad uued asjad. Kogu aeg, tee midagi teistmoodi, teen teistmoodi, niivõrd väsitab, aga samal ajal rutiini ei ole. Ta oli ikka väga tormiline aegses stereoraadio algaari, sest sisulised tegite kõiki, visake lindistasid kõik asjad ise. Ise kõik tegemise ja jumal tänatud, tähendab siis ma tutvusin Fred Jüssiga, eks ole, pretiga Fret kulina tõsine lugudesse filosoofia looduses käia ja praktika kogu selle loodusliku asjasena ju sisulised temaga koostöös tehtud ja, ja salvestatud ja nii edasi, asja seal soos ja täpse täpselt ja käisime pikad matkad ja öösiti, kui olin pärast neli aastat lavakunstikateedris Mikiveri assistent, õigemini Mikiveri kõrval õppejõuks 11 10. lennul Peeter Sauter on lõpetanud ja siis me tegime ühe pika Öise käigu terve kursusega ja siis Fret vedas seda siiamaani Terrasele kursusesse meeles. Öine retk läbimetsale. Raadios töötamise ajal sa hakkasidki õppima. Ja mind huvitas muidugi režiim ja siis ma läksin tollasesse Tallinna Pedagoogilise instituuti, seal oli see kultuurharidustöö, aga lavastaja kallakuga selle lõpetamise järel siis läks üks aasta möödas, siis läksin Tartusse psühholoogiat pima ja lõpetasin Tartu Ülikooli, ka kõik oli kaugõppes. Millal sa kuuldemängudega tegelema hakkasite? 71 kuskil moodi. Hakkasin vaikselt kuuldemängudega, algul kuuldepiltidega ühe pärast kuuldemängudega ja nii edasi ja nii edasi, nii et 70.-te teises pooles konkreetselt kuuldemängudega, kuni lõpetamiseni Sid raadiuma. Kuskil 90. aastate alguses läksin televisiooni, pillasin ajakirjaniku ametit. Et lihtsalt huvitav oli ajakirjaniku töökas kergelt ära tüütama tänalassaadeet ministriga intervjuu, ehitajaga intervjuu, eks ole, selline siplemine ei saa valida, et absoluutselt ei ole lihtsalt aega valida. Toimetusel on vaja oma asja ajada ja mõtlesin, et ma siiski lähemalt, kuidas jala peale. Ja siis ma hakkasin avalike suhetega tegelema Allar Jõksi juures õiguskantsleri juures pressinõunikuks need, sealt tuli, see elukutse ja selle elukutseoskused, igasugune manipuleerimine meediaga väga kasulik. Siiamaani käib. Sellepärast ajakirjanikult väga pressiesindajatega kohtuda ei taha küll ja nende nende materjali väga ei avaldata juurde kommertsteksti, aga kui ma psühholoogia lõpetasin, miks ma psühholoogiat õppima läksin, just sellepärast, et täita see lünk, mis mul just näitliga töös alati mind ennast niimoodi häiris. Et ma ei osanud alati leida õiget tuuni, õiget märkust, teha näitlejale, et ta teeks seda, mida mina tahan. Ja ma mõtlesin, et kui ma psühholoogia lõpetajale vaat siis ma oskan seda näitlejat manipuleerida ja talle siniseid märkused ta täidab täpselt seda, mida mina talle või tema käest kätte saada õnnestus. Ei õnnestunud. Ei saagi õnnestuda. Lihtsameelne natukene väljend, aga muidugi psühholoogia andis palju seda inimesetundmist juurde, et kuidas, mis, miks need asjad ikka niimoodi käivad, nagu nad käivad. Nii et sa ei kuule ainult häält, vaid vaatad nagu inimese sisse ka. Ja midagi peab vaatama, eriti siis, kui sa teise õpetamisega tegeled. Siiamaani mul on see kuma avalikke esinemisi, seminari korraldan või õppusi, teene või siis meediaga suhtlemist teen siis need on alati natukene sellise psühholoogilise kallakuga just tänu sellele, et ma lihtsalt seda valdkonda tunnen ja tean, et ma tean, miks ta, miks ta niimoodi käitub ja mida peaks niimoodi käituma. Alati võib olla päris õige, aga vähemalt sel hetkel ma toetan näitlejat tema töös, vaatame, mis välja tuleb. Ja küll ma olen siis rahutu või ei tule välja, siis ma süüdistan ennast, et ma ei oska talle õiget märkust teha. Ja need inimesed, kellega ma olen koos töötanud, on ta siis kutseline näitleja või isetegevusnäitleja olnud või, või tavainimene need on alati ütelnud niimoodi, et sa ei saa iialgi kurjaks. Kullana, ma ei ole sind tõesti kuulanud. Ja nii ongi kusagil, mõnikord peaks konkuri ära salaja äratama, peale veel, aga näe, ei ole seeesselistes, midagi pole teha. Ja ilmselt ei saagi. Praegu tegelen solme teatriga, on täpselt sama probleem, hakkab peale, nüüd sügisel, järgmisel reedel on juba esimene kohtumine nendega kevadel mind valiti, saame teada. Teater, seal, seal on põhja Tallinna Salme kultuurikeskuse rahvateater ja nemad tegid mulle sellise ettepaneku sellest konkursist osa võtta ja konkursil valiti mind ja ta maarahvateater on ammu-ammu tegutsenud juba, aga noh, nende eelmine pearežissööriks teatrit juhtis, läks manalateele ja, ja siis selle aasta alguses siis hakati otsima uut. Paluti minul ka konkursist osa võtta. Jälle toppisid oma nina uude kohta Jumala uude asja, ka vanad olijad, Petsi ja näitlejal, ausalt öeldes ma olen nende etenduse näinud, kevades saime esimesed lugemisproovid teha. Huvilised üks asi teiseks päris ilusti teevad kindlasti hingega ja hingega jah, ja siis muidugi selles teatris on väga erinevate elukutsete esindajad. Ja see suhtlemine nendega annab minule endale ka palju. Ja ma loodan, et see esimene etendus lugu meile valitud selleks on Tammsaare kuningal on külm. Päris raske asi on väga raskes ja raske selles suhtes, et kuidas seda lavastada. Sest seda on Eestis suhteliselt vähe tehtud. Ja viimane oli vist 2007, oli Vene teatris, tegi Ingo Normet aga sellist. Ma ei ole ise näinud, aga räägiti, tähendab, kukkunud olid tõesti välja, nagu ma saan aru, muidugi. Vene teater ja Tammsaare võib-olla ei sobi hästi kokku, aga noh, kui ma nüüd selle lohu kätte võtsin, see oli minu idee ammu ammusele lugev, lugesin uuesti läbi, ütlesin püha jumal, seal, nii tänapäevane lugu, niisugune hirmusk, õukondlik, madin, tagatubade võitlus seal sees käib. Ja siis see kõige tähtsam asi. Sellesse väikesesse riiki, kus kuningal on külm ja lõpuks kuningas ära sureb. Sünnib kahe peaga vasikas ime ja rahvas hakkab seda imet uskuma siis esimene mõttekoja, et 20 aastat tagasi, kui meil see suur riigipööre oli, uus riik tuli, sain oma Eesti riigi siis meie rahvaväe juhtus, me pöörasime ka mingisse lolli uskuse, raausk, raha, raha, raha, raha ja kus see meil praegu viilud on. Rahaga sahkerdamisega kõik on selles Tammsaareluus sees. Tehase seades ei ole väga valus lugu ja ma loodan, et see tuleb hästi väljaga. No see ei ole ainus asi, millega sa tegeled, nagu me siin, aga alguses rääkisime, et sa tegeled ju pidevalt hääle ja keelega. Keelega häälega ja siis avaliku esinemisega selles suhtes, et vot paljud inimesed ei saa avaliku esinemisega sellepärast hakkama, et nad lähevad rahvet. Metsik pabin tuleb siis loomulikult, kui sa seal väga enne olnud lapsed ja nüüd tuleb need lihtsalt õpetada, kuidas seal ees olla ja, ja kuidas oma pinged maha võtta. Ja palun anna väike õppetund meile. Kõigepealt valmistu korralikult. Omaettekanne, et enamasti ma räägin asjast, mida ma tean Enamasti aga mõnikord peab ka rääkima asjadest, mida sa ei tea arvata teadlaste näeb, kuidas selleks ette valmistuda. Kuuri. Vaata materjali. Pane materjali lõplikult kokku ja teeproove. Vaatan, kuidas nad mõjuvad. Juhul tulemus on palju parem, kui sa teed niimoodi, et sa kirjutad loo valmis, lähed ja loed ette, siis suhtle publikuga sinust midagi kasu, oma esinemise ülesehitust, teatud reeglid seal huvitav valgus, läbiv idee, magus lõpp pärast küsid tagasisidena, et kuidas mu kõne oli, esinemine oli ja väga hea lõpp oli seal. Nii et seal on tohutu palju erinevaid nüansse ja siis selle sees vaatajat muidugi. Et kehakeel oleks esinemise ajal normis. Ei teeks. No kas ma pean kusagile käed panema, tahamegi, et Valdo Pantile oli käes pastakas ja mingi asi on kindel tunne, hoian kinni, milles. Täpselt, sest et sa, kui sa hoiad kinni pastaka sõja kahe käega nagu sa praegu, pastakat, miks see on, sest sa suled energiaringi ja ja ongi hea olla, vaata, kui sa vestled näiteks pastoriga kirikuõpetajaga, mis ta teeb. Sa hakkad temaga vestlema, kuidas ta käed paneb, paneb käed niimoodi ja nüüd tekib selline nähtamatu ees sinu ja tema vahel. Miks ta seda riiet vaja sellepärast et see on nagu distants, ta saab natuke kõrvalt kuulata ja vaadata, mis sinuga toimuma, ta võtab endasse, ta ei võta endasse ja tal jääb ruumi analüüsiks oma sisemuses või tähendab peos. Aga muidugi, kui ta hakkaks sind masseerima kuidagi võetama õlgades, siis hoopis teine, siis ei ole see ja kõik hingamistehnikat natukene ja niisuguseid asju muidugi häälega ja ega mina ei ole kunagi elus erilisi hääletunde saanud või midagi jumalast antud, hääle vanad tegid seal, aga siiski Venemaal sai tehtud. Miks paraad diktori ameti ajas? Noored diktoreid pidid vähemalt kuu aega aastas olema muskustreeningus. Ideoloogiline töötlemine, ka selle viskasid kõik üle liidu, kõik diktoreid kohe peast välja, seda polnud nagu iseenesest oli see nagu selge teona Meiega räägitakse, meile tuuakse niisugust materjali, tähendab, me peaksime nagu lugema, keegi seda ei teinud. Aga mis oli suurepärane kogu Moskva kultuurielu, sest meil oli vaba sissepääs kõigile kontsertidele, kõigile etendustele näitasid ainult vastavad tõendid ette said siis iga kord ei sond istuma, sest saalid olid täis, eks ole, tõstasid trepi peale, noh, aga kuulased ikka väga häid ettekandeid, väga häid etendusi räägid, et see oli õnnistatud aeg sõna tõsises mõttes. Aga hommikul pidime kuskil kella 10-ks olema raadiomajas Moskva raadiomajas. Ja seal siis poolteist tundi see päris kena hingamise tehnikat ja jaa, diktsiooni tehnika eesti keeles ikka rääkisid sama igaüks oma keeles. Tähendab, seal oli niimoodi olevas grupis üleliidule diktorid koos ja igaüks oma keeles suur access teatud mõtestik, eks ole, millega see kõige tähtsam hingamistehnika, korralikku hingamistehnik ja muidugi siis lugemismaneerid ja need liiduvabariikide diktoritel ei istunud, sest minu õpetajaks oli ka, levitan hinge varid, Moskva. See raadiost Saverskus. Aga Ta oli väga mõistlik ja rahulik ja rohkem rääkisime mälestusi, nii et ta oli ju see mees, keda Hitler lubas esimesena üles puua, kui Moskvasse jõuab võimas häälematerjali esimest laadile dollas. No ühesõnaga, sealt ma sain niisuguse alusta alusele päris korralikult kätte. Eestis ka Rummo ja Kaarel Toom ja Martin, kes me siin režissööridestest õpetajad olid. Ja Heino Kulvere, Heino Kulvere, rohkem sihukse lavastuse kandidaat, ta oli Pedagoogilise Instituudi õppejõuks minu kurss. Nii, see läks edasi muidugi ise lugesid, ise lugesid, ise lugesid, valmistad ennast ette. Praegu ka, kui mul on mingi koolituse ees, läheb üks kolm-neli päeva selle rahulikuks ettevalmistamiseks. Sest tavaliselt küsin kohe osavõtjate nimekirja. Siis osavõtjate nimekirja järgi näen kohe, kes on kes, mis ja muidugi uurin internetist nii palju, kui saan inimeste kohta nende esinemiste kohta nädalas. Ma. Kraas Jens, ta saab TsÜS-i. Saad seal aara? Sussi. See oma. Satsiaal naera. Ma arvan, et ka see laul oli teile tuttav Henry Mancini moon rive Kuujõgi. Aga nüüd jätkame juttu härma Saarmiga. Me ei räägi täna poliitikast, aga sa oled ka õpetajate meie poliitikuid rääkima, kas nad huvi tunnevad sellise asja vastu, kuidas esineda, kuidas rääkida. Tuna pöörduvad sinu poole ise ka või peatse vägisi kedagi. Ei, põhiliselt on individuaaltöö ja ise pöörduvad või siis nende esindaja pöördus minu poole. Ehk siis määrama tunnid kindlaks ja teeme tööd ja nendel on mõnikord sellised probleemid, mis on täiesti tavalisi inimesi, on probleemid. Aga lihtsalt nende aeg on selline, et nad ei jõua sellega töötada nii palju, kui võiks ja peaks tahtma. Ja kui sa televisioonis nende avalikke esinemisi näed, siis ongi niimoodi näha. No mõni on ikka väga vilets esinev. Mina olen väga vilets, aga mõni on palju paremaks. Mõni läheb ka paremaks nägu, näiteks meie härra president, läheb paremaks. Mina olen presidendiga vähe töötanud, aga need inimesed, kes temaga töötavad. Aga kas sa vaatad ka sellise silmaga praegu, et mõni sinu õpilane on poliitikas teinud ka tänu sellele esinemisoskusele karjääri? Üks osa sellest raudselt inimesele mõjub, kui inimene räägib kenasti, selgelt loogiliselt hea eesti keelega. Ja eesti keelega oskav auditooriumiga ühendust võtta. Ja mõjutada auditooriumi. Muidugi sinu üks eetiline külg, et mina ei õpeta nendele manipulatsiooni võtteid, ma tean küll ja neid on üle 100, maksab sulle hästi ja see mitte selle kandi pealt, aga tähendab ma olen vaatajatel, on positiivne manipuleerimine ja ebaeetiline manipulatsioon ja teeme nende vahel vahet. Siis nad on tavaliselt nõus muidugi. Aga kas tehakse vahet esinemistest? Ausalt öeldes mina, sest ma näen küll ja tunnen ja ebaeetilise manipulatsiooni, aga noh, see on selle inimese, selle poliitiku, mina pole seda õpetanud. Filmides on küllalt ka selliseid õpetajaid, kes õpetavad niisuguseid asju ja kõik on olemas. Kirjandust on väga palju olemas. Ülo Vooglaid on suurepärane, aga see mees, kes on manipuleerimisvõtted ilusti kirja pannud, need lahti rääkinud, lahti kirjutanud. Kui sa nendega kursis oled, siis tunned kohe ära, taks võtab seal seal, seal, seal, seal, mis teha, inimesed, sellised. Kõige selle töö kõrval mul tuleb millegipärast meelde, et sa tegelesid noorena võib-olla ka hiljem väga huvitava spordialaga, see oli v slaalom või kus kohas ta sellise ala juurde sattusid? Kuna ma elasin nõmmel, sellel suusasport oli põhiline, eks ole, tegin kahevõistlust hüpped ja sellepärast ma ei suitsetanud ka üldse. See oli talvel suvel Harku järv aerutamine ja Harku järvel arutamine oli ikka tõsine trenn suvel. Ja sealt tulid siis koolinoortevõistlused ja täiskasvanud võistlus. Mul oli päris päris head tulemused, me oleme mitmekordne Eesti meister ikka kond arvutamises. Siis hakkasin nagu vanemaks jääma ja, ja siis me hakkasime paarimehega tegema süstaslaalomit, see tähendab, mättad ärest kärestikuline väravad püsti, sõidad väravatest läbi, aga ümberringi on kivid, tormine jõgi ja nii edasi ja nii edasi. Ausalt öeldes see oli ikka päris huvitav, sellepärast et võistlemist kohad olid Karjalast kuni kuni Uuralite ja Armeenia ja Gruusia ani välja nende jõgede peal, kui vesi suveks hakkas madalaks minema, kevadel vara. Pirita jõgi, Vihula jõgi, Vihulas päris kaua tehtud, miks? Sellepärast et Vihula Olson huvisanton Tamm, mees, järv on taga. Ja siis, kui need suured võistluses tehti tamm lahti, siis tuli tormine vesi järve. See oli kihvt, edasi tuli siis Keila jõgi natukene, põhiliselt suured võistlused on alati olnud Pirital siis kuse kõige tormilisem aeg oli jõe jaoks kõige tormilisem aeg. Edasi tuli siis karjala, siis tulid, hakkasid lõunas, kus olid tõelised jõed. See on ekstreemspordiala käsitega pea põhjas ka ikka pidevalt. No päris põhja läinud võistlustel oli õnnetuse küll jah, sellepärast et kui sa ikka ümber läksid, õigel ajal välja ei saanud, siis võisid ikka peaga vastu kive minna ja siis juhtus selliseid asju küll surmaga lõppesid mõned kohad seal, sest kogu see päästevärk oli Nõukogude liidus, nii nagu ta oli. Röövlitele ikka olid, kiivrid olid peas, juurusaid kolaka Varbostub pealt kiviga, eks ole, ja vee alla siis pole ju hingata midagi. Minu paarimees, kes läks manalateele kaks kuud tagasi, tema ükskord mentuaarcus päästis küll selle jõe peal, paat läks ümber, ma ei saanud paadist välja ja tema aitas mu paadist välja, tema sai ruttu välja, vaatas, et mind ei ole, mind ei ole, tuli mul lihtsalt appi, muidu ma hakkasin säält. Läksin nagu märg pesu n tõmbaski, see selline adrenaliin, riski lihtsalt vaata enne seda oli, me olime mõlemad paarimehega päris palju tavalist varjutamis teinud mööda siledat järve. Koer oli meil mõlemal käes nagu kulp, Me oskasime sellega väga ringi käia ja muidugi kasutasime siis seda ära, ütleksime siis ka süstaslaalomit tegema. Meil mõlemal lihtsalt oli väga hea aerutamise tehnika lauskmaaeluringi käia hästi. Ja sellest me olime teistest kõvasti paremad tükk aega väga tükk aega, kaua sa siis saad aru, kus, kus 70 kuskile algusele kuskil niimoodi käisime, ikka. Ei viitsinud ka, ausalt öeldes. Nõudis kõvasti eneseületamist minna külma aitäh ja kevadel, ega tollal ei olnud selliseid riideid, praegu sai märg nagu kass, kui sealt välja tulid kuus ja sooja lähen siis hõõrusime 11 immeli võtsime ära, panime kuiva triivne, hõõrusin 11. Et see külm sisse jääks nädalas vestid seljas, et ära ei upuks. Praegustest ei ole, seda on küll, aga, ja millegipärast televisioonis väga vähe näha, aga ilus sport vaadata küll, ilma et sa millestki aru saaksid, kui puhtalt väravatest läbi läheb ja millist tehnikat ta kasutab ja tänapäeval kasutatakse sellist tehnikat, et ta keerab ennast vee alla sellega peaaegu veega triiki, eks ole, ta läheb läbi värava, teda ei puuduta väravaid, sellele läheb õigesti läbi ja nii edasi. Aga seda on suhteliselt vähe. Praegu on siis ta lähete kleidiga sõitmas arutamas? Ma ei ole tükk aega käinud, aga siis, kui olen istunud, siis on alati selline tunne väga kodus oled seal jalgratas ära ei unusta, seda sõitu ei unusta kuskile ära. Jah, see oli niisugune põhiline trenn. Muud trenni pole nagu enam aegunud teha. Panus tuli ka peale. Suvi hakkab lõppema. Millega sa sel suvel oled tegelenud? See suvi on päris kirju, anud, kirju, kirju, kirju, tähendab, mul on niisugune maakoht Läänemaal ja niitmine, niitmine, niitmine, sina müristab siis, eks ole. Anna rahu teistele. Mul küla viimane, olen ise ka naabreid, sega naabreid ja siis eesti mees ikka läheb. Rajal kasvanud mees, mis ta tegi, remontis suvel korterid, ehitas suvilas mingeid asju, eks ole, mittegi maja või midagi niisugust, mina aga kaks asja, üks on loominguline pool ja teine on see ehitaja pool, eks ole. No selliseid inimesi on vähe, tänapäeval. Tänapäeval on vähe, aga nõukaajal oli seal oskama ja kõike pidid uskamise teha. Ausalt öeldes põnev, täna on ju muinastulede öö ja mina olen oma külas see mees, kes paneb kell üheksa tule põlema ja tulevad naabrid tulevad ümberkaudu suvitajad. Räägime juttu ja mõtleme, kui ilus oli möödunud suvi ja muud asjad, sest suvi oli. Suri oli ilus, aga sina selline puhkuse ajal ka, et lihtsalt nüüd lesin ja seisan. Iialgi vaata, ma olen õpetaja. Ja midagi pole teha ja harjunud kogu aeg midagi tegema. Siis kui mul on inimesed ümber, ankeedi on kõrval, siis mina hakkan jälle õpetama ja mina. Kas inimesed süst eemale ei hakka hoidma, eriti kui on mingi piduõhtu, et jälle hakkab lõppema. Ja seda ma ka üle elanud. Ja ma ise mõtlesin mõned aastad tagasi, palju aastaid tagasi mul oleks väga hea tuttav oli Tartu Ülikooli kreeka keele ladina keele õppejõud ja küsisin tema käest täiesti juhuslikult küsida, kuskohast on tulnud nimi, härm? See on väga lihtne saksakeelsest Hermonist Aguse Hermann Hermann hermesestunud, kes Hermes oli kõne, õpetajate kaitsepühak, mis oli kõik ettenähtud, kõik oli ette nähtud. Muidugi, Hermes oli jumalate käskjalg ja ma olen väga paljusid inimesi kokku viinud. Ajakirjaniku töö ongi inimeste kokku viimine, nende lugude kättesaamine oli väga hea manipulaator manipulaatorite ja siis selliste natuke kurjategijate ja nende nende kaitsepühak, ka seal kõik mul kõik teada olemas, aga kõige tähtsam on see, et ta oli õpetajate, kaitseb. Mul oli siis oli 15 aastat tagasi oli mul selge, ma olen õpetaja, ometi sain elus midagi väga selgeks. Nagu ka kahjuks vahetevahel juhtub tõesti niimoodi, et eriti siis, kui lapsed külla tulevad. Jälle hakkab õpetama, ma tunnen Akadele õpetav, aga ta on ju nii rumal. Ma pean teda õpetama. Maal on alati tööd siiamaani, eks puitsiooni nõues seda ja toda teha. Aga noh, küll ma hakkama saan. Nii, aga me alustasime häälega, rääkisime häälest, lõpetame häälega. Ma arvan, et on paslik, et sa loeksid lõpuks midagi. Ma loeksin ühe Hando Runneli luuletusi tema viimasest raamatust, mis taasta suvel ilmus see maakoore pehmenemine ilusaid väikseid lugusid sees nagu Juhan Liivil suurepärased, ilusad väiksed luurad ja ma loodan, et Hando Runnel ei mõtle, et ma nüüd hakkan ei tea, mida tema asjadest siin aga lihtsalt mõnus ja täpne luurad veega filosoof. Panin esimese loo, see on päris alguses, kohe juhatab selle raamatu maakoore pehmenemine sisse. Elu on selleks, et elu mõtteni jõuda. Poolele teele õnnestub palju paljudel jõuda. Mõni väsib küll varem, aga kas oleks parem, kui suudaks keegi kord lõppudel lõpuni jõuda? Vot nii. Aitäh, härra Saar. Jõudu ja tervist. Tervist on vaja. Vastu. Anname tagant, nagu öeldakse. Aitäh sulle. Päevade suvekülaline oli Härmo Saarium, temaga ajas juttu üle karu ja ka meie saate viimane, laulan Frank Sinatra esituses pool Anka Mayway eesti keeles võime öelda minu tee.