Tänase keskööprogrammi õhtujutu külaliseks on Eesti NSV teeneline kunstnik, ka Eesti Raadio estraadiorkestri peadirigent Rostislav Merkulov. See õhtujutt on vahetult ka Eesti Raadio estraadiorkestri 30. aastapäeva läheduses. Te olete kõik need aastad olnud Eesti raadio estraadiorkestriga seotud. Mida on teile see töö kõige rohkem pakkunud? Väga head meeldia. Loomingu rahuldus, kui pikk te dirigendistaaž üldse on? Kokku? Tegelikult siis, kui juba maalin. Kas teie olete esimene muusika oma perekonnas või on teil juba niisugune pikem traditsioon, hakkas vanemad ka sellega tegelesid Heino professionaalselt MINA, OLEN, vene ema, mul oli näitle kate keeles natukene muusikaga laulev isetegevus selles suhtes. Tema vanaisa oli ka niisugune asjaarmastaja muusiga. Aga professionaalset mina olen esimene perekonnas, ma olin kümneaastane mees ja ma hakkasin õppima kiilid. Meil perekonnas oli üks tuttav šviili mängija. Tema mängis Väikse ansamblitega restoranides ja kohvikutes. Ja see pakkus hakata mind õpetama. Noh, ema sellega nõustus ja mineks aasta aega õppisin tema juures ja siis ta ütles, et ta kadudeta rohkemat pakkuda midagi. Soovides minna õppima tema endise õpetaja juure professor Paulseni juurde. Olin aasta aega pausi, siis ta ütles, et on aeglik konservatooriumi astuda. Tol ajal käis kähku ega eluaastad mõjunudki väga palju olete. Te olite 24. aastal maastasin Tallinna konservatooriumi, siis ma olin siis kaheteistaastane. Meie viiuldajate suur koolkond on kõik Paulseni õpilased, kes koos teiega õppisid. Ennem sellepärast oli vaja raha teenida. Vanasti elu ei olnud kuigi lihtne ja kerge. Juba 14 Askne maalima hakkasin Ivan viilitud nüüd andma noortele. Kui ma olin 17 16 17, hakkasin juba tantsuorkestrites mängima. Milline oli esimene orkester, kus te mängisite? Meil päevas, sellega ma tegin 11 aastat, tegin tööd kolides mängisime siis Estonia kontserdi tavalisemad pallid seal õitsema sõnana näiteks vana-aasta õhtu palli mängisime muidki, mitte esimesed aastaid, aga hiljem siis meie käes olid kõige suuremad vallid, kõik, palju seal mängumehi oli. 11 12. Alguses oli vähemalt pärast 11 12. Enne sõda mängisin raadio sümfooniaorkestris. Kõik need muuseum, mängud, solid nii kõrval, sest mina olen raadios tegelikult aladest 1900 33. aastal, neljandast veebruarist ja kui tuli sõda, mind mobiliseeriti sellepärast, et valge pass nagu nimedeks, aga mina oma isikliku soovi järel aktiv Query mainimis smanis avaldasin soovi angel Melesse minek, kasteli kaenlas, Viola oli kaasas ja seesama pill tegi siis kogu sõja kaasa ja ikka ikka. Mis tunne oli esimest korda kepiga orkestri ette minna? Tegelikult orkestris maa sõitsin juba alates 30.-st aastast. Jaroslavlis oli ansambel, sellega ma tegin kogu aeg üle kahe aasta, aga seda päris esimest südame võbinnate mäletamine, läbielamus on rohkem siis kui üldse esinejateks ta kõikjal dirigendina või mängijana. Eks ole. Mul tuli väga palju mängida kammermuusikat omal ajal, nii et ma olen harjunud jah, seal laval olla esinemise pinge ja ta peab olema ja on see kestnud tänaseni. Ikka alandidega ikka Lialases ja ikka. Kas sellega ei harjunud ära harjunud ei saa sellega sellepärast teatud niisugune pinge laval, see peab olema, see annab loomingulise niisukese toonusi peabki olema, ega see oli mingisugune kartus, vaid see on läbielamine. On teil meelde jäänud mõni esinemine, mis millegi poolest võib-olla teistest erines? Ma mõtlen just seda sõjapäevi, tead, iga esinemine, mis sõja ajal toimus iga kvartali kuidagi meelde jäänud isemoodi. Kui me esinesime public mees, eks ole, siis pakkusime endale seda kuulata kiit, laulud, mis olid sel ajal väga aktuaalsed, südamlikud Katimaatilised, patrioodilised sisukad. Kui me esinesime ütleme kuskil haiglas haiglas siis muidugi siin omal süda valudes nende pärast, kes haavatud olnud, eks ole, haiged püüdsime nendelt midagi pakkuda. Et sõjaaegne kontakt publikuga ja sõjaväelastega ja autodega oli alati väga sisukas, südamlik ja iga kord tõi hingele rahuldus. Kas mäletate ka seda päeva, kui ta uuesti tagasi Tallinna jõudsid? Tulite kohe pärast 20 teist septembrit. Ei, meie oleme. Enne me jõudsime novembri viimastel päevadel maavarahommikul jõudsin Tallinna siis jala läksin balti jaamas Kadriorgu, kus ma elasin. Narva maantee tuttavat mäed, kõik vigastatud. Meie aga eks teistpidi jällegi oli suur rõõm kajale. Sõduril on teine asi, on muidugi siis muidugi hakkas Tallinnas ka kohe muusikaline tegevus ja ma hakkasin esimene, see on, läksin tagasi sümfooniaorkestri dirigent Paul Karp nägime tänavalt järgmisel ja Sammel päevastama tulijaid, vot elases meele tuli, ma hoian kogu mükooht. Sime jaoks poole aasta pärast algas siis senini kestnud töö dirigendina estraadiorkestri ees. Dirigendi amet nõuab ju haruldast ühtekuuluvust orkestriga selle instrumendiga, millel dirigent musitseerib. Kui kaua teil läks aega, et see ühtsustunne kätte saada? Mulle tundub, et ei võtnud palju aega. Tegelikult terve rida meil, ma püüdsin enne ja olen nendega enne mänginud. See on ühest küljest, teisest küljest, mina oskan väga kiiresti mõista inimesi kellelgi. Mul tuleb tööd teha. Juttu on olnud pillimehe tegevusest ja dirigeerimisest mis selle kõrval veel teie elus ruumi nõuab. Omal ajal, kui ma olin noor, mul meeldis joonistada, maalida siis mängida malet, praeguslik, korjan postmarke Raskaks, eelmist harrastust on kõrvale jäänud joonistamine, maalimine ja jäi kõrvale, aga malet ma ikka mainin ka vahedava, kuidas on, praegu käib jällegi maailmameistri pretendentide turniir, kas te mängite nüüd partiid ka kodus läbivõsad ja teevad tihti, vaatan neid pardidonaliseerinud, kas valan? Mängul? Võiks olla midagi ühist ka partituuri uurimisega. Mina leian niimoodi, et maleonkel matemaatika olemas muusikast munka, matemaatik. Tihti on niimoodi, et ütleme, mõni arranžeerija v orkestreeri, helilooja kuidagi ei tee seda absoluutselt täpselt. Mõlemal pool jääb järele kombinatsioonimäng ja ikka ja margikogu, kui palju see teie õhtutest aega nõuab? No nüüd väga palju ei nõua, sellepärast mul on juba korda kõik tehtud ja tuleb ainult vaes. Seeriad käte vääris. Milliseid markide kogut peamiselt korjanud Nõukogude Liit. Kas praegu ilmunud margid on kõik esindatud, teie koguks jojo mununambennementi ääris kõik. Kas siis tohib küsida, kui palju neid marke umbes olnud, ma usun, et päris täpselt aru. No ma ikka balled, võib-olla üks-kaks-kolmsada eksemplari, mul puudub. Nõukogude Liidu välja lastud Mark rääkis üle 4000 vist peamiselt need, mis on enne sõda olnud, nyyd nendest mon seal. Rahukustada ennast, aga saad, siis sai ma võib-olla terve rida aasta vaatagi, aga tead, et on olemas, sul süda rahul? Siin peaks nagu, millest ühes või teises seerias juttu on, mida seal kujutatakse nainegi mail ja kui on tegemist no näiteks igasuguste niisuguste personaalsete seerijatega, siis Beatist sellest inimesest, kellele see seeria või mark on pühendatud ka natuke rohkem teadma, kui seal margical lugeda, loomulik, see on kõik loomulikult. Teil on siis väga tihedad sidemed ka, paljude teiste kollektsionääride ka ei ole. Aeg on vähem, nii palju loomingulist tööd on hirmus. Aga väljaspool vabariiki on siiski sidemed kindlasti muusikutega. Hingedega on seal on käinud väga palju Leedus, Lätis ka Pauls ja teised, üks oli mul seal niisugune, nagu alguses asjaarmastajateenistusel sõjaväest tahtis tegeleda muusikaga. Ja tuli ükskord jas siia Tallinna, tutvustas ennast ja pakkus oma heliloomingut. Ma vaatasin ja andsin talle nõu ja kõik, siis ta hakkas õppima, hiljem lõppedes ei oskanud, sanatoorium kirjutas ja kõik. Kahjuks. On teil suur plaadikogu, ei ole, Need töölt kolm, neli tungib muusikaga tegeled, tuled koju, natukene puhkad juba pead midagi aroniseerimine, veokistreerime valm valmistama. Siis juba ei mahu rohkem kõrva sisse, muusikat. See on teine asi kui spetsialist siht on olemas, ma tahan seda ära kuulata, seda leida, eks ole. Aga niisama meelelahutuseks kuulata ei jätkuaeg, kui palju lõdvestust annab kirjandus teile õhtuti? No tegelikult mina armastan lugeda küll. Jääb tavaliselt õnnestub mul selle läbi viia siis, kui on, kas puhkuse aeg või elu kujunes nii välja, et ma olen mitu korda. See on juba noorest põlvest, sellepärast kodus oli kaunis suur raamatukogu jääb hästi noorelt, juba mina hakkasin lugema klassikut. Kui võtsin oma täitsa poisikene Puškini, siis ma lugesin kõik teosed läbi siis olemine läks seal, ütleme googel ja kõik need vene klassikud. Käisime, jääb pärast ka välisautoritega ja kui ma ostan, siis ma pean alati ostakas terve täiskogu või vähemalt välja valitud kogu näiteks niisugust hästi vanad klassikud, nagu mulje lõppedes väega seda peal kõik läbi lugenud, mul olid kodus materjal. Mulle ei meeldi kuidagi käia raamatukogusse lainete, see võtab palju aega ja kõik ja vahest ta ikka ei saa, ma pean iga kord osta omandan omale paremat ja siis lugeda kuidagi praktilisem ja siis mis, ma tahan, et vara oleks mul ka kodus ja tegelikult väga palju ruumi võtavad just noodid, raamatuid kodus. Kes teil tõsise muusika autoritest? Kui me võtame nii rohkem läbielamusega, siis muidugi Tšaikovski võlub väga palju. Kaasaegsed autorid ka, ütleme kas tuli ongi väga huvitav heli loe palju teil endal on tulnud neid autoreid mängida väga palju, sellepärast omal ajal, kui ma hakkasin oma orkestrikari Meeri, siis tuli ju mängida iga päev kahes 20 pala suveorkestris, mul tuli väga palli, mängime alates operetis ja kuni sümfoonia, kus suurema emotsionaalse laengu saab kas orkestris mängides või teda kuulates siis, kui sa ise teed muusikat. Muusikat kuulata ei taha ja kui mängid seda ise, siis hindate kuidagi rohkem. Aga mis popmuusikasse puutub, siis tõenäoliselt on teil tulnud ka üht-teist juurde õppida. Loomulikult ei tohi ajast maha jäänud. Peab olema operatiivne ja paindlik, näiteks puhas infonist. See aastat 30 tagasi ei osanud mõista, mis on sing, kirjutaks ühtemoodi, mängitakse teistmoodi. Ning see omal ajal pani mõtlema, sellepärast orkestris olid inimesed, kes on mõned on välja tulnud sümfooniaorkestris, puhkpilliorkestris ja teised olid iseõppinud mehed, kes kuulsid igasugust muusikat, eks ole. Ja seda oskasid kuidagi imiteerida. Ja tekkis kuidagi mitte arusaamine seal kollektiivis. Üks näeb niisugune jagamine ja kannab seda etet klassiliselt, nii nagu sümfooniaorkestris kammermuusikas kantakse ette. Igal ööl on jaotatud mitte pooleks või kolmeks osaks, selle peal ma tulin, muidugi. Püüdsin seletada, aga väga paljud inimesed ei osanud siis sellel aru saada. Hiljem ilmuski välja Florat Swing praegu tungib jällegi uuesti uuesti tagasi, tuleb ja need väga primitiivsed, et mida, mida tõi tegelikult biitmuusika, need hakkavad üldse jällegi natukene komplitseeruma komplitzermei, aga vot siin on üks väga raske seda niimoodi, kui ettekandeid siin ei tekiks Kletikat mingisugune, ütleme, Ladina-Ameerika rikneb, sattus ringi või vastupidi, ei ole õigesti, üks rühm järsku mängib ühtemoodi või ühes kohas ühtemoodi mängitakse ja siis pärast teises kohas teistmoodi, niisamuti nagu me hakkame mängima, ütleme, Bachi sekkovski, mood, kui nüüd hakata jutu otsi kokku tõmbama ja estraadiorkester on 30 aastat olnud teie instrumendiks. Mida te sellele instumendile selle juubeli puhul kõige rohkem soovite? Jõudu, tervist ja materjal. Millega nad võiksid oma kid, talendid, andlikus ja jõudu ja tervis rakendada väga produktiivsed ja seda kõike soovime teile endale ka aitäh.