Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Oletame, oled politseinikele eduka töö tunnistuseks, palga saamisel on kinni püütud kurjategijad. Oletame, et sinu ees seisab sadam täiesti süütut inimest. Ainult sina seda ei tea. Inimesed on nagu ausad inimesed ikka, mõned on jutukamad, mõned vähem mõned rohkem või vähem, kes sest pole harjunud politsei tähelepaneliku pilguga. Huvitav, kui suur on tõenäosus? Pead mõne neist ausatest kodanikest kahtlusalusena kinni. Seda tehes sooritad vea, mida tuntakse vale positiivsena. Sama mõttelist katset võib korrata 100 kurjategijaga, aga taaskord sina seda ei tea. Kui suur on tõenäosus, et lased mõnel paremini riides ja viisakamalt ning usutavalt käituvad pätistanud kodanikul lahkuda? Vaba? Inimesena seda sammu tehes Agampsooridad valenegatiivse vea. Esimesel juhul oled liiga innukas ega suuda eristada õiget valest ning tõlgendad müra või juhuslikku signaali tähendusrikkana. Teisel juhul puudub sul piisavalt tundlikus, kuna ei näe signaalis. Kus on olemas? Need vead on teineteisest sõltuvad, sest vähendades ühte suurendatud teist olles liiga agar, süüdistavad süütuid ja arust, vähendades. Telepätid vabadusse küsimus on veahinnas. Probleem on tuttav tervishoiust, kus enamus inimesi on seni terved, kuni neid ei ole piisavalt uuritud. Isegi kui testis elektiivsuse. Või inimese haigeks tunnistamise tõenäosus on madal. Kasvab probleemiga testi tegemisega, sest vead kuhjuvad ja inimestele meeldib olla informeeritud, see tähendab koguda testi tulemusi. Seejuures piisab meelerahu rikkumiseks vaid ühest vigasest vihjest. Oletame ka, et tegemist on tõenäoliselt ohtliku, kuid harva haigusega. Isegi kui meie näites on haiguse teist väga hea ja selle vale. See risk on kõigest üks protsent ja teist suudab tõve ära tunda. 95-l protsendil juhtudest sünnib kogu populatsiooni uurimisel murettekitav probleem tänu valede diagnooside kasvule. Suur hulk terveid satuvad lihtsalt põhjuseta ohtliku ravi alla ja häiriv kogus haiget arvatakse terveks, kuni juhtub möödapääsmatu ja haigus polegi enam ravita. Mõnikord võiks tunduda, et täiendamine. Informatsiooniga saab neist vigadest jagu. Tegemist on aga enamustel juhtudest eksliku arusaamaga, sest iga infoühiku hankimisel kolitavad ju samad vead. See tähendab, et iga täiendav infoühik kasvatab, mitte ei vähenda viga sutsuse riski. Pole teada, millist seletamise strateegiat kasutas USA saadik Prantsusmaal Charles, riskin olles kutsutud sealsesse välisministeeriumisse aru andma seoses miljonite prantslaste telefonide. Loata pealtkuulamisega, aga vigade probleem on reaalne oht kõikidele maailmakodanikele. Tõenäoliselt on eurooplaste seast terroriste, aga neid on vähe, oluliselt vähem, kui on vaja 70 miljoni kõne sooritamiseks 30 päeva jooksul. Pealegi peaks Euroopas olema erakordselt rumalad terroristid, keda võiks siis ka totaalse rumaluse tõttu pidada ju ohututeks. Sest kuidas muidu hinnata sellist ennast paljastavad kõnelemise vajadust. Või sisanud Pealt kuulajad rumalad ja on juba astunud kirjeldatud vea reha peale ning käsitlevad praktiliselt iga telefonikõneks suutelist prantslast kui terrorismis kahtlustatavat. Muuseas, üheks lahenduseks, kuidas vältida valenegatiivse ehk päti vabastava vea sündimist ongi panna kõik inimesed vangi, sest siis Tellitud ja kõik pätid peos. Õiglusest ei tasu siin rääkida, sest USA jaoks on ju kõik välismaalased, Lindpriid ja riikliku julgeoleku. Riskitegurid omaette küsimuseks jääb teiste riikide nõustumine taolise rolliga. Väidetavalt sattusid värskelt paljastatud pealtkuulatavad. Ka nyyd prantsuse ärimehed, poliitikud kui riigiaparaadi töötajad. Nüüd ongi huvitav küsida, kes on? Selles loos tegelikud terroristid.