See on raadio kaks apteek kell on saanud üheksa ja 20 ning sa kuulad raadio kahte. Meil on nüüd hea meel siin hommiku stuudios öelda, tere hommikust, Indrek Vainule. Tervist. Ilusat hommikut, raadiokuulajad. Ja täna, nagu ma aru saan, siis võtad meid endaga kaasa. Fotomaailmasse just nimelt, et räägime ühest Eesti Eesti leiutajast ja, ja tema imevidinatest nimelt nagu sai siin kunagi hooaja alguses lubatud, et räägime lisaks rakendustele ka igasugustest tehnonähtustest, vidinatest ja ja muust sellisest, siis kunagi ammu-ammu-ammu aega tagasi nimelt 2009. aastal. Tartus oli üks niisugune mees, nagu Tõnis Liivamägi on ta siiamaani veel Tartus. Ta tunneb võib-olla ära tema ägedate vuntside järgi. Aga mis siis temal oli, oli see, et oli kõva video ja fotohuviline eriti siis nagu liikuva pildihuviline. Ja hakata seal mõtlema, et kuidas seda asja paremaks teha. Ja mõtles, ta mõtles. Põhiprobleem oli selles, et kui sa uued uued digitaalkaamerad tulid või, või nii-öelda digitaalsed fotokaamerad, peegelkaamerad ja nendega sai hakata filmi tegema. Ja, aga probleem oli selles, et kui sul ikkagi on see suur kobakas fotoaparaat, seal on veel mingisugune vinge lääts või objektiiv on otsa pandud. Te tahate sellega filmida, seal käsi hakkab värisema. Ja teine asi on, et kui on vähegi liiga valge, siis sa ei näe mis seal ekraani peal toimub, seisab filmida, pildistada ei jänesed, ühe klõpsud, kaks klõpsu filmida, isa. Ja see ei andnud talle kuidagi rahu. Ja mees hakkas leiutama, leiutamaks mõtlema, et kuidas seda niimoodi teha, kaamerat, et ikkagi saaks filmida. Ja mõtles välja eesti keeli nimetatud fotodorbiku ja see oli siis 2000, üheksandal aastal käis ta mitu kuud ringi, proovis katsetas, magada ei saanud nii-öelda tõeline niuke startup või tõeline leiutaja nagu ikka. Ja lõpuks siis sai aru, et peab ise selle valmis tegema ja tegi siukse. Ütleme tundub ju lihtne, kui sa näed seda, siis see on lihtsalt selline torbik sinna nagu lääts sisse pandud ja selle torbiku sa saad panna oma kaamera külge, kuidas sul siis käsi väriseb, tormiks küljes on sul valida silma vastu, silm aitab hoida ja vaata, sa paned vastu, peata aa siis on kaamera paigas nagu punkt. Ahah, käsi seal hakkab ikkagi, kui sa hoiad mingit sihukest kilost või pooleteistkilost objektiiviga koos kaamerat nende käes, sul hakkab käsi värisema. Ja mõeldud, tehtud tundub, tundub täna nii-öelda kui sa näed seda asja, tundub väga lihtne. No mis nüüd leiutada, võtad mingisuguseid vidina, paned sinna läätse sisse ja ongi asi valmis, panen pakini. Aga no muidugi leiutistega nii kergelt ei lähe kunagi. Aga see lugu on huvitav selles mõttes, et see näitab seda, et et kui sul ikkagi on tahtmist, kui sul on mingisugune teadmine mingist valdkonnast, sa näed kuskil nii-öelda viga, mis siis muud, kui hakka seda viga parandama ja tegi selle torbik valmis. Saatis Hollandisse oma joonised kolm D prinditud need sealt paar varianti välja, tulid tagasi vaatset, nii. Üks üks kolmest sobis, siis tegi ta esimese partii käsitsi 100 tükki saatis mööda maailma igale poole teistele foto blogijatele ja valdkonna entusiastidele arvamusliidritele laiali sai tohutult head tagasisidet, parandas veel natukene. Siis saatis need joonised koos juhistega Hiinasse, muide Hiina tootja, ta leidis interneti lahti. Alibaba dot. Com, kus on nagu kümneid tuhandeid Hiina tootjaid, noh, ongi selline sait, kui tahad hakata midagi tegema, siis Alibaba või hakata maale tooma sena Liibabadud dot. Com seal ma arvan juba võib-olla 20 aastat olnud vähemalt seal nii-öelda nii-öelda saad kokku viia tegijad ja muud siuksed. Tahtjaid on ju nii ja ütles, et tema, tema jutu järgi oli, et ta vist kolm kolm nii-öelda tootjat vaatas läbi ja kolmas ütles, et hea küll, teeme ära. Saatis joonised sats juhised. Nädal aega hiljem öeldi talle, et teie Dorvikud on valmis. Kaks päeva hiljem olid nad Eestis. Ja kaks nädalat hiljem olid valmis ka juba esimesed piraatorbitud. Tõenäoliselt just nii ka hiljem läks, aga tegelikult mis temaga juhtus, oli see, et tema toodet seal 2009 2010 saatis tohutu menu. Et minu teada 2010. aastal ta teenis 10 miljonit Eesti krooni käivet oma tarvikute müügiga, nii et käid seal mõned kuud ringi, mõtled, nuputad, teed asja valmis. Hiinas pannakse sulle see nädalaga kokku, saadetakse siia oleme ühes ja müüb ja tegi ta siis seda sai ka mitmeid ettevõtlusauhindu sellel ajal, noh ikkagi nii-öelda tegu on ikkagi Eestis niisuguse tootearenduse esimehega. Nonii, täitsa nagu valdkonna liider ja rahakas sisse tulema siis ju ei saa nii-öelda loorberitele puhkama jääda hakkas ta edasi leiutama, nii leiutas ta sama asja, see, see esimene torbik oli lihtsalt tavaline analoogtorbik, ainult lääts nii-öelda keskaegne leiutis, onju. Aga, aga tegi ta sama asja elektroonilise, et sa said põhimõtteliselt, kellel vähegi natuke raha rohkem oli, sai ühendada selle oma kaamerale ja siis juba see väljund ja seal oli programm sees, said seal kõike sättida ja tuunida. Põhimõtteliselt hakkas mees tootma siinsamas Eestis professionaalset video riistvara koos tarkvaraga, siis noh, selles elektroonilises variandis ikkagi on ka mingisugune menüüde asjad sees. Ja tänaseks on nii-öelda tegu omas valdkonnas üle maailma tunnustatud tegelasega kelle tooteid on siis võib leida igasuguse maailma otsas igasugustest video- ja filmipoodidest või fotopoodidest. Ja nüüd selline viimane tänav tänaseks neil on nii-öelda laiatarbe seal nad suutnud kolm toodet paisata. Et needsamad analoog torbikud elektrooniliselt torbikud Eestigi eesti keeles on nad jah, nimetataks fotodorbikukse. Aga inglise keeles on selle asja nimi LCD VF. Ja nüüd siis kõige uuem või ei, see on see kõige esimene. Aga teine oli siis nii ka sama asjaga FE veel otsas, ehk siis nagu elektroonikapersonali. Ja tegi ta selle elektroonilise asja võeti väga hästi vastu, sest sellega saab juba nagu päriselt päriselt filmidest Istan isegi mingisuguseid telesarju ja filme sellega nagu ka päriselt tehtud suuri. Ja viimane toode, mis neil tegelikult välja tuli, oli siuke HD-SDI konverter, mis teeb siis siuksest vanemast fotokast või seadmest välja tuleva signaali, HDMI signaaliks, et jällegi täisdigitaalne värk, uue põlvkond 1080, mingisugust eralduspunkti või mis seal on? Ja siis tähendab, mida sa võtad mingisuguse vana juustu ja paned selle jupi sinna külge. Kaader bin Laden, meedia, ükskõik millise digi fotoka või kasvõi selle mingisuguse nelja megapikslise, selle väikese Lutsukese, mis mul kusagil kodus väljend või väljund, väljundi signaal, mitte see, et ta hakkab tegema sulle mingeid HD pilte, eks ta ei suuda sulle kõike pilti paremaks teha, aga ta annab sulle selle väljundi, konverteerime selle ümber mingisugust ühest, ühest elektroonilisest keelest teisele. Okei. Ja noh, kõik need tooted on võetud väga hästi vastu ja mul eile juhuslikult olin ühes kaubanduskeskuses astusin sisse täiesti juhuslikku fotopoodi, mõtlesin, et küsin, et kas nad, kas neil on ka sellist toodet olemas, võta näpust, ei jõudnud küsidagi oli, oli, oli riiulis olemas. Et Ma ütlen, et tasub uurida, siukest asja tasub, tasub mõelda, tasub mitte oma ideedele nii-öelda alla anda või öelda, et ah, mis mina nüüd ikka tasub ära teha. Ja näete ühe ühe ühe nii-öelda korraliku tegevusaastaga 10 miljonit eeku. Pole üldse paha. Aga see ei ole tegelikult kõik, millest ma tänasin, rääkida. Tahtsin rääkida ka ühest mängust. Tegu on tähelepanumänguga spinlaidilt ja mängu nimi on niuke natuke naljakas joodel. Joodelo nagu joodeldama ja oh lõpus siis. Ja see mäng on. Päris naljakas on see mäng, et tegu on siukse jällegi vana koolimänguga. Taustaheli on sellest mängust okei ja taustahelina sellest mängust nagu oleme siin akordion, joodeldab KV joodeldamiseks, läheb natukese aja pärast, tegu on niisugune, nagu oleks laadal kuskil vanaaegsel, Oikids tulid valeaegsel laadal ja siis on niuke šveitsi härrasmees. See on nüüd siis sinu nädala äpi soovitus ja Asso ja see, see graafika on hea kits, üritab vahepeal sellelt nagu tagant peale hüpata, et sind mäest alla lükata ja sa pead nagu täpsust. Ai kits tuli. Ja, ja põhimõte on selles, et sa ei tohi. Iga iga eksimus lükkab sinu seda naljakat Šveitsi mägimeest edasi. Ühesõnaga mingisugune ööbik, kes üritab seal mäkke ronida ja lõpuks sa võtsid, päästis alla kukkuda, sina peal siis näpuga valima ühte viiest august, kui kohta ilmub mingisugune märk laudis. Me teame, et see on nagu sihuke ai kitsasse sidet tulevad ja lõpuks tulevad kurjemad kitsed, tuleb neid kitsesid mitu tükki ja nagu sa indrek ütlesid, siis tulevad lõpuks ka selliste suurte rindadega Šveitsi naised sinna õlle kapad ja sõitsin lipud käes. Ja see, see on tegelikult ütleme nii, et ai nüüd juba läksime. Et niisugune päris päris keeruliseks kiireks läheb, see mäng, et on osavusmäng, aga samalt tootjalt on ka igasuguseid sammas stiilis noh, ikka päris naljakaid mänge, kuidas selle õuduse nimine tuli, joodelov oioi näeb joodavat, oh jah. Sama. Diilist saab ka matemaatikat õppida, joodeldades joodeldades matemaatikat õppinud ja muid tähelepanumängijat seal päris huvitav kontseptsioon, et kunagi kui me rääkisime siin nendest eitmit mängudest, siis siis joodelofon jällegi selline võetud kunagi mingisugune vana laada klassika muudetud mänguks ja päris heaks mänguks isegi et kindlasti hakkab külge. Indrek suur aitäh sulle selle meeldetuletuse eest fototarviku näitajat oma unistustest ei tasu mitte kunagi loobuda ja suur aitäh sulle ka selle väikese joodeldus mängu joodeldus mängu tõesti, kohtume siin järgmisel nädalal, just nimelt.