Tere kõigile vikerraadiokuulajatele. Stuudios on Triin Ella, Jaak Jõekallas ning algamas on järjekordne saade sarjast nostalgia. Tänase saate kangelanna, Rootsi päritolu filminäitleja, laulja Saarali Ander, keda loeti kolmanda Reichi suurimaks filmistaariks, on öelnud. Mul on täiesti ükskõik, kas mind mainitakse filmialases kirjanduses või mitte. Kui mind aga heliplaadiajalugu kirjutades ära unustatakse või maha vaikitakse, kurvastakse Eminud siiralt. Helilooja Lothar brüne laulu ter wind, Admirain liider Tseelt ehk selle laulu jutustas mulle tuul Bruno Paltsi sõnadele silmist. Lahabanera on saarel Jander laulnud sisse neljas keeles ning selle laulu plaadistamise tiraaž oli tolle aja kohta uskumatult suur. 24 miljonit eksemplari. Zarali Ander alias Saara Stiina Herberg sündis 15. märtsil 1907. aastal kars taris kinnisvara maakleri viielapselises perekonnas. Olin kõige inetum tüdruk kogu linnas on ta hiljem meenutanud, palju tedretähti mu näol, meenutas Belgia rahvastikutiheduse kaart. Kuni 1922. aastani käis ta gümnaasiumis ning elas seejärel seltsidaamina Riias ühe ema sõbranna juures, kus õppis ka soravalt saksa keelt rääkima. Olin 12 aastane, kui käisin oma elu esimesel teatrietendusel nimelt beer künti vaatamas. On meenutanud Saarele ämber. Sain etendusest nii tugeva elamuse, et läksin öösel vanaema juurde ja ütlesin talle. Nii. Nüüd ma tean, minust saab näitleja, kuid selline näitleja, kes ka laulab vanaema raputas vaid pead ja ütles, et on parem, kui ma lähen praegu magama, sest me olevat liialt erutatud. Kui ta püüdisega sisse saada Stockholmi Kuningliku lavakunstikooli kukkuste eksamitel läbi saades kommentaariks järgnevat, sõnab stiilne tüdruk, kuid täiesti andetu. Seevastu tutvusta seal aga kena noormehe Nils Leanderiga, kes õppis lavakunstikooli teisel kursusel. Saara kurtis talle oma muret ning peagi leegitses nende kahe vahel tugev kirg, mis lõpes pulmadega Carstaadi Toomkirikus, kus õnnistussõnad pruutpaarile, lausus peigmehe isa, pastoriametit pidav Pontus le Ander. Noorpaar asus elama mehe vanemate tallu, kus peagi nägi ilmavalgust nende esiklaps tütar Muuel ning kaks aastat hiljem poeg Jöran. Saara armastas oma lapsi väga, kuid elu vanas pastorid alus ei istunud talle mitte üks põrm. Unistus seista laval ja laulda ei kadunud kuhugi, vaid pigem süvenes iga aastaga. Saara meenutanud. 1929. aastal õnnestus mul laulda ette revüü direktor Rolfile ning seejärel võttis ta mu palgale, et esineksin üle rootsilisel turneel. Ja siis läkski äkki korraga kõik lahti. Laulsin operettides nii Stockholmis, Rootsis kui ka kogu Skandinaavias. Suurem läbimurre tuli aga 1931. aasta septembris Hanna klaverirolliga Franz Lehari operetist lõbus lesk milles tema partneriks oli kuulus rootsi näitleja jest Ekmann. Heliloojal tulili Anderi pärast transponeerida partii kaks oktavit madalamaks. Ühel õhtul pärast etendust, otsis saarel Janderi üles ajakirjanik Vidar Forsell kes palus naiselt intervjuud ning kelle kohta Saara kirjutas hiljem oma memuaarides. Ta oli pikk, tal olid ilusad silmad ja läbitungiv pilk ning üldse oli ta kõige ilusam mees, keda olen eales kohanud. Sellest kohtumisest ei sündinud intervjuud vaid selle asemel palus Vidar Forsel hoopis naise kätt. Kuna Saara abielu Nils Lianderiga oli karile jooksnud vahetult enne lõbusalise esietendust. Jah, kanden Liibüas rinde sain ehk kas armastus võib olla pat. Nõnda laulis Saarele interhiljem filmis therblaufuks sinirebane. 1936. aastal pakkus Berliinist viini emigreerunud opereti koomik Max Hansen Saarele jandarile osa Ralph Bernatski operetis Aksel taevaväravas, milles ta pidi mängima ühte staari, kelle prototüübiks oli Greta karbo. Maks Hansen ise on meenutanud näitlejanna esimest kohtumist lavastus tiimiga. Nii. Ma ei unusta seda iialgi. Istusime Karzbody linnateatri proovisaalis, kui Saara sisse astus. Ta avaldas kõigile sügavat muljet ja nägi grandioosne välja. Ralph Benadskistus tiibklaveri taha ja hakkas mängima. Saara laulis kaasa ja Bernatski oleks ehmatav, sest vaated toolilt kukkunud. Ta pöördus minu poole, ütles. Kuule, maks, komponeerisin selle rolli kõrgele Shopranile. Aga sina soovitad mulle passi? Ajakiri Stern Kirjutas etendust Axel taevaväravas vaatama tulnud Viini operetipublik on heatujuline ja lustakas meeleolus. Ja siis äkki astub lavale imeilus punasejuukseline naine ja laulab sügava raske häälega aine frau Fonhoit. See tuli viinlastele veidi ootamatult. Publik oli ühtaegu ehmunud ja võlutud, teadmata, kas naerda või nutta, aplodeerida või sihistada. Läks vaja suurt kunstniku isiksust, et esimesed keerukad lavaminutid auga vastu pidada. Saarali Ander tuli sellega toime ja saavutas särava võidu. Ta oli vapustav, on meenutanud filminäitlejanna Ilze Werner. Eriline isiksus, need punased leegitsevad juuksed ja siis ta laulis oma veidi käheda häälega. Ta oli muinasjutuline, tõeline publikumagnet. Ta ilmus lavale ja oligi kõik. Täht oli sündinud. 1936. aastal sai Zaral Jamber Austrias võimaluse osaleda ka esimeses saksakeelses filmis mis kandis pealkirja Premier ning milles ta pidi mängima revii staari. Ümbritsetuna peeglitest ja suurejoonelisest kordeballetitrupist. Esitab üht kaunist kostüümi teise vastu vahetavali Ander selles majesteetlikult oma laule. Ma olen meid Möönesca man šveik. Saarele Janderi vastu hakkas huvi tundma ka Saksamaa suurim filmistuudio UFO ning 28. oktoobril 1936. aastal sõlmiti näitlejannaga leping. Selle järgi kohustus Leander kaasa tegema esialgu kolmes filmis, milles stsenaariumit tohtis ta ise välja valida. Tema honorar oli vastavalt 200000 300000 ja 400000 riigimarka, millest 53 protsenti pidi talle üle kantama Rootsi kroonides tema rootsi pangaarvele. Saarali Andri poeg hüüran forssell on tunnistanud oma ema kohta. Tal oli rahaga väga materiaalne suhe. Ta tahtis seda käes hoida, ei aktsepteerinud tšekke, ei usaldanud pankasid. Kui keegi ütles, et kirjutab talle välja tšeki 500-le Margale, keeldus ta sellest ja nõudis sularaha. Pärast Leanderiga lepingu sõlmimist tuli filmikoja noorel presidendil Hans Jacob Wiedemanni kuulata teravaid etteheiteid propagandaminister doktor Joseph Köbelsilt, kes polnud alguses sugugi vaimustatud ideest teha UFO stuudio juhtivaks naisnäitlejaks. Mingi välismaalane. Ent pärast Leanderi esimest kolme filmi tuli Kööbelsi avalikkuse tunnustuse ees taanduda. Kuni 1942. aastani mängis Saarali Anda Rufa stuudios kokku 10. filmis milledest kõigist kujunesid valmimisaasta parimad kassafilmid. Tema filmide esilinastused Berliinis olid alati suurejoonelised, pooleldi riikliku tähtsusega sündmused, millega kaasnesid pikad autosõidud ning tiivad saapad, fraki rõivastatud härrasmehed. Zarali Ander on meenutanud oma esimest UFO stuudiole vändatud filmi sanojen Uhwern ehk uutele randadele. Oma parima tahtmise juures ei saa ma väita, et see oleks olnud eriline šedööver. Kuid publikule film meeldis ning seda oli näha juba esilinastusel. Mul oli selles filmis kaks partnerit. Halba tegelaskuju, mängis elegantne võrgutaja Willi Birgel jäiselt kaunis pikka kasvu ning nõtke nagu pajuvits. Filmides kehastas ta tihti saatuslike armastajaid tegelikus elus puudust emasega täielikult igasugune inimlike mehelik veetlus. Olen harva kohanud sellist meeshinge, kelle ümber oleks olnud kõik nii elutu. Hoopis teine klass oli aga alati rõõmsameelne Viktor staal, kellega pidin filmi lõpus abielluma. Tal olid armsad naeru, lohukesed ning tööst vabal ajal mängisime temaga pohh. Evilli Birgele jaoks oli muide probleemiks Lianderi pikk. Kas selle lahendamiseks lasi režissöör Detlev siirk kaamera rööbaste kõrvale paigutada 10 sentimeetri kõrgused plokid? Nendel kõndis nüüdsest alates Willi Birgel, Leander Aga blokkide kõrval? Filmile kirjutas muusika Ralph Bernatski ja meile kõlab sealt laul, süsteem reegel Ma seisan sajus. Saarali Ungarist sai kiiresti natsliku Saksamaa lemmik. Samas keeldus taaga kõikidest pakkumistest Hollywoodist, põhjendades seda sellega, et Berniin asuvad tema kodumaale lähemal. Pealegi suutis Ufad tollal oma tohutute stuudiotega Hollywoodiga edukalt konkureerida. Saarele Ander suutis paremini kui ükski teine näitlejanna kehastada ekraanil suurt armastajat ja kannatajad. Tema tundeküllast nägu, millest sai näitlejanna kaubamärk, filmiti alati suures plaanis. Lauljanna ja näitlejanna Evelin kümneke on seda lahti seletanud, aga nõnda. Ta oli tugevalt lühinägelik ja kui lühinägelik kuule, inimesele suunatakse kilovatine elektripirn näkku, siis ongi tulemuseks selline igatsev pilk. 1939. aastal ostis varal Jander filmis teenitud honoraride ja laulude plaadistamist tulude eest endale maakodu Rootsis. Selleks oli Nortšepingi lähedal lööne poolsaarel asuv 30 üheksatoaline uhke mõisahoone, mille juurde kuulus suur maavaldus koos metsade, põldude ja kalarikaste veekogudega ning 22 saart. Vastupidiselt oma teistele välismaistele kolleegidele Saksamaal Marika rükile, Kristiinast söderbaumile või Johannes kestersile võis säärane Ander kolmandast trassist lahkuda alati ilma raskusteta, kuna ta jättis endale alles Rootsi passi. Berliinis elatud aastate jooksul oli ta ostnud mitmeid antiiksed esemeid ja hinnalist mööblit, mida tahtis nüüd Rootsi oma uude villasse toimetada. Selleks võimalust sihikule tuleb võtta Saksa majandusminister Walther Funk. Ühel olengul sõlmiski Sis Liander funktiga kihlveo, kumb kannab paremini alkoholi võid, seal pidi olema õigus soovida ükskõik mida. Nädalas alkoholi hästi ning seega polnud tal ka raske kihlvedu võita. Sellele vaatamata jõi ta enne alla sordiini õli sest teadis, et see takistab alkoholi imendumist verre. Minister Funk jõi aga tühja kõhu peale ning sellega olid aga määratud kaob. Kahe päeva pärast olidki kaks antiiki täis plommitud vagunit teel Rootsi. V-o. Ela eelnema. Kõlas heliloojat, Heomäkeebeni laul, Traist järgnes šainen, kolme tähte nägin ma säramas filmist Haimat Eestis linastunud pealkirjaga kodu, millest kujunes üks UFO stuudio menukamaid filme. Säärane Janderi laulutekstide autor Bruno Palts kannatas väga etteheidete pärast, nagu oleks ta natside vastupanulaulude tekstide autor. Talts oli kõike muud kui natside poolehoidja. Tema seksuaalne käitumine ei vastanud tolleaegsetele normidele, kuna ta oli homoseksualismi ning kolmandas Raichis sattusid paljud neist koonduslaagrisse. Taltsi kohta esitati salakaebus 1941. aastal. Ta oli kolm nädalat gestaapo prints albetustrassel ja tal tuli iga päev arvestada võimalusega, et ta saadetakse edasi koonduslaagrisse. Tema vabaks laskmise saavutas helilooja Michael jaari põhjendusega, et Paltsi läheb vaja Saarele Jandri järgmise filmi jaoks, milleks oli ligioosse liide suur armastus. Kongist väljudes käis Paltsil peast läbi mõte nõnda Fongeetide velt nihtunda. Sellest ei lähe veel maailm hukka. Pidades silmas enda ja endasuguste jälitamist. Filmedi kroosse iive suur armastus, mis esilinastus 12. juunil 1942. aastal räägib Luftwaffe piloodi Paul vendlandi ja lauljatar Hanna Honbergi armastusest teise maailmasõja ajal, kutsudes naisi üles loobuma armastusest. Saksamaa võidu kasu. Sellest kujunes enim vaadatud saksa film, mida kuni 1943. aastani käis vaatamas umbes 27, kaheksa miljonit kinokülastajat. Märkimisväärne on see, et pärast teist maailmasõda kuulutati see film propagandistid likuks linateoseks ning selles kõlanud helile Michaljari lauludele omistati hiljem vastupidamislaulude tiitel. Juba siis sain ma näinud on ta. On ta on pöördunud. Näitleja Wolfgang Traisson meenutanud, kuidas valiti laulu Väyssess. Aiman ainult mundendas, siin ma tean, et kord sünnib ime. Lavastus stseeni jaoks statiste. Oli raske leida naisi, kes oleksid olnud sama ilusad, sama pikad ja võimalikult sama volüümikad kui Leander ise. Et nad kõik koos ühtse esteetilise pildi moodustaksid. Kuna neid ei leitud, siis kasutati pikemalt mõtlemata SS soomusdiviisi. Lib standard ESS Adolf Hitler, mehi, kelle kehamõõtmed vastasid kindlale standardile ja kes kõik olid ühepikkused. Seepärast võiski selles stseenis näha vaid ühte naist Sharali andurit. Kõik teised olid naisteks maskeeritud mehed. Ainult lähivõtete tegemiseks kasutati ilusate tüdrukute nägusid. Saarele Janderi viimaseks sõja ajal vändatud filmiks Saksamaal jäi film daamaals tookord milles lõi kaasa ka noor tuline itaallane Rosanna bratsi, kes oma esimeses filmirollis mängis Leanderi armukest. Filmi välisvõtted tehti Roomas veel aastakümneid, hiljem oli bratsil hästi meeles suudlemist seee Anderiga. Seda tuli nii mitu korda korrata, et õhtul olid mu huuled veidi paistes. Ja meile kõlab sellest filmist helilooja Lothar püüne laul Jede naht, enniesklük igal ööl uus armastus, pruune Paltsi sõnad. Alates 1943. aasta esimesest septembrist oli Saarale Ander ufo lepingust vaba ning uskus naiivselt, et tal õnnestub Rootsis oma karjääri jätkata. Kuid vahepeal oli alanud Stalingradi lahingu järgne ajastu ja Rootsis võttis üha rohkem maad saksa vastane meelestatus. Leanderisse suhtuti kui vaenlasesse, süüdistades teda selles, et ta aitas natsidel filme teha. Oma elupäevade lõpuni kinnitas Liander korduvalt, et füüreriga kohtustavaid kahel korral kord omal tahtel kunstiinimestele korraldatud vastuvõtul kord tahtmatult, 1939. aastal seoses filmi kõrbe laul esilinastustega. Hitler ilmus ootamatult oma kaaskonnaga samasse lokaali, kus pidutses võttegrupp. Kui ühes Rootsi teleprogrammis küsiti Underilt otse, olid nats, vastas näitlejanna. Ei, olen juba ammugi kaotanud igasuguse huvi kõige sellega seonduva vastu kuid ometi tuleb mul ikka ja jälle anda kategooriliselt vastust sellele tobedale küsimusele. Tean paljusid inimesi Euroopas ja isegi siin, Rootsis, kes olid natsid vaimustusest või oportunism-ist, kuid kes muutsid oma uskuja vaateid ning keda nüüd peetakse laitmatu tuteks kodanikeks. Mina ei saanud vahetada poliitilist värvi, sest mul pole seda kunagi. Ka olnud oma 1972. aastal avaldatud memuaarides pöördus Saarali Ander kibestusega oma rootslastest kaasmaalaste poole. Miks üks õigusriik ründab mind raevukalt kui mistahes mõrtsukat kuni elu lõpuni ei saama nendest Gigedatest hinnangutest lahti? 30 aastat on mind süüdistatud, ilma et oleks eales suudetud midagi tõestada. See on vastik, ebaõiglane ja ebainimlik. Minu soov on, et ma oleksin sooritanud tõelise mõrva. Siis oleks minu üle mõistlikus kohtus kohut peetud. Oleksin oma aja ära istunud ning võinud pärast seda rahulikult edasi elada. Nüüd ei saa ma aga isegi hauas lahti häbematutest süüdistustest, au haavavatest, kuulujuttudest ja valedest. Õigus on ilmselt saarel Janderi filmide uutele randadele ja lahabanera režissööril. Detlev Jyrkil, kes on öelnud sara ei olnud nats ega natsidevastane. Teda huvitas karjäär. Ja see on salvestussaarele Jandri viimaselt kontserdilt Rootsis, millel kõlab Lennoni ja McCartney Yesterday. 1949. aasta viiendal augustil avanes Saarele Andrei lõpuks võimaluse esineda ka oma kodumaal Rootsis. Malmö linnateatrilaval. Arvustuses kirjutati. Kui eesriie avanes, heitis ümber oma punapea kuklasse, lasi uuel kleidil prožektori kiirtele vastu särada, alustas Ralph Bernatski lauluga jess filmist uutele randadele. 1700 pealtvaatajat plaksutas niisuguse vaimustusega, et oleks olnud eluohtlik sellises seltskonnas vastu vet ujuda man. Sõjajärgsetel aastatel tekkis harali Ander Saksamaal kaasa veel seitsmes filmis ning ehkki tema ekraanilt vastu vaatav staari nägu jäi juba veidi alla oma klassikalisele filmi ilule tunglesid inimesed kinode kassade ees, et näha taas oma iidolit. Heliloojad teomäkeebe neile pühendatud meenutuste filmis vaid iie vares, ime Sosheen. Sinu kõrval oli alati nii hea. Mis tuli kinoekraanidele. 1954. aastal oli Saarali anduril täita episoodiline roll. Ta esitas selles kaks laulu, mille McCabe oli loonud spetsiaalselt tema jaoks. Ning üks nendest lauludest kandis pealkirja aine Fravjad Schen turistilile. Alles armastus teeb naise kauniks. Sedasama laulu neljander esitanud esimest korda 1938. aastal filmis Haimat, mis põhines saksa kirjaniku Herman suudermanni näidendile. RAO Reuters Torsti Ellu. Ta teeldisteetna Tallinn. Oior tegin. Pilti. Nojah noor noor. Sõjajärgsetel aastatel esines Saarale Jandrega muusikalide operettides, millest osa kirjutati spetsiaalselt tema jaoks vaimustades publikut Viinis, Münchenis, Hamburgis, Berliinis, Jöteboris ja Stockholmis. Ma tahan skandaal öös leedi Pariisist ja vodkat kuningannale ilmale anda. Rita poleks need operettide iialgi lavale jõudnud. Juba ammugi räägiti, et saarel Janderi joob ja ka talub väga palju viina. Kuulus veeklaas tema kõrval klaveril sisaldas alati seda jooki. Kahin käis läbi saali, kui ta laskis esinemise ajal endale ikka ja jälle vett juurde valada. Saara märkas publiku rahutust ja hüüdis. Mu kallid, ma vannun teile, et see on ainult vesi. Vaikis hetke ja lisas mõne protsendiga saksa estraadikunstnik Rudik Harrell, kes oli lahutamatu saatja Saarali Anderi torneedel, meenutas. Show business on ühtlasi ka seksi business saarel, Jander küsis alati enne etendust. Rudi. Kui palju homosid täna saalis on? Juma vastasin umbes 70 protsenti, armuline proua. Selle peale, lausus ta. Oh, sellest tuleb ilusa õhtu. Saara nautis oma homodest fännide armastust, tõdedes, et. Selline vana naine nagu mina vajab palju soojust, et üles sulada. Ja Kanski lai veeenny oliiv. Vunud vee. Härd. Nii. Et tip-top Might Nurdena. Kuna abielu Vidar For selliga oli lõplikult karile jooksnud, abiellus Saarele Ander 1956. aastal. Ta oma kapellmeistri Aarne särssiga, kellega oli juba mitu head aastat koostööd teinud. Pulmad tehti suursugused, vaarikad, pidu kestis kolm päeva ning lõppes pisut kurvalt. Vastne abielumees ei pidanud suurele pidutsemisele vastu ja sai infarkti. Hiljem haiglast lahkudes tõotas Aarne helphers, et see jääb tema viimaseks pulmaks. Nurnist aus liine, Waynen ainult mitte armastuse pärast nutta. Nii laulis Saarele Ander juba oma sõjaeelses filmis. Aine Raussen Debal näht oli uimastav palli. Nuur. Saareli Andero öelnud. Usun, et kui peaksin ümbritsetuna ilusatest asjadest ja oma perekonnast paigal istuma mingis lossis oma palavalt armastatud kodumaal Rootsis, läheksin hingusele. Olen nagu tsirkusehobune ja seda on meie alal peaaegu kõik. Tahaksin kuni viimse hingetõmbeni seista laval või kaamerate ees või publikuga silmitsi. Pärast oma abikaasa Aarne hülfersi ootamatut surma 1978. üheksanda aasta suvel soostus ta vastu võtma proua Armfeldi rolli Stevenson feimi muusikalis suveöö naeratused mida lavastati ühes Stockholmi teatris. Ent ta sai seda rolli mängida vaid kaks kuud, kui teda tabas esimene aju verejooks. Kaks viimast eluaastat oli saarele Jander aheldatud ratastooli ning ikka ja jälle oli ta sunnitud haiglasse tagasi pöörduma. Suure näitlejanna tee. 16. juunil 1979. aastal andis Saarali Ander oma viimase pressikonverentsi, millel teatas. Mail ebaküll hauas, kuid te ei näe mind enam kunagi laval mängimas või laulmas. Mina, kes ma tegin alati ja kõike täpselt nii, nagu tahtsin. Kes ma olin tugev nagu karu, kes ma suutsin mehed laua alla juua ja suitsetada sigaretti, mitte sadade kaupa päevas. Nüüd aga olen ma väsinud ega hooli sellest, kuidas ma välja näen. Ta jättis hüvasti lausega oma viimasest lava rollist näidendis Suve naeratused öeldes. Suveööl on varuks veel vaid üks naeratus naeratus Nendele, raskemeelsetele ja üksikutele. Saarele Jander suri 23. juunil 1981. aastal. Pilvitu suvetaevas laotus üle Stockholmi Oskari kiriku, kus toimus leinatalitus. Valget kirstu katsid roosid. Jumalakoda oli inimestest tulvil. Lahkunu viimase soovi kohaselt laulis leinatalitusel kirikus tema sõbratar, ooperilauljanna Birgit. Mis on? Tavaliselt on selles kirikus kohti 1200-le inimesele kuid neid, kes tahtsid osutada suurele staarile oma viimset lugupidamist, oli tunduvalt rohkem. Sajad inimesed seisid kiriku esisel päikese lõõsas ja saatsid silmadega. Oma india lahkuvaid lauljatari sõpru, filmi- ja meelelahutus. Leiab Paul, Skyler, kellele kuulub maailma suurim Saarele Janderi arhiiv. Unustuse hõlma ei ole vajunud ka tema filmid. Teleekraanidele iseloomustab neid endiselt kõrge vaadatavus. Pärast 1940 viiendat aastat harali Anderi filme näinud rohkem inimesi kui nende vahetus sünni järel. Välja on antud rohkem kui 20 laserplaati, millel kõlavad Lianderi vaikselt, õrnalt ja saladuslikult, kuid ka talle omase võimsa androgüünset häälega esitatud laulud tema loomekreedo väljendus teda saanud ega saa asendada. Ehkki ja on veel lavasid, kus esinevad trantslastiidid püüavad lauljatari edutult kopeerida. Meie tänase saate ettevalmistamisel on olnud suureks abiks Paule Saileri 1999. aastal eesti keeles ilmunud raamat Saarele Jander olen hääl aga ka Peeter haageni artikkel Saarele, Anderist. Ja stuudios olid Triin Ella, Jaak Jõekallas ja helioperaator Evelin Voodla.