See oli teine osa unistus Villem Reimanni dramaatilises süüdist keelpilliorkestrile. Teos on salvestatud 1962. aastal noore dirigendi Neeme Järvi juhatusel. Minu tänased külalised olid tollal hoopis noored. Matti Reiman õppis siis Tallinna muusikakoolis Linda Tambergi klassis klaverit ja lisaks ka löökpille. Tõnu Reimann käis muusikakeskkoolis ja tema viiuliõpetaja liherblast Laan. Tahtmata alahinnata nende ja hilisemate õpetajate teeneid. Tuleb öelda, et kõige rohkem on vennad siiski võlgu oma vanematele ja kodule et neist said just need, kes nad on tuntud interpreedid, Eesti Muusikaakadeemia dotsendid, aktiivsed osalised, meie muusikaelus, muusikast võlutud. See jutuajamine toimus meil Villem Reimani 90. sünniaastapäeva õhtul ja me püüame siin kuulajale esitada teda kui inimest ja isiksust. Muusika valikul aitasid Mati ja Tõnu Reimann ise ja see ei koosne ainult nende isa loomingust. Nii palju sissejuhatuseks. Aga nüüd siis lapsepõlvekodusse. See oli vist väga muusikat täis. Parasjagu. Kuigi ma pean ütlema, et seal elab edasi nagu tarkusest lugu ja, ja, ja muusika käis sinna juurde. Nii et seal seal olid nagu muud küll, et ka esindatud, nii et see on minu arust see muusika seal nagu mingisuguse teise noh, kuidas öelda. Vaadata ringi üks osa. Nii et üldine paks kultuurikiht lihtsalt No seda sellel emal küll jah, ja seal ka. Kas ka ema oli muusik erialast? Ema ei olnud ema, oli eesti keele õpet eesti keele erialaga oli puutunud oma õppimisel kokku Aavikuga ja nii edasi ja sealt tulevad ka niukesed, teised suunad kodus uurite muusika kõrval ka näiteks Saareste murdeatlast. Aaviku eesti keele grammatikat. Muusikat hakatakse õppima tavaliselt väga-väga varakult, ikka. Küllap see ka teil nii käis. Käis küll asi oli selles, et muusikali kodus olemas ja nii nagu lugemine sai selgeks, nii said selgeks ka noodid. Ja enne kui ma näiteks mingit pilli oskasin mängida oskasin ma noodist laulda. See lihtsalt õpetati ära ja kuna isa sel ajal tegeles sellise omapärase tööga, nagu oli lauljate solfedžo siis ta katsetas näiteks minu kui viie-kuueaastase poisi peal neid asju järele. Oli peale sõjaaeg ja Tollases konservatooriumis õppisid tema juures näiteks nooditundmist sellised härrad nagu Gurjev ja ots ja ja mõnedki teised lauljad. Ja kuna lõngad olid neil suured, siis pidi seal olema päris kõva kannatus, et neile see asi selgeks teha. Vaat kui põnev, nii et siis nemad, kes sellel ajal tegid juba Estonia Sosi ja kõike nemad õppisid selle meetodi järgi, mida teie pisikese jõmpsika peal katsetati kodus. No isa ütles, et selle Georg Otsa vähemalt pani teoreetikute rühma etteotsa, oli see asi läinud koleda kiirusega. Aga, aga nii see oli ja, ja see nooditundmine, see ei olnud küll murekirjatähte, no vot, see on üks ja sama asi põhimõtteliselt. Kuigi varade hakkasite õppima oma Pille Iseenesest, ega see ei olnud mingisugune vanuserekord, eks, eks läks niisama märkamatult. Aga ma tahtsin veel öelda, et nad ei saanud nooditundmise, siuksed, võtted, trikid, need on väga vastupidavad. Ma olen proovinud ka hiljem kui mõnda last õpetada. Ja ma õnneks jõudsid need tema käest küsida ühte teist. Et, et need on nii kindlad asjad, et kui neid tead, siis. Ma usun, et te olete oma isalt üldse mõlemad väga palju saanud kasulikku, mitte ainult seda, mis teile geenidega on antud, vaid ka palju niisugust praktilist oskust, mis teie mõlema interpreedi pedagoogitöös on kindlasti olnud väga kasuks. Peale igasuguste Taali segav professionaalne mallaldaablist konservatooriumis tolleaegses konservatooriumis andis kõiki aineid, mis puudutas sinu teoreetikute poolt. Väga paljusid ta kunagi luges kokku, kas need oli 12 või ma ei tea. Nojaa, ta õppis nad ise kõik lõpuni ära, tähendab, viimase lõpuni ja siis ta tüdis ühest ainest ära, siis läks nagu teise peale ja siis tema käest oli tõepoolest hea kõiki asju küsida ja alati said niisuguse väga selge vastuse. Ma ise olen vahel mõelnud, et tal olid ikka väga head õpetajad, olid, tähendab ma mõtlen seda see summa, mis õpetajate kogu või kuidas, kui nii võib nii-öelda noh, Artur Kapi, Artur Lemba nõrgukesed vastandid, eks ole. Üks on jõuline ja teine on niisugune noh, ütleks peterburi aristokraat, eks ole, siis Saltan koda jälle Vainer teiselt poolt. Ja noh, ühesõnaga see, see ei saa mööduda noh, mitte ilma tagajärgedeta, kui inimene niisuguses seltskonnas mõnda aega vastu peab seal õppida, saab. Et, et ma arvan, et, et noh, oma pea oli tal hea. Tal oli nihukest vitaalsust rõõmu ja tarkust küll ja küll aga, aga oma töö tegi ta ära ja, ja noh, ütleme see vitaalsus, mis tal oli, see oli ikka ka niisugune, kuidas öelda ikka niisugune tark nali. Kuulame vahepeal muusikat, mis kenasti tarka nalja iseloomustab. Katkenud Karl August Hermanni lauleldusest Uku ja Vanemuine. See oli üks ääretult lõbus tegemine. 67. aastal ja. See partituur oli algselt ju sümfooniaorkestrile ja selle seadsid sellisele pumpscapellile. Harmoonium, mille heinatamber Jüri sallu ja Villem Reimann ja Mati juhatus seda ja mina mängisin seal viiulit. Perekondlik ettevõtmine? No see oli igatahes niisugune noorte tudengite üritus, mis tol ajal endast väga palju rääkima panija. Ma arvan, et teil on toredad mälestused. Oi, no kogu see tegemise protsess oli ääretult lõbus. Panso vedas seda asja ja tal oli ju sel ajal veel küllaltki tugev. Selline poliitiline värving juures lisas seda pikantsust nagu. No kuulame siis ühte väikest jupikest selle ooperifinaalist Tulen jälle armas rahvas teie juurde laulma, maitu vahvas looduskotta suurde taevas viia teie palved, jumal, suur naerdud vete lasku laulus Albed õnnistatud teie tööst pill väljal toob pulmade ilu. Õnne andeks lood. Tulen taevast õnnistama. Kallis pulmapidu elu. Ärge kartke, ärge sürr. Ta oli silmatorkavalt hea vestleja ja väga huvitava ja väga selge väljenduslaadiga, ma usun, et, et see käis kõikide asjade kohta mitte ainult nüüd otse muusika. No eks aeg oli, ega andis elukooli ka, mida ta läbi elas ta korrakas. 90. aastal vist hakkas kokku lugema neid valitsusi, mille jooksul tema on elanud või kas ta jõudis 12. või 13. valitsus on ja siis hakkas nagu sassi minema, et kas see nüüd oli 12 või 13. Nii et sellest kõigest läbi tulla terve nahaga. Ja huumoritajuga, no selleks oli ikka jah, vaja. Ja omas asjas kindel olemist ka. Ta ei olnud isegi temale väljapool poliitikat olevale inimesele kerget, kui ta tal. Tal oli sõber Sütiste tarnoiast kelle tekstidele ta kirjutas nooruse laulu. Kas 40. aastal kuskil seal, Ani. Kui. Vene väed lahkusid Saksa väed olid just tulemas, siis, siis siinsamas majas, kus me istume. Täis nooruse laul ilma vahet pidamata poolteist tundi eetrisse. Plaat oli peale ketras ja uue võimu seletada. Miks see laul oli poolteist tundi peal. Igal inimesel pisut raske, eks ole. Muidugi. Sellepärast, kui oled juba helilooja, siis sa oled juba mingisuguse tähendab pano orbiidis. See on avalik elu. See on avalik elu jah, ja vahel tekib üsna võõrandumine sest see teos võib hakata elama mingit niisugust omaette elu mis enam autori tahtest kuidagi ei sõltu. Jah, ma olen päris kindel, et sellele samale laulule antidest sisu tagantjärele, kui siis, kui sa kirjutati. Või emal neid näiteid on nii palju, tähendab see on see kõige parem näide. Muusikateos hakkab elama oma elu väljaspoole ja heliloojad ei ole mitte mitte midagi teha ning kirjutatakse veel ümber ja antakse käest kätte edasi ka ja ta võib teha, mis ta tahab, aga kui on hea hea teos, siis läheb see oli sellesama isa sõnatiiniga tuli tal seitsmekümnendatel aastatel üks Muusik Kanadast, siis käis Tallinnas ja tal oli millegipärast kaaslaseks sanatiinide album. Ja kuidas siis oli kohtunud heliloojate liidus ka isaga, siis ta kutsus isa nagu enda juurde ja et kuulge, et mul on üks, nootsin sanatiinide klassikaliselt Sonatiinid, et kas te olete teie, et Villem Reimanni sõnad, tiin lastel. Ega te olete teie, Ta kannatas välja antud nooted, kust see on sinna läinud, kuidas on sinna sattunud mingi kirjastus, kellest tal ei ole aimugi, kust nad on võtnud? Ei, no see oli see lugu, et mis ta kirjutas mulle, kui ma laste muusikakooli sisse astusin, ta ütles seda palju kordi, et, et tegelikult see on tema kõige rohkem trükitud lugu. Noh tol ajal see nõukogude liit oli suur ja lai ja kui üks asi juba ühest kogumikust teise läheb, vaata, ta jõudiski sinna Ameerikasse välja, aga isale tegi seal hoopis teine sead meelde. See oli noh, selle kogumiku pealkiri on rõõm muusikast ja see on suur tsükkel. Ja, ja et tema seal Beethoveni kõrval ja kuulaja vahel ja vahetasin põlvedega Ja teisalt nimetasin seda vitaalsust, ega siis noh 44. aasta märtsipommitamine, eks ole põletas ära tema toodangu kõik, mis ta kirjutanud oli. Ja kas oli see Vilsandi sviit oli üks, mis säilis, kuna noodid olid raadiomajas. Siis oli üks romanss, mis ta tiit kuusikule oli kirjutanud, kuusikul? Ei, aga see oli kuusiku käes, nootja. See tähendab kogu loomingust. Kujutage ikkagi ette, et 38 aastane helilooja hakkab otsast teha nagu teiste elu ja teiste elu seal ei ole. Seal on kolm lugu järel. See ainus säilinud laul on Bernhard Kangro sõnadele loodud vastu talve, mida Tiit Kuusik hoidis oma repertuaaris 40 aastat. Praegu kõlab see Valdur Rootsi saatel laulja 76. eluaastal salvestatuna. Ja ega? Aas. Toda astmega. Vanasti kaasaegse. Maa kaal ja. Ja veel teinegi laul Tiit Kuusiku lemmik repertuaarist üks tema traditsioonilisi lisapalasid, mida teadvustatakse enamasti rahvalauluna, mainimata, et see on Villem Reimanni seatud. Isal oli kodus nisugune vendade seltskond. Üks poolvend oli rehard, nas oli soomusrongi peal 1919 last maha, sellest on raamatus ka kirjas, nüüd on üles leitud selja tagant kuskil taba? Jah, Nonii siis, aga vot sellest vennast pidas väga lugu ja tema ütles, et no et sellest oleks nüüd tulnud mingisugune Juht Nadali Peterburi ülikoolis. Ja võeti sealt tsaariarmeesse ja kui punased said võimu, siis tuldi teda kui ohvitseri. Ta sai seal ohvitseriks, tuldi teda arreteerima, sest andis hobusele piitsa ja ratsutas haapsalu. See see, see suur sõdasin üks vendal kaks venda olid Narva jõe peal vastamisi, eks ole. Nõukogude armees. Siis kas see oli Norrelskis ja teist venda teadsid väga hästi kunstiülikooliõpilased ja ta oli seal noh, pikka aega tükk aega töötas ja väga tore mees. Absoluutne niisugune vastanud kõik, mis oli vaja kätega tehase jooksis tal nii, et täitsa haruldane, missugust tööd ta tegi ilusti tal kõik väljad. Isa meeldis ka kätega midagi teha, aga talle meeldis selle ikkagi natuke rohkem vaadata, kui teised teevad, tähendab, olen nõu ära. Seal pead neil paremini. Aga, aga noh, tähendab, siis tulid need keerulised ajad, eks ole noh, vanaema tegi kõik selgeks selle ühe lausega, terve selle selle lendude najal, eks ole. Kuidas onu tänaval meie onudel ajal tähendab, noh see ei olnud üldse mingit küsimustki. Pärnus elasime seal. Mis seal oli aastat 50, seal? Mäletad, eks ole, kui me ükskord sinuga arutasime, et kuule, Tõnu, miks heaks kõik külalised tule pimedusele aia tähendab, et keegi tule aiaväravast. Ja maja oli vahel rahvast täis, keegi teadnud, kust keegi tuli, kest kuhu keegi läks, aga seal oli üks koht, kus sai hetkeks olla süüa. See oli isa vanema Tegu isa, isa, ema. Nii et see asi kõik oli ikka niisugune niisugune aeg, et, et, et me ainult aimasime seda ja me oleme siiamaani nüüd me oleme hakanud arutama, eks meil kummalgi ei üht-teist meelde, tähendab kuule, mis oli kuul, mis, mis, et miks vanaema paneb, korjab kuskilt, eks ole. Vaatad, teeb söögi kõiki, seob ja seal annataks tähtis asi, tähendab kuhu, nagu sa lähed seda söögipakki, eks täpselt ei teagi kuudel, eks. Kujulised, mingid valvurid kuskil või midagi tähendab, aga ei tea. Nägin seda. Lapseaeg oli selline, et nahad oskasid ikkagi nelja-viieaastane laps oskas sel ajal peale seda vahetult õhust aimata, kus on vaja suu kinni panna ja mitte küsida ikka kui kusagilt sõna Siber juba kostis, no siis pandi ukse vahelt kinni ja ei olnud asja minna küsima, et kuule. Ja mina mäletan seal 49. aasta märtsiküüditamist, seda tähendab isa emale üleval ja haruharva kostis mingi veoauto ja mina mõtlesin, et ma mäletan täpselt niisama, mõtlesin, et mis asja, veoauto siin, sõidad jutelt mingisugustel. Nii et, et need asjad olid ja siis tähendab, ma kujutan ette siis tööd teha, oma tööd ära teha, tähendab seal noh elu ju käis, kuidas ma olen alati mõelnud, et pärast seda oli nagu inimestel ikka mingisugune lootus ka, et sõda lõppes, eks ole, tähendab et et noh, aga jah, noh, õnne peab ka olema ja kogu oma sellise vitaalse olekuga viiekümnendatel aastatel meil olid hea peal natuke rõõmsapoolsed naabrid vahel isa käis need niimoodi rahus, samas kui kell 12 oli juba olnud ja harjavars või midagi sellist võeti käiku. Ja sellegipoolest need inimesed mitte ei olnud kuidagi pahased või vihased ta peale vaid. Aastal 52 tuli sedasama noor ja rõõmus neiu korra vaikselt ukse vahele ja ütles, et täna pandi teile lööridesse mikrofon. On seal ka, Me vahtisime seal kolmekesi sees seda lõõri. Tuli rippus seal ja siis jälle midagi sisaldamas, selle nööri klapi lapi plaksti kinni. Mikrobetoon oli. Ta oli olemas, see suur mikrofon seal täpselt samasugune raadio, elegantne siukene. Nojah, nii et kahtlane kuju igal juhul ikkagi kui oli vaja niisugust Aga no miks mitte, ta oli, esiteks oli ta ju isa oli välimuselt silmatorkav, eks ole, jäi meelde, tähendab teiseks, tal oli üks, sellel 50 40.-te lõpu 50.-te aastate alguses, tal oli üks paha viga, ta oli kuidagi tutvus Tuglasega ja käis näiteks Tuglase juures siis kui seal seisis postmaja juures ja seal ei käinud peale Nigol Andresen ja Villem Reimani mitte kedagi. Ja siis, kui tema sõitis ikka uhkelt oma muisuga sinna ukse alla ja lapsed olime vahel kaasas, vahel lei, tema läks siis külla. Ja siis näiteks sellest ajast oli Tuglas ikka arvestas tõsiselt, teda saadetakse Siberisse, meie juures oli Tuglase klaver, üks mingi suur vaip seisis. Et juhul kui ta sinna saadetakse, siis loodetavasti. Tuglas jälle oli nagu šansid suuremad sinna jõuda. Et siis niuksed maha ja saadaks Tugasele pakke. Ei no seal käsikirju ka laekus, sina, Jaan oli, seal ei leia, see oli ka, aga ei, see on kõik hästi väljas ja see klaver on tänapäevani, mil ma mäletan, et siis oli igavene tegemine. Tullu ta naerda said klaverit tajuda, Tuglase ruumi raamatuid panna ja, ja siis oli hirmus vaidlus selle klaveri üle ja siis saad siis, kui see nii on. Toobri paneb selle klaveri siia sünnipäeva teisel märtsil kuskil see õue, seal tähendab ilus klaveri seal, noh siis nad leppisid kuidagimoodi kokku, see on tänapäevani meeldisid. Kuuleme esimest osa allegro moderatot Villem Reimanni esimesest sümfooniast. Eesti raadio sümfooniaorkestrit juhatab Neeme Järvi. Peale mõnede heade eriala õppejõudude, kes seal konservatooriumis töötasid, kelle nimed on kõigile teada, oli seal üks hulk inimesi, kes kelle nimed olid. Arro, Leppnurm, eks ole, Velmet siis isa, kes seal olid, ühesõnaga ilves, lehter, tähendab, ma mõtlen muusikateooria ja, ja muusikaajaloo õppejõud, need, kes seda tööd tegid. Ja ma mõtlesin, et kus siin ikka see see noh, mingisugune päris hea tase kus tuli, aga see ei tule niisama kuskil, kui ei ole õpetajaid. Tähendab, ja ma arvan, et seal õpetati õpilast mida vaja tähendab, selle kõige jama kõrval, mis seal oli, aga ühesõnaga tähti vahe vahele öelda, et kuule selles majas oli ju täiesti olemas seal ja neist inimestest, keda sa nimetasid, vaata, ongi see, et ega neist ju ei olnud kellestki. Kõvahäälsed laulikud ajastule ja nad olid kõik saanud oma kooli teisel ajal teises maailmas, enamus neist oli käinud igal pool väljas Euroopas ja see haridus ikka tuli siit, siit tuli nii-öelda nende õppejõudude kaudu tuli Eestis väga palju Euroopa kõrgetasemelist mõju Londonist ja Pariisist ja Berliinist. Ta ütles, et selle selle selle taseme üleval, kus siis sai hakata tulema neid õpilasi kelle nimesid me ka kõik teame, kes lõppude lõpuks said hariduse puhtalt siit. Ma mäletan seda, kui või esimesed välisplaadid tulid, kuidas need käisid kõik, kõik terve kõik heliloojad, interpreedid, kõik läbi ja siis lepiti kokku, et toome kõigepealt esimene variant tuleb seal raadiosse, eks ole, andil see tuttav lugu, eks ole, kõigepealt võetakse siin üks lind puhas, puhas ja siis siis siis kuulamiseks teistele. Tol ajal oli veel sellised hetked, kus Tubinatka ei või nad ikka ei tahetud. Ka seda siis, kui Tubin suri, ei saanud teha tugina mälestussaadet, sest sel momendil Tubin oli santi ja paha. Ja, ja jäigi mälestussaade olemata, kuigi mõni aasta enne seda tehti temaga saateid kui tema Rootsiga. Kiik, mis käis kogu aeg siia-sinna. Ja üks asi, mida me matiga oleme jätkuvalt mänginud, oli Herbert Laane kaudu tuli eesti süüt eesti rahvaviisidest tuli see noot minu käte ja Lausa üks vast esimest korda 25 30 aastat tagasi juba mängisin seda neid lugusid ja niimoodi pidevalt mänginud ja vot siis ikka kui oli vaja midagi hästi toredad lood. Ma meelsasti neid kasutasin, mitte nüüd, et iga aasta, vaid kusagilt paari-kolme aasta tagant jälle korra kaevasid välja. Ja siis seda sai naerdud, et nüüd tohib siis kord ta ilmus Tubina tantsud ja siis mängisime lihtsalt eesti rahvaviiside seaded. Ilma autori nimeta. Kadriorus seal väike rahulik kontsert, siis tegelikult selle seal ära ja ei küsinud mitte kellelegi käest, lihtsalt oli ju, tegelikult oli konservatooriumi Kadrioru kontserdit seal mängida kõik ära ja seal see seal oli jälle, nii et. Huvitav, et ma seal selles selles nagu ei mäleta õiendamist. Mul on seal ei ole, need olidki ega ei puututud nendesse oma asutuse kontsertidesse või õppeasutuse kontserte. Ei no, ja kui oleks tarvis küll oleks, siis aga seal kuidagi tähendab see näitab jälle seda, et need asjahoidjaid oli ka palju rohkem. Me käime, noh nagu nagu arvata võime, tähendab, et, et et noh, kõik inimesed ei tahtnud narriks jääda ja oma elu ja annet ära solkida, see on ikka üks tegelikult edasi mõelda, on ikka väga tõsine lugu, eks ole. Selle asjaga sa ei jõua kuskile. Sa pead ikka, kui sa tahad muusik olla, sa pead ikka lõpuni minema, sa pead omale asjad selgeks tegema ja peab ka seda selgeks. Ühte asja teed. Aga kui sa teed valed, see määrib esialgu ei määri palju ja hea küll, läheb läbi, natukene, aga teed teist korda kolmas korda hakata reuma ja, ja seal on see skaala hakkab valetama ja ongi kogu lugu. Ega siin praegu teised ei ole, tähendab noh, et see raskused on, probleemid on hoopis kuskil mujal, aga noh, meil, millised inimene valib, mida ta teeb, kas ta teeb seda, mis temaga sobib, mis ta kokku käib, kui tee seda, siis ootavad teda teistsugune elu ja teistsugused raskused. Ja muusika. Koha panete nagu küsimärgi all? Et nad on väga-väga inimene, peab tegema seda, mis talle sobib ja mis talle meeldib, siis tal vast tuleb paremini välja. Jah, aga selleks on vaja tarkust ja ilmselt oskust mõne koha peal ei öelda. Noh, tuleme sealt aastatest natuke veel edasi ja hiljem poole. Isal oli ikka noh, kuidas öelda olukordade hindamiseks ikka haruldane vaist, mis kestis ikka kuskil elu 80.-te aastate lähedane välja. Ma panin tähele, et eks ikka küllalt vähe. Noh, kui ta midagi enda sära järgi mõttes, siis ikka enamasti nii oli, ma pidasin neid asju meeles küll, mis ta ütles, sest ega kõik ei pidanud sulle ka meeldima, tähendab, peavad lihtsalt meeles, et olukord nii vaatan. Enamasti sai ikka asjadele pihta ja palju enne kui sa kuskil mujal jutuks tuli. See puudutas nii mõnda loomingut ja, või eluolukordi või kuidas miski asi laheneb, et kui nii, siis läheb nii, enamasti ta nii läks. Tee, mis tahad. Nüüd neid ootamas üks niisugune väike heliteos mis ei kuulu Villem Reimani ega üldse mitte eesti heliloomingusse. Esitajad on siin tänase saatekülalised, aga miks just Graysleri väike Winymars sai välja valitud? No miks just väike Viini marss? Isale meeldis rääkida vahel igasuguseid lugusid, mis temaga oli juhtunud ja Ungarist ära tulles ta tuli Viini kaudu. Ja ta õpingud jäidki pisut lühemaks, kui olid kavandatud. Ja põhjus oli algav sõda. Ja Viinis nägi ta aia peal istudes ära ka Hitleri enda ja tema armee sissemarsi viini selle. Inimesena, kes oskas põhjusi ja tagajärgi ühendada, ta tegi sellest küllaltki selged otsused, mis on tulemas. Sa mäletad, ma küllatasid meelde teha seda, mis meeldib, ja isa oli haige, mina olin siis liiga väike, ma päris hästi ei mäleta, oli üks selline nukuetendus, vaeslapse käsikivi. Ferdinand väike käis isa käest tellimas muusikat, aga isal oli sel ajal sapikivid. Ta vaevles nende käest. Ja olid täiesti noh, niimoodi, et. Voodis ainult ja ja kae haigusehoo vahel mõnusas letargia lubanud selle ära teha ja väikesele. Ja siis oli niisugune situatsioon, et umbes nädalaga oli vaja terve see muusika valmis kirjutada, aga tähendab, talle meeldis lasteetendus, eks ole, nagu teatrietendus ja ja sealt tuli ikka niisuguseid lugusid, mis ka läksid tal see murel nukker laul ja mis nad olid, nad on kla. Ma leidsin selle näiteks Soome viiulikoolist selle loo, mina olen endale palju neid lastesaadete laul. Tähendab, ega sa, ja sa ei mäleta sellest? Tähendab, ja tema ja tema lugu päästjate lapsed ja noh, neid oli terve hulk, tähendab need neid kullanokk ja nii edasi ja aga vaeslapse käsikivi oli midagi Sestavad sapikivid, ega seal tähendab see kontrass, milline rõõmus ja nii-öelda Rõõmus muusika, millega sealt iga number kõlbaks sellesse elurõõmu muusikasse või kuhu inimesel on sihukestel rõõmu teatud hetkedel ja väga vähe aega, sest siis läheb jälle üle ja siis ta sümfooniat kirjutama, filosoofiasse minna ja kõike teada ja noh, ühesõnaga. Ja ega siis asjata ei ole niimoodi, et väga tõsistele teostele järgnevad rõõm seda ja seda näeb igal pool, eks ole, et inimene otsib nagu vaheldust ka loomingus. Laulu, mida Franz Malmsteni südamlikus esituses nüüd kuulame, mäletavad kõik 50.-te 60.-te aastate lapsed. Aga mina ka ei teadnud, et selle autor on Villem Reiman. Suhu tuul või päike lõõmab igal pool maa, astu rõõmsalt. Ikka ma teemad ühest majast teise ruttan, sest ma teen kirjaga, et kirjakandja haka. Ennu pauna teiste keskeks praadi, lasse vestled, luuletused, joonistused, mõistatuste lahendused, ka need kiirelt Viilma kirjaga aga. Riia kirjutaja ümbrikul, sul on vaja aadress, äpp, sell, keermed, Jutada, markimite unus. Ma ei saagi aru, kuidas ta tegi, ega ta ei olnud igapäevane inimene, ka ta oli, me olime ikka Tõnuga siin arutanud. Iseloomustada neid ära, saad sa hakkama ei saa ja ta armastas ega muid elunähtusi küll ja küll ja teda huvitas tegelikult ikka kõik asjad. Niisugune mänguripool oli tal ka olemas, noh, näiteks tal eluaeg takusead, see sai Paul Kerese vastu kuskil simultaani, sai males viigiga. Kui oli vaja tema tuju, kui see, nii harva, kui see oli natuke halvemaks, läks tarvitses ainult küsida ta käest, et riivata seda küsimust, tal läks tuju heaks. Paremat võtet ei olnudki, et kuule, kuidas seal ikka see asi? No juba seesama malemäng, eks seda soovitaks väga paljudele inimestele, seega on, harib alles kusagil ühes raamatus öeldi, et mis siis meiega ikka toimub saat. Malemäng saatus pakub ühe käigu ja meie teeme järgi. Muidugi on see väga intelligentne mäng telje mängitega, mõlemad. No mitte nii palju, kui tema Oma alalised malepartnerid. Olid ja ei olnud ka Semper järgmine saaks võib-olla isegi ei jäänud. Kuna see oli suvel võimalik. Ja siis need olid nagu, nagu siis suvel seal ikka tulijad heliloojate liidus omal ajal ka, ega me ju ei tea ka meie käest tema kohta, küsite, siis me peame nüüd ütleme, et olete te ikka väga vähe. Me ei saa teemast teha terviklikku pilti, sellepärast et esiteks Kui mina sündisin, oli ta 41 ja sellega oli juba elatutel pikka elu. Ligi pool ja kusjuures Ja tema elust just pool just natuke natuke allapoole ja, aga, ja teiseks läksid ikka pikad päevad, eks ole väljapool peret ja ja kõik see, mis toimus ja ja osa asju lihtsalt ei olnud üldse lastele. Ma arvan, et leidub inimesi, kes tunnevad teda täiesti kusagilt muu kandi pealt ja oskamatust rääkida. Kuulame taas muusikat. Villem Reiman, Youper kauged rannad vaevalt enam kunagi lavale tuleb. Libreto on 50.-te aastate laps ja nagu kogu maailmas, on paljud hea muusikaga lavaluud just libreto tõttu jäänud unustusse. Aime aaria sellest ooperist laulab Paula Padrik. Estonia orkestrit juhatab Kirill Raudsep. Georg Ots laulab Villem Reimanni kurva laulukese klaveril Eugen Kelder. Võte pärineb avalikult kontserdilt 1963.-st aastast ja lugu osutus helilooja poegadelegi päris tundmatuks. Oo. Silva. Alguslauluga ja jänes vaikne. Ja. Moona. Ulase kuis ta kuule Nii miks ei paku Silmetit? Hakkas pärast kaasama. Aga seal? On? Eks effi? Mis mulle ikkagi tundus tal ikka üldiselt väga heatahtlik. Ma ei tea, see see nagu tundus, küll tähendab Niukest. Tähendab ta võis vihane muidugi olla olukordade asjade peale ikka siis siis, ega, ega neid lauseid ei tahaks siis öelda, tähendab seal ikka kaunis terav, mis ta siis ütles, aga, aga ega ta sellegipoolest selle inimesena väga halba ei soovinud. Ta ikka, kui ta tegi oma liigutuses kellelegi suhtes, siis enamasti oli ikka heatahtlik minu, minu silmanägemist. Kui jah-sõnaga, kui tal olid omad piirid, aga täna, kui sellest piirist üle läks siis oli siiski ka võimalik, et näiteks selle inimesega kas või suhtlemine. Aga üldiselt tal oli soov. Kui ta oli võimalik inimesi aidata, siis ta ehase paistis torni. Nii palju, kui ma olen küsinud, siis ta oli ka oma tudengite suhtes heatahtlik. Kuigi nõudlik. Üldiselt küll, ega ta teda vihastas, rumalus vihastas, see oli ainus asi. Aga ega ta neid ja ma ei usu, et ta seal kuskil eksamitel nüüd need teoreetilised ained, mis seal oli ta nüüd seal kedagi hakkaks, just iga õpetaja saab õpilaseni vahele tõmmata, kuidas tahad. Tegelikult ei ole ju väga õigus, kui ta seda ütles, et ma tean näiteks selliseid juhuseid, üks raskemaid aineid, mida ta õpetas, oli pillide tundmine, võin, sest osadel koorijuhtidel ja kes seal kõik, kellel see aine kõikidel oli neil tõesti ei olnud sellest õrna aimugi, kuidas kõik need pillid, mis sümfonor, terve sümfooniaorkestri pillid, rääkimata seal mingitest viiuli Flasolettidest, näiteks, eks ole. Kui ka inimene ei ole pilli peos hoidnud ja puhtalt teoreetiliselt peab selle selgeks tegema. Noh, on see võimalik, aga mitte kerge. Ja siis ma tean, et ta näiteks lasi käia vahel arvestusel kolm-neli korda, põrutas, aga muudkui läbi. Aga tegelikult oli tal salvestus ära pandud, sest tähtaeg oli seal. Ta juba möödatarve ütlusel ei pandud, aga tema ei lasknud ei öelnud, et see on pandud. Lase käia niikaua, kuni oli tehtud asi klaar. Kuulame vahepeal jälle muusikat. Ta tegi sellest enne seda, ta tegi juba süüdi. Tähendab, tegelikult ju sellest on räägitud, aga tähendab see. Koos parvelliga tehtud film, see on kahe mehe pill. Ja õieti parvel lihtsalt istus seal Vilsandil oma muda aukus. Ta kaevas sinna süvendi, palju seda kaevata ei saanud, sest vesi tuli vasta ja istus seal niikaua, kui liigesed lubasid ja lihtsalt filmis isa kirjutas lihtsalt muusika. Tegelikult pärast kokku seda sõeluti ju rohkem muusika järgi seda filmimaterjali. Nad vaatasid koos läbi ja pärast nagu pandi seda rohkem muusi kergeri. Arvata võib, et, et see on väga keeruline ja tolleaegsete tehniliste vahenditega see või see päris pöörane tööl. See on muidugi väga huvitav, ma ei tea muidugi, aga mul on tunne, et ega vist väga sageli filmi niimoodi ei tehta. Muusika järgi pannakse kokku kaadritava, nad olid kokku leppinud. Lõigud pikemad lõigud ja siis lihtsalt sellele muusikale vastavat, siis monteeriti kokku ja ja seda oli küll, jah, ma mäletan ka, et siin on kakluse siin rahu ja elu ja midagi niisugused meeleolu, asja jutud olid küll kokku lepitud, aga noh, pane see kõik vormi ja tee see kõik ikka kuulatavaks ennelist nõust. Kas te ise olete ranged ja nõudlikud pedagoogid? Vaadake, asi on nii, inimene, keda sa õpetad või õpetajat aitad, sa pead edasi saama, ta peab tal midagi andma, praegu on kõik isegi nii targalt, et, et seda tarkust aga, aga tähendab seda asja tuleb näidata nii. Noh, see huvi tekitab. See on üks esimene asi ja, ja noh, muusika on niisugune asi, et kus sa seda muusikavõimalust oskust kasutada tõmbab ise kaasa. Lehm on lihtsalt see, et, Et meil Eestis on küllaltki selline Totaalsüsteem, kust mida seda teed kõndiv õpilane temast peab iga hinna eest tulema professionaal. Vaat see on see, et meie põhi on küllalt kitsas, õppijate arv on küllaltki väike, võrreldes muu maailmaga. Aga, aga see ei ole mitte selline püramiidikujuline. Vaid vaid see on nagu torn ja ja see, ütleme sinul kammeransambli õppejõuna on ehk veidikene selles mõttes lihtsam. Vaat-vaat meil on nagu see professionaali ettevalmistamine mujal maailmas on palju loomulikum protsess, laiem alus, palju laiem alus siis närvide pealeid, trambita, selle õpilase närvide peal, tähendab, ei ole vaja teda väänata või? See peab olema loomad, on suurem siis seal mujal. Jah, Eestis on väga palju andekaid lapsi ja selle peale ma võin mürki võtta ja, aga lihtsalt on väga vigane, siis tähendab temal puudub see, kes kaste. Peaks olema palju laiem keskaste meil on ju ainult kaks muusikakooli Tartu ja Tallinna pluss muusika. Jaama moosid küsimuste juurde, mis on Eestis, ega siin ei ole, ei tohiks olla mingit kahtlust, kui me niiviisi ütleme, et muusika on terves sellest tervest sellest kõverast süsteemist, kus on kõige-kõige jõulisemalt välja tulnud. Kas ütle mulle veel mõni mõni asi, mis on noh, nii nii eredalt läbi tulnud selle 50 aastaga muusika asjad tähendab, ma ei tea isegi, mis selles on advokaat, ma toon Otepää lihtsalt, et kust sa leiad tänapäeval sellise juhuse kui meie oma kodus, tema, kes oli. Kaisma kergu vallast pärit vallakirjutaja tütar oli saanud natuke klimmerdada klaverit ja kui ta käis Pärnu gümnaasiumis, siis seal ta võttis eraklaveritunde ja jõudis ka Beethoveni sonaati seni välja. Sa unustad selle ära, et intelligents veeti maalt minema. Nii, oot. Rääkinudki teisest süsteemist, et, et on täiesti normaalne leida mingit insenerikooli, õpetajat või muud muud inimest mujal maailmas kes mängib väga hästi pilli, meil on see väga harv. See on lihtsalt, keegi otsustas teelt kõrvale astuda, läks teise eriala peale. Aga see, et see kuulub pillimängu oskus kuulub nagu well veel täiesti loomuliku kultuurikeskkonna, ütleme muusika leiab laiemalt, muusika peab kuuluma sinna ja mul on, see mulle võtab, see oli ikka väga tõsiseks, räägime selle asja siis ära, ma olen seda lugenud ja mitu korda. Kas sellele, et vanas Kreekas oli kuskil ajal, oli niisugune süsteem, et muusikat, lihtrahvale ei tohtinud üldse mängida, see on liiga tugeva mõjujõuga. Sõjaväele ja rahvale võis mängida marsimuusikat, et nad ühe jalaga hakkavad marssima, tähendab, jaa, jaa. Aga muusika ja see, jumal hoidku, veel löödi hääle eest, eks ole, kus terve ajalugu sees on, see paneb inimese mõtlema ja tundma, katsetada, veel siis juhtida ja koos hurraa karjuma panna. Vot siin see asi istub ja tähendab, ma ikka mõtlen niimoodi, et mingisuguseid riike noh, ütleme, mis lõppes, teine maailmasõda lõppes ja mis on teinud meeletu arengu, kas ta on kaotaja võitja või ükskõik? Tähendab vaadake, kuidas seal maalsele muusikaga tuuriga lugu on, austria, mis ta siis oli, eks ole rebestatud juba kaks korda on teda kahes sõjas andada ära rebestatud, kui üldse saab. Ja kuulge, tulge appi, kui riiklik poliitika on niisugune. Praegu meil ei ole maailmakuulsaid heliloojaid, ooperi, Viini Filharmoonikute, meil on terved need festivalid ja seal riiklik poliitika, see on täielik alus ja kõik sõidavad sinna kokku, seda vaatama. No kuulge, ja kui järg tuleb helilooja, jumal tänatud, see ka veel tähendab, aga me meil on erinevad siin, missugused. Sa tuletasid mulle lihtsalt meelde ühe artikli, mille kirjutas Gustav Ernesaks ilmus kusagil ühes Savitskaja muusikas. Ja selle pealkiri oli. Muinasjutt. Aastast või unistus aastast 2000. Eestis ta ilmunudki Ernesaks pakkus küll avaldamiseks, ei läinud läbi. Ja seal oli mõned asjad öeldud ka sellest, et sellest samast muusikakultuurist selle tähtsusest. Ja üks lause, mis ma sellest mäletan, oli selline, et loodan, et aastal 2000 on kõik juhid läbinud kohustusliku muusikalise alghariduse. Ma tahaks öelda seda, et see meiega, et nagu selge oleks, see ühteviisi ei ole ju võimalik ühel inimesel teise peast välja rookida, eks ole. Aga kui see veel on, mõjutab inimese emotsionaalsust tema tundeid ja annab hoogu, paneb mõtlema või? Eks ole, seda ei ole, mitte mingisuguse ei ole heaks, sa võid ta ainus võimalus, peata. Teisel muusikal on selline kummaline, loomustanud, tõeliselt abstraktne. Nii abstraktne, et midagi muud ei saagi olla. Veel võtame ja on inimesi, kes seda on kartnud lausa füüsiliselt, nagu näiteks Leo Tolstoi. Seda on kartnud selle tohutut mõju inimestel ta ise oli, eks ole, väga vastuvõtlik ja selle tõttu ta noh, need olid fantastilised arvamused, mida näiteks Leo Tolstoi on kirjutanud muusika kohta. Kusjuures ta kodu oli täis muusikat, seal käisid kõik Golden aserid ja kes seal kõik esinesid kas või näiteks tuleb üks, tuleb hetkel meelde selline. Väidetakse, et muusika ühendab inimesi, see on täielik vale. Muusika ühendab vaid kitsa osa inimestest ja lahutab nad kõigist ülejäänutest. Ja jäävad tähendab Tolstoi täiusele seda muusika. Võimumuusikud on väga tugev jõud. Ja seda on tajunud väga paljud filosoofid, poliitikud nii Hiinas, Kreekas, Venemaal kui mujal maades, nagu näiteks hiinlased, eks ole, nendel oli ju mitu 1000 aastat seal süsteem. Kas sa toonika viis musta klahvi, eks ole, keiser on esimene klaste riik, kolmas on rahvas, neljas klahv on väga huvitav. Üldine panoraam ja viies klahv on loomulikult jälle keiser. See süsteem kestis 1000 paar 1000 haaravad kinni ja ta kuskil poolene tähtpäeval tuli kuskilt raadiost üks saade, mis tund aega mängis neid marsse tähendab, poolne kasutades enne rünnaku alustamist teate, minul oli ka niuke tahtmine püsti karata, et minna kelle midagi korda saata. Nii et see muusika jõud, jõud on ikkagi jõud, on ikkagi müstiline. Mina tahan siin veel rääkida ühe niisuguse loo ära ja kui keegi mulle selle ükskord ära seletab, sest ma olen muidugi tõeliselt rõõmus. Tähendab, kui me võtame ühe klaveriklahvi, ühe heli, hakkame ja noh, me teame seda, et võtame, tal on lõpmatu hulk nagu ülemhelisid, eks ole. Nelja Me võime kuulda. Tegelikult selles ühes noodis kõlavad kõik helid, mis üldse olemas on ja need, mida meelse ei kuule. Ühesõnaga ühes noodis kõlavad need kõik korraga ülemine rida lähedalt ja eks ole, kõigepealt muidugi oleme, aga noh, ühesõnaga lõpmatu arv helisev kõik selles ühes puhtas noodis, mida me kuuleme puhtana nad, nad kõik sees ja, ja kas sinna istubki kuskil see muusika müstika, mingisugune. Selle pika jutu peale kulub küll üks muusikapala ära. Harri Otsa kapridža. Aga kuidas te suhtute sellesse totaalsesse massi, muusika pealetungi, mis praegu käib ja millel muidugi on ka kahtlemata kohutavalt suur mõjus on, kuulajaskonnale on aga? Ma ei ole, tähendab aga siin ütleks, et see hakkaks mingisugust teravat sõna öelda, vaid inimene valib ise, mis ta endaga teeb. Jaa, heakene küll, kui ta praegu tuleb sellega hästi läbi, võib olla antud, et kellega ta homme ei pruugi, see annan vasta vastu lüüa ja ma tooksin esile hoopis teised välja, et teate, tegelikult on mingite midagi positiivset ka selles, et ta tegeleb sellega. Mõni ei pane selle asja kinni ja egol üldse, tähendab üks asi võiks loomulikult olla, tähendab, ma ei tahaks seda, et need kõik asjad on segamini, las olla üks raadiokanal üks ja teine raadiokanal teine ja kolmas jalgu seal kuskil vahepeal või, või ma ei tea, kuidas. Et kui ma tean, et ma keeran siia, siit, tuleb see ja tähendab seda ma ei usu nüüd ilma peal, et hea muusika kuulajaid ei ole, nad lihtsalt ei karjunud nii palju ja ei helista ja enamasti tõsised inimesed, kes ei hakka aega raiskama, et, et võita mingisugust järjekordselt auhinda või arvata mingisuguse asja peale, ma ei tea seda teist või kolmandat, sellepärast et lihtsalt ei ole seda vajadust, kuulab seda. Aga aga see klassikaraadiosse öeldakse olema noh kuidas öelda. Väga terava ja tõsise tähelepanu all, ma mõtlen selles mõttes nagu tegijate poole pealt, et see asi ei oleks juhuslik, et saaks ikka tõepoolest ja see muusikavalik seal tuletanud. Ja maailm on muusikat täis, tähendab, eks ole seda, seda, et teda ei ole, see on täiesti vale öelda. Ja häid interpreet palju ja kõik kuidagi nagu läbimõeldud loogilisse järjekord, mis seal aset hommikul ja mesilased õhtul, eks ole, mis päeval läheb. Kui nüüd teie isa juurde tagasi pöörduda igatahes tema nagu üldse professionaalse muusiku puhul ei ole vist võimalik rääkida mingisugusest lemmikmuusikast, lemmikheliloojast. Professionaal peab kõigega kursis olema ja küllap need maitsetki vahelduvad võib-olla aegade jooksul. Teate, mul on niisugune tunne, et siin kuidagi mängis kaaslase, tema kammeransambli õppejõu ja üldse nii-öelda ise instrumentalistina olemise aeg. Teate, ta pidas veidi rohkem, võib-olla hoopis esitusest. Esitusele tähtis ja sellepärast, et halba muusikat ja palju raadiost nüüd ikka tuleb või kontsertidel mängitakse, aga, aga halbasid alfa esitusest võib-olla isegi sagedamini. Nii et nii et ta tähelepanu, kui läks kohe automaatselt ta ta. Vaata, vaata, see ta oli olnud, eks ole, Budapestis, Viinis, ta kõrv oli teritatud ja nagu ilmselt ta alateadlikult hoidis nendest stiiliprobleemid ja ta hoidis nendest parematest asjadest nagu kinni pidas endas need kogu aeg erksana. Ei, ta pidas ennast üldse erksana. Sa mõtled, ta luges kogu aeg, kuni elu lõpuni luges, ütleme võrdlemisi rasket kirjandust, folkloori ja kõik niisugused asjad, kogu aeg vaatad, mis tal seal laua peal vaheldusid. Ühesõnaga elamusele näid, millega pead ikka vaeva nägema, natuke, kui sa seda loed. Kogu aeg käis mitte lihtsalt juttu ja ei käega ta jutukas ka ära ütelda, aga see oli niuke väike asi, aga, aga üldiselt oli talv, vahekord oli niisugune. Seda, seda ma jälgisin küll, imestasin. Sest kadus sinna oma tuppa ja vaatad, mis tulevad ikka midagi jälle eest. Vanemas põlves huvitas teda lihtsalt näiteks eri huvi hobi oli siis selline memuaarkirjand, aga ise ta ei viitsinud mitte midagi. Ei kirjutanud ühtegi lauset. Ma ei saa isegi aru, no Priit kuusele ta andis ikka seal lõpuks tänu minule, kes ma ajasin talle hirmsasti peale, tead, et räägi midagi. Väga suur töö, Priit Kuusk järgi Reiljan, Kuusk tegi. See jäi kahjuks pooleli, ma ei tea, mis, kes seal nagu vastu tuli see kas selle ennesõjaaegse ajaga ära ja, ja paljud inimesed küsisid, et kuhu see järg jäi ja miks seda edasi tule juba seal ilmumise ajal oli probleeme juba, et kõike ikka ei taha pidanud nii, noh, ei olnud. Tähendab, see oli küll viimane lollus, mis tehti, ma ei karda seda sõna sellepärast, et talt oleks kuulnud seda pärastsõjaaegse sõjajärgsest asjast väga huvitatud tõttu, mida. Mida, mida muidu ei kuule, see on 45 kuni 50 on ju, kõik on, nägin mingisuguse punase laki all, eks ole, meil loorida. Loori taga on me, me näeme ainult. Aga noh, et kuidagi seal inimesed elasid, mis nad tegid, kuidas teil midagi oleks sealt saanud, nüüd nüüd nüüd kätte küll, mis toimustel heliloojate liitu tuli näiteks Tartust? Lehter kes veel, ma, ma nii täpselt ei tunne, seda, oli näiteks osa inimesi, kes nimetas seda tartu kambaks. Ja heliloojate liidus oli näiteks algaastatel oli oma täitsa niisugune tartu kamp ja teised ja tähendab vaata, vaata, see on täitsa see maailm, kuhu ust isegi on raske paotada, sest ega tea siin keegi sellest enam midagi. Keegi istub kuskil arhiivis, töötleb läbi, tuleb jälle kuidagi teist teistmoodi välja, noh minu arust viini saetakse peetoni jälgi, eks ole, praeguse hotelli lepikute ma ei tea, mis asjade järgi, kus ta päevi pannakse ritta, tähendab, ja tunde ja otsitakse, kuidas selle kaugele armastatule ikka. Kuidas see lugu on, tähendab. Ühesõnaga, tehakse meeleheitlikke pingutusi, et seda teada saada, vot see mulle meeldib, tähendab, kas see asi mulle nii tähtis on, see on teine asi, aga me tea, mis sealt tuleb tagantjärgi välja ta, selles on lugu. Et kuhu see välja viib ja mida ta veel näitab, et võib-olla on veel põhjanaabrite Sibeliuse uurimine, on see perse? Kogu aeg edasi? No kuulge, see on ameti tehtud kõik, mis võimalik ja ka kogu aeg tuleb midagi. Ja tegelikult on asi nii, et kooritakse see tõesti asja, siis leitakse midagi teist, vot seal on see tähtis asi ka, et ei leita kunagi harva leitakse seda, mida otsitakse, aga midagi muud võib ka veel leidub tee pealt on see võimalus on alati olemas ja miks siis miks siis mitte teada, tähendab neid neid asju ja, ja kui aga jah, mis toimus pärastsõjaaegses näiteks heliloojate liidus üldse muusikaelus? Segadus praegu. Edgar Arro hetk Kui paljud inimesed on oma põhiantlik niukses võltsis ühiskonnas, tähendab, kuidagimoodi ikka see mõjus tähendab meie oma kodus sellest küll pääsesime meil öeldise ära ja, ja ma mäletan kas midagi ka seal noorest peast olin millegi tarkusega kodus veel. Ema ütles, et nojah, et kui sa tahad just selle peale aega raisata, et sa võid teha seda teha, aga palun tee nii, et, et see mind nagu sellega nii väga ei häiri või laseb. Või noh, mis ta ikka oleks keelanud, aga, aga ta tekitas mulle siukse kahtlase tunde, tähendab, et, et see on jama, millega vaatasin, siis oligi jama ja emale ja muusika suhtes ikka väga hea närvisa kuulas ta nõuandeid, mitte seda, et ta nüüd teeb kohe. Aga mida ema muusika kohta ütles, ta kuulas, ei saa väga hoolega. Talle teravad vaistud nüüd võib-olla eaga vaist, terav asi ei olnud ainult kuulnud jah, või tal oli nii nägemine kui ette tajumine, isegi mõningates oli ääretult nisugune erksa tajuga. Ütleme veel võtta koduseid asju natuke, kui siin on. Noh, oli see kõik see Tallinna põlemine, eks sind Põldses, mina olin kolm kuud vana, mind keerati kuskil kasukas, vajab põledaksele, tallinn põle sinna lapsevankrisse. Paanikat näitab see, et lapsevankrisse visata T1 komplekt Beethoveni sonaat, eks ole. Kuulge, kas siis muud ei ole kodust kaasa võtta, mis põleb, aga mitte riideid? Riided vaata praegu alles voodist rabalast laste ja kaks last kahe peal. Nonii. Sõnad nonii ja, ja siis teine seisis. Minul piirdus see asi siis nagu hiljem keskkõrvapõletike läkaköha äärepealt elasin üle selle asja tänavusele kasukale, aga õde suri ära. Aga asi traagiline veel selle tõttu siin ütle siis seda saatust, eks ole, tähendab, saatus on etenetesse piinali laekas oli juba leiutatud ja see oli aastal 1944 märtsis Pärnus olemas. Vot nii, aga arst ütles, et uus asi ei tea, ärgake, eks ole, see võtab nagu väga tõsiseks, tähendab, vot see on saatesse tõmmatakse see kõik on nagu pääseme, see asi on ka olemas. Draama algsele pääsemine on siinsamas ees. Nii et ei ole see ellu kerge, kellelgi, tähendab, aga, aga hakkab töö peab olema. Jah. Ilma ilma selleta ei saa midagi. Teiselt poolt ka midagi tegema. Need on, need õnnetused on ikka igaühes endas, meist mitte, nad ei ole niivõrd välisväljastpoolt, tulevad nii, see, mis sa ütlesid siin enne, see oli nüüd näide teiselt poolt. Aga, aga suhtumine sellesse. Et vot see on nüüd juba ikka inimesest endast olenev. Ja üks näeb ikka igat asja mustades värvides ja teine oskab selle valguse kiire üles leida. Ka seal, kus juba päris pime on. Kui Villem Reimanni muusika nii-öelda sellest muusiku helikeelest veel rääkida, siis on ju, mis on täiesti fantastiline, kus ta tuli Pärnu sajandi alguse sajandivahetuse põhimõttelt. Muusikakogemusest. Otsapidi andeka inimesena pääses Tallinna konservatooriumis. Mis kõik oli uus üliõpilasena kuulis esimest korda sümfooniaorkestrit, eks ole, siis läbi kõige selle klassikalise ühelt poolt selle klassikalise Rimski korsakovi baasi mida nii-öelda Artur Kapp, eks ole ja nii valdasid ja Lembad seegi oli ju sajandialguse maailm, muusikaline maailm. Siis sealt edasi läbikoda ei, juba nii-öelda, mis asi on rahvamuusika ja selle kasutamine jõude, Euroopa muusikani välja sealt jõuda. Läbi selle 40.-te 50.-te aastate mis asi oli, kes ja mis on Šostakovitši ja, ja nii edasi kuni kättesaadavaks muutusid ka selle läänepoolsema maailma kaasaegsemad kujud, ütleme nii. Noh, näiteks kuuekümnendatel Ta jõudis teise nii kaugele, ta kirjutas viiulikontserdi puhtalt seeria muusikas. See on üles ehitatud todega foonilistele seerijatele. Kusjuures, ega see mulje teie, kui teil seda kuulata.