See on raadio kahe kuulderaadius. Läikima ja ta on üks tüdruk, oli ikka jumala. Eest sest ajast, kui oli veel natuke raha, üks vähestest läikiv ja püüab siis tuultes Nendesse, kes joodikutele Jakole linna kuulsaks elu leil kummelitee keevitena kulutuste tõuks saidki lootus ja unistus. Üks Eestis aparaati tuga järgmiseks päevadeks. Kaks naist, üks pilet ja püüad Seapame Allabki kliivakse oodata. Tausta ja hingepiinarikka sees ütleb, et kõik. On lootust Gazpiljonisteks olemas suuremaid numbreid, kui see võiksime. Tuleks usku ei ole ja tõsine telliks diktori näol on naeratus seal seda ka töötlev, et täna ei pea esimene loositud. Ja kes lubas siis loota? Ohutust ei ole päeval seal süda Yucales. Kael vaev, kuule, ega seegi seegi seatatena kestvast LOT kuradi küüsi, milleks ja miks yks ela järgmist loosimist kaotas, elu on antud vaid elamiseks. Tuleb kõik, pehmendab ta, taevas on selge, tulid vaikides. Taastad korraga, Kateraagi öösel, sealt paistavad. Raadio kahes stuudios on Allan Vainola ja Mait Vaik ja Me jätkame vanades albumites tuhnimist. Ehk kasutades juhust, et ühe minu meelest päris olulise eesti Albumi sünnist on möödunud 10 aastat, räägime sõpruse, puiestee debüütalbumist mustale merele. See on omamoodi küll mingis mõttes juhuslikult, aga mine sa tea ka, kui palju elus neid juhuseid on. Järg Paarile analoogiale jutule kuulderaadiuse lähiminevikus, kes mäletab, me mitte väga ammu. Rääkisime vennaskonna usk, lootus, armastus, plaadi ilmumisest paarkümmend aastat tagasi. Ja veel lähemas minevikus oli minuga külaliseks Rainer Jancis ning Me meenutasime Metro luminali salvestusi 80.-te lõpus ja 90.-te alguses. Mõlemad mehed täna siin stuudios on ühe või teise asjaga otseselt või kaudsemalt seotud, seda ma siis nii-öelda järjejutu all silmas peangi. Ehk on justkui loogiline, et me oleme jõudnud järgmise episoodi nii eesti muusikas, mille nimi sõpruse puiestee on. Tere tulemast, Allan. Tere ja tere, Mait. Tere sõpruse puiestee oli Kelley. Idee sõpruse puiestee tegelikult tekkis Soomes 1991. aastal ja selle idee autoriks oli Andres Rooväli, kes tahtis siis teha nagu elektroonilist diskomuusikat millel oleksid nagu väga head tekstid. Ma ütlen vahele, et meenutame mustale merele ehk sõpruse puiestee esimene album ilmus 2003 ja sa ütled, et bändi idee on vana juba nii kaugele, et 90.-te alguses Jah, üle 10 aasta on siis jõutud esimese plaadi ja sellest kogu aeg Allaniga paljude teiste muusikutega aga kokku tõimeid. Alar Tammela sõitis lihtsalt auto peale, tassis kokku ja ütles, et davai, et nüüd teeme. Niimoodi käiski, sõitis treppi, Ani oligi umbes nii jälje, võtke pillid kaasa või, või need ei olnud esimesel korral. Arnold, mitte päris vist Soomes, siis olime pagulased, siis sai sellest puiesteest väga palju arutatud. Andres Rooväljaga ja noh, kuidagi noh, ta oli sihuke huvitav, huvitav kuju. Me kohtusime seal temaga esmakordselt. Isegi väga huvitavaid asju kogu aeg natuke, ütleme niimoodi, et tänapäeva võtmesse, kui selline friik natuke või? Jah, ja siis üks tema ideedest oli siis see sõpruse puiestee. Teine idee oli koorikloomade uurimine ja niimoodi Koorikloomade uurimine nagu koorikloomade uurimine sõna otseses mõttes jah. Aga kuidas seda sõpruse puiestee ideed toona 90.-te alguses sõnastati, et mis, mis see siis oli? Oma pidi see sõpruse puiestee idee oli nagu, nagu minul jagamise kohalt selle selline praegu võib-olla sellest ei saa enam aru, onju, et tema lühidalt kokkuvõetuna ta tahtis teha kvaliteetset popmuusikat, onju jah, sest et, et, et selleaegne popmuusika ei olnud väga kvaliteetne, see oli orienteeritud nagu ikkagi puhtalt rahale või, või, või noh teenimisele ja ühesõnaga nagu musa businessi läänia tekstidele tihtipeale banaalsed saundid ei olnud väga head ja siis hästi äratuntavalt oli jäljendatud hetke nagu lääne lääne hitte, lääne popmuusikat ja tema idee oli siis teha nagu. Ütleme sellist mõtlemapanevat popmuusikat rahvamassidele et seal seal nagu otseselt see sõpruse puiestee, aga noh, meie, meie teostus võib-olla ei ole nüüd päris selline, et on, nagu me oleme muutunud algsest ideest natuke kõrvale jalutanud. Džässi nii jalutanud, aga, aga all väljendas seda kõige paremini. Kas tookord jooksis läbi ka nimesid, kellega justkui võrrelda või mis aitaks nagu suunast aru saada, et kuhu bänd peaks minema ja mida tegema? Andres roovälja idee kohaselt see, see asi pidi olema siis nagu ütleme siis selle Choidivisseni või nii, söödi Visenemi New orderi ja siis ühe vene artisti vahepealne. Aga mis see vene artist Oliver on, sul tuleb meelde praegu. Mul hetk laulis siukse hele heleda häälega selliseid selliseid nagu, nagu nagu lihtsaid lihtsaid asju, mul ei tule ka see nimi meelde praegu. Ühesõnaga see oli, see oli selline vene disko taevase hetkel selline kõva kõva tegija Miks bändi tegemine venima hakkas, kui me aitame kuulajal meenutada veel 100 90.-te algust, et te olite suure pundiga, nagu sa ütlesid paguluses Soomes? See suur punt tähendas muuhulgas ka vennaskonna liikmeid. Bänd sai nõks hiljem 90 kaks-kolm Eestis vaated peavoolutegijaks number üks, igal juhul ülipopulaarseks. Allan oli see üks põhjus, miks sõpruse puies. Mõte esialgu sinna paika jäi, no ilmselt küll jah, muidugi, et me, meie ikkagi jah, mees, põhiplaan või algplaan oli, et me alustasime nagu mööda ääri-veeri vaikselt vennaskonna tegemist nagu noh, mina ja Mait, eks ole, maitseline natuke ennem, mina tulin tiba hiljem, on ju, vennaskond muidugi oli toiminud juba 84.-st aastast ja saavutanud Eestis nagu punkringkondades sellise tuntuse niisuguse, et oli juba päris kõva kõva bändi staatuses, et ütleme, ütleme mitte ainult pankur. Et juba juba nagu jumalast, ütleme raadios ka ja nii edasi, onju aga, aga siis meie liitusime siis meie meie idee oligi, et selle põhjusega me siit Eestist lahkusime, läksime pagulusse, et me saaksime nagu nii-öelda jalad alla ja siis noh natuke mõtlesime ka vist, et hakkame läänes bändi tegema või või midagi niisugust, mis jah ja et mis see nagu sõjaväes ka ära pääseda. Jajah, no erinevatel põhjustel, ühesõnaga olukord oli siin. Eestis oli väga segane, et ühesõnaga muusikategevusest ei olnud nagu juttu, et kõigi kõigi mõtted olid nagu mujale, siis see oli nagu üks põhjuseid ja siis nagu tagasi tulime ka selle põhjusega, et me siis olime proove teinud, lugusid teinud, plaate teinud ja lihtsalt tahtsime oma muusikumuusikuteed nagu siin jätkata. Mis mait oli sinu staatus, sinu nimi on tagantselja, ma mõtlen olukorras, kus sind ennast füüsiliselt pole stuudios olnud mitu korda läbi käinud. Niisiis kui me rääkisime vennaskonnaga, plaadist, usk, lootus, armastus kui ka hetkel, mil ma Raineriga rääkisin Metro Luminal ei tegemistest. Et sa oled justkui co2 pildil olnud, aga mis seal 93 neli sinu elus toimus kas muusikat aktiivselt sel ajal üldse? Ma tegin tekste rohkem, pigem aga ka muusikat, tegin jah. Et muusikat tegin rohkem oma rõõmuks oma lõbuks, et ma nagu ei mõelnud, et see muusika jõuab nii-öelda publiku ette. Muide, ma kasutan juhust ja küsin nüüd sinu versiooni, miks sa ei liitunud Metro Luminal iga, ehkki ma mäletan Raineri ansise jutust, et sa olid esimene, kelle juurde ta selle jutuga tuli. Neid põhjuseid oli mitmeid. Kõik ma ei räägi ja ma arvan, et see, mis Raineril ütles, et see peab paika Et te ei mahtunud oma ideedega lihtsalt sellesse ühte bändi ära? Ja ütleme nii, või tähendab, me mahtusime täpselt sellesse ühte bändi ära. Miks sa? Miks sa vennaskonna see ei olnud, mis asjaoludel sa sellest pundist lahkusid? Ma olin väga pikalt vennaskonna sellist kuus või seitse aastat. Sten vist praegu ütles selle aasta aru valesti, et tegelikult see vennaskonna ütleme niisugune alguses oli väga tihe tegevus ja väga, väga, väga väga tuntud olisi bända, siis ta hakkas niimoodi niimoodi vaikselt niimoodi trepil alla astuma ja siis kuidagi 96. aastal vist. Või seitsmendale olid juba siuksed nagu, nagu lõhed sees ja natuke tülid majas ja siis ühel hetkel nagu läks noh, osaliselt osa osa osa siis siis mina maite, siis anti nagu lahkusime. Ja siis põhimõtteliselt, et kuidagi selles eksis, selles valguses hakkas see sõpruse puiestee niimoodi vaikselt nagu noh, ütleme tooni tooli võtmetooni võtma ja kogus kolm, kolm aastat umbes niimoodi ideid ja siis vormistus Nii et vahepealsel perioodil tegelikult sellest idee välja käimise hetkest alates ütleme ta jäi ikka tegigi täiesti seisma. Ei olnud teema. See teema alates 92, kui me Eestisse tulime, kuni 96, seitse hamblemini sellel ajal ei olnud teema. Kuulame siia vahele ühe loo. Me hakkame mööda plaati siin astuma, kõik ette jõua mängida. Aga suure osa sellegipoolest. Ja kas ma mäletan õigesti, et esimene lugu, millega sõpruse puiestee avalikkuse ette tuli, oli 1905? Täpselt nii, oli see ka esimene lugu, mille te valmis tegite või see oli ikkagi mingi taktikaline käik, et, et selle, selle looga tuli bänd välja esimesena. Mina mäletan niimoodi, et me tegime kolme, nelja lugu, vist üks kaotaja vaiksem versioon seal ja, ja siis oli, oli midagi veel, on ju, ja siis oli see 1905, aga 1905 kuidagi võitis selle selle võistluse, et kes nüüd sina avalikkuse ette läheb, et ta kuidagi noh, kuidagi see tekst nagu sobitus sellesse aega minu meelest, et et ühesõnaga, ma mäletan, et me ise oma abikaasa Kätliniga elasime, elasime ka täpselt mingi vabrik vabriku kõrval kuskile. Ühesõnaga seda mina tegin sellele muusikat, seda muusikat kirjutades nagu oli nagu väga tuttav. Ta tunneb teed, tegelikult oli siis 1905 oli veelgi varem, kui üldse supluse puiestee idee tekkis. Tegelikult oli see varem alla, neile meeldisid lihtsalt sõnad. Ja, ja selles mõttes see Maidu tekst oli Eda sõpruse puiestee ideest ei olnud varem ta ikka 90.-test ei olnud varem, et sa tegite kuskil 96, seitse midagi niimoodi jah, vist nii võib olla küll, aga siis veel jah, seda bändi ideed, aga seal selles mõttes jah, et ühesõnaga et mul mind, see seesama tekst nagu jah, kummitas kogu aeg ja siis ma nagu ootasin mingit hetke, millal sellele tekiks nagu sihuke sobiv viis on ju. Ja tegelikult see, see, see viis, mis sellele või see meloodia või see arranžeeringuid, see on 1905-le tekkinud üldse, see muusika oli ka ennem olemas, selle, selle ma kirjutasin ühe etendusele, daamide õnn oli nagu üks instrumentaalpala, et sellest ma tegin ümber selle, selle noh, sobitasin need tekstid sinna, siis tegid natuke seda ümber, et see on põhimõtteliselt ütleme siis on settinud lugu nagu ta ei ole niimoodi paugust tekkinud, aga nagu kuidagi et ta kannab küll selle 97 kuni 2000 väga tugevalt selle, seda, seda meeleolu. Et kui, kui noh, Eesti oli sellises pimedas seisuses naga toimusid siukseid, hämarad asjad, mingit heaolu, põllud, onju, jõuetu värk oli, võisid, võisid vabalt kuskil ärklikorteris ära surra on ja ja et see räägib küll nagu 1905 aastal toimunud sündmustest, aga ütleme, et nagu vabalt sai kantida sinna aega, seda. Hetke rääkida nüüd ajaloost 1905. ajaloos, siis 1955. aastal lasti maha minu teada seitse, 70 inimest. Ma vähendan tegelikult last rohkem maha. See on suu, punane revolutsioon, et näiteks Lennart Meri viis salatipärja 1905. Aasta ausambale ja minu otse toa aknast nagu šarlam mäletad, paistis täpselt. No muidu vanalinna korterist, mis puhul 1905-st sündis venekeelne versioon, mis. Sali kaatia Gadja kodo Katja Koort tegi selle tõlke. Ma arvan, et see oli selline kaalutlus, et teha Eesti venekeelsele elanikkonnale muusikat, on, Midagi sellist asjakaartega kartja raid praegu praegu ei tea jah, aga siis olide kaatia koordiga läks venelastele korda hiljem igatahes ühtegi lugu vene keeles ei teinud enam vä, me tegime tegelikult mingi kino kaveri ka, mis, mis ei tulnud eriti äge välja, et see, see tänu sellele kuskile plaatide peale pandud, aga, aga tegelikult see on korda läinud. Et paljud venelased teavad seda sõpruse puiesteed ja just tänu sellele loole mis tegelikult pigem nagu katsetasime lihtsalt, et kuidas ta vene keeles kõlaks, on ja, ja siis umbes kuidagi mõtlesime, et paneme sinna plaadi peale, kaad ütles sulle. Ja ja vaidlused selle üle. Vaidlused käisid selle üle, kas panna see esimeseks looks või viimaseks. Ki Gadja koordid, ta oli see, kes andis selle tõuke, nagu et seda aa jajah, jah, tema, tema. Jah, täpselt, et see oli vist niimoodi, et lihtsalt et soovitati see vene keeles teha ja siis sealt hakkas mõte hargnema, siis tegime ära. Aga seal oli siin teineteisel käest Krid olla sõitsid mäes. Ja siis on seal lippude all meile tabanud kultuuris punaseks, värvis lina ilberi istuli huulilt. Darliku täiskasvanud rohi või CV teineteisel käes. Taldrikut. Tõstorisse vastasini, kui laulis Meie ei seisnud, pudel all kuulis punaseks ministrina toodilberi, mis tuli su huuli. Stuudios on Allan Vainola ja Mait Vaik. Me räägime 10 aastat tagasi ilmunud Sõpruse Puiestee albumist mustale merele, mille esimene hitt 1905 äsja mängis. Ja usun, on paras hetk, et ülejäänud toonasest koosseisust rääkida. Kuidas see kokku sai, kes olid need mehed ja mil moel koosseis tekkis? Maid? Kes niimoodi, et mina elasin tol ajal Gonsiori tänaval ja Kaupo Kaldmäe juures siis toonane päris hea tehnika sellest rivist, mis te siin praegu raadios anda puu alla küll kuidagi jäänud, Kaupo Kaldmäega siis ja tema arvuti ja sai tehtud neid lugusid elektrooniliselt peaasjalikult sest tarnima, aga mängida ei oska ja siis meiega liitus siis alla majala tänu Alar Tammela, kes me siis kokku tõi, ühesõnaga, siis me olime neljakesi ja siis edasi läks niimoodi, et Allan, kes on muusik ja tunneb muusikuid, siis meiega liitus Villu Viirsalu ja Mart süda. Me loodame, et seal 19. oktoobril sellel kontserdil, mis nüüd laupäeval on, et me oleme kõik laval. Kuidas seda aega kirjeldada näiteks võrdluses vennaskonna töömeetoditega või protsessidega, et teil mõlemal on see kogemus kohe kõrvalt võtta, et bänd nagu bänd ikka või muutus miski väga oluliselt? No selles mõttes muutus oluliselt, näed, et vennaskond lihtsalt valmistas lugusi, tegi proove ja siis ühel hetkel mingi mindi stuudiosse, lindistati suhteliselt kiiresti kogu materjali kogu siis plaadi materjal ära. Puiesteega puiesteel oli oma oma stuudio nagu Kaupo Kaupo, koldme stuudio, oma tehnika ja aega laialt ja siis ühesõnaga sai seal istutud ja siis neid asju viimistletud ja siis ka tegelikult enamus elektroonilisi lugusid on ju tehtud niimoodi, et on nagu mitte mitte kiiresti, vaid pigem niimoodi aeglaselt, et, et kuudega kuude kaupa seal mingisuguseid asju nokitsetud, et seal selliseid põhjad nagu mustale merele või siis see. Olen õnnelik, et inimesed ilusaid head, et et seal on nagu päris palju nikerdamist, on seal taga tunda, et niisugune protsess on nagu erinev, täiesti erinev. Kuidas sulle isiklikult niisugune kogemus tundus minna üle muusikale, mis on suures osas elektrooniline, tundus sulle põnev või rock-kitarristi. Kuidas sa tajusid seda olukorda? Mulle selles mõttes nagu noh, pole ikka uued, uued asjad tunduvad nagu huvitavad, aga, aga, aga, aga see minu osa jäi nagu võib-olla natukene tahaplaanile jah, sellepärast et et mina ei, ei valdanud, ei vallanud sellel ajal eriti neid arvutiasju ja mingisuguseid tehnilisi asju, et ma, ma, ma pigem siis jäi näh, selliseks lauljaks ja, ja siia siia-sinna mängisin mingisugust kitarri juurde ikka tundusid väga võimsad, et need alla. Eksib, et selles mõttes, et seal on väga palju kitarrilugusid ja kitarriosa on seal väga tähtis, nendesse elektroonilisse lugudes ka võib-olla ei märka esmapilgul, aga aga see loob, loob sellesse elektroonikas elu. Noh, selle sellepärast võib seda plaati eriliseks pidada, et ja nagu isegi uudseks Eesti võtmes, et see on plaat, kus on siis ühendatud selline noh, ütleme alternatiiv popmuusika, milles siis on nagu elektroonilised ja siis nagu naturaalsed elemendid koos, et niimodi siukse täie rauaga vist nagu ja niimoodi suurema tuntusega vist vist eriti nagu enne seda polnud seda tehtudki. Et noh, oli igasuguseid põrandaaluseid bände ja kes, kes, kes muidugi sellega tegelesid juba juba võib-olla isegi 10 aastat varem, aga aga ütleme laiemas mastaabis nagu oli Puiestee, kes siukse asja niimoodi letti lüüa. Maid, mäletad sa, kuidas sõpruse puiestee vastu võeti? Mäletan küll jah, et sa võeti tõesti väga positiivset vastu juba enne seda, kui kui me üldse lugudega välja tulime nii-öelda avalikkuse ette ja mäletan ka seda, et ERRis saate teie pähe. Nii kui me viisime tõesajat viie viisime, siis seitse vaprat oli tol ajal vist või oli selline saade olemas ja siis saadetise plaat tagasi öeldi, et, et see on vigane, et seal on. Kas me räägime sellest seitsmest Raplast, mis televisioonis oli sellest saade sellest samast saatest ja nii, mis probleem seal oli, et audia ei kõlvanud neile või selle videovideote saada? Et autee kõlvanud jah, et seal on nagu see on vigane, et nad ei pane saatesse seda, jah. Ma ise seda probleemi ei mäleta, mina mäletan seda seda probleemi väga hästi, mis sellepärast, et me viisime neile neli või viis plaat okei hooaega, olid seal need krõpsud või need digikrõpsud seest. Ja, ja ma arvan, et keegi ei märkagi praegu seda, et, et seal oleks midagi teistmoodi. Aga 1905 lõpuks seitsmesse Raplasse jõudis. Ikkagi, jah, me võitsime selle saatorist. Ei ole sama õnnetu 1915. Võitis täiesti ebaõiglaselt selle. Kogu selle saate, selles mõttes. Teisele kohale terminaatori, kes oli nagu usinalt mingi 10 aastat nagu kogu aeg seda või ei, see nii kaua saaderiste kestnud, ütleme noh, ikka mitmeid aastaid nagu esirinnas olnud. Kellel, nagu oleks olnud nagu päriselt õigus seda saada. Võitja. Tuli sõpruse puiestee stiilselt ja röövis show. Täpselt kuu kuu aega, kuu aega või ei noh, ütleme ühe sügise ühe hooaega võttis selle röövis selle sõu ära. Kuidas see aeg majanduslikult välja kukkuma hakkas, kas see oli juba see periood, kui sai ikkagi Eestis muusikaga populaarsete lugudega, mida mängiti raha ka teenima hakata vä? Või ütleme, et vennaskonna puhul jah, aga ülejäänud muusika puhul ma küll seda ei ütleks. Jah, meie meie, meie teenimise rohkem sinna 93 aega. Et Sõpruse puiestee edu kaasa arvatud see 1905 Sa ei sa mõtetega, sa mõtled autorikaitserahasid või, või või ma pean üldse üleüldse ei, ei no selge see, kui ikka sinu lugu on 1905 hit, eks ole, mis väga paljudele meeldib sisse taga punnitanud mõtteviisi kontserte ja, ja siis, kui teda mängitakse rohkem raadiotes, teles, siis ka autorikaitse summades kajastub selles mõttes loomulikult. Aga, aga noh, et selliseid rahasid mis mehe käest nagu ütleme seal nagu varem läbi käisid, selliseid enam ei tekkinud, see oli vist rohkem bände tekkinud asjad läinud selliseks stabiilsemaks ja ja jaotunud ära, et see tõesti 193 oli niimoodi, et paar bändi riisus koore on ju teised nagu ma ei tea, mis teised tegid. Lähme edasi valima siit ettemängimiseks järgmise loo ja, ja kui ma siin esimest välja pakkudes hüppasin plaadi järjestuses kolmanda peale 1905, tuues selle välja siis, kui sõpruse puiestee esimese avalikkuse ette tulnud loo, siis läheme nüüd ka korraks meie jutust läbi jooksnud pala juurde. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head, tõenäoliselt üks, pikema pealkirjaga lugusid üldse, mida raadiotöötajatel vähemalt Eesti omadest on tulnud välja kunagi öelda. Mida te selle loo sündimisest mäletate? Sellel ajal oli niimoodi, et et nüüd ma pean tõesti tunnistama, et see lugu oli tehtud juba 1993. aastal ja vennaskond aina ja aina keeldus seda mängimast, keeldus eeldus ja mõningatel juba bass basskitarril mängitud sendid mängitud. Korraga ütles keegi, kõik seda lugu ei tee. Mis need argumendid olid, no mis sai põhjuseks võib olla kristlus. Sõnum. Jah, et kristlik sõnum, et et küsimus ei ole ju ainult kristlikus sõnumis, kui kahtlemata on, aga seal oli lihtsalt selline helge ja õnnelik luu. Aga tol ajal ma ei usu, et praegu keegi, ma ei usu, et mis praegu keegi kedagi häiriks. Tol ajal me olime noored ja keegi ütles ikkagi lõpuks ei. Seda loome idee. Sellepärast, et bändiliikmed olid ateistid või, või või see ei sobinud kuidagi ana kristliku maailmavaatega. Ütleme siis, ärme ärme ütlevate Eestile ütleme siiski ana ristmiku maailmavaatega. Mis selle teksti taust on, ma arvan, et selle teksti taust on palve. Minu jaoks on see selle tõiksi taust, palve et see on üks väheseid tekste, mis tõepoolest on peas. Et enamasti, kui ma teksti ära kirjutan, siis ma viskan selle peast välja, ma ei mäleta seda. See tundub uskumatu, aga ma tõepoolest ei mäleta oma tekste. See algab sõnadega, mu ema rääkis mulle, see vastab tõele. See ei vasta päris tõele, et ütleme minu hoidjatädi läks minema olla nii kaua, kui ma ennast mäletan, nii kaua mäletan ennast kirikusse usklikuna. Allan, kas sina mäletad seda, kuidas maid püüdis? Ma olen õnneliku loo ideed vennaskonnale kuidagi tutvustada, pähe määrida. Jutumärkides ei no on vist jah niimoodi, et see, et see lugu on nagu kuidagi nagu päevakorral olnud nagu vist mitte ainult vennaskonnaga vist isegi, vaid vaid kuidagi kuidagi nagu rohkem ka või, või ühesõnaga ta kuidagi kuidagi kuidagi ta on jah, niimoodi olnud kuidagi, aga mul ei tule praegu ette, et me oleks mänginud seal mingit basse kuskil stuudios või? Seda ma praegu ei mäleta või niimoodi, et ta nii karmilt oleks ära jäänud, et võib-olla ta. Nii karmilt ära, nii karmilt ära pal tiik ütles. Seda kuradi lugu, fake ei tule, raisk. Seda teile nagu praegu meelde, aga, aga, aga noh, ühesõnaga, et kuidagi sõpruse puiestee puhul, siis ta vormistas selliseks hea põhjaga looks millele, millele kuidagi kus kaupa või ma ei mäleta, keegi tegi siukse mõnusa trummirütmi mis minu meelest veab seda lugu, ma ei ole ise selle enda rääkimisega väga rahul, et ma olen tegelikult praegu teeks seda uuesti teistmoodi, aga et sellepärast ma ei saa seda lugu väega kuulata. Kitarri pesu mängisid, need mulle meeldivad, aga see rütm on ju ja kõik muu, aga, aga see, see rääkimine on kuidagi nagu natuke pingutatud. Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab neid. Ja mida me vajame? Ma olen õnnelik, et inimesed on nii head. Jälle tore elada siin ime imelises ilmas kus lihtsalt ei saa teisiti, kui rõõmustama peab. Ma ei ole siis kommiskitama silmas, siis ma olen õnnelik, et inimesed on nii head. Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab neid. Ja mida me vajame küll seda juba jumal teab. Meile antud tuhandeid võimalused. Ja tore ime imalik silmast kus lihtsalt ei saa teisiti kui rõõmustama pea. Nüüd olen siis komistlitama silmast. Ma olen õnnelik, et inimesele. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head. Me kuulasime laulu, ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head ja kui ma oma emotsioone ja mälestusi püüan siin ritta panna, siis minu meelest oli see üks niisugustest sõpruse puiestee lauludest, mis mulle alguses väga muljet ei avaldanud. Aga mis teeb, ja eriti muljetavaldav on see, et kui üks lugu Aja möödudes hakkab end avama ja muutub järjest paremaks ja paremaks. Ja kui ma oleksin kunagi 10 aastat tagasi, kui mustale merele plaat välja tuli pannud konkurentsitult parimaks looks 1905, siis täna, nüüd 10 aastat hiljem ma enam ei tea, kumma looma paneksin selle plaadi kõige vingemaks, kas just äsja kuuldud, ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head või siis 1905. Kuidagi ajas on see lugu hästi toimima hakanud ja seal on üks selles mõttes õnneliku saatusega lugu. Et tänu teleseriaale Jaalile jõudis ilmselt ka väga paljude nende inimeste teadvusesse, kes võib-olla polnud üldse kunagi kuulnudki, et niisugune asi on olemas. Kas te mäletate, jõudis teieni ka mingit reaktsioone, kui ETV oma politseiseriaalis kasutas? Jah, jõudis ja me, me ise ei, ei ole väga kõvad seriaalide vaatajaid, aga, aga ühesõnaga me teadsime, et see lugu seal on. Ja siis see hakkas jah, kuidagi seal nagu mingit sihukest oma oma elu nagu elama ja siis ühesõnaga eriti noored vist nagu siis selgub, on, on sellised, kes, kes peavad väga oluliseks seda, mis hetkel nagu teles toimub, et see tuli väga suure tagasisidemega, tuli nagu tagasi, et. Muide, selleks pidi olema kõike teatav põhjus, et sa 10 aastat vana laulu Mait sõpruse puiestee tarvis uuesti meelde tuletasid, see ikkagi jäi sul endal hinge kuhugi kripeldama, sest nii palju aega mööda läinud ja kui sinu võitluskaaslased on ikkagi põhjusel üks või teine selle loo kõrvale jätnud loobunud sellest, miks, sest ma teadsin, et see on hea Lihtne muide, tunnetas. Loogiline näete, et ongi, ongi tegelikult mingid asjad, mis on nagu kripeldama jäänud või mitte kripeldama jäänud, aga mida sa ise nagu fännid ja siis kuidagi nagu ei ole suutnud realiseerida, aga sa nagu noh, see on seal kogu aeg, sa tead, et see on nagu vaja, realiseerida võiks kuidagi nagu ja siis siis lõpuks tehakse ära, onju või, või lõpuks sa siis teed seal ära, eks ole. Kelle käest plaadi kujundus on plaadiga? Kujunduse on Renee haljas vä ja tema siis teadmata teadmata kusjuures tõepoolest teadmata, et me oleme mõelnud plaadi nimeks panna mustale merele, kinkis mulle väga suure Potjomkini madruse pildi. Seal ei olnud enam mingit küsimust, see tuleb sinna plaadi esikaanele. Et oli seal igasuguseid allveelaevu ja ristlejaid ja ma ei tea, mida aurasid ja selgitan natuke sidet veel. Ma ei oskagi selgitada, ta kinkis mulle lihtsalt nagu selle selle pildi. Mitte sünnipäevaks, aga, aga lihtsalt ühesõnaga tuli tuli külla ja kinkis Maidule maali, kus on kujutatud siis Potjomkini Potjomkini madrus. See kuulus-kuulus pilt. Ja kuna meil oli juba plaadi nimi ennem välja mõeldud ja mõtlesime mis sinna panna, aga kas me paneme Grassini või Karl Jõgi või või või või kelleni paneme siin? Kaalutlused käsitöö, mis plaadi esikaanel võiks olla? Võiks olla siis siis oli juba selge kõik plaadi tagakaanel siis on nato tulejuhtimiskeskuse tulejuhtimiskeskus NATO allveelaevas. Et paljud on arvanud, et Samilkonna arvuti plära ei ole jala. Meenutame aega ja inimesi teie ümber. Kuidas endised võitluskaaslased vennaskonnast sõpruse puiestee algusesse suhtusid? Vot seda me ei mäleta, sellepärast et me ei olnudki nagu vennaskonnaga koos olete sellele teine nagu lahku läinud sellel sellel hetkel, et vennaskond tegutses omaette edasi, et seal oli vist Teet Tibar ja Kaspar Jancis on ju meie asemel mingit Omari, Roy vist ei Roy ei olnud. Seal oli vist Komill, Teet Tibar Kasparancis, Tõnu Trubetsky ja ma ei mäleta laiera kingu, need tulid hiljem kõik sellel hetkel 100 97, see, see, see aeg oli, oli, et me olime, noh, ütleme natuke, võib-olla tülis või midagi sihukest Khani või ei saanud väga hästi läbi on ja ja siis me selles selles mõttes me ei ole kursis nagu. Seal juhtus selline asi tegelikult, et täpsemalt ei räägi, aga ühesõnaga, et, et vennaskond ei saanud kunagi rahadega petta ja, ja siis me saime kaheksa kontserdit järjest rahadega mis oli nagu arvestatud terve suvepuhkus, ütleme niimoodi. Kontsert kontsetu toona ei planeerinud ja kui keegi kahtleb minu sõnades, siis, siis ma pidasin tollal väevikut ja Selles mõttes on huvitav, et kas see ajaski teid nagu vennaskonna selle koosseisu laiali või? Ei, see vennaskonna koosseisu laialiminek ei olnud nagu niisugune üks üks mingisugune sündmus, see oli lihtsalt, see oli lihtsalt see, et me olime läinud koos Soome olime seal kaks aastat passinud, siis me passisime Eestis. Meil olid kogu aeg kontserdid, Me olime kogu aeg ninapidi koos, panime see on ju ühesõnaga aastad läksid minema koos koos koos ja siis sealt ilmselt see kambakas 11 nagu hakkas, nagu ära väsib, väsib, väsisid üksteisest ära ja vahet pole siis ühesõnaga millesse need tülid tulevad, et lihtsalt, et noh, see, see, see asi lihtsalt vajus loomulikult teel ära. Ja siis ühel hetkel leiutati mingi tüli ja siis mindi ära, nii et ma aga, aga noh, siin ei ole mingit konkreetset, põhiliselt saaks kellelegi peale näpuga näidata, et võtet kurat, see oli nüüd mingi süüdi või umbes niimoodi. Noh, tavaline või võib näidata alati, aga tulid ju lahedad. Need ajad ja, ja lõpuks siis ära ja ja nüüd oleme jälle nüüd tegutseme jälle, et selles mõttes, nagu see juba näitab ka seda, et olid lihtsalt mingid siuksed, väiksed tülpimus ja väsimus ja üksteisest. Sinu käest Allan täpsustaks veel seda, et et seal kusagil paralleelselt ma loodan, et see aja jooksul väga sassi ei ole läinud. Seal oli ka sinu lahkumine Metro Luminal ist sees. Jah, see Metro Luminal lahkumine võis olla ka kuskil 90 seitse-kaheksa, midagi sihukest praegu veel täpselt ei mäleta, aga, aga noh see oligi, see oli ka nagu sellisel põhjusel, et see Metro Luminal siis nagu hakkas tegema niisugust nagu uut modernset elektroonilist muusikat, millega nagu jälle mina väga ei haaku nagu ütleme ja siis kuidagi need kontserdite käigus ma lihtsalt tundsin, nagu hakkasin ennast nagu noh, veits üleliigselt tundma kuidagi, et ja kuna oli muid asju ka teha, siis lihtsalt ka loomulikul teel astusin sealt naguniimoodi kõrvale. Lähme tagasi sõpruse puiestee juurde selle plaadi mustale merele lugudest suur enamus on, on maitsinud kas sõpruse puiestee kokkulepitult kujunenud sinu loomingu põhiliselt sinu loomingu esitlemise kollektiiviks? Kuidagi kujunenud niimodi? See päris nii ei ole, et jah, võib-olla võib-olla esimesed plaadid, aga mida edasi, seda rohkem on, oleme sulandunud, seda erinevamaks on läinud muusika, muusikastiilid, vormid, kõik? Jah, et see esimene plaat võib-olla tõepoolest Stalin kõige rohkem. No et, et, et alustas bänd jah, ütleme selliste aastate jooksul nagu Maidu poolt kodus valmistatud elektrooniliste lugudega, mis olid nagu noh hästi tehtud, toimisid ja siis see bändi panus nagu mängijate mängijatele oli alguses nagu nõrgem, onju aga aja möödudes nagu paranenud ja siis nagu nüüd bänd on nagu noh, seisab seisab ise ise ka püsti ja ja vastupidi, mängib väga hästi, eriti viimasel ajal täiesti algusest rohkem elektroonikale nagu lonkas, on ju, nüüd käib ise siis elektroonika on natuke nagu nagu tahaplaanile nihkunud. Võtame ühe loo ette ja järjekorras edasi minnes siis number kaks, siit on kaks meest, nüüd on kas päris ainus lugu? Ei, üks paarist siin plaadil, kus Maidukesi otseselt mängus ei ole vähemalt autorite hulgas muusika Allan Vainola ja tekst. Sinu proua, eks ole. Marje Mürk on tema luuletajanimi ja täpselt kuidas see lugu sõpruse puiestee plaadile jõudis. Heatavad, jõuavad plaadina. Jah ilmselt ilmselt ta siis sellel ajal, kui me Oleviste Puiestee plaati tegime, oli ka nagu päevakorrale, siis kuidagi noh tänu sellele jõudis mulle ka see, see tekst kuidagi tekst kuidagi istus, et, et Kätlin noh, viimasel ajal ta ei, ta ei ole palju luuletajate kirjutab jutte rohkem, aga selleralda luuletas, et üks oli väga hea lugu, mis ta tegi eleegia tekst vennaskonna oma siis oli, samast perioodist oli see kaks meest ka. Et selline natuke otseselt mingit storyt pole, loob siukseid huvitavaid kujutluspilte ja natuke nagu sürrealistlik või ma ei tea kuidagi. Kena igal juhul, ma ei tea, ma pean, ma pean tunnistama siin Kätlin jaoks, et et ma olen väsinud nendest öistest kõnedest. Ma olen telefoni alati sees. Ma kuulun jälle leegiat on ju väsinud, sellest ma lähen, väsinud. Kes sellist? Ma ei taha nimesid nimetada, ütleme. Et sulle helistatakse selles asjas et mitte öelda, et ma kuulan mustale merele või maid kolleegiat. Ei näe, need need inimesed siiski nii intelligentsed. Töötavad siin teiega. Teiste tekstide nii-öelda bändi või loomingusse lubamine kasutab praegu sellist sõna paremat ei oska öelda, Mait, on see sinu jaoks mingil moel teema olnud või oled sa vaadelnud? Ma pean tunnistama ausalt. Võrreldes nagu käe südamele panen, siis, siis teinekord on küll jah, aga kindlasti mitte Kätlini ega Kristiina Ehina. Ja ega ka on hea tekst, siis on superhea tekst, aga. Sa võiksid Allan omalt poolt natuke kirjeldada teksti teksti erinevust helilooja seisukohalt. On lihtsamaid variante, on keerulisemaid variante, on sul oma lemmikud on? On sul autorid, kelle tekstid sind automaatselt kõnelt kõnetavad ja näiteks oma naise teksti ettevõttes loeb see, et ta sinu naine on või, või tuleb see kuidagi mängu? Ei, selles mõttes ei loe, mulle ikkagi ikkagi meeldib, ühesõnaga meeldib ikkagi hea tekst ka, et ühesõnaga, mis tekitab minus mingisuguse tugeva emotsiooni, mis, mis toob siis ütleme, sellest tava tava tavaelust nagu ühesõnaga annab mingi tugeva tõuke või, või mingi või lihtsalt meeldib, et selles mõttes ma Kätlini Kätlin on kirjutanud ikka rohkem tekste kui, kui need paar tükki, et selles mõttes, ega see ole nüüd see, et kõik kätte nii tekstid, mis ta kirjutab, et, et need, need, ma teen, lauldakse, et ikka need, mis meeldivad. Aga tekstidele on muidugi väga-väga oluline kaal, sellepärast et ma olen märganud näiteks, et kui ma olen teinud enda meelest üsna hea või noh, siukse noh, üsna üsna OK loonia ja siis sinna ma panen peale mingi siukse suvalise teksti, siis, siis see lugu läheb täiesti kaduma, aga vastupidi, kui mingi headeks sinna tekib, siis, siis võib, võib, võib see lugu võib see lugu noh, ühesõnaga kõvasti sellest veel paremaks muutuda. Et see, et see, mida, mida nagu mida, nagu mingi muusika saatel laulda, et see, see, kuidas midagi intoneerid või kuidas, kuidas sa ütled, et see on nagu oluline, see see teeks, paneb sind seda nagu noh, niimoodi esitama suvalise teksti lihtsalt niimoodi himised ära ja siis ei juhtugi midagi. Aga, aga sellesse hea teksti esitusse lähevad mingisuguseid enda isiklikud tunded või mingit mõtet. Kaks meest minu poole üle tulid teedevähki. Ahelas liikazeerijat mõtliku. Kaks. Puiesteel mastaap on, kus nad meie peale alla linna kunitaksus kudule Unulist otsisime teineteist, silmad, silmad lahti, olid siin ka. Siin ei ole nagunii hullukooris, otsisime teineteist ilma teeni silmad lahti, olid siin ja polnud ka. See on raadio kahe kuulderaadius. Allan Vainola ning Mait Vaik on ansamblist Sõpruse Puiestee stuudios. Me meenutame 10 aasta taguseid aegu kui ilmus Album mustale merele, mille sõpruse puiestee nädalavahetusel laupäeva õhtul mängib rock Cafe ees uuesti ette. On see nii, et plaat algusest lõpuni või, või siin on lugusid, mida, mida sõpruse puiestee laivis seekord ja võib-olla pole kunagi teinudki. No tegelikult natuke sinnakanti jah, et, et võib-olla võib-olla järjekord ei ole, ei ole päris plaadi järjekord, kuna kuna mõtlesime, et äkki meie teine solist Merili Merile võiks ta mingit lugu nagu kaasa lauldakse otseselt 100 protsenti jah, selle plaaditaasesitus vaid vaid ütleme, selle plaadi esitus nagu väikese sellise noh, väikeste muudatustega natuke siis ühte lugu ilmselt. Me ei saa mängida, see on siis lugu, kus see Jan Uuspõld laulis koeruslugu armuneedust me ei saa ilmselt esitada sellepärast et see põhi on lihtsalt kaduma läinud aja jooksul. Ja, ja ei ole, ei ole kindel, kas kas me Jan Uuspõldu kätte saama ja seda velge täpselt, mil moel. Ta loo salvestamise aegu stuudiosse sattus. Minu mäletamist mööda Mait maite jänna sõbrustasid päris päris tugevalt sellel ajal ja siis kuidagi noh, ka niimoodi loomulikul teel, nagu see plaadi esikaanepilt tekkis muidu korterisse, et umbes umbes siis lihtsalt, et lahe lahe sõber, et võtsime, võtsime kamp Pole küll jah, et, et see oli nagu täiesti spontaanselt tulijalt seal mingi nagu tohutut etteplaneeringut või midagi taolist. Kuidagi sujuvalt. Ta on see mustale merele meie tekstist paar korda läbi jooksnud justkui jätnud ka iseenesestmõistetavuse mulje, et mis siis muu plaadi pealkirjaks võiks saada, kui see Kuidas kujunes, miks nii läks? See on tõesti pikk jutt, et et see on siin, et seda kuulata. See on niimoodi, et ma olin nagu väga haige laps ja panin Moskvas olin instituudis ja seal olid minuga kõrvuti, palatis olid kaks noormeest 16 seitsmeteistaastast ja rändama, vanaisad olid sõjalendurid, nende isad olid sõjalendurid ja nad ise tahtsid säärenud hoideks saada. Nad olid mõlemad tutud tol ajal vist ma ei mäleta, kas Simferoopol või Sevastoopoli kinni, linn elasid mõlemad seal. Ja Türgi keeldusid need opereemiast, siis oli eluohtlik operatsioon. Ja ütles, et teil ei ole mida mitte midagi viga, teata nagu meie elame, siin jõuti välja Brežnevi kaudu, et meile tuleb teha operatsioon. Ja tehtigi sellepärast et muidu nad ei oleks andnud lendurit, eks Sa veresooned olid nagu, ei oleks pidanud seda suurt survet vastu. Ma mäletan, et need, mina linna nendest noorem tõepoolest phony 12 või isegi veel noorem, siis siis oli see teine asi, et me irvitasime muidugi nende üle sain kogu aeg, peksan neilt, aga noh, mis sest, et noh, et Jaapanis teeniti Donetskis kunstlikud veresooned, mis neile eriti kera ja põletik ja siis siis see on ju eluohtlik operatsioon ei tohiks teha. Keelduvad kõrgemalt poolt anti käsk sisse roose mustale merele, teema on sellega seotud. Natuke on jah, selles mõttes, et kui nad sinna tagasi läksid oma kodudesse, kus täna on kütust lennukite jaoks võib-olla said aastas kolm-neli-viis korda lennata, sellepärast et kütust ei olnud, hakkas perestroika ja, ja kõik see kogu see jama ühesõnaga. Kiiska metallsõitudes oliks mulle lehitega all pannakse elagu eelusi. Hommikul ärgates oli seal Olgu ta sinisilm sihikule tunginud, näeb teatavaid kinnisjaviivaks läbi. Blanketti. Me räägime sõpruse puiestee albumist, mustale kõvele, mille ilmumisest on möödunud 10 aastat ja kaks meest, kes bändiga seotud on olnud aja jooksul võib öelda ka mingis mõttes võtmeisikud Mait Vaik ja Allan Vainola minuga stuudios. Räägime esimestest kontsertidest, mis langesid sinna 2000 teise-kolmandasse aastasse. Toimusid need enne plaadi ilmumist või siis, kui plaat väljas oli, kuidas, kuidas nendega läks? Esimene kontsert oli meil Tallinna kaubamajas. Et põhimõtteliselt siis oli sellest algusest võib rääkida nagu kahest kontserdist, et Need olid suhteliselt väikse vaheaega, et esimene kontsert, kui see plaat vist oli, nagu ta polnud, ütleme, nõudi reaalselt polnud veel ilmunud, onju, aga vist oli kuskil niimoodi, noh me, meil oli ta juba valmis tehtud ja ootasime vist seda kättesaamist, siis meil oli Tallinna Tallinna kaubamajas kontsert. Ja sellel kontserdil vist oli mingisugune noh või seal mingi 10 inimest vä? Midagi sihukest halgend. Ah, no ega see suhteliselt vähe siukseid oma oma tuttavaid ja siis see kontsert läks suhteliselt aia taha, kuna kuna me mängisime täiesti esimest korda nagu laivi seal siis nagu no ikka ikka päris päris päris õudne, õudne või see võis olla see külasel. Nii, sellest tekkis selline suhteärevus sisse, onju, sest et kohe pidi tulema plaadiesitluskontsert. Mis oli siis juba sellel ajal vist kokku lepitud sinna sellesse. Dollarisse aga tollases siis kalla kadedad traali. Mis, mis selle nimi oli, selle Sakala keskus, et, et ühesõnaga me mõtlesime siis kust seda, kust seda kontserti teha, et võiks, võiks ja siis täpselt selle noh, vist natuke tagasi või siis mingil hetkel oli seal olnud PÖFF, onju ja siis kuidagi mäletamist mööda, ise olime seal PÖFFil ja nendel kohtadel nagu käinud, et see Sakala keskus jättis siukse väga hea mulje, kus nagu oli mõnus koguneda, onju et olid seal igasuguseid erinevaid tasandada, mingeid kohvikuid ja noh, ühesõnaga väga meeldiv olla, siis mõtlesime, et äkki äkki nagu prooviks siis enda enda kontserdile siukses sihukses meeldivas kohas teha, siis leppisime Sakkolaga kokku, seal tuli mingi päris no ikka ikka ikka kuradi rohkem üüri tuli maksta kui näiteks võib-olla seal mingites teistes kohtades, mis me kaalusime, aga, aga me ikka lõpuks jääme selle Sakala juurde. Ja siis oligi ürisimisel tehnika ja valgus ja siis tegime seal mingeid proove. Ja siis Sakala kontserdi kurioosum oli veel see, et sinna tulid tohutult palju inimesi, mis meil nagu üldse plaanis polnud, et me vist tegime ise mingisugune Dave, mingi pidime ise pileteid müüma ja siis me tegime ise vist kas 300 piletit või, või midagi. Tegime mingi väikse arvu pileteid ja siis inimesi tuli sinna vist 1200, et lõpuks need piletid said otsa, siis oli seal probleemid ja asjad, et ühesõnaga tuli, tuli, tuli järjest inimese juurde. Ja siis noh, pärast pärast nagu me mõtlesime, et mis värk siis oli, et siis ilmselt see sõpruse seitsme vapra saate saate pärast nagu tuldi sinna, sest et see see kuidagi kulutulena vist kohe nagu levisid, me panime selle video sinna, siis ta võitis seal kohe paar saadet ära, on ju nii-öelda siis kuidagi tekisse mull. Kui ühele kontserdile voolab selline rahvahulk kohale, see tõmbab ikka mõnusalt pulsi üles, ma kujutan ette. Tõmbab küll jah, täiega et ühesõnaga, ilmselt ilmselt see kontsert võib-olla läks siukse närvi, veerimise nahka natuke ma kardan, et et ei olnud väga sihukest tugevam tugevat tunnet endale, et nüüd lähed teed ära vaid vaid vaid oli pigem nagu närvi närvi, rohkem kui nagu asi väärt on ja mitte asi väärt, aga ühesõnaga oli, oli, oli närvi pisut liiga palju selle või selle olu, et selle olukorraga niimoodi väga-väga hästi toime tulla, nagu kuidas isiklikult. Sest olukordadega toime tuleb, mulle on jäänud kuidagi välisel vaatlusel mulje, et sa pigem oled selline tagaplaani mees, et rahva eest seismine sinu meelistegevus just ei ole, sa parema meelega väldiks seda üldse, kas ma olen õigesti aru saanud. Või vastupidi. Clifton. Et ma surun nagu kõik ENL-i ja kõik, mis minus on nagu kogu energia, kui arvuti maha, jõukust, nägu solistile või sellele, kes on nõrk lüli kelle puhul ma tunnen, et kes on nõrk lüli, et surun nagu olen alati seda veel vennaskonnast teinud. Olen sõpruse puiesteinud, et, et ma ei tea, kas see on nagu mingi metafüüsiline asi mis tähendab energiasurumine. Seda öelda, et sa kontrollid nagu, nagu mingisugune, ma ei tea, Ameerika Ühendriikide presidendi turvamees, et Savi on nagu täpselt nagu täpselt nähud tavamaha nagu kõike ja kogu aeg jälgima seda, seda inimeste surumas sellele inimesele. Et see peab olema seal. Septzeevee Bauer. Aga see lavale minemise tunne ja rahva ees olemise tunne, kuidas isiklikult kogenud või tajud seda, on see mõnus? Kunagi me rääkisime, Mul on täpselt see meeldis, et kõigile meeldib esineda, mina ütlesin, aineks on, mulle ei meeldi esineda Padis see sõpruse puiestees ei seal vennaskonna ajal. Ja ei meeldi sulle, miks? Ma ei oska öelda, ma jään vastuse võlgu selles mõttes, et et ma ei tunne ennast mugavalt, jah, rahva ees. Seal nalja teha ja pulli teha ja, ja võib-olla isegi salto visata, aga tegelikult mulle meeldib. Allan sinu sõnadega, palun kirjeldus mis nägudega sõpruse puiesteemehed ringi käisid enne kontserti. No ilmselt ikka lõitley natuke verest välja see suur rahvahulk, mis, mis nagu seal kokku kogu kogunes, et, et see on nagu et nende kontserdite ongi niimoodi, et kui sa ei ole teinud piisavalt piisavalt palju proove ja piisavalt piisavalt hästi, ei ole need lood nagu selgelt nagu väike, mingi kõhkluse momente kuskil õhus, et siis tekib see närv, onju. Sest et värv ongi sellepärast, et äkki ma ei saa hakkama või, või noh, et äkki tuleb mingi viga sisse või midagi, aga kui sa valdad rahulikult, kõike värk ja sul on nagu kõik üliselge tikk tuleb hästi välja, oled proove teinud veel kord proovida end on ju siis tegelikult sa saad seda laval olemist natuke isegi nagu mingis mõttes enda kasuks pöörata ka, et noh ühesõnaga lihtsalt et mitte mitte seal olid need väga nagu naudid seda, aga, aga aga sa tunned ennast nagu enesetuled kindlalt ennast ja, ja hästi ja siis noh, esinenud kasti, et siis ongi paigas värk, et see ikkagi ikkagi proovi tuleb teha. Ja asjad selgeks õppida. Laulmise koha pealt sinu Ma ei tea, kas ma kasvatan õigeid mõisteid. Sinu maneer muutus Metro Luminal-ist lahkudes sõpruse puiesteega liitudes igaüks, kes kuulab võrdluses kahte plaati metrolt ja, ja sõpruse puiesteelt, saab seda aru. Kas see tekkis kuidagi iseenesest? Oi, see oli teadlik, see tekkis kuidagi ise iseeneses, iseenesest tekkis sest et ütleme, et need Need, need sõpruse puiestee nagu need tekstid ei ole nagu need on rohkem sissepoole pööratud. Et see luminali värk oli rohkem niisugune väljapoole väljapoole selline kukekuketeemas niukene kriiskamine ja mingisuguste noh, ütleme mingisuguste asjade välja hõikamine, aga, aga võib-olla jah, Puiestee tekstidele rohkem sellised mõtlikud ja sissepoole ja teine asi muidugi, mis on jälle selline tobe, natuke juhus on ju. Et lihtsalt mait oli kodus need põhjad, enamus põhjuseid on ju oli valmis teinud? Selles mõttes nad olid kindlas helistikus ja neid ei saanud enam mitte kusagile tõsta ühe ühelegi teisele poole ja, ja, ja, ja paraku enamus lugusid olid lihtsalt mulle liiga madalas helistikus. Et selles mõttes üritanud kontserditel. No et väga-väga palju oli probleeme selle, selle minu, minu laulu välja kostmisega kontserditel. Ja siis oleme üritanud neid panna kõrgemasse helistiku, aga seal on juba noh, suur töö, härra tehtedes transponeerimine hävitab saundi nagu ütleme 40 protsenti seda mahlaselt kõik läinud, kui sa, kui sa hakkad seda tõstma kuskile poole. Et selles mõttes lihtsalt see sõpruse puiestee ütleme see natuke ended, joriseb stiil, et see ei ole nagu tahtlik üldse, et see on nagu natuke natuke nagu välja kukkunud nii või siis või siis või siis ikkagi tekstide ise loomise mõtlik iseloom natuke tingib selle, et nad, nad ei ole siukseid hõiskavad või sellised läbilõikavad, et nad on niuksed, mahedad ja sumedite, pehmemad ja. Likumad, et seal vist liiga suur töö, et teha ümber meloodia trummid ja kas neid põhjuseid ongi enam alles ei teagi. Ja kui sa tõstad meloodiat taas sahmatul, tõusevad ka löökriistad, kuulame laulu. Kuulame näiteks laulu. Krambid suudlesin sellel köögilaual süstalde ja pornofilmide taustal. Teadsin, et neid pole enam kauaks. Sina ütled hapendatud kurk, mina ütlen, hapu hapukurk. Suudlesin sind seal köögilaual. Teadsin, et meil pole enam kauaks süstalde varna filmi taustal. Kuulge, kutid, surmast varem surra küll ei saa. Akseli eriuksel siis kiires elu. Kas see oli ainus ossa vääraks surmas vooge keegi. Mus krambid, süda vaikselt veel, musheura krambid, see on viimane. Allan Vainola ja Mait Vaik on stuudios Me kuulasime lugu, krambid, siin teksti vahelehelt, vaatan Allan, et sa oled mänginud parmupilli. See on midagi uut, vot see on jah, ei, parmupilli, mulle meeldib mängida, ma isegi olen natukene natukene näppinud neid parmupille ja leidnud ühe parmupilli, mis on eriti hea soundiga. Et noh, vist on need sinised ja punased, väiksed parmupillid, need hiina omad või mis need on, et, et noh, et kui et need, need ei ole tegelikult teada, aga, aga, aga kuskil seal vanalinnas seal sellel levist väljas vastas on mingisugune pood kus Eesti Eestis Saaremaa mees EP või ma ei tea, ma ei tea, kus ta on, et see teeb ülihäid parmupille. Et see on ikka täiesti super super. Väga hea soundi või sa ei ole leidnud? Oma loomingust vägapalju väljundit sellele instrumendile. No ei ole jah, selles mõttes, et et pole nagu ausalt öeldes meelde tulnud, aga väga hea, väga hea, et meelde tuletasid, et siis saab, saab kuskil ära kasutada, aga ütleme vandistaja sobib sellises imelikus võtmes täpselt nagu sinna trumpi teda, et niimoodi noh, igale poole ei sobi, aga, aga võib-olla jah, kuskil niimoodi akustilise akustilise meeleolu taustal nagu niisugune huvitavam või sobivam Tuleks tagasi juttu teemas, siin eelpool kõneldu juurde, millest maid sina oma arvamusega või emotsioonidega eemale jäid, kui Allan rääkis tegelikult ju sinu tekstidest, mida ta on laulnud nii Metro, Luminal ist kui ka Sõpruse puiestees, kuidas saab ühe autori tekste laulda või kuidas peab autori tekste laulma erineval viisil? See on küll väga raske küsimus, sellepärast et 90 90 protsenti on nagu allan laulnud, kõik, mina teeksin super hästi. Ja ta on ometi teinud seda tegelikult ju eri bändides eri moel, eks, ja et et võib-olla ühe protsendiga, ma ei ole rahul, on ju. Selles anna mulle andeks et ise ilmselt rohkem, aga. Nii et sulle meeldis ka see, kuidas Allan Metro Luminal sinu tekste esitas? Kallani laulud, tekst, tekstid tohutult meeldinud ja ta on ju täiesti teistsugune lähenemine ja, ja, ja võib-olla isegi võib-olla isegi teistmoodi inimene kui mina. Sanalaevu tohutult palju juurde minu tekstidest võib olla eks, 30 25 protsenti, see, mis ta on tänu Allaela päris märkimisväärne. Mida sa loodad kuulda või mida sa kuuled läbi aegade Allani hääles või esituses? Mis sulle meeldib, seal on ka väga raske vastata, et ma ei saagi aru, selles mõttes sa mingi tuju või meeleolu või see on tunnetus. Miks te keerasite Allani hääle või esitusmaneeri just niisugusse võtmesse nagu Me läbi sõpruse puiestee algusaegade, seda teame ja mäletame natuke omaette torisev või kuidas, kuidas Allan ütles, et ei. Tegelikult sedasama mõtlesin rohkem kontserdi kontserdil, et kontserdil ta mõjub sellise jorinamise kostasele trummi, trummi ja bassivärki teda sealt välja, aga vastupidi stuudiovõtmistel töötab hästi. Sest et stuudios ju mikrofon, eks ole, püüab iga krõbina, mis sa teed hästi peale ja selles mõttes need madalad tekstid stuudios töötavad nagu nagu hästi, kuna nad jäävad kostana selles selles võtmes. Muidugi muidugi ma tean, et väga paljudele see modeliori nagu ei meeldi ka samas, et osadele osadele väga meeldib, osadele nagu üldse ei meeldi. Nii et, et siin ongi nagu. Maitse asi, onju, aga noh, mis mina teha saan? Sinna ei ole midagi parata. Mulle meeldib, ei kellelegi ei meeldi ja on näiteks näiteks üks teater on mulle öelnud. Sul on supertekstid, maid, supertekstid, aga 11 vaja minna, jooksele, mõtlesin. Milline see võiks olla. Ka pahaks, et nii jälki tekste ja võimalik kirjutada. Ja mõtlesin, et noh, milline see on pakkuda. Pakkuge. Uksele mis bändi, mis bändi vennaskonna vennaskonna? No ma ei tea, sõbrad, ma mahun teile taskusse. Ongi? See õigus. Võib-olla tal on taskutega midagi visanud uksele. Ma vihkan, seda rääkida ei ole, ei ole, ei ole. Ja ma mõtlesin, võiks nagu kõige vähem oksele ajada, et järelikult on seen. Muide, kas sinu tekstid, mis paberile saavad, on lõplikud või nad tiksuvad ka pärast avaldamist või lauluks saamist sinu peas edasi ja sa leiad hiljem uusi lahendusi, mida küll võib-olla ei ole võimalik rakendada enam, eks, et mis läinud see läinud. Või on nad ikkagi lõplikud? Ei, nad ei ole lõplikud, et ma ikka Dixon edasi. Et ka siis siin on nägu, tekst, tekste, mis, Mis liiguvad edasi kindlasti et jõuab mingi etapini oma elus niis Bonnessen punkti, aga jätan need kolm punkti. Kas laulust hüvasti, Tallinn räägime, see on Alar Tammela tekst veel üks nendest vähestest, mis ei ole Maidu tekst siin plaadil mustale merele. Alar Tammela vist oli, mõned mõned tekstid vist oli mis olid nagu noh, kaalumisel, kui sa plaati komplekteerisime, siis Tallinna tekste vist vist selle pärast nagu jäi nagu sõelale, et et mulle tundus väga tuttav teema, sest et ma olen nagu eluaeg tahtnud Tallinnast ära minna. Et, et see ei ole üldse see linn, kus ma nagu ennast ütleksin elamus õnnelikuna elu lõpuni on ju vastupidi, onju. Aga noh, viimasel ajal viimasel ajal ausalt öeldes, ma ei ole nagunii paaniliselt enam seda nagu taga ajanud, aga aga vahepeal täiesti teema kogu aeg, et ma teadsin, et ma ei taha, mulle meeldis insembastik linde, pean sind lahkuma, ükstapuha kuhu, onju ja siis nagu noh, kuidagi see tekst kohe haakus nende mõtetega, siis sai sellest lugu tehtud ja siis noh, kuna ta on, nagu räägib linnast, eks ole. Tallinnast on ju siis siis noh, kuuekümnendatel oli väga palju selliseid lilledest rääkivaid lugusid ja siis tekkis talle selline straadilik laadilik nagu, nagu laul sinna juurde, mis, mis siis sellel sellel plaadil ei ole väga straadilikega, nüüd kui me kontserditel seda mängima, siis ta on nagu täiesti straadiks muutunud, mis, mille, mille üle mul on hea meel, onju et seal on nagu saksofoni, saksofonipartiide selline trummibiit, selline sobiv. Ei saa tagasi kodulinna. Kui sõpruse puiesta reaalselt bändina alustas, siis oli teil plaan ka või nägemus, visioon, mis sellest bändist edasi juhtuma hakkab, kui kui palju sõltus vastuvõtust jaa, jaa. Ja kui palju see määras, et tegelikult esimene plaat pakkus ikka päris mitu head hitti see vastuvõtt tegelikult vist peamiselt. Määraski selle tegutsemise, et, et ühesõnaga, see vastuvõtt oli nii hea, et ühesõnaga lihtsalt see asi asi veeres veereski tänu tänu sellele, et kui see vastuvõtt nagu nagu lõpuks jahedamaks jäi, siis kuidagi nagu poiss, poiss, asine koeraga. Jutu kokkuvõtteks sõpruse puiestee sügisel 2013. Missugune on tähtede seis, võttes arvesse, et Metro Luminal on möödunud suvel taas ellu äratatud, ma täpselt ei ole kursis, mis perspektiiviga tulevikuks selle kohta ma olen ka erinevaid jutte ja ja omale saanud, aga. Aga sõpruse puiestee Allan sinust alustades, mis seis on? Nii sõpruse puiestee ütleme jutu kokkuvõtteks võib niimoodi öelda, et see esimene plaat mustale merele tehniliselt ei ole väga tugev, onju, et ta on nagu seal on palju selliseid konarlik kollardlik käike võib-olla või, või mingisuguseid mitteoskamise asju, aga ta on nagu energialt ja siis sellelt noh, üldfeelingut on nagu väga-väga tugev plaat, aga, aga et sõpruse puiestee on siis liikunud nagu tänapäevaks on liikunud sinna, et et siis bänd mängib väga hästi ja võib-olla sisse siis ideeline külg või lood on nagu võib-olla natukene nagu nõrgemaks jäänud, et vastupidiselt ühesõnaga nagu natuke sihukene nihkes on selle täna või mitte nihkes, aga nagu nagu vastu vastupidine olukord. Ja siis tegutsemise koha pealt võib öelda, et et me ei ole ega teinud midagi uut. Ja tänu sellele me ei ole väga orbiidil, et see suvi näiteks meil ei olnud ühtegi kontserte selles mõttes ma ei tea, mis saab, aga ideid on muidugi lugusid on ja, ja lihtsalt lihtsalt täpselt no et noh, võibolla võibolla võibolla väikeselt loominguline hingetõmbemomente midagi mulle tundub, et nagu nagu on sõpruse puiestee puhul hetkel käimas, et, et, et ei tegutse väga-väga-väga tihedalt, et selles mõttes Jah, Allan on siin vahepeal luminaliga midagi teinud. Sina oled asunud ka nokitsema maid, sooloplaati, mis viimaste andmete kohaselt pidi nüüd siin sügise jooksul valmis saama. Kuidas sinu meelteseisund sõpruse puiesteega seoses on? Teeme selle sooloplaadi ära ja siis ütleme sõpruse puiesteega nii tugevad kui saab, ongi, on nagu väike puhkus, nagu ma nõus sõnadega. Nii et me veel kuuleme teist kindlasti tautovus õliks ennast. See sõidab tõid. Siis kuulata ka ei no ühesõnaga, et, et ongi, ongi kokkuvõte on see, et et sellist sellist ansamblit, kes on nagu Saavutanud ütleme aastate jooksul sellise hea fiilingu ja kokkumängu et seal ei ole absoluutselt nagu mingit probleemi mingi mingi väga, väga hea plaat uuesti teha. Et ideid on jah, et lihtsalt lihtsalt lihtsalt hetkel on jah, mingid teised teised asjad kunagi niimoodi päevavalgele tulnud, aga aga põhimõtteliselt on nagu, nagu oote ooterežiimil. Aitäh. Miks, eks hingad selle, et ta saaks. Miks mina siin olen, miks kindlalt teada, et ja ta ei saa? Kõik suled eksinud selleks, et ta saaks. See on raadio kahe kuulderaadius, need olid nostalgilised hetked Maido ja Allaniga ansamblist Sõpruse Puiestee. Aitäh veelkord, et mehed viitasid ja end kokku võtsid. Ja loodan, et need, kes kohale lähevad Racafesse saavad mõnusa kontserdielamuse.