Tänane saade on täis ansambli muusikat igas siin esinevas ansamblis mängivad tšellopedagoog Laine Leht, Peri endised õpilased. Intervjuus Ma ei palunud lugupeetud pedagoogil neid üles lugeda, siis tekib alati kartused, mõni, kelle nimi jääb hetkel mainimata, võib end puudutatuna tunda. Paljud neist on ise pedagoogid ja nii võime rääkida laine lehteri koolkonnast kus tema poolt õpilastesse sisendatud arusaamised muusikast, musitseerimisest, eesmärkide kättevõitmise, vahendeist, aga kindlasti ka üldse paljud vaated kunstile, elule, inimestele leiavad jätkamist uutes põlvkondades. Tema õpilastest istuvad aga paljud ka meie professionaalsete orkestrite tšellorühmades. Ja siin küll ei saa jätta ütlemata, et nii Estonia kui ka ERSO ja Raadio estraadiorkestri tšellode kontsertmeistrid on kõik tema klassis põhja alla saanud Andres narma, Teet Järvi ja Aare Tammesalu Toomas hõlmeton, Tallinna riikliku konservatooriumi dotsent ja Tallinna trio liige. Ent hetkel ma enam muusika kuulamisel teie tähelepanu kõrvale ei tõmba. Praegu mängib Toomas Velmet koos Valdur Rootsiga neljandat osa Johannes Brahmsi sonaadist klaverile ja tšellole. Inimlikud omadused müüst korjame siiski kõigepealt oma lapsepõlvekodust kaasa. Kas te tahaksite natukene neid aegu meenutada? Ei oska kust peale hakata. Isa oli mul muusikaarmastaja Jeltsini lahtiste kätega väga ja loodusearmastaja. Ja. Kes ta elukutse poolest oli? Ta õppis korraga polütehnikumi konservatooriumis Riias ja siis tuli sõda ja siis evakueeriti see tehas, kus ta töötas. Siis ta siirdus Harkovis ja sealt tuli ja 20. aastal tagasi siia Riias Harkovis mõlemal kool tegutses Eesti Lätti seltsides. Harkovis juhatas orkestrit, muidu viiuldaja GTK õppis viiulit, oli nii, et surmale nähtud nii-öelda meie insel kohutavalt haigeks allaaastat ja siis olevat olnud suur põgenemine ja isa vist aeti taga ja ma ei tea, igatahes ööl, kui mina sündisin, tulid sakslased sisse parajasti Harkovis. Ema rääkisid, nad tulid, jõudsid Narva ja siis olid visanud kõik need leiva konsikud aknast välja, et nüüd saame koju, aga muidugi siin oli sama olukord ees. Sel ajal alguses elasime Tartus mõned aastad ja ema oli kodune, tegigi ujumise tarvis, käis mitmel pool tööl ja õhtul mängis veel alguses kinos ja ma mäletan, ma olin väike isa, tegi orkestriproove kodus ja arvutis seda Ethan pakaniini viiulikontserti. Aga siis ma läksin nelja aastaselt juba mingi susse võimlemisstuudios ja kuuesse läksin balletistuudios ja nii et siis ma hakkasin ta ringi jooksma ja siiamaani jookseb. Aga siis hakkasin mõtlema, et ega see balletiga, et sellel on väga lühike igaya. Ja tõi siis pilli koju ja ütlesid proovi. Ja siis ma kaks kuud käisin, vist oli üks Pahklu Estonia orkestri kontsertmeister, tohutult ilusa tooniga mees, aga tema kevadest suri ära, siis läksin kapructesseli juureeksamitele ja seal sain kohe sisse. Artur Kapi abikaasa oma no ja siis mõtlesin siia, see on siis, tähendab, proovin konservatooriumi ka, sain sinna sisse ja sealt siis hakkas peale, see oli tolle kolmes järgus noorem, kus keskurksia vanem kursus, kõik ühes. Nii et minu ees oli tunnis neljakümneaastane ja mina läksin ja see oli tore, see oli nii ühtne pere, nüüd eraldatakse kõike kangesti noored ja vanad keskmised ja siis oli kõik üks ja see oli tõesti niisugune unistus. Kord olles niisuke hallipäine professor. Ta oli nii tore ja siis ma käisin veel balletikoolis ka, ma käisin kolm aastat veel kolmes koolis ja siis siis tuli nagu otsustada Ena meelt. Esinevad Mati ufert ja Andres narma, Alo Ritsingu duo viiulile ja tšellole. Praegu muidugi ei ole vist niisugust pilli, mida naisterahvad ei mängiks, aga no tšello on siiski suur pill, kuigi väikestele lastele tehakse väiksemas mõõdus pillile. Ma tehnika raske viilida meeste piibliga peaks olema. Tol ajal olin mina muidugi ainuke, siin ma ju ringhäälingu tulinija orkestris kandja ja siis läks üle maailma ikka väga palju igal pool siin vahepeal olid ju peale sõda kõik need laureaadid naised ja nüüd hakkab nagu tagasi tõmbama. Tol ajal, kui mina õppisin, siis välismaalt oli küll. Käisid siin Inglismaalt ja, ja. Meie käisin kontserditel, aga meil ei olnud jah. Tänapäeva Allen metoodika on muidugi kõvasti edasi läinud, ilmselt võrreldes selle ajaga kus teie ise õpinguid all Siis me mängisime sool keelte peal ka tohutult raske alla vajutada ja tähelt kätte saada, kuigi hääl oli muidugi väga ilus, kui seda kätte said. Aga, aga tehniliselt ka palju raskem, nüüd on see metallkeeltega. Saab tehnikat, saavutas EBS, me mängime praegu ikka viiulirepertuaari väga palju ja tehniliselt on ikka on ikka vahe olemas. Tol ajal oli võimalus kõrvalainet teha ära, millal taha, et mitte nii, et nüüd seal kursusele see Aini selgus, see siis oli, kui tahtsid, võisid ühe-kahe aastaga kõik kõrvalained ära teha. Ma käisin gümnaasiumis ja kõrval. Käisin konservatooriumis. Muidugi, väga põnev oli seal toredat õppejõud. Paulseni Shark Eestis Paulsindus, käisin kvarteti tunnis professor Paulsen tenni Huvide orkestris. Ta tõi neid võrdlusi käest ja kolme keelega rääkis kogu aeg eesti, saksa, vene ja, ja siis hiljem oli Olav Rootsilt ansambli klass. Need on vist unustamatuid ja muidugi orkestris olime tema dirigeerimisel Stahli silmste seal juba rääkis, kuidas ta lähenes sellele, see oli niisugune, et võib-olla sealt on ka eluks ajaks jäänud. Kõik oli elav ja toore mingi kuivade ööde jäänud. Kui te nüüd lõpetasite stuudiumi olid üsna rasked ajad Oli üldiselt raske, aga näitekski okupatsiooni ajal oli ju nii, et sümfooniakontserdid läksid kolm kord kordamisele ta muud midagi olnud käidi kontsertitel, teatris üldse ligi ei saanud ja kontserdid olid täis, no ma ise hakkasin siis ju meil oli päris oma kontserdid siin ja sai soolokontsert tehtud ja ja seal oli täis, mitte nii nagu praegu praegu neid muudkui ja siis ei olnud muud. Tollal te andsite vist üsna palju sooloõhtu idu. Ei noh, sooloõhtuid just nii palju ei olnud. Koori kontsertitel kutsuti üksikuid solistid ja seda küll oleks tore, kui praegu oleks ka see populariseeriks, jää, tullakse koori kuulama ja ja siis peab kuulama instrumentaalmuusikat, järsku hakkab meeldima, praegu on see nii juba ära läinud, et keegi enam ei teagi, pillimängijaid ka olemas. Ma tean, et oma praegustele õpilastele sisendate, et võimalikult ükskõik kuskohas, kui palju seal ka kuulajaid ei oleks ikkagi esineda, esineda, esineda. Ei noh, muidugi, selge selleks nad õpivad igast esinemisest jälle uued kogemused ja minu arust rahuldus, noh, eks me ikka selleks õppima, et nagu rõõmu teha endale ka, aga teistele kindlasti ka. Lubata kuu siia kiiludeks vahelugemine laiendus, mis väljendab laine lihteri õpilaste tähelepanekuid. Eespool oli põgusalt juttu, et ta soovitab võimalikult sageli esineda kuid mitte ainult ka käia palju kontsertidel ja oma muljeid neist üles kirjutada. Koolis on tema klassis tabel, kuhu iga õpilane märgib missugustel kontsertidel ta käinud on. Nii et õpilaste muusikaline tegevus ei piirdu üksnes nelja klassiseinaga. Väga palju toimub sellest väljaspool. Kui aga õpilane ise hakkab kuskile esinema, siis suur tähtsus on koostööl kontsert meistega. Põhiliselt valitakse klaverisaatja kaasõpilaste seast isegi siis, kui ees seisab mõni konkurss. Kindel pidev koostöö toob kasu mõlemale ansamblis osalejale ja võimaldab kava põhjalikku väljatöötamist. Lainelehter sisendab oma õpilastes eelkõige armastust muusika vastu. Ja see on nähtavasti üks neid põhjusi, miks enamik tema õpilastest isegi siis, kui nad hiljem muusika mõne muu ala vastu vahetavad, tema stuudiumi ikka lõpuni läbi teevad. Nüüd kuulajate lõiku Anto Petti Trii ost. Esinevad Tauno Saviauk vöödil, Aare Tammesalu tšello ja Anto bet klaveril. Te hakkasite pedagoogiks küll väga varakult, aga oli ju üks periood ka niisugune, kust ei saanud oma erialal edasi töötada. Mis te sel ajal tegite? Ei, minu arust ma jäin, jäin ikkagi laste koolis, olid need õpilased? Vot ma tulin vist töölt üldse ära just enne seda. Ja siis mul oli see väike tüdruk ja siis pärast oli liidi austese kangelane, kes riskis mind tagasi orkestrisse kutsuda. Nii et sellel raskel ajal läksime uuesti tagasi mänginud ka. Ja need üksikud õpilased olid Ikanes laste kooliõpilast. Need nende peale ei pahandada, see oligi meie perekonna sissetulek. Kui palju on teie käe alt lapsi läbi käinud? Kõik ei olegi lapsed olnud. Mina ei tahtnud hakata Pedakoviks, täiesti olime, astub, mind ei huvitanud käsiseni August Karl soovides. Ja muidugi siis ma sain sest maju mängisin Raadios Ringhäälingu orkestris ja siis läksin Estonias. Ei, tähendab mul oli see kohakaasluse kolm õpilast, aga vahepeal olid man küll, kolmes koolis ka korraga muusikakool oli eriseisus. Ma tegin mingi kokkuvõtte midagi 50 ümber. Ja nende hulgas on paljud väga tuntud mainekad tšellistid tänapäeval. No praegu on nagu, igas orkestris vist ja igal pool on neid, neid neid niisugust päris nii eesotsas. Teie õpilased kõik peaaegu vist on esimestest sammudest muusika teel tee juures läbi käinud ei ole. Aga kumba variant on parem, kas? Muidu ma olen püüdnud nii, et kui ma, kui ta hakkab esimesi noodikese esimesi laulukesi mängima, et seal oleks fraseerimine juba vormi tunnetu sees ja kõike aegamööda kasvatada, kui tuleb hiljem, siis on tihti on koolilisi asju peab hakkama murdma ja selle peale kulub kohutavalt aega ja aganad, kes tulevad väljast, nendel on teine pluss, need on väga huvitatud. Tegelikult mul palju ei ole, teete klaas, tuli. Kumb nendest etappidest on tähtsam algus või lõpp? Eno inetu on öelda, aga minu arust see kõige algus on kõige tähtsam kõige raskem ja kõige vähem hinnatud. Kahjuks nii see on. Aga tegelikult vist väga palju toovad rõõmu just pisikesed tillukesed, kes tulevad ettevalmistusklassi. Ja Eino, mis rõõmu, eks nendega on ikka kohutavalt raske. Annad lihtsalt armsad, rõõm tulla, rõõm tuleb kümnendas ja ühe või kaheteistkümnendas klassis. Siis on inimesed, näed, mis on nii toredad ja muidugi rõõm on kogu aeg edasi. Mul on väga hea kontakt ja mind huvitab kogu aeg, mis nad teevad ja ja on praegu jäänud väga lähedaseks oma pere. Tegelikult muidugi on iga arenguaste iga aasta on huvitav, kuidas keegi areneb, mõni kiiremini, mõni vähem nende huvid, mis neil kõrval huvid on ja ühesõnaga, nad on tohutult huvitavad kogu aeg, sellepärast et igaüks on täiesti omanäoline, aga muidugi see tulemus ja puhkus tuleb ikka jah, seal lõpus alles. Kas võib seda võrrelda raamatu lugemisega, kui me esimesest leheküljest pihta hakkame, siis me ei tea, millega raamat lõpeb. Kui õpilane esimest korda tundi tuleb ega siis vist ka väga palju ei saa ette aimata, kuidas areng kulgeb. Seda küll, aga ma olen neid lastele ühtäkki enne lõppu, et ärge kiirustage, tehke asi põnevaks. Et viimasel leheküljel tuleb veel midagi, nii et ma ei võrdleks täpselt nii. Sest ma ikka näen ette juba seal siiski nende aastate jooksul ette, kuhu täige välja jõuab, nii et üllatust ei ole nagu nagu no raamatuid lugedes võiks olla. Seal hoitakse üllatus, lõpuks siin üllatust ei ole, siin on lihtsalt tulemus. Aga muidugi on ka neid, kes ei jõuagi lõppu välja. No ikka on eriti noh, laste kooli osas mõni füüsiliselt teie siis olnud väga toredaid, väga andekaid õpilasi, kes on üldainetega läinud lihtsalt visatakse välja ja noh, sellest on nii palju juttu olnud, et et üldained on väga karmid siin võib-olla oleks pidanud mõnel puhul natuke aitama Aasia või silma kinni pigistanud, ma ka ei tea. Võib-olla see ei ole ka aus mäng, aga noh ma ei tea, aga inimesed on ju erinevad ega ei saa kõiki. Nüüd täitsa teed nagu masinat teed valmis masin ka ei tööta. Kõlab kaks osa Johann Sebastian Bachi sonaadist g-moll sellol mängiteetjärvi kavassinil, Kalle Randalu. Aga kui nad nüüd teie käe alt on ära läinud ja teie lastega ikkagi edasi ja seda kindlasti teda kindlasti. Ja minu arvates ei ole teil vist mitte kellegagi kontakt kunagi ära katkenud. No ja peaaegu mõni on kaugemal ja ja võib-olla nii igav või noh, kogu aeg ei puutu kokku, aga ega mul on sihuke tunne küll, et ega nad mind ikka vist ära ei unustaks. Nüüd perekond kogu aeg suureneb. Praegu on küll niisugune tunne ja mul on väga toredad lapsevanemad olnud. Nii et pere on ikka hästi suur. Ja siis nende lastel omal tulevad veel lapsed, nendega ka hakkab kuidagimoodi sidele. Ei on juba mulle juba teises klassis Järvi poeg Marius juba lõpetas teise klassi. Toomas Velmeti poeg oli ka, tema läks fagoti peale üle. Ega mul muud ei olegi, mul ongi need õpilast, meil oli omal ajal mehega käed emale ka, ainult oma õpilastega meile oma eest suguseltsi nagu ei ole, see on kõik jäänud eemale ja nii et see ongi meie pere on kogu aeg ikka, räägime muljeid ja vahetasime kogu aeg ja kõik need tundsid kõik üht-teist ja käisid seal kodus ja niiet. Lähemale Talle igale lapsele. On olemas kurje ja väga heasüdamlik, õpetajaida. Kumb meetod võiks paremaid tulemusi anda? Mina loendeid viimaste. Vot õpilastesse peaks juhtuma nii nagu oma lapsesse Ramsay, mitte toosu paikene, väga ilusa, ükspuha, mis sa teed. Teisest küljest või ta on sul nii lähedane, Sai raatsid temaga kurje alla, eks ole, ja nii nii peab iga, iga õpilane eraldi ainult täpselt nagu oma laps. Tähendab, püüad kogu aeg, et hästi oleks ja kogu aeg tulekski tunnetades inimest seal ja siis on kontakti, siis ongi kerge teha ja ühe sõnakese käib vastastik. Jah, ja hiljem siis on väga hea meel jälle ajalehti lugeda, kus üks või teine teie õpilastest on üles astunud. Mida saavutanud? Ja me oleme küll nüüd rääkinud õpilastest, keda on väga palju olnud ja kellele põhiliselt aeg tuleb pühendada. Aga kui nüüd aega natukene üle jääb, millega te siis tegelete? Lugemiseks jääb aega. 1000 äsja käe lugemiseks jääb väga vähe siis esimeses järjekorras on muidugi ka erialane, sest mul on päris palju neist metoodilist materjali ja ja noh, ja siis lugeda kahjuks jah, on suhteliselt nagu vähem tõesti aega jäänud. Joseph Haydni Trio klaarnetile viiulile ja tšellole esinevad Henrik Nabla Merike aedna ja Aare Tammesalu. Mis on selliste juures, mis näitab, et nüüd ta hakkab juba meistriklassi kuuluma kõik emale? Kõik peab olema arenenud harmooniliselt. Kui sa saad teost sedamise muusikaliselt tahad siis on meister. Selle repertuaaris ei ole tarviside suurt tehnikat, tavaliselt mängib ansamblis või orkestris või kes muidugi tehnikat on tarvis, aga ma ütlen, see viimane ja seda ei ole tarvis. Ei ole tarvis, igaüks ei saavuta seda, aga see ei ütle veel, et et ta ei ole tasemel kui ta ei ole suur virtuoos. Aga kõik muu on paigas. Väikseid detaile on niivõrd palju, et seda praegu siin jõuad ära rääkida. Kui palju te pühendate ansamblimängule selle aluste omandamisele? No nii palju kui võimalik, repertuaari tuleb otsida ja kogu aeg mul on ju olnud niiviisi, et ma olen neid pianistid ja viiuldajad ja kõiki nii-öelda kampa võtnud juba lähtudes sellest, kui me lähme me tahame hästi palju esineda ja läheme välja esinema. Ainult tšelladega ei tee me mitte midagi ära ja siis see on liiga ühekülgne. Ja juures oleme hakanud ehite ansamblid mängima ja lapsed ise omavahel päris väiksest peast mängivad, isegi triot mängivad ja nüüd on meil sonaatide kontserte, olime kaks aastat teinud siin jälle uue paariga, väiksed hakkavad, seal ei laenanud tarvis rääkida, pane käsi nii ja vaata seda ja teist ja kolmandat, seal saab juba ikka muusikat ja kõigil on nagu rõõmu. Aga väikeste ansamblil minu arust on väga sügavamate. On teil praegu suur koormus, õppekoormus täis, norm, kaeliakse palju. Nii et tavaline töö vä? Jah, neli kord nädalas on päris pikad ja siis ei saa tööd keha kui mõõdet tundide viisi, siis teed ükspuha, millal ja millal sobib, tähendab lisatööd ma mõtlen kõik enne kontserti kõike saab ju proovid tehtud, programmi kokku säetud ja ja siin on igasugust omale praegu ongi läinud nii kiireks tänaval ma tegin selle Eesti muusikakava. Tahaks, et võib-olla kunagi jõuab nii kaugele kogumikku, heliloojate liit ka midagi aitab kaasa jättis Eesti heliloojate selle kogumiku kasutamiseks väga tarvis. Tartus näiteks on ise teevad tõmmiseid ja et noote saada. Ei tööpõld on lai, on palju, palju põnevaid asju. On teha. Kas teile tundub, et praegu kõik tšellistid, kes lõpetavad, leiavad endale tööd või tekib meil kunagi ka niisugune hetk, et. Pakkumine hakkab ületama nõudmist. Igatahes, mina ise ei ole eluilmas, muretsen mingi töökoha pärast, siis oli mul vahepeal siin üks õpilane, kes enne lõpetamist hakkas rääkima. Ei tea, et me kodu arutasime ka, et neid on, kõik kohad on täis ja midagi ei saa. Kõik need aastad pärast lõpetamist on kolme koha peal töötanud. Nii et minu arust ei ole mingisugust muret, kes on mängija ja kui ei ole nii tugev, võib ka midagi muud teha. Ja nüüd peaks ju praegu on kammerkoosseis, ei tulnud nii palju ja peaks ju orkestrit suurenema ja ja elu läheb elavamaks, ta rohkem kulub kõike seda kultuurilist ka ära. Ei ole midagi. Tänase saate lõpulugudes on esinejaid kokku viis. Nende seas mängib laine lihteri endine õpilane Ülle Haan dorf. Temaga koos esinevad kuuldrikka Christian riiulil oleva Aino Mäo poel, Pille Haandord vioolal ja Tarmo Eespere klaveril. Urmas Sisask kaheksa pala kvintetti-le. Praegu kõlab teos osaliselt.