Kui jutt käib Saadet alustasime esimese osaga. Esinesid Sirje ja Väino Puura, Ivo Kuusk, segakoor noorus ning ERSO Peeter Lilje juhatusel. Eino Tambergi enda tabasin aga Sakala tänaval asuvas endises poliitharidusmajas, kus Stahli jälgimas orkestri proovi. Praegu on ettevalmistamisel teie juubelikontsert ja seda juttugi ajame siin vaheajal viimased päevad vist on kohutavalt pingelised olnud. Nojah, eks tegemist on palju, ma lõpetasin ühte uut tööd ja, ja sama aja kõrval tuli siis kõike muud. Veel teha ja see uus töö tuleb siin kohe värskelt etega. Ei tähendab selle maa lõpetas juba palju varem, aga praegu ma kirjutasin ja lõpetasin just paari päeva eest ühe teose Rootsi toredale trompetisolistile Harden Bergerile, kes siin sügisel mängib trompetikontserti, kes palus, et ma kirjutasin talle midagi kammermuusikat ja ma lubasin varem valmis teha, aga alles nüüd jõudsin. Tundub niimoodi, et millisele Billyle kirjutada, see oleneb väga palju sellest, kas on tellimine. Nagu isegi rohkem olnud, ma ei ole julgenud enamasti neid täita, aga on tõepoolest nisukesi noh, väga häid pillimehi. Kellel on nii isu kirjutada, et tõesti tahaks proovida ja ei karda seda riski, et äkki läheb untsu, siis lihtsalt ei anna neile muidugi mul trompetit ega on selles mõttes vedanud, et Timofei toksis seal, kes tellis mult trompetikontserti, on ju üks maailma paremaid trompetimängijaid ja ega hukkunud Hartebergentale. Esimene osa andantali kontserdist, trompeti-le ja sümfooniaorkestrile uppus 42 nägu kuuletusena Timofei doktystzeri ja üleliidulise raadio. Televisiooni sümfooniaorkestri ettekandes juhatab Eri Klas. Olete öelnud, et maailmas on kolm kõige tähtsamat asja leib, rahu ja armastus. Kui vaadata teie teoseid, olete neid teemasid kõiki oma loomingus ka puudutanud. Aga kui vaadata tänasesse päeva, siis vist siin tahab vägisi kõrvale tulla veel üks teema, mida te ka olete puudutanud. Vabandust, see on muidugi väga tähtis asi ja ilma vabaduseta ei tunne ju õiget rõõmu, ei ühest, teisest ega kolmandast. Kui ma rääkisin leivast, rahust ja armastusest, siis tundusse reaalse olukorra jaoks olevat, kus vabadus on endastmõistetav, aga ebanormaalses olukorras me saaksime läbi vist väga vähese leivaga. Ja rahu ebanormaalse olukorras ei ole niikuinii olemas, aga armastus on nähtavasti see selle kõige laiemas mõttes, mida me vajame selleks, et üldse eksisteerida, et 11 toetada ja ja selle najal siiski ellu jääda, jõuda kunagi vabaduseni. Kuidas vaatate te praegu oma kaugetele töödele, need, mis kuskil teie tee alguses sündisid, kas vaatate praegu nendele kriitilise pilguga või tekitavad need südamesoojust, kasvõi sellest, et alati vanad mälestused juba on head? Kriitilise pilguga loomulikult vaatad kõike ja kui distants on, siis on kergem kriitikat nagu teha ka enda asjade suhtes. Aga nii suhteliselt, et kõik esimesed asjad on mul ikkagi tõepoolest lihtsalt väga, väga armsad ja nad ei ole ka olulised mõlemad, kui palju hiljem kirjutatud. Nii armastame väga oma Peterburi laule ja õieti Peteffi laul on üks niisugune, eriti see tuul juba ilmet lehe ära. See on peaaegu kõige esimene mu kirjutatud asjadest, mis on läinud ka korpuste hulka, mida ma olen nagu arvestanud päri loomingu hulka, esimese laulu ma kirjutasin juba konservatooriumi keskel konservatooriumis, mul muud nagu ei ole, niisugust alles jäänudki, mida ma väga hindaksin või armastaksin. Aga peedeeeffi laulud küll. Ja siis Concerto gross on muidugi armas, puudusi on tal palju ja aga puudustest hoolimata on temas mingit niisugust, noh nooruse uljust ja ütlemise julgust ja loomulikkust ja see võib olla, korvab professionaalsed hädad. Xander tätov tekstidel loodud lauludest kõlab tuul viib Õilmelt lehe ära. Esinevad Kalju Rästas ja Valdur Roots. Proos. Kahju on, et Concerto prossot nii harva kuulda saab. Ja see ei ole muidugi mitte mingi Concerto gross iseärasus, vaid see on kogu meie loomingu häda. Et väga paljusid asju kantakse kord kunagi ette ja siis nagu uueks ettekandeks ei leita võimalust. No siin aitab väga palju kaasa siiski raadio tänab, olete juba ette kantud, asjata lindistused, asjad kõlavad raadios ikka üks ja teinekord ja selles mõttes pole häda nii suur. Aga kui mõtelda sellele, noh, me kõik heliloojad, oleme kurvariat, meeteoseid kantakse tõesti kas ainult üks või kaks või mõnda küll päris tihti ette, siis ega siin etteheiteid ta kellelegi teha nii väga ei ole. Sest kui mõtelda, kui palju on kirjutatud maailmas muusikat, mida meie publikuni tuleb tuua ja kui palju on ka eesti heliloojat muusikat kirjutanud, mis on üsna suures osas ja väärtuslik ja mida tasuks mängida. Meil ei jätku lihtsalt nii palju orkestreid ja, ja ka ei jätku nii palju publikut, et kõiki neid asju tihti mängida, nii et tuleb aru saada, et see ei ole mitte pahatahtlikkusest võib-olla harva mängimine, vaid lihtsalt paratamatus ja see ei ole mitte ainult Eestis, nii ka kogu maailmas. Kuulete nüüd kolmandat osa allegro Molto kvaasi Tokaat Concerto krossi solistid Arnold Sepp flöödi Juhan Kaljaspoolik klarnetit, Richard Mölder trompeti, Elmar Milkov fagoti ja Linda Tamberg klaveril. Eesti Raadio Sümfooniaorkestrit dirigeerib siin heliülesvõttel Sergei Prohhorov. Ja ma mõtlen veel ühele kaugele teosele See on kuupaiste oratoorium, ta on omamoodi aja märk olnud ja, ja ma kardan, et praegustel hetkedel võib-olla teda küll uuesti ettekandele ei võeta, lihtsalt sellepärast, et temaatika läks omal ajal natukene nagu mööda selles mõttes, eks ole, et see eeldas niimoodi, et kuule lendab küll inimene, aga mitte see, kes seda tegelikult nõiad selles sanatooriumis. Endas ei olnud nagu inimese lennust väljutum, asi oli rohkem niisuguses põhimõtete seab ja selles, mida kuu üldse inimesele tähendada, mida maailma avastamine inimesele tähendab krossideks minu meelest on hea tekst ja selle poolest võiks seda teost ette kanda ehk veel küll seal tekstis ei olegi nii palju niisugust, mida me praegu ei tunnustaks. Aga see teos ise on niisugune kirju, seal on kohti, mis mulle tunduvad olevat head ja kohti, mis tunduvad olevat mulle natukene abitud. Eriti see puudutab lõpuosa, nii et selle tõttu võib-olla ei ole nagu erilist põhjust teda nii väga just praegu soovitada. Ettekandeks. Kuid kuna temast juttu oli, siis ma siia saatesse hea meelega ühe tükikese paneksin, millise ta soovitab? Raske isegi ütelda, tookord meeldis mulle väga üks osa, mille pealkiri on igijääs uinub Gröönimaa või midagi niisugust, umbes võib-olla see tekst on nüüd kõige vähem praegu ajakohane, aga muusikaliselt oli seal üht-teist põnevat, aga noh, ma ei oska ütelda, võib-olla hoopis mingi muu lõik, mis on otstarbekam näidata kohe esimesel hetkel ei tule meelde. Kuupaiste oratooriumi seitsmendas osas teevad kaasa Eesti raadio segakoor ja sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. Solistid Lehte Mark, Teo Maiste. Lugeja on Einari Koppel. 1960. aastal ilmusid USA raadiolokatsioonijaama ekraanidele tuules Gröönimaal ootamatult signaalid. Neist signaalidest järeldati, et vaenulikud ballistiliste raketid on parajasti kihutamas üle põhjanaba Ameerika mandril. Hobus lennuväljadel seal hirmtuliseks lõõtsunud tuuled. Paistes tingitud valealarm kuupaistes tingitud kuu pais. Te olete väga palju kirjutanud suuri vorme ja väga palju, väga väikesi ma vaatasin veel, fonoteegis, on isegi niisugused, mille kestvus ei ole üle 50 sekundiga. Ka väikese pordu olema tegelikult vähe kirjutanud kammermuusikat ei ole julgenud eriti kirjutada, noh, mul on küll keelpillikvartett, et ja puhkpillikvintett ja mõningaid palu, aga nähtavasti tunnen ma ennast julgemini rohkem pikematest teostes, kus mõtte saab arendada ja mul on nii vähe ideid, et kui ei tee kätte saanud, siis ma lahendada maksimaalselt ära, kasutada nüüd väikevormidest, ma olen kirjutanud küll laule hea meelega üldse tekstiga seotud asju. Ma armastan lihtsalt väga inimhäält ja. Paistab niimoodi, et ta kontserthäälele on sündinud sellest, et te armastate inimhäält. Aga kas seda kirjutades te kujutasite endale ette konkreetset hääletämbrit? Ja sellega oli päris keeruline lugu ma alguses, kui ma seda kirjutama hakkasin, ma kujutasin ette kolortuur sopranit ja konkreetselt Anu Kaalu, keda ma väga armastan ja austan kogunstniku ja kui inimest Need on pealegi mu kooliõde ja ma hakkasin seda kirjutama ja selgus, et ma ei saanud hakkama, kirjutasin peaaegu noh, ma ei tea, osa või poolteist valmis ja siis selgus, et see muusika on tühi ja ma viskasin ta lihtsalt minema. Ja läks õige mitu aastat mööda ja siis ma pöördusin uuesti, selle mõte pole tagasi. Ja siis mul oli niisugune tunne, et võib-olla oli siiski küsimus hääletämbri valikus ja ja ma valisin seekord metsosoprani. Ja leili Tammeliga, kelle peale ma mõtlesin ja kes oli last. Paar Raimo Kangro ohvriks ja minu lennus ja keda ma ka väga väga austan kunstniku inimese nagu hääle madalamad registrid tunduvad olevat nagu sisukamad või natuke traagilisemad ja traagika on mulle ka väga lähedane. Ei osanud, nagu seda teha ka kaloratuuriga. Ja, ja kui ma selle loo valmis sain, siis see kuulub K ühtede Nende teoste hulka, mis on mulle armas, mida ta parem oleks kui teised, aga lihtsalt anud mulle kuidagi lähedane. Kontsert häälele ja orkestrile solist leelo tammel, ERSO juhatab Vello Pähn. Ja muidugi kontsert häälele, see jätab täiesti vabad käed, see ei ole tekstiga seotud, kuigi ma tean, et te olete valiv tekstide suhtes, kas on palju neid teoseid, mis on tellitud tekstidele kirjutatud, neid ikkagi on? Jah, Loht, Jaan Krossilt kuu paistaratoorlasi kõik ooperid on muidugi tellitud tekstide peale või leelo tunglal. Leivakantaat, ja noh, neid nisukesi kantaatel juhukantaat päris tihti, neid on veelgi. Aga ega ma nii väga tihti ei julge just tellida teksti, noh, oli sul tunne, et äkki ma ei saa hakkama, siis ma olen poeedi aega raisanud ja teos ikka ei tule korralik. Nii et selles mõttes on nagu julgem võtta juba valmis tekste ja tegelikult valmis tekstide kokkupanekust. Ma olen tulnud kohutavalt suurt rõõmu. Noh, mul on tunne, et see, kuidas ma amoreze tekste paari nädalaga kokku panin ja neid järjestasin, neid otsisin. See oli üks mu elu õnnelikumaid aegu, ma otsisin kokku kõik oma nooruspõlve armsad luuletused ja kuni hilise armastusteni välja. Või nüüd see kõige uuem teos, mis tõepoolest nüüd sellel juubelikontserdil kõlab Doris Kareva tekstidele kirjutatud. Ma ei tahaks kantariks nimetada, poeem või pealkiri on puudutused. Selle ma valisin Doris Kareva neljast luulekogust välja armastusega seotud luuletused ja sai sealt isegi ühe süžee kokku ja jällegi mind tegi selle luule reastamine seal järjestuse tõttu uue elu andmine vähemalt sama palju rõõmu. Nagu muusika kirjutamine teie elus mängivad vist kõik kunstid väga suurt rolli. Jah, kõik kunstis kahtlematult, noh, mõned rohkem, mõned vähem, noh, nii on mulle üsna lapsest peale olnud täiesti loomulik kirjanduse armastamine või väga tihe lugemine. Ma leidsin hiljuti oma raamatukogu lugejakaardi üles ja ma sealt olen näinud, et ma olen kas kord nädalas või kaks kord nädalas uusi raamatuid toonud ja enamasti ma tõin kaks raamatut korraga, teine ala, mis mulle ikka väga lähedal olnud teater. Meil oli koolis niisugune teatri ring. Seda juhendab natuke aega jälle liiger, kes oli mulle väga oluline inimene üldse ja kes õpetas mind teatrit nägema ja vaatama ja kes viis mind juba koolipoisina näiteks draamateatrisse mõnda proovi vaatama, mäletan ühte kuningas Leari proovi. Istusin pimedas saalis üksinda taga ja see oli vapustav elamus. Nii et Draamateater, eriti on mulle väga lähedane olnud, aga noh, kujutav kunst ja kõik ussid, mis üldse on, tunnen ennast väga palju rõõmu. Ja paljudes ma ei oska nii aru saada, aga see ei takista meid rõõmu tundmast. Leiva kantaadist kuulete esimest osa olla nagu põld esitavad neli tammel filharmoonia kammerkoor ja ERSO Peeter Lilje juhatusel. Kui te olete sunnitud sõitma Moskvasse seoses sealsete kongressidega, Rahvasaadikute Kongressi Deputaat kas see on teie jaoks ajaraiskamine, mida tuleb kahetseda, sest peale isa loomingut kirjutada või on see omamoodi ka midagi huvipakkuv kogemusi andev? Kahtlematult ta mõnes mõttes ju on ajaraiskamine, aga ma pole nagu seda siiani kahetsenud ja tõenäoliselt nüüd üsna varsti, need asjad lõpevad niikuinii otsa. Ja need esimesed kokkupuuted, noh, aasta on sellest nüüd möödas, kui esimene kongress algas. Need olid mulle väga põnevad. Väga põnev oli jälgida seda saadikute kogu seal saalis, kuidas nad reageerivad, millal nad sumisevad, millal nad on ärevuses. Mille peale nad lähevad vihaseks. Mõnikord oli seda õudne vaadata, mõni asi tegi seal rõõmu, nii et see niisuguse immuunpsühholoogia või massipsühholoogia tunnetamine mis oli väga õpetlik ja pealegi muidugi mulle teeb rõõmu, et Mul on väga palju uusi häid tuttavaid sõpru kaasDeputajate hulgas, nii et jällegi uute inimestega kokkusaamine. See on asi, mis on mind kogu elu jooksul võib-olla kõige rohkem rõõmustama. Kõrval tuleb täita professori kohuseid Tallinna konservatooriumis, küllap see annab ka midagi õppejõule tagasi. Päris kindlasti kohe noh, kõigepealt see, et sa noorte inimestega koos, et see sunnib sind aktiivsemalt ka mõtlema enda loominguliste probleemidele, kui sa tahad teisele midagi ütelda, siis sa pead need asjad enda jaoks selgeks tegema, mis on üks asi teisest küljest jällegi Nemad omaloominguga annavad mulle palju niisugust, mida mul endal ei ole. Ja ma olen ka nendelt õppinud, nii et see on niisugune loomulik mõtete vahetus ja samal ajal muidugi on veel niisugune asi, et kui ma olen pedagoog, siis. Ma tunnen suuremat häbi, kui ma kirjutan halva teose nädal, ma püüan nagu sellest hoiduda. Ja samal ajal ma usun, et ma pean kogu aeg kirjutama. Sellepärast et kui ma ei ole üks-kaks aastat kirjutanud, siis mul ei oleks enam vist õigus ka õpetada. D-käe all on õppinud ja õppimas vähemalt kokku 20 komposiitorit. Ma arvan, et nende saavutused on küllalt palju andnud võimalust rõõmu tunda. On küll jah, paljud neist on rahval ju õige tuttavad ja ja samal ajal need, kes nii tuntuks ei ole saanud, need teevad väga head tööd mõnel muul alal, kas pedagoogina või niimoodi, aga ma pean ütlema, et mulle isiklikult on võib-olla veel rohkem rõõmu teinud see, et nad on mul kõik väga toredad inimesed, mul nendega on väga hea koos olla ja ma ei armasta neid mitte sellepärast, et nad on andekaid või lihtsalt sellepärast, et nad on head ja toredad inimesed, aga andekus teeb mulle muidugi rõõmu. Ja noh, kui ma peaksin ühe või kaks või kolm nime üles lugema, siis ma ei tahagi seda teha. Siis ma tahtsin kogu nimekirja ette lugema, sellepärast tõesti mul ei ole niisugusi, erilisi lemmikuid või õpilasi, keda ma ei oleks armastanud. Mis siis ikka aeg jookseb, Teil on kiire ja teid oodatakse proovi. Nii. Jääb üle soovida kõik need ilusad asjad. Leiba, rahu, armastust. Jah, jaa. Praegusel hetkel ikkagi vabadust ka sellepärast et mul nagu ei olegi nii palju enam aega jäänud, aga ma tahaksin ikkagi näha uuesti jälle, milline on vaba Eesti ja palju õnne sünnipäevaks, aitäh. Ja kui saate lõppu jäi juba märksõnaks vabadus sobib fragment Eino Tambergi kolmanda sümfoonia finaalist, milles helilooja sõnade kohaselt on edasi antud tundeid ja muljeid panis digitist.