Tere, hea vikerraadio kuulaja, rahva teenreid on teie mees ja oleme esimest korda teie ees, siis pärast kohalikke valimisi ja täna on siin stuudios Saksamaal maapiirkondade tühjenemist uuriv Eesti Päevalehe ajakirjanik Külli Reigo, Külli-Riin Tigasson, hea meel on sind näha, siin Külli-Riin jälle. Sa lähed küll Saksamaale tagasi, aga loodetavasti sa saad siin üle paari kuu ikka rahvateenrite käia ja rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ja me räägime tänases saates loomulikult kohalike omavalitsuste volikogude valimisest ja kui aega üle jääb, siis ka ühest eelnõust, mille puhul on paljude jaoks arusaamatu, miks seda tehakse. Kohalike valimiste puhul tuleb juttu siis Keskerakonna võidust Tallinnas Reformierakonna kaotusest üle riigi aga ka koalitsioonide mooduta moodustamisest ja kui nüüd kohalikest valimistest rääkima hakata, siis need pakkusid põnevust kuhjaga. Ja vahepeal oli mul lausa tunne, et toimuvad riigikogu valimised või võitlus käib isegi millegi veel olulisema üle ja, ja ma meenutan, et augustikuus kurdeti ja me ise ka siin laua ümber kurtsime. Et huvitav, kas üldse valimised tulevad ja selgus, et tulid ja tulid väga ägedalt. No ma ei ütleks, et nad tulid ägedalt minu arvates, need olid Eesti taasiseseisvumisaja absoluutselt kõige piinlikumad valimised ja kõige piinlikum valimiskampaania. Et vaatas mulle otsa ta seda oli nagu ääretult piinlik vaadata, et kõik, et mingisuguseid Keskerakonna tehtud nukud koos Meelis Pai ka siis paljud inimesed olid pannud ju ka lootus sellele ühele valimisliidule Tallinnas, mille linnapeakandidaat siis andis sellise pärleid täis intervjuu kus ta, noh, diskrediteeris iseennast ja seda valimisliidud meenutaksid, ta ütles, rääkis seal intervjuus, mismoodi naised peavadki siis üksinda lapsi kasvatama, ega mehed ei peagi neid väga aitama ja nii edasi. Ei vasta tõele, ta ütles, et et mehed on oma rolli täitnud, aga naised ei ole oma soorolli täitnud. Niimoodi ütles, et. Ja pluss veel see, et kõik need igasugused erinevad rahaskandaalid, mis, mis enne neid valimisi nagu päevavalgele ujusid, et niisugust nagu reaalselt sisulist debatti. No see on muidugi nagu väga traditsiooniline kurtmine, aga sellegipoolest sellist sisulist debatti nagu Eesti ja nende kohtade tuleviku üle ei olnud, et oli ainult piinlik palagan ja selle tausta, siis niisugused piinlikud süüdistused kahtlastes rahaasjades. Ma Külli rinnad natukene ja ma tean, et seda sa tahad kohe meile saksa valimisskulptuuri jälle näiteks tuua, et kuidas peab käituma kampaania see, kuidas, kuidas valija peab seda kõike nägema ja nii edasi, aga mulle meenub, et kolm aastat tagasi Münchenis võideti kohalikud valimised Se võitlusega Oktoberfesti suitsetamise eest ehk siis kas Oktoberfestile tohib suitsetada või ei tohi suitsetada, et, et see ei olnud küll kuidagi sisuline tegevus ja see ja ei määra kuidagi valdava osa ajast. München laste elu ja käekäik. No ma ise nagu jälginud seda konkreetset Müncheni valimiskampaaniat, millest rääkisid Lauri, aga ma arvan, et selle, et see mõni aasta tagasi oli tõesti Saksamaad ja suitsetamist piirang oli, oli väga suure avaliku arutelu teemaks ja ma arvan, et sellel teemal saab ka väga nagu intelligentselt. Aga see ei ole sisuline teema, näide on seesamamoodi ei ole sisuline teema, et kas üleüldse meil tänapäeval enam selles selles sellises infoühiskonnas nagu meil on, keskendutakse niivõrd palju sisule, et võib-olla keskendutakse ühele kahele kolmele olulisele asjale ja räägitakse nendest. Ma ma, ma käisin vaatamas ka saksa, ütleme, liidupäeva valimisi, Bundestagi valimisi, see, mis tasemel, kui seal toimus arutelu ja mis teemad üleval, see on, see on nagu öö ja päev. Et, et mul on tunne, et, et see Eesti, Eesti poliitika on nagu allakäinud Aga too mõni näide arutelude tasemest. No sa praegu üritad provotseerida nagu, nagu kooliõpetaja ja mind huvitab, et. Too mõni näide arutelu tasemest, et Eestis seda ja nagu praktiliselt ei, ei olnudki nende valimiste põhiteemaks oligi see, et palagan, mis toimus enne valimisi ja ja Keskerakond, eks ole, kes siis keda saatis edu tänu sellele, et et on olnud nagu ainuke noh, et inimesed andsid talle püsivalijad, andsid talle andeks selle, mis kõik, mis tema kohta on halba kirjutatud, kuna ta on nagu ainus erakond, kes nagu retooriliselt ei ole võib-olla nende noh, Eesti ühiskonnas nagu kaotaja positsioonis olevate inimeste suhtes nagu ülbe. Ja samal ajal siis teised erakonnad, keda, keda ei saada niisugused tohutud noh, sellised. Seda laadi süüdistused ja, ja kes on võib-olla nagu natuke Hedema sisenemiseks poliitilise kultuuriga et noh, need erakonnad ka nagu no ma arvan, et need inimesed nagu üldiselt olid nagu pettunud võib-olla poliitikas ja paljud protestihääled, siis läks ikka nendele valimisliitudele, mille tõttu ma arvan näiteks sotsid kannatasid nendel valimistel, et inimesed olid kõigis etableerunud parteide siis ka teatud määral ja nendest ära pöördunud. Urmet no ma võin natuke diskussiooni või arutelu kuskile mujale, et nii palju ütleksin, et ma vaatasin ka, et mis teemad olid 2009. aasta kohalikel valimistel arutusel ja ei olnud toona need debatid märksa sisukama tihti, et et ei ole selles mõttes, nagu me räägime, nagu Tallinnast kohalikul väiksemates omavalitsustes on, on need aruteluteemad hoopis sootuks teised on, ja et Läänemaa ühes vallas näiteks ma vaatasin kõik kolm valimiskandideerinud valimisliitu lubasid Valdeteist poodi näiteks selle kõige iis masinad, seal on hoopis need arutelu koha märksõnad nagu nagu lokaalsemad ja väiksemad ja elulisemalt. Et minul on nagu need valimised nagu ka nagu üllatusi suur edunud võib-olla sellepärast, et ma olen rahvusringhäälingu sisenagu väga palju tegelenud nende valimiseelsete küsitlustega. Ja need küsitlused, mida rahvusringhääling Emorilt tellis, näitasid tegelikult nii üle-eestiliselt kui ka Tallinnas üsnagi täpselt selle tegeliku valimistulemuse ära. Nad näitasid võib-olla sotsidele natukene suuremat toetust, kui tegelikkuses tuli ja IRL-ile natukene väiksemat tulemust kui tegelikkuses tuli. Aga noh, kuidas ma ütlen, et, et kui siin räägitakse sellest ka peaminister heitis ette valimiste õhtul, kui need tulemused olid enam-vähem teada juba, et meedia kapsaaeda viskan kivi, et ainult rahvusringhäälingu siis Tallinna linnapeakandidaatide debatt Lauriga juhtis koos Andres Kuusega oli ainus sisuline debatt Tallinnas ja muu meedia nagu sisulise debati Tallinnas üldse ei teinud ja sellest johtuvalt oli ka selline valimistulemus. Siis mul on päris nagu sellise hoiakuga nagu ei nõustu. Et ma arvan, et see põhjus, et miks Tallinnas selline valimistulemus tuli, on kuskil mujal oleks olnud eestikeelses meedias neid debatte sisuliselt sisulise debati ka rohkem selliseid, nagu rahvusringhääling tegi. Ma arvan, et see oleks mingilgi moel mõjutanud näiteks venekeelset valijat. Sest nad lihtsalt ei jälgi, näitab, et, Jah, sul on õigus, et see on ju tegelikult arusaamatu, et, et ma ei ole, ma ei ole kunagi pärast valimisi näinud, et nii palju hakatakse 11 süüdistama, sealhulgas ka ajakirjandust, et, et vaatame kõigepealt muuseas ma loen üle, kes siis süüdistavad, keda sotsid süüdistavad krossi sellepärast et krossi kampaania olevat mobiliseerinud venekeelset valijat, muuseas, sellele on viidanud. Ka Marju Lauristin ei nad konkreetselt vist isegi mitte krossi süüdista, vaid nad süüdistavad. Jaak Allik süüdistavad Mihkel rauda. Oma saates pani siis kolme suurema opositsioon, Tallinna opositsioonierakonna juhid siis nii-öelda nende hinnangul kahvlisse. Ehk sundis Andres Anvelti välja ütlema, et ta liituks justkui Savisaare vastase paktiga ja see siis sotside hinnangul omakorda andis keskerakonnale võimaluse oma valijaid mobiliseerida. Kuna tekitas, andis Keskerakond sotsid hinnangu kätte nagu relvad ütlemaks, et näed, jälle tahetakse Edgarile kambakat teha. Osaliselt võib see ka osaliselt tõsi olla, aga asja teine pool on selles, et minu hinnangul sotsid ei läinudki Tallinnas väga selgelt, sest vene häälte pärast Keskerakonnaga mida peegeldab ka nende Lasnamäe ehk suurima valimispiirkonna nimekiri. Ja peegeldab ka erakonna esimehe Sven Mikseril antud häältesaak seal. Ja samal ajal me näeme, et Narvas, kus pikka aega arvati, et ei ole võimalikku keskerakonda ega Mihhail Stalnuhhini positsioone kõigutada. Mida tegi üks Ossinovski, seal on küll võimalik. Muuseas, ma tean, et ta oli vahepeal ka idee, et Ossinovski oleks võinud kandideerida Tallinnas ja Tallinna linnapea kandidaadina ja võib-olla isegi Lasnamäel, aga aga millegipärast see idee ikkagi ei realiseerunud ja lõpuks otsustati Ossinovskiga kandideerida Narvas. Aga ma tulen veel tagasi, korra Marju Lauristin heidab, heidab IRL-ile ette seda, et meil oli väga jõuline Savisaare korruptsioonivastane kampaania ja ühtlasi see nii-öelda sinna juurde ja asjaajamine, et justkui see olevat mobiliseerinud vene valijad, Reformierakond süüdistab ajakirjandust ja valimisliite valimi. Valimisliidud olevat võtnud võimaluse Tallinnas justkui justkui ei saada paremini. Natukene eraldi ja sellest rääkida. Valimisliidud süüdistavad jälle erakondi, kes olevat rikkunud nende valimistulemuse üleskutsega. Et ärge hääletage valimisliitude poolt sellepärast et et muidu läheb see hääl prügikasti. Nii et kui ma vaatan kõike, kõike seda, kes keda süüdistab, et siis see on ikkagi puhas huumor. IRL ja Kesk ei süüdista kedagi. Jah, aga valimiste võitjatele ehk siis, et need, kes on paremad tulemused, ainult kaks paremat tulemust teinud Erakond erakondadest, et neil ongi väga raske kedagi süüdistada. Nemad ütlevad aitäh oma valijad. No siin praegu on küsimus ka selles mõttes sõnakasutuses nii arst on täiesti normaalne, et pärast valimisi analüüsitakse, miks ühel või teisel erakonnal poliitilisel jõul läks nii nagu läks ja kui siin professor Lauaga valesti analüüsitakse, vale, kuulen kuidagi valesti, teda jätame need, mis on, ütleme nii, sotsid tegid tegelikult viis protsenti ka üle Eesti parema tulema muse, kui nad tegid seda neli aastat tagasi, et nende häälte arv on ikkagi kasvanud muljetavaldavad. Aga mis on sotside nõrkus, on jätkuvalt ikkagi organisatsiooniline nõrkus? See, mis see, see, kuidas nad on ennast üles ehitanud, kuidas nad kampaaniad teevad, selline ilmetu kamp Bosnia ja nüüd tagantjärele, eks ole, linnapeakandidaat Anvelt astub piirkonnajuhi kohalt tagasi ja ütleb, et tal on piinlik asfaltiaukude pärast või asfaldiaukude lappimine pärast. Et, et noh, et selline ilm, selge, ikkagi nagu mingisugune selline selline teene idee, hajus, hajus kampaania, hajus lähenemine kõigele ja, ja peale selle ikkagi ka väga selgelt see, see selline organisatsiooniline nõrkus, mida me näiteks Keskerakonna puhul mitte kunagi ei näe. Ja aga see, kui professor Lauristin analüüsis teda krossi kampaaniat ja ütles, et see võis nagu mobiliseerida venekeelset valijaskonda, siis minu arvates see on nagu väga huvitav vaatenurka. Siin võib olla täiesti nagu oma oma tõetera sees, et. Arvad, et see krossi kampaania on, on käivitanud venekeelset valijat, et miks sa arvad, et venekeelne meediapilt ei ole seda teinud absoluutselt teiste asjadega, et minu ees on näiteks Tallinna linnakantselei poolt välja antud ajaleht joon aias taliidsa? Tiraaž on väga muljetavaldav ja, ja kõik, mis siin kõik, mis siin kirjutatakse, mis siin tehakse seal see peaks olema rohelist mõtteviisi ja eluviisi soodustav lehter kaks lehekülge intervjuud Edgar savisaarega, siis on pool lehekülge Ülemiste vanake, sest koos Edgar savisaarega siis on, siis on tasuta ühistranspordis Arvo Sarapuuga pilt, siis on pronkssõdur, loomulikult on siin olemas pildina ja, ja ka, ja ka intervjuu ühe nii-öelda ühe inimesega, kes kannab mõte, siis on väga selgelt on üks, üks artikkel, mis ütleb, et, et et on, iga valimistel on iga hääl tähtis selleks, et pronksiöö koalitsiooni pääseks võimule linnalehes linna linna poolt antud muideks selle viimase asjaga Juhul, kui me meenutame, siis päev enne valimisi ilmus ju Youtube'i keskkonda. Kas see on nende oma raha eest tehtud, aga see on linna raha eest. Pronksiöö koalitsiooni teema. Pole veel minu meelest nagu põhiküsimus, et, et toimis väga edukalt sellist pesseedini teostatud ja Yana toom seal rääkis, põhisõnum oligi see, et kui te valite siis IRLi reformi või, või sotse, siis tuleb võimule pronksiööd, koalitsioon Tallinnas ja siis näidati taustal ka kaadreid sellest, kuidas siis Ansip, Aaviksoo ja Urve Palo siis kui see pronks oli, see teisaldamine toimunud siis nagu marssisid sinna uude, uude kohta on ju et noh, see ilmselge nagu vene valija nagu hirmutamine ja alateadvusel nagu mängimine. Et noh, sellised asjad nagu määravad, et noh, nagu Tallinnas paraku jätkuvalt palju enam valimistulemust kui see, et kas toimuvad sisulised vaidlused selle üle, kuidas arendada linnatransporti või või, või lasteaedu või, või mis iganes asju, et paraku nii see on, et küsimus ongi sellest, et kas ka seda, kas sellist rahvuspõhist nagu vastandumist on võimalik nagu ületada et see minu jaoks nagu nagu võtmeküsimus, aga tulles nüüd nende valimisliitude juurde, siis Tartu Ülikooli teadurid, politoloogid Mihkel Solvak, Christian massil tegid väga kiiresti seisu analüüsi 15 lehekülge pikk mis on siis Kristjan Vassili Tartu Ülikooli all olevas blogis ka üleval, mida võiks, saavad seal lugeda. Et kuidas siis ikkagi mõjutas valimisliitudele antud hääled Tallinna nagu valimistulemust, et et valimisliitudele ja väike erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, sai kokku Tallinnas siis osaks häältesaak suures potis 7,65 protsenti. Et ja, ja meie valimisselline seadus on siis noh, lihtsustatult öeldes nii, et kuna keegi neist ei ületanud valimiskünnist, siis nende hääled nagu üldisest potist nagu lahutati maha ja siis selle põhjal jagati siis nagu need kohad nagu uuesti ümber. Ja mis siis soosib selline ümberjagamine omakorda siis valimiste võitjad ja, ja siis nende hinnangul või noh, sellise mõtteeksperimendi tulemusel siis Nad väidavad, et ehkki Keskerakonna protsent Tallinnas valimistel oli veidi väiksem kui eelmine kord ehk 0,9 protsenti väiksem kui eelmine kord said nad sel korral siis mandaate rohkem kui eelmine kord ja, ja siis solvakuja Vassili hinnangul oli siis kolm häält, et nii-öelda tuli keskerakonnale volikogus kohta tuli juurde. Et selline alalis on ja noh, osaliselt nagu tõene, aga teisalt, kui me ütleme nii, et see analüüs päädib sellisel alusel, et kõik need inimesed, kes hääletasid siis nagu valimisliitude või väikeerakondade poolt oleks pidanud valimiste päeval valima minema ja valima IRLi rehvi või sotse selle tõenäosus siiski väga 100 protsendi lähedane pole, nii et me siiski ei saa öelda päris nii, et tänu nende valimisliitude väike erakondadele kandideerimisele sai Keskerakond kolm nagu mandaati volikogus juurde. Ma ei ole päris sellega nõus. Nojah, sellega ei saa nõustuda päris mitmest aspektist, ma, ma väidan ka, mina väidan seda, et kui oleks olnud valimisi selle sellist Vaba Tallinna kodanik nimi ja et kui, kui sellel valimisliidul oleks olnud säravam linnapeakandidaat inimene, kes, kes oleks rohkem kandnud seda kodanikeühiskonna märgilist tähendust, siis oleks olnud võimalus, et nad oleks ka üle künnise tulnud, et neil jäi mingi 2000 häält, jäi puudu. Et, et nad oleksid sellisel juhul tulnud üle künnise, aga kuna mängiti nagu ühel hetkel nagu tuntud, aga, aga natukene löödud kaardile, siis, siis see asi ei saanudki niimoodi töötada, nagu nad lootsid, nii et mitte midagi ei ole teha, et siin siin tuleb ka neil endal peeglisse vaadata, mis muidugi veel süüdistamisse puudutab ja ja, ja ka Reformierakonna Reformierakonna süüdistusi ajakirjanduse aadressil. Reformierakond loomulikult on, on tige valimistel tulemuse peale, sellepärast et üle Eesti saada ikkagi võrreldes eelmise korraga miinus 25000 häält, et see on, see on märkimisväärne häving. Aga kui nüüd öelda, et ajakirjandus on siin midagi teinud, siis ma esitaks küsimuse, et kas Reformierakond on midagi tegemata jätnud ja mu meelest reformierakonnal on küll põhjust väga tõsiselt peeglisse vaadata, sellepärast et et kui, kui, kui minnagi valimistele vastu sellise ütleme, mitte laetud püssiga ehk siis ehk siis minnagi, minnagi, tegema lihtsalt tulemuste loota oma väga heale bändile ja samal ajal mitte panustada kogu jõust kandidaatidele ja nii edasi ja ja et, et ei ole ka nagu Reformierakond, nagu nagu, nagu töötanud üles värskeid inimesi ka kohalikul tasandil, et loodeti vanale kaardiväele ja seekord vana kaardivägi tundis ennast väga mugavalt ja ei asunud ka pingutama ja seetõttu noh, võib-olla Valdo Randpere tõesti pingutas, aga ta ei olnud võib-olla see kandidaat, kes oleks hääled ära toonud. Nii et tegelikult neid valimistulemusega seonduvate ja neid probleeme tuleks otsida, otsida mujalt, sealhulgas ka nendest Reformierakonda raputanud skandaalidest, mida me siin viimase poolteise aasta jooksul oleme näinud. Kuulnud, et ma olen ka sama meelt, Lauri, et ma arvan, et Reformierakonna puhul ikkagi saab põhiliselt seda nigelalt, et noh, varasemast nigelamad tulemust elatada selle rahaskandaaliga, mis ei, millest ikkagi erakond ei teinud nagu avalikkuses selliseid järeldusi, mida inimesed ehk oodanud oleksid ja ja ei võtnud ikkagi nagu piisavalt vastutust, vaid tegi ainult asja hullemaks, meenutaks kasvõi see võltsmeeleavaldus iseenda büroo ees, mis seal korraldati ja nii edasi, et see kõik oli nagu see kõik oli piinlik ja ma arvan, et Reformierakonna valijad on inimesed, kellele see on oluline, et poliitikud ikkagi jagu tegutseksid. Nagu eetilised, erinevad ma arvan, noh, Keskerakonna valijad on, ma arvan, lasevad ennast selliste skandaalidest vähem kõigutada. Ma arvan, et on küll minuga nõus, aga teisalt ma ütlen, et kui vaadata kas või neid valimiseelseid uuringuid noh, valimistel me ei saa ju teada, kuidas rahvusgrupiti nagu hääletati ka valimiste eel, me saame nendest uuringutest, mis olid väga täpselt ennustas, et aine puhul valimistulemust ette. Et et minu, minu hinnangul see, et, et Reformierakonna hääled ei läinud ju keskerakonnale, neid laotati nende kolme suurema erakonna ja võib-olla ka siis ka osaliselt ka Vaba Tallinna kodaniku vahel lihtsalt ümber. Et Tallinnas on midagi, pole teha, jätkuvalt on väga selge rahvustepõhine vastandus ja ja nüüd ongi küsimus seda, et kas me tahame, et see nii jääks. Või ei taha ja siin ei ole kindlasti lahenduseks see, et kaks kuud enne valimisi hakatakse Lasnamäel oma kampaaniat tegema vaid vaid kui tahetakse, need erakonnad, kes, kes täna oponeerivad Keskerakonna valitsemisstiilile Tallinnas peaksid noh, kohe sellega tegelema hakkama. Sest see ei ole, need hoiakud ei ole võimalik üle üleöö. See oli neli aastat tagasi, me istusime seal laua taga, aga see täpselt sama. Aga see eeldaks võib-olla ka ka mingeid riigi tasandil võib-olla mingeid selliseid. Kuidas ma ütlen, ma rääkisin professor David Vsevioviga, selle esmaspäeva hommikul saime telemajas kokku ja ma usun, et et ta ei pahanda, kui, kui ma, kui ma tsiteerin omavahelist vestlust, et ta ütles väga lihtsa asja, et et loomulikult on keskerakonnale positsioon venekeelse valijaskonna seas noh, ikka nagu mäekõrgune või kindel. Aga siiski on märkimisväärselt eriti noorte venelaste hulgas neid, kes võiks valida. Kas sotsiaaldemokraate, aga miks ka mitte Reformierakonda kui liberaalsete erakondade maailmavaade on väga sarnane sellele, mis nagu Reformierakond oma programmiliselt nagu kannab, aga ei saa seda teha. Jaa, professor Smirnov hinnangul on selleks üks põhjus peaministri isik. Et, et kes assotsieerub ainult pronksi öödega siinsetele venelastele. Et noh, või võib-olla kui Andrus Ansip on öelnud, et need, see valimistsükkel jääb talle nii-öelda peaministrina Reformierakonna esimehena nagu viimaseks ja, ja tuleb võib-olla uus Erakonna esimees Reformierakonnale pärast järgmisi riigikogu valimisi või enne seda siis võib-olla mingi mingi jää nagu hakkab sulama, et lihtsalt seal alateadvuses väga väga tugevalt sees. Ja IRL-iga on põhimõtteliselt sama on ju, et, et on jäänud ju noh, ütleme siia 100 90. alguse karm kodakondsuspoliitika täpselt samamoodi. Aga ma esitan sulle siis teistmoodi küsimus, et kas jälle teistmoodi teise isikuga ei ole seotud väga palju väga palju tundeid, et kui me vaatame, kuivõrd stabiilselt, et saab Edgar Savisaar hääli juba kahtedel valimistel 38 39000. Et see, see on väga stabiilne valijagrupp, seal on võib-olla üldse kõige stabiilsem valijagrupp, et isegi erakondadel ei ole nii kindlad stabiilselt valijagrupi, kui on seda Edgar Savisaarel üksikuna võetuna. Et, et, et samas on jälle huvitav vaadata, et kui nüüd kahtedel valimistel on niivõrd stabiilselt ühte auku läinud need hääled siis vahepeal toimunud riigikogu valimistel sai Edgar Savisaar-poolteist korda suuremas ringkonnas, ehk siis see on Lasnamäe, Pirita ja kesklinn. See on Riigikogu valimiste ringkond, seal ta sai 28000 häält ja samal ajal, kui me võtame võrdlusena juurde, siis noh, seal on selles ringkonnas oleks kohalike valimiste mõttes olnud 50000 valijat rohkem, aga valijate rahvuslik koosseis on erinev ja, ja nüüd me nüüd me võime siis hinnata selle juures, et kui palju oli, oli kas vene kodanikest või ka kodakondsuseta isikuid, kes kes hääletasid Lasnamäel ainult Edgar Savisaare poolt. Jah, et üks kolleeg käis tegemas lihtsalt nagu taolist valimiste päeval lugu, et ja käis nagu Lasnamäel ja siis ütles, et nende passidega või millega, nagu meie käime valimas väga palju neid inimesi näinud. Et noh, see on siis ka mingi märk sellest, aga noh, samas jälle Ma ütlengi, et, et riigikogu valimised tulevad kindlasti märksa nagu teistsuguse tulemusega. Ja kui me räägime veel kord sotsiaaldemokraatide, sest ma tean, et ma olen juba ühe sotsiaaldemokraatliku juhtiva isikuga väga tõsised sellel teemal vaielnud, on minu hinnangul ikkagi sotsiaaldemokraadil. Ei läinud nina, veri ninast välja, mitte nina verest Tallinnasse vene häälte pärast võitlusesse, sest minu hinnangul nad liiga palju mõtlevad järgmistele riigikogu valimistele. Sven Mikser võib olla juba liiga palju on kujutanud ennast, et peaministri toolil Sest midagi pole teha neil valimistel, kui oleks tahetud keskerakonda kõigutada, siis oleks seda saanud teha ainult nii, et sotsid oleks võtnud keskerakonnalt vene hääli ära, mida nad ei võtnud. Muuseas, tähelepanu oli see, mida Sven Mikser sellel nädalal ütles Foorumi saates esmaspäeval, et ta ei välista, et, et meil võib mingil hetkel olla Eestis võimalus, kus meil on peaministriks inimene, kelle emakeel ei ole eesti keel. See võis olla viivega Jevgeni Ossinovskile. Jah Jevgeni Ossinovski tundub olevat täitsa, nagu ma olen lugenud tema neid intervjuusid, olen andnud nüüd pärast valimisi, et noh aga paljudes asjades on tal õigus ja tema on üks väheseid neid, kes on ka öelnud, et kritiseerinud sotsid nende tegevust Tallinna kampaaniasse, öelnud, et võib-olla pandi valesid nimesid mingites ringkondades välja, et noh, selles mõttes ma ei oska öelda, muidugi ma ei tea, kuidas riigikogu valimistel mõjub liialt mõne kaardi mängimine sotsiaaldemokraatide nii-öelda eestlastest püsi valijatele, et kuivõrd kuivõrd see võib neid näiteks peletada, nii et aga ma olengi selles mõttes on kindel, et riigikogu valimiste olukord on siiski sootuks teine ja ei, maksan neid kohalike valimiste tulemusi üks-üheselt küll, nagu riigikogu valimistele anda. Ja ma julgen arvata ikkagi, et, et sotsiaaldemokraatide valijad, ka need, kes on need eestikeelsed, et ma arvan, et nemad nagu ikkagi on pigem inimesed, kes nagu toetavad niisugust rahulikku kooseksisteerimist, võib-olla ei toeta niisugust väga suurt nagu rahvuslikku vastandumist, et ma ei usu seda, et kui sotsid peaksid enda toetuspinda ka venekeelse elanikkonna seas kasvatama, et see nende nagu eestlast uurid, valijat. Ma arvan, ma olen sinuga nõus, et selliste nooremate ja keskealiste puhul see tõenäoliselt nii on aga ühte uuringut lugenud, mis, mis siis nagu vaatas nagu erakondade püsivalijate, sellised nagu muid väärtushinnanguid, siis näiteks sotsiaaldemokraatide sihuksed, vanemaealised valijad on näiteks väga kriitiliselt suhtuvad kõikvõimalikesse näiteks vähemuste temaatikaga, et näiteks homohomodele rohkem õigusi anda, mis, mis nagu just nagu nooremad sõitsid näiteks on ju väga selgelt nagu toetavad ja, ja nõnda edasi, et vot ma ei tea, kuidas niuksed vanemad seltside püsivalijaid nagu sellises rahvusküsimuses käituvad, et et ma, ma arvan, et võib-olla ka paljusid neid, keda see natukene nagu hirmutab, kui hakatakse ainult mängima vene kaardile. Aga millest on teie hinnangul tingitud see ja ma tean, et siin ka ka mitmed analüütikud sealhulgas Emori analüütik Aivar Voog on öelnud, et et pigem tulid välja Tallinnas, ma mõtlen, tulid välja vene keelt rääkivad valijad ja vähem tulid välja eestlased. Millest, millest sa räägid? Ma julgen arvata ikkagi, et, et siin mingit suurt-suurt rolli mängis ikkagi see, et need valimised muutusid nagunii piinlikuks palaganiks. Et inimesed ei tahtnud enam lõpuks midagi sellest kuulda. Et, et ma arvan, et see, kui, kui Savisaar tõi välja selle selle Ülemiste vanakese nuku, ma arvan See oli nuka nuka tuli hingede all. Oli kohuta. Vaja olnud piinlik ja ma arvan, et, et sellest võiski tekkida niimoodi. Selline, et inimesed ei tahtnud enam midagi kuulda nendest valimistest ja kõikidest nendest erakondadest. Ma arvan, põis on mujal, et ka 2009. aasta kohalikel valimistel oli venekeelsete valijate aktiivsus suurem kui eestikeelsetel Tallinnas. Ja siis ma küll väidab, et võrreldes sellega on nagu toimunud nagu palaganist, nagu KuMul kasvania aga ka siis oli see venekeelsete valijate osakaal suurem. Et ma arvan, need inimesed Nende jaoks on nagu just just need, kes ei saa näiteks riigikogu valimistest osa võtta on see mõnes mõttes ainus võimalus üldse nagu Eestis nagu mingites asjades kaasa rääkida. Ja, ja see on mitte just otseselt elu ja surma küsimus, aga nende jaoks on see ülimalt oluline võtta osa valimistel, anda siis nii-öelda oma isakesele see hääl ära. Et ma arvan, nagu see nagu see põhjus, miks, miks nagu on, et eestlased ei tunneta Kohalike valimiste olulisust nii tugevalt kui, kui võib-olla venekeelne rahvuslane. Kuidas te Eesti Konservatiivse rahvaerakonna sooritust hindate, et nad nad lubasid rohkem ja, ja mingil hetkel tuginedes mingitele küsitlustele oli, oli, oli toodud välja ka lausa uudised, kuidas Mart Helme on juba linnapea kandidaatidest populaarsuselt teisel kohal ja nii edasi, aga ühel hetkel vaadates valimistulemust, et siis see Tema kui hea konservatiivne rahvaerakond lennustas ise endale häältesaagiks 13,5 protsenti Emori küsitlustes nii-öelda sellele erakonnale Tallinnas olija häälte saaks kogu aeg nagu kõikus ühe kahe protsendi vahel. Reaalne valimistulemus, Tallinn ja suu oli, oli, oli, oli, oli konservatiivsel rahvaerakonnal 2,72. Aga need küsitlused näitasid esimene küsitlus, kui kui Emor tegi linnapeakandidaatide küsitluse, siis näitas Mart helmele täitsa nagu korralikku toetust edasistes küsimustes. Tema küsitlustest oma toetus nagu kukkus. Aga Mart Helme tegigi isikuna tegid täitsa korraliku tulemuse. Et selles mõttes selleks ettearvatult mina arvan, et et konservatiivid, Teil on päris head shansid siin juba järgmise aasta mai lõpus istunud need europarlamendi valimised, et kui toimuda Europarlamendi valimised nendel on siis on üks üleriigiline valimisringkond kogu Eesti. Nemad saavad tulla välja kõige Euroopa kriitilisema kampaaniaga ja ma ma ei imestaks, kui nad koguksid nii märkimisväärse hulga hääli, et noh, tõenäoliselt saab nende esinumbriks Martin Helme Mart Helme poeg, siis. Ja ma ei imestaks, kui konservatiividel õnnestub saada üks kuuest kohast, sest nendel on nagu Sest nemad oleksid esimene vastanduja kõikidele, eks ole. Keskerakond on ju ka tegelikult olnud Euroopa liidu suhtes ju lõppkokkuvõttes võtnud ju selles oma sellel kongressil, kus nad seal hääletasid, kui oli, kui oli Euroopa Liidu vastu, Bootja südamed. Keskerakonna kandidaadid kuuluvad kõige euro positiivsemast fraktsioon kõige enam nad ei kuulu, jah, nad astusid ise Keskerakonnast välja, aga nad on edasi fraktsiooni liikmed, aga, aga ka edaspidi kuuluvad Keskerakonna esindajad, liberaalide fraktsiooni ja liberid on teatavasti kõige nii-öelda Euroopa euroopalikumad või euroopameelsed, ühesõnaga EKRE. Nagu läbikukkumine noh, nagu Tallinnas oli nagu ennustatav, seal ta midagi üllatus, aga ma arvan, et nad teevad Europarlamendi valimistel kindlasti palju parema tulemuse kui rahvaliit viimastel europarlamendi valimistel, kui rahvaliit sai üle Eesti vähem hääli nende erakonnas liikmeid oli. Samas muidugi, mis puudutab EKREt, siis EKRE puhul hakkas, hakkas ikkagi silma see, et nad olid väga hea sparringupartner keskerakonnale ja, ja Ta on sedasama, ma siin juba tsiteerisin seda sel joone Staliidsa lehte, kus, kus räägitakse ka sellest, et kuidas Tallinnas tuleb kindlasti välja minna, sellepärast et näiteks Eesti konservatiivne rahvaerakond tahab keelata vene keeles teenindamise ära linna asutamise imestust. Selle selle juures on ju nii lihtne, poliitskeem on niisugune selle taga, et Keskerakonnal oli teada, et EKRE valimiskünnist ei ületa. Kõik hääled, mis lähevad EKRE le, lähevad tegelikult lõpuks toetavad Keskerakonna hääle võimendumist, sellest loogiline. Sellepärast said nendest Tallinna televisiooni valimisdebattides sõna kõik need väiksemad valimisliidud rodina ja kes need kõik siin Tallinnas olid, et see on ju loogiline, et seda sellele kaardile manustati. Debatid tõenäoliselt arvestades reitingut väga palju ei mõjuta. Küsimus on nagu märgiline. Miks seda tehti? Küsimus on tegelikult seesama, nagu ka professor Lauristin osutas siis selle krossi valimiskampaania kohta, et, et see nagunii-öelda tekitas või suurendas seda nagu ohutunnet venekeelsetest valijatest. Sedalaadi avaldused, nagu millele sa enne lauri osutasid, ju aitavad. Kaks ohutunnet tekitas krossi kampaania või pigem see, et, et ohutunnet tekitas see, et, et reaalselt võib tekkida olukord, kus Keskerakond ei võta üle poole kohtadest ja võib kaotada võimupositsiooni Tallinnas. Pigem vist, mulle tundub, et loogika on ainult pigem teine, sest ega ega Eerik-Niiles Krossi mänginud ju rahvuste vastandamise kaardile on selles kampaanias erinevalt EKREst just et tema asjad olid. Põhiline oli see, et tuleb linnavalitsuses lõpetada, korruptsioon oli tema põhipõhi nagu sõnu, et tema ju kordagi ei vastandunud eesti või venekeelset kogukonda Tallinnas. Et selles mõttes see nagu väide ei päde minu meelest. Ja kuna tegemist oli nagu IRL-i kandidaadiga, siis paratamatult vene vene valijad nagu kannavad, kannavad üle selle, et, et see on ka nii-öelda sellest, kuidas terminali Urmet pronksi pronksi koalitsioon. Et tegemist on nagu selle ühe liikmega. Nii kuulge, aga räägime teistest linnadest ka Tartus toimuv on väga huvitav ja ja, ja see, et Reformierakond on asunud koalitsiooniläbirääkimistele Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, see oli mõnede inimeste hinnangul See oli kõige huvitavam asi see, et kaks valimisliitusid. Ja see on väga põnev, aga, aga seega, mis pärast pärast seda juhtunud on ka see on väga huvitav. Ja, ja praegu Tartus väga huvitav olukord, et kus kus siis Isamaa ja Res Publica Liit kõige tugevama Reformierakonnale vastanduvana jäetakse linna koalitsioonist välja. Ja kuigi kuigi see esimene ettepanek vist läbirääkimisteks oli tehtud ikkagi IRL-ile Reformierakonna poolt Jah, aga samal ajal IRL-il on Tartus nagu üks tõsine probleem, et juba valimistele mindi. Äärmiselt killustatud, ametlik linnapeakandidaat oli Margus Tsahkna ja siis tegi Rein Kilk, kes on vahva, selline sell, aga kelle noh, kogu see muu, tema äride praegune olukord kannab väga selget negatiivset kuvandit, on ju, tegi oma kampaania täiesti eraldi, kus ta mängis sellele, et kui ta saab väga palju hääli, siis ta on ise linnapeakandidaat ja siis veel Peeter Laursam, kes on selle kohaliku piirkonna esimees, kes on kogu aeg seal ajanud nii-öelda, kuidas ma ütlen nii-öelda Res Publica poole asja IRL-ist Tartus, nii et see, see erakond läks juba valimistele väga killustatud. Ja ma arvan, et tänu sellele oli ka nende valimistulemus oluliselt kehvem, kui ta oleks olnud, kui oleks mindud ühtse löögirusika, noh ma arvan, kaotati vähemalt üks, kui mitte kaks mandaati selle killustatusega. Ja valimiste järel sama asi nagu tegelikult läks nagu edasi ja, ja ma saan mõnes mõttes Reformierakonnast täiesti aru, kui sul on nagu võimalik koalitsioonipartneriks luik, haug ja vähk ühe erakonna näol. Kilk Kilk, kinke, haug ja vähk siis. Siis seal ongi väga keeruline sellega nagu kokkulepet saavutada, sest sa lõppkokkuvõttes ei tea, et kui, kui püsiv see liit on. Aga ma toon sulle ühe, ühe, võib-olla teise sellise paralleeli siia juurde, et kui nüüd vaadata, et millega millega IRL-i linnapeakandidaat välja tuli valimisteks ta ütles, et Tartu vajab vahetust ehk siis ta püüdis väga selgelt rõhutada seda vahetuse sõnumit ja tõenäoliselt võib siis oletada, et kui toimus ka esimene konsultatsioon, et siis siis kui eeldada, et mingisugused nõudmised ka seoses nii-öelda vahetuse võitlusega linna juhtimises võisid olla laual, et kas Reformierakond pigem siis nähes, et see, see võib kujuneda ülimalt problemaatiliseks hakata veel mängima siin mingisugust vahetuse mängu ka, kui, kui on soov jätkata nii nagu ma ei tea, 17 aastat, palju nad seal võimul on olnud, et nad on ikkagi juba juba olnud iidamast-aadamast seal, Tartus võimul, et loomulikult sellise partneriga, kus sa ühel hetkel sa ei tea, mida võib oodata nendelt volikogu liikmetelt ja kes ühel hetkel nõuab ka liiga jõuliselt võib-olla oma asja. Et sellise partneriga ongi keerulisem valitseda, et tuleb võtta, tuleb teha mugavus, koalitsioon nendega, kellega on võimalik koos niimoodi valitseda. Et see oleks ülimalt pragmaatiline ja keegi midagi väga ei nõua. Noh, nii ja naa on ja mõtlesin sama selle seda, et Reformierakond kogus Tartus siiski IRL-ist peaaegu 3000 häält rohkem ning Urmas Kruuse Margus Tsahknast peaaegu 2000 häält rohkem, et noh, nagu noh, loogika on, et kui need kaks erakond oleks teinud koalitsiooni, oleks mida nad selles koalitsioonis jääma nii-öelda jäme otslinnapea koht Reformierakonna kätte. Teisalt ei saa salata, et õhus oli ju siin ka võimalus, et IRL teeb koos siis sotside ja kahe valimisliiduga nii-öelda koalitsiooni Reformierakonna vastu. Kindlasti saavad siis ka mõju sellele, et et Reformierakond otsustas IRL-iga läbirääkimised lõpetada. Et siin on nagu väga palju neid ala muutujaid ja, ja minu jaoks on nagu huvitav see, millega põhjendavad sotsiaaldemokraadid sellesse koalitsiooni minekut, nemad nõudsid ka muutust, nemad olid ikka ka, et ja väga tulised senise linnavalitsuse kriitikud ja näiteks ma arvan, et kui oleks Peep Peterson Poleks ta ametiühingu liidriks saanud ja oleks olnud Tartus sotside esinumber, linnapeakandidaat Heljo Pikhofi asemel oleks olnud sotside valimistulemus ka kindlasti oluliselt parem. Aga noh, see selleks, aga näiteks Peep Peterson on juba sotsiaalmeedias öelnud, et sotside tuleks väga-väga selgelt põhjendada, miks üldse minnakse sellisesse koalitsiooni. Jah, siin on pisut arutletud ka selle üle, et kuidas siis Isamaaline Tartu kodanik on kogu selles situatsioonis reageerinud. Ja esmaspäeval teisipäeval räägiti huvitavat lugu selle kohta, kuidas siis Isamaalise Tartu kodaniku esinumber Imre Mürk kali istunud Reformierakonna ja IRL-igaühe ise laua taga ja siis oli ta endale küsinud abilinnapea kohta ja, ja talle öeldi, et kui koalitsioon tuleb, siis ta võib selle abilinnapeakohaga saada. Ja kui Imre mürkkalil lahkunud ürituselt, siis teatas ta pool tundi hiljem ajakirjandusele, et et Isamaalise, Tartu kodanikulinnapeakandidaat, et on Margus Tsahkna, ehk siis see on nüüd see on nüüd üks näide sellest, et kuidas nagu koalitsiooniläbirääkimisi ei tohi pidada, et ma ei tea, kas see, kas see läheb nüüd noh, ilmselt ka sabotaaži alla või siis täieliku oskamatuse alla, kuidas, kuidas siis koalitsiooniläbirääkimisi pidada, ma ei, ma isegi ei oska öelda, et noh, et, et noh, et siin nagu mingisugust märki sellest, mis on nagu koalitsiooniläbirääkimistel hea tava, et siit siit ma küll ei leia. Kui nüüd tagasi pöörduda selle juurde, et miks peaksid SAISis minema Tartusse sellisesse koalitsiooni, siis noh, tegelikult Tartus on ja sotsiaaldemokraadid on olnud opositsioonis juba päris kaua alates 1997.-st aastast ehk siis juba 16 aastat. Reformierakond on siis moodustanud koalitsiooni siin mõnikord Keskerakonnaga, mõnikord IRL-iga. Ja noh, ma arvan, et ei, mul oli küll nii suurvõimu näljaga, kas me tõesti saame rääkida suurest Oma näo kaotamise hinnaga. 16 aastat opositsioonis. Nii, aga olgu peale, tuleb selline koalitsioon Tartus, vaatame edasi meie suuruselt teisi linnasid, tema puhul ei olegi küsimus, Keskerakond on võitnud valimised ja on võitnud jätkuvalt valimised, nõnda et, et nad ei pea kellelegi ka koalitsiooni tegema. Ehk siis Mihhail Stalnuhhin ja ja ja tema mõttekaaslased valitsevad Narvat ka järgmised neli aastat edasi, Pärnu Pärnu on juba huvitavam, seal. Siiski Narva kohta võiks öelda, et Narvast ikka toimusika kui sotsiaalteadlaste keelt kasutada, paradigmaatiline nagu nihe, et sisuliselt Narvas ja siiamaani ka opositsioon, kui selline puudus volikogus oligi ainult üks uus koalitsioon. Et kui Tallinnas, Me räägime absoluutsest võimust ühe erakonna puhul, siis Narvas oli siiamaani sisuliselt ka volikogus absoluutne võim selles mõttes, et polnudki opositsiooni. Et nüüd, kus mandaadid on jaotanud nii et Keskerakonnal on 20 kohta volikogus ja ja sotsiaaldemokraatlikule erakonnale 11 kohta siis on nii, me saame rääkida ikkagi, et Narvas on esimest korda tekkinud tegelik alternatiiv see sotsiaaldemokraatide nimekirja näol, kus oli ka vist IRL-iga inimesi kandideeriks. See tähendab seda, et tekib arutelu. See on juba teine asi, mis räägib sellest, et, et kõik hääled ei pea venelaste hääled minema ainult keskerakonnale. Stalnuhhin, keda peeti nii-öelda Narva Saarikeseks või Savisaare väiksemaks koopiaks, on ja Ida-Virumaal sai 1338 häält Ossinovski 2403 häält. 1000 häält rohkem, peaaegu kaks korda rohkem kui Stalnuhhin minu meelest see on nende valimiste ükskõik selliseid huvitavamaid muutusi, et. Narvaga seoses on üks minuga nende valimiste võib-olla üks kõige positiivsem emotsioon või ma arvan, ma pakun välja, et ka areng seotud. Et kui, kui varem Eestis väga Narvast ei räägitud, Narva oli oli, oli perifeerne nähtus ja reeglina Narva teemad avalikkuse ette jõudnud siis nende valimistega toimus üks väga oluline muutus, ehk siis Narva üle hakati arutlema, Narva asetas ennast väga tugevalt Eesti kaardile ja edaspidi ma loodan, et räägitakse samamoodi Narvast, nagu räägiti enne valimisi Narval nüüd Nossimite Washi. Et jah, räägime Pärnust ka. Räägime Pärnus ka Pärnus on huvitav olukord. Nii-öelda Toomas Kivimägi on kodanikuühiskonna, ma ei tea, kui, kui seda võib kodanikuühiskonnaks nimetada, aga noh, tõenäoliselt seda võib. Et kodanikuühiskonna esindajana küll tõsi, omanimelise valimisliiduga jälle valimised võitnud. Kuigi häältesaak mõnevõrra nelja protsendipunkti võrra langes võrreldes eelmiste valimistega, aga siiski jah, et Toomas Kivimägi valimisliit võitis Keskerakond ja Kadri Simson, kes kõige teravamalt minu meelest Kivimäe valimisliidule vastandused ja ja Kadri Simson, kes mõneti on Kadri Simson ja Margus Tsahkna minu jaoks nagu nagu sarnases positsioonis, et nad mõlemad üritasid saada väga tahta saada linnapeaks üks, siis Tartus ja teine Pärnus. Et, et siinse ehk siis selline Obama Chain, see oli, oli ka nagu. See jäi siis teiseks. Aga noh, praegu on tegelikult arr Su põnevat ma ei ole väga täpselt kursis Pärnuga, et siin algselt oli ikkagi nii, et tekib see kivimäe, valimisliidu IRL-i ja Reformierakonna ümber 100 koalitsioon aga Keskerakond on siis võtnud nüüd tagant tuliselt selle teise võimaluse loomise üles ehk luua ta Pärnus siis võimuliit nii-öelda, mis kukutakse Kivimäe võimult, ehk siis kolm parlamendierakonda Kesk, IRL ja REF teeks siis on jama koalitsiooniga. Et näis, mis siis saab, et et ilmselt on siin nagu Toomas Kivimäe käes ennekõike nagu pall praegult, et kas tal siis õnnestub? Noh, IRL ja REF, Reformierakond koalitsioonisaade ja kindlasti on IRLi isu kasvanud ja IRL Pärnus kasvatas oma toetust pea viie protsendi võrra, et olid nagu Pärnus, kõige suurem tõusja oli IRL. Et mitte keskerakonda ehk siis ma vaatasin, et Keskerakond sai ainult ühe mandaadi juurde, võrreldes selle ajaga, kui Kadri Simson Mart Viisitamm kandideerisid Nende mõlemate hääled nagu enam-vähem r keskel nagu kassasid Pärnus on enam-vähem võrdselt. Aga noh, IRL'i isu on sellepärast kasvanud senises võimuliidus on ju, et nad sellepärast ma saan aru, küsivad vähemalt ühte abilinna kohta juurde. Noh, võib-olla saavad volikogu esimehena. Jah, see on muuseas, aga samas kivimäel on üks tugev trumpkaart tagataskus, mida teistel ei ole. Nimelt ta võib maha müüa oma tulevikuhääled. Ehk siis tal, tal on võimalus kunagi tulevikus liituda mingi erakonnaga ja olla selle, olla selle piirkonna erakonna häältemagnet. Midagi ei ole teha, ta on, ta on kohapeal mees, kes, kes võib näiteks riigikogu valimistel võtta isikumandaadi lähedase häälte häältesaagi, see, see, see on nii. Ja see on selline kaart, mida ühel hetkel võib lauale panna ja siis ei ole teistele midagi vastu panna. Erakonna poliitikud on muidugi andnud märku, et varasemate valimiste eel on ta nii mitmegi erakonna ukse juurde koputanud, aga võib-olla see, mida ta nõudnud, on olnud liiga liiga suur ja vastuvõetamatut nendes erakondades. Seda nad räägivad aga erakonna tal on palju. Vaata huvitav koht tõesti, et kus, kus valimisliit Eesti ühes suuremas linnas jätkuvalt võitis nagu valimised, et selles mõttes on Pärnu kahtlemata väga huvitav koht, mina nälgin. Viljandi on ka kindlasti põnev, sellepärast et Viljandis on tekkinud olukord, kus kolm kolm erakonda on võtnud peaaegu võrdse häältesaagi saanud ühe ühepalju mandaat Viljandi linnavolikogus ja ja see, mis seal juhtuma hakkab, on on, on omamoodi omamoodi põnev. Aga pigem ma kaldun arvama, et sotside sõna peab ja nad teevad seal Isamaa ja Res Publica Liiduga koalitsiooni ära ja reformierakond tõrjutakse Viljandis opositsioon. Et pigem mulle tundub, et käivitub see stsenaarium, kuigi on tõenäoliselt Reformierakonna nimekirjas ja ka sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas endisi koonderakondlasi, kes, kes tunnevad hingesugulast ja arvavad, et, et võiks hoopis sellise koalitsiooni moodustada ja IRL-i jätta opositsiooni, et Viljandis veel kui ma arvan, et see esimene versioon siiski käivitab ja see, see teine, see teine ei lähe käiku. Aga Kuressaare on samamoodi. Kuressaare on huvitav, et et kui eelmistel kohalikel valimistel sai sotsiaaldemokraatlik erakond Kuressaares viis kui ma ütleme täpselt viis protsenti häältest, siis seekord 36,5. Et see kasv on muljetavaldav ja, ja selle nagu taga on siis Hannes Hanso isik, et et väga, väga muljetavaldav, nagu tõus sotside jaoks, ja Hannes Hanso, kes juba riigikogu valimistel jäi nibin-nabin Välja. Tegemata üldse mingit kampaania minu meelest, kas riigikogu valimiste kampaania ajal üldse ei olnud oma Uhhuduuri reisil jälle siis nüüd nüüd ta kandideeris Kuressaares ja, ja sotsidel sisuliselt täitsa see nagu noh, minu jaoks oli see täiesti nagu nii-öelda pauk luuavarrest, et sotsid on sisuliselt Kuressaares võimul. Ma korra küsin, et kas teile joonistub välja ka mingi muster, et kuidas need koalitsiooni moodustavad, et siin eile tõi ka uudise selle kohta, et Keskerakond ja Reformierakond teevad Jõgeval ühise valitsuskoalitsiooni, samal ajal olnd tõrjutakse jälle teiste poolt välja, kuigi nad võitsid valimised, Valgas tõrjutakse linna koalitsioonist välja, et kas kas üldse mingit mustrit joonistab või pigem me võime öelda, et et kohapeal ikkagi joonistuvad mustrid täpselt selle alusel, millised on kohapealsed läbisaamisele, kuidas üks huvitav asi on see, et. Tasandil on hästi loogiline, et Reformierakond, IRL teevad koostööd siis kohalikes omavalitsustes tihti vastandlike positsioonidele ja mul on oma seletus sellele, et need on mõlemad paremerakonnad, kes võtavad oma nimekirjades väga juhtivatele kohtadele kohalikke ettevõtjaid ja tihti need ettevõtjate ärihuvid on vastandlikud. Ja, ja isegi kui võib-olla sellised maailmavaateliselt ollakse nagu väga nagu sarnaselt, siis mingid sellised isiklikud vastuolud viivad siis need erakonnad täiesti eripositsioon, see ei ole ainult jõgeva. Samamoodi on Haapsalus Reformierakond teeb jätkuvalt koalitsiooni Keskerakonnaga, aga IRL jääb opositsiooni ja nõnda edasi, et sellised noh, nagu kohalikul tasandil on tihti need noh, mõnes mõttes sellised tulevad isikutevahelised vastuolud saavad rohkem määravaks kui see, et nendel on noh, nagu erakonnad, kuhu need inimesed kuuluvad, on maailma vaatasid nagu sarnased. Et ma arvan, et see nagu üks niisugune asi, mis nagu mõjutada, aga kuidas see Jõgeva puhul naljakas detail või Eilart oli AKsid lugu sellest. Ja Jõgeval on siis noh, erakonnad, need, kes võitsid, tulid ju ka sellele, et tuleks nagu töökohti linnas juurde luua ja alustatakse siis taaskord linnavalitsuse suurendamisega töökohtade loomist, ehk luuakse üks abilinnakohti juurde. Muidugi, see läheb ja koristab tänavad. Just ei lasknud ja siis oli see põhjendus, miks vaja luua oli, oli ju see uskumatu, kuidas keskerakondlasest koalitsiooni loojasele põhjendas, et jah, et enne masu oli ju meil ka üks abilinnakoht juurde rohkem, aga nii kui särava see abilinna kohta ära kaotati. Nii. Meie tänavate heakord muutus kohe palju halvemaks. Et justkui see abilinnapea Aleks käidud hommikust õhtuni luuaga mööda jõgeva tänavaid ringi ja pühkinud seda nii absurdset seletust. Pole veel. Kas selle raha eest oleks ikka päris mitu kojameest saanud palgata, kes oleks ka selle tänava võltsima, lähen nagu prillikivi, aga jah, ma korra nagu natukene natukene puudutaks veel seda kampaaniavõtete arsenali, mida me nägime, et, et kas, kas te näete seda ohtu, et järgnevatel valimistel neid, kuna neid piire on seekord nihutatud avalik raha, helikoptereid ja nii edasi, et järgmistel valimistel, kui, kui on pigem seisukohta, et need asjad töötavad, siis me hakkame neid veelgi rohkem nägema. See võib-olla võib küll sedamoodi minna ja sellest oleks nagu väga kahju aga kõige suuremaks probleemiks on ikkagi see avalike rahade kasutamine valimiskampaaniasse. Ma tooksin siin siia võrdluse, et äsja oli tõesti tõstatas üles, kuidas ameeriklased siis olid. Olid jälginud Euroopa poliitikuid, sealhulgas ka siis Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit ja siis Angela Merkel andis teada, et see mobiil, mida jälgiti tema puhul, ei olnud nagu üldse valitsuse rahade eest ostetud ega üleval peetud they rahadest üleval peetud ja rahastatud ja ta ütles, et põhjus oli see, et kuna ta peab palju pidama ka neid parteisiseseid telefonikõnesid konsulteerima partei liikmetega siis ta pidas lubamatuks ajada partei asju saksa maksumaksja üldisest rahakotist. Et ma peaksin seda nagu väga eeskujulikult. Millal meil eskord selleni jõutakse, muuseas üks positiivne asi veel, mida ma, mida ma nende valimiste puhul silma tähele panin, on seotud e-valimistega. Et e-valimised on, on 10 aastaga ennast on ei, vähem kui 10-ks 200 aastaga ennast ikkagi nagu niivõrd selgelt selgelt, et noh, kuidas öelda, edastanud, kindlustanud, et et ma kujutan ette, et siit nagu enam enam nagu tagasikäiku anda e-valimistele, et see, seda praktiliselt ei ole võimalik. Et, et see, see asi toimib väga hästi ja, ja e-valimistega seoses. Me nägime küll, kuidas osakond valmistab ette selleks, et kui valimistulemus on kehv, et siis nad või nad hakkavad e-valimistulemusi vaidlustama, kuna valimistulemus oli, oli jätkuvalt hea, siis siis ei olnud ka mingit põhjust sellega kaasa minna. Aga kui ma täna siin juba seda rohelist Tallinna korduvalt tsiteerinud, siis siin on täna ka linnakantselei rahadega terve lehekülg e-valimiste vastast materjali. Ja, ja seda siis leheküljel, mis peaks rääkima tõuse ja teemadel ehk et siis noh, kuivõrd see leht peaks rohelist mõtteviisi soodustama ja arendama, siis siis e-valimised just seda teevadki, ehk siis e-valimistega seoses rikutakse oluliselt vähem loodust ja kasutatakse vähem paberit, aga, aga noh, antud juhul siis see läheb nagu selle lehe ideoloogiaga küll väga selgelt vastu olla. No ma arvan, et selle jah, et Keskerakonna protest pole mitte nagu see niivõrd, kas seal kui rohelist mõtteviisi või mitte Rohelistelt. Et seal võib olla Keskerakonna roheline, see mõtteviis. Noh, nendel on pigem see, et nemad mängivad sellele kaardile justkui, et e-valimised oleks piisavalt usaldusväärsed ja ma arvan, et sellel kaardil mängivad veel mõnda aega kindlasti veel sellepärast et kui tulid nendel kohalikel valimistel e-valimiste tulemused, siis oli Keskerakond Tallinnas vist ja üle Eesti esinumber, neli võis tallased. Me kahjuks ei jõudnud tänases saates rääkida ühest huvitavast eelnõust mis siis taastuvenergia tootjate puhul kompenseeriks neile ka oma tarbeks minema elektri puhul või annaks neile taastuvenergia tasu ja. Kus kõikide elektriostjate elektriarvele? Jah, aga mille puhul siis Riigikogus väga selgelt on, on ühte jalga astumas Reformierakond ja Keskerakond, sotsid annaksid isegi veelgi rohkematele tootjatele, ehk siis kõigile suurtele toodavad üle 10 megavatt-tunni elektrit, energiat, et sotsid annaksid ka neile ja kasvataksid veelgi niimoodi meie elektriarveid, aga õnneks see ettepanek läbi ei läinud, aga aga ma loodan, et ajakirjandus selle teemaga kindlasti ka edaspidi tegeleb. Rahva teenrid tänaseks lõpetavad ja siin stuudios olid. Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook ja Lauri Hussar.