Rändame koos Hendrik Relvega. Eelmises saates oli juttu Okeaania, Vanuatu saarestiku tänasest päevast ja sellest, mis sind ees ootab, kui sa sinna lähed. Ja täna rändame juba ühele Vanuatu 82-st saarest ja seal ma ise olin aastaist mõnda aega ja see saare loodus ja inimesed ja kombed on nii omapärased. Et nendest tuleb juttu päris mitmes saates. Ja donna pakkus mulle tohutult avastamisrõõmu ja tahaksin seda teiega. Tantsulaul selle ma salvestasin meie ööbimispaigast umbes tunni jalakäigu tee kaugusel ja oli õhtune aeg ja külarahvas oli kogunenud külaväljakule. Ja niimoodi käib see õhtuti tänna, külades õige sageli. Et enamasti on seal küll mingi ajend, et kas mingi tähtpäev või sündmus või, või midagi muud, aga aga ajendeid leitakse kerges ja laul, mis tuleb kokkuvõttes ette ikka väga sageli ja ja lauldakse iga väiksema põhjuse puhul. Lihtsalt nii on harjutud tegema. Ja üldse Donna inimesed hoiavad tugevasti ühte ja nad suhtlevad omavahel tihedalt. Iga pere teab naabripereelust ikka kõiki üksikasju, igapäevaseid muresid ja rõõme. Ja sellepärast on see noh, väga teistmoodi inimsuhtlemine, kui oleme harjunud meie siin Eestis. Kui ma Dannale minema hakkasin, siis ma olin hästi põnevil. Sest ma olin hästi palju saare kohta lugenud ja kuulnud ka tuttavatelt rännumeestelt, et seal on tõesti väga, väga põnevaid asju. Ja, ja teisest küljest olin ma põnevil jälle, sellepärast et mul ei olnud ausalt öeldes eriti aimu, et, et mis seal ikka juhtuma hakkab. Sest see toime tulemine seal saarel, see oli üpriski lahtine. Sest harilikult, aga ma teen väga üksikasjaliku reisikava ette valmis. Aga siin see lihtsalt ei olnud võimalik, sest stanna saarel seal lihtsalt ei ole kellelegi eriti toetada Duda, kellega saaksid suhelda ja midagi plaanid seda et kui sa tahad tulla Danna saarele niimoodi, et tõesti kõik on täpselt ette selge, siis on ainult üks võimalus praktiliselt seal niimoodi, et siis seal pealinnas hoopis teisel saarel seal portriilas on siis niisugused turismifirmad, kes müüvad sulle selliseid hullult kalleid turismipakette ja see tähendab seda, et reisiprogramm on küll ülitäpne, aga sa kihutad seal saarel nii paar-kolm päeva, uhke maasturiga ringi, sul on kaasas kogu aeg isiklik giid ja sed teelt kõrvale kalduma, et ainult neid asju, mis on ette nähtud. Ja selline stiil ei sobinud mulle kohe mitte kuidagi sest ikka pidi saama Dannal vabalt, et omapead olla ja, ja pikemat ringi kolada. Ja vot sellist praktilist ja üksikasjalikku infot, et kuidas seda nüüd siis ikka teha, seda ka praegusel ajal hirmus raske hankida. Et ma otsisin väga hoolega interneti kaudu näiteks kaarti, et kas kusagil maailmas on trükitud selline kaart Danna saare kohta, millega saab seal siis omapead nagu ringi liikuda ja ma sain selgeks, et tekkis niisugune kaart, on kusagil trükitud trükitud Austraalias üks niisugune ema kaardifirma. Ja siis ma mõtlesin, et Ma hangin selle kaardi, sest sinna natule minnes me pidime nagunii Austraaliast läbi sõitma ja olime paar päevaga Sydneys ja tegin siis endale täpselt selgeks, et millises Sidney poes seda kaarti võiks saada. Ja seal Sydneys ausalt öeldes oli hirmus vaev leida, aga lõpuks leidsin, ostsin ära. Ja noh, kohale, kui seda kaarti vaatasin, oli selge et sellega need küll siin omapead rannal matkama ei hakka, et see on pigem skeem kui kaart. Et seal olid peal ainult mõned peamised teed ja mõned suuremad. No mis saar, see, et anna siis õigupoolest on läbimõõt on tal siis põhjast lõunasse 40 kilomeetrit, läänest itta 20. Kilomeetrit, kui võrdleme nüüd Eestiga, et siis umbes nagu pool Hiiumaa saart. Aga sellel poolel Hiiumaal elab nüüd 30000 inimest, siis neli korda rohkem kui Hiiumaal. Ja, ja nad kõik elavad külades, sest annal on ametlikult ainult üks linn nimega Lena kell. Aga tegelikult Pole see mingi linn, seal on lihtsalt üks suur küla. Selle rahva arvugi ei ole kusagilt täpselt välja lugeda. Ja kui mõelda tana saare peale üldiselt siis ta niisugune, et keskosas on ta mägine ja seal on külasid hõredalt. Ja siis ta annab, lõunaosas asub väga võimas vulkaan ja suuri vulkaan, Vanuatu ja võib-olla isegi maailma üks kuulsamaid vulkaane, ta pillub ööle Päeval kraatrist taeva poole tuha ja väävlisuitsu nisukesi pruune pilvi. Ja seda me käisime, muidugi ka. Vaata, on see sellest, räägime ükskord edaspidi eraldi saates. Aga need anna külad, need asuvad enamikus kusagil seal rannikulähedasel alal ja, ja kui nüüd hakata mõtlema, et poole Hiiumaa suurune maa seal elab neli korda rohkem inimesi kui Hiiumaal. Et siis peaks ju küladest tihedalt üksteise küljes kinni kasvanud olema. Aga see ei ole nii. Ja näiteks lendad tänna, kohal, mida sa näed? Mõningaid maja kobaraid siin-seal mere ääres, aga põhiliselt on see üks üleni rohelisse uppunud saar ja sa ei saa kuidagi aru, et koos need 30000 inimest peidetud on. Aga juba sealmaal saarel ringi käies külades ringi liikudes, siis saad küll aru, et asi ju selles, et et need külad asuvad metsavarjul ja õhust, Nad ei paista üldse välja. Ja niimoodi metsa varjus on siin elatud rannikul laiali pillatud tult. Alati noh, niimoodi, et ei segata 11 ja saadakse kõik oma toidu kätte. Siin rannal on ikka seesama asi, mis paljudel Okeaania saartel, et sellel väiksel saarel kõneldakse kolme täiesti erinevat keelt ja need kolm keelt jagunevad omakorda veel paljudeks murreteks, mis ka üksteisest päris palju erinevad. Ja, ja kuidas suur rahvahulk, et siin on olnud alati palju põliselanik, et, et kuidas nad siin siis hakkama on saanud või et põhjus on minu arust, kuna seal kohapeal olin, siis oma meelest mõtlesin selle välja, et see, et Anna on väga tänuväärne saar. Et ta suudab palju suid ära toita lihtsalt oma looduse poolest üks oluline toit ja on meri, sealt saab ikka alati kindlat, mingisugust toitu ja teiselt poolt on Danna pinnas erakordselt viljakas. Et ma olen hakanud kahtlustama, et selleks võib-olla seesama võimsa ja suuri vulkaanituhka, et aeg-ajalt levib see tuhk üle terve saare ja kui teda on parajal määral, sest ta nagu väetab seda maad aastasadu kogu aeg. Aga võib-olla on põhjused hoopiski selles, et siin on tõesti erilised ja mullastik või eriline kliima nagu aiaviljade jaoks, aga vaieldamatult on niimoodi, et Annalased on elanud vähemalt 1000 aastat sellisel viisil, et igal perel on metsas väike aiamaa lapik ja sealt ta saab nii rohkesti saag. Et see on kindlalt tagatud, et tema toit, et on alati olemas. Ja, ja vot see, et, et siin on maa viljakas ja inimesed tihedalt asunud see tegelikult põhjustanud siis selle, et see kogu see rahvas saarel kokku on püsinud tugevana. Et on säilinud vanad eluviisid, on säilinud vanad kombed. On säilinud vanad väärtushinnangud, see on kõik tervik, kuna praeguseni siin olemas. Ja vot siis sain ma ka sellest aru, miks need, kes Donnal on käinud, tulevad sealt tagasi nagu ära tehtud. Et see põhjus minu arust see saladus on just see, et, et siin on tõesti, kui sa süvened selle saare elusse põhjalikumat siis siin on säilinud üks väga terviklik harmooniline eluviis. Ja väliselt väga teistsugune, kui meil siin kusagil Eestis või Euroopas pass. Aga kui sa sellesse süvened, siis hoopis niisuguse avastuse, et üldinimlike mõõdupuude järgi on need inimesed noh, üllatavat ma ütleksin isegi ehmatavalt meie endi moodi ja nad on väliselt teistsugused, kõnelevad teist keelt, nad väljendavad ennast teisiti. Aga nende rõõmud, nende mured, nende hool oma pere eest soov elada harmoonilist elu, see on niisama sugune nagu, nagu meie inimeste hulgas või ehiti kogu maailma inimeste hulgas. Aga siintannal, kui sa tihedalt suhtled selle külarahvaga, siis tekib selline omamoodi siukene peeglisse vaatamise võimalus. Et sa järsku tunned ära nagu selle, et mis on sinu enda tegelikult elupõhimõtted ja sinu enda väärtushinnangud. Ja see aitab sul neid. Parteilast Nato pealinnast lennukiga enne Dannale minekut oli väikene probleemsed selgused. Pagasit võib lennukisse kaasa võtta maksimaalselt 10 kilo, et ülejäänud läheb juba maksu alla, 10 kilo, kui sa tahad ikka rohkem kui nädalaks saarele jääda ja kõik vajalikud asjad kaasa võtta, no see oli natukene nagu, pani küll kukalt sügama, mul näiteks omal fotovarustus kaalub juba umbes kuus kilo. Aga noh, eks ju, elus on ikka nii, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ja, ja siis sai lihtsalt, et niimoodi halastamatult väga palju asju kõrvale pillutud ja ja sai mõeldud, et mis seal siis on, et ikkagi troopika ja seal on soe ja riideid pole peaaegu üldse vaja ja ja, ja süüa ka võib-olla palju ei taha ja ja, ja siis kuidagi saigi see 10-sse kilose, see hädavajalik, ära mahutatud, ülejäänud jäi portilasse maha. Ja kui lendasime, siis lend ei olnud üldse pikk lennuk, kes sõidab ju kiiresti, see tegelikult on see ikka paarsada kilomeetrit parteilast. Lõuna-Poolas on üks van vaato kõige lõunapoolsem Saarset, anna aga vähem kui tund kestis lend ja see lennujaam oli niisugune tõesti niisugune noh, ütleme ausalt, üksikkivist putka lihtsalt ja seal pidi meie väikesel eestlaste rühmal olema siis keegi nagu vastus. See oli nagu kokku lepitud aga no vaatasid ringi, mis sa vaatasid, mitte kuidagi ei saanud aru, et kes siin nüüd siis vastus on, et ümberringi käis hirmus sagimine ja sebimine, kõigil oli midagi tegemist tasapisi inimesi vähemaks. Nad tõesti ei teagi, mis teha. Just siis, kui mõtled, et vot ma ei teagi, kohe annan alla, siis tuleb mingi hallipäine taat niimoodi märkamatult juurde, küsib niukses, kes laama inglise segases keeles, et et kas meil on autot vaja, ma ütlen ainult, et nojah, et me tahame sinna kohta sõita, see koht, see oli tõesti ainus asi, mis oli meil kokku lepitud ette juba, et Annale ööbida, seal siis saare täiesti teises otsas täies Postimees viipas kuskile, siis mõne aja pärast ilmus kusagilt välja mingisugune hästi päevinäinud maastur. Minge sisse, näitab mees kätega, osa seltskonnast läks sisse, auto läheb minema. Väga kindel ei ole. Ta läks või kas ta sai üldse asjast õieti aru, siis tuleb samasugune mingisugune ära treibatud jett mehe ronimisest sinna sisse, auto paneb minema, autojuht ei räägi midagi. Püüad rääkida, ta ei viitsi suve eriti midagi rääkida, siis lihtsalt läheme ja sealt lennujaama lähistel, seal on tõesti need külasid palju, nii et maantee äär on kogu aeg nagu mingisuguseid maju täis, aga umbes poole tunni pärast jõudsime nagu niuks suuremasse külasse. Ja siin siis järsku autojuht ütleb ühe sõna, Lenakel lennuk, kell on siis nende nii-öelda pealinn, niukene, suur küla. Ja mina küsin ta käest, et, et miks me siin seisame, otest ei ütle mitte midagi, ronib autost välja, ütleb, et oodake ja läheb lihtsalt rahva hulka ja kaob ära. No mis sa oskad teha, eks sa siis ootad, vaatad natukene uudistajad, seal lähedal oli niisugune tüüpiline turg, kus oli igasuguseid kohalikke juurikaid müüa ja, ja siis mõtled, et huvitav, mis edasi saab. Varsti tulebki meie teine auto kohale, sealt hüppab ka autojuht välja, kaob ka kuskile minema, mitte midagi ütlemata. Ta, meie siis mõtlesin, et noh, et mis nüüd saab või mis, mis juhtus või mis, kuidas edasi alla läheme siis otsime, et kus need autojuhid on, leiame nad sealt natuke eemal, istuvad seal kahekesi külameestega koos, ajavad mõnusasti juttu ja, ja juttu jätkub kauemaks. Et siis ütlesin, et noh, et aga Esko sõidaks edasi. Öeldakse, sõidame jälle, istume autosse, sõidame edasi. Saad aru, et autojuhtide meelest on see täitsa normaalne, et nii elatakse ja, ja nii ollakse harjunud elama ja siin saarel käib see asi niimoodi. Ja see tee viis nüüd juba niisugusse saare keskossa, seal olid mäed, seal oli väga vähe külasid, hästi palju metsa. Ja siis tõusime nagu sellele suhteliselt madalale ahelikule hakkasime sealt juba teisele poole alla laskuma ja siis laskudes nägime juba eemal viirg sinetav ookeani veerg. Et sealt ta paistab ja tee oli ausalt öeldes muutunud ikka väga viletsaks. Teekattest jäänud tugitee tolmas auto raputus koledasti. Ja teistpidi solid, anna peatee. Ja siis, kui vaatad, et kui palju siin autosid vastu tuleb, no ikka väga-väga üksikuid. Et auto Dannal ikka tänase päevani nisugune rist. Erakordsete juhtumite jaoks, ainult kui on ikka väga midagi tõsist või kvali katastroofilist või siis tõesti juhul kui tulevad kallid külalised ja ja noh, siis neid autoga sõidutatakse katannalane ise, tema ei sõida autoga. Ta on harjunud alati liikuma jala ja tihti edaspidistel päevadel, näiteks ajad mõnega jutt toet, kust sa tuled, ta ütleb, et sellest külast, et kaua sa tulid, noh, kaks päeva tulin jala täiesti tavaline lugu Dannal. Aga meie jõudsime siis juba päris ookeani äärde, laskusime sealt platoolt nagu järsku teed pidi alla ja olimegi järsku ühtäkki ookeani kaldal ja meie ümber olid niisugused armsad punutud hütid. Kahtlemata oli see õige koht, et me olime kohal ja perenaine tuleb vastu, näitab laia käega, et igaüks saab valida endale sellise majakese, mis ta ise tahab. Ja need olid niisugused, väga lihtsad hütid, niuksed, mõnusad, lähed sinna sisse, mingit erilist mööblit seal ei ole, mingi madal, lai voodi, seal põrandal seinad punutud ja seinte vahel on nii suured praod, et sealt paistab valgus kenasti läbi, nii et täitsa kohe saabki valgust nagu nende pragude kaudu tuule õhkeid mõnusasti tuhinal läbi troopika. Kas see on nii mõnus asi, niisugune noh, nagu peaaegu nagu ventilaator, töötaks kogu aeg mugavus ja, ja siis eriline mugavus oli muidugi seetselt hüti tagaosas oli niisugune pisikene pesemise nurk. Et seal oli siis nagu teistmoodi põrand oli üleni nagu rannast korjatud krudisevatest korallidest väga eriline põrand, korallpõrand mõelge vaid. No seal muidugi pesta enamasti ennast ei saanud, sellepärast et et vett üldiselt päeva jooksul ei olnud ja elektrit ka ei olnud. Aga siis igal õhtul olid need mõned õndsad tunnid, kui pandi generaator tööle ja vot siis oli elektrit ja siis oli ikka vett ja saad oma asjad ära toimetada ja ja tõesti, täitsa ilus elamine minu meelest. No vahel muidugi me saime kogeda ka seda edaspidi, et mõnikord tulevad onni nagu ootamatult külalised, mõnikord missugune värviline liblikas, vaatajaid käelaba suurune või, või kummaline niuke pöidlapikkune põrnikas väga imeliku kujuga. Vahel mõni sisalik, siukene, sõrmepikkune või oli ka juhtumeid, kui öösiti käisid mingid arusaamatult pisikesed neljajalgsed, natuke närisid seal midagi biskviidipakikest või midagi, aga ega nad eriti ohtlikud ju ei olnud. Ja kui mõelda, et see on ju eluküllane troopika kaatrisse kuulnudki asja juurde. Et see ongi hinna sees ja, ja see ümbrus, kus need hüti tasusid, see oli täiuslik, seal ümberringi olid palmid ja muud lõunamaised puud puude otsa tuli aeg-ajalt niisugusi, erilisi eksootilisi linnukesi oma väga eksootilise häälega. Enamasti puhus hästi mõnus niisugune priis, sest nõelime ikkagi lausa ookeani rannal ja see jahutas väga mõnusasti seda õhku, mis troopikas kipub ikka hirmus palav olema. Ja, ja muidugi otse siinsamas meie ees see Brond ookeanilained sahisevad rulludes tumedasse liiva. Ja, ja muidugi ümberringi ei ole ühtegi teist valget inimest. Sa oled täiesti oma väikse seltskonnaga siin oma, peadsin ookeani rannal, Serand kuulub kõik sinule ja ja see oli täitsa teistpidi. Loomulik, et ta niimoodi oli, sest nii palju, kui ma nüüd suutsin ette valmistada üldse seda Danna kohapealset olemist juba juba enne tulek, vot siis üks oli selge, et selliseid ööbimispaika, mis on ühtpidi nagu lihtne ja täiuslikus paigas, neid tegelikult Dannal ainult üks. Seal see tähendab, kulus lihtsalt ära sellele, et tegime siis oma plaan, sest enne siia tulekut Ja ei olnud võimalik plaane kokku panna, aga nüüd pungalo emandaga, siis hakkasime põhjalikult läbi arutama, et mida me siin üldse kõike teha saame ja kuidas see kõik käiks ja, ja mina pakkusin välja igasuguseid omapoolseid ideid, mis ma olin välja mõelnud ja emand jälle kohe ases mõtlema, et kuidas neid teoks saab teha. Ja, ja see oli üks igavene niisugune improviseerimine ja käia koos arutamine ja ja kohapeal välja ütlemine ja tegelikult Dannal see ongi ainus niisugune mõistlik viis minu meelest, et mõeldakse lihtsalt juba kohal olles käigult välja igasuguseid võimalusi ja kombineerida, eks igasugu variante, et ja veel peab seda meeles pidama järgmistel päevadel, ma pidin seda kogu aeg uuesti kogema. Et kui sa oled nüüd kõik need plaanid emandaga põhjalikult läbi arutatud, vähemalt siis ei tohi mingil juhul arvata, et nii jääbki. Sest homme hommikul tuleb kõike otsast peale hakata, sest siis selgub tarna kombe kohaselt. Mõned kokkulepped läksid lihtsalt meelest või siis on lihtsalt see, et, et, et olukord on muutunud, et täna nii teha ei saa, sellepärast et see, kes kellega oli kokku lepitud selleks hoopis teise külasse ja ja tänavat niimoodi ei saa teha, aga noh, teinud midagi muud ja siis mõtled jälle uued plaanid välja ja, ja see ei käi mitte niimoodi igal hommikul, vaid see käib niimoodi mitu korda päevas. Ja muidugi kellaajad, see on ka üks kõva pähkel meie jaoks, kes me oleme harjunud niimoodi kõike kella järgi nagu plaanima, sest siin sai kiiresti selgeks, et kui mingi kokkulepitud asja algus hilineb üks tund, siis see ei loe mitte midagi. Ja kui ta nüüd hilineb juba paar tundi, siis on nagu normaalne. Ja teistpidi, et mida sa muretsed, et noh, et poole päeva jooksul saab kindlasti kohe asjad korda. Et see on niisugune muretus, millest need taanlased on loomupäraselt läbi imbunud. Ja neidele paneb imestama, et et mis kauge külaline nii närvi läheb, et noh, kui mõni asin siin mõned tunnid nagu hiljaks jääb või et et see nagu see, et, et siin lihtsalt ei elata kella järgi. Kella lihtsalt ei ole peaaegu mitte kellelgi ja, ja toimetatakse mass lihtsalt nii kaua, kui need aega võtavad ja kõik sn jälle lõpetatud, siis asutakse järgmise kallale ja niimoodi see päev lihtsalt loomulikul viisil õhtusse veereb. Sellega tuleb harjuda, aga sellega sai harjutud päris kiiresti ja uskuge või mitte, kui ära harjud, siis muutud ise ka muretamaks. Siis tuli see järgmine, teine päev teisel päeval, Me mõtlesime, et läheme täiesti omapead avastama ümbruskonna külasid ja käisime ikka lady nii pool tosinat küla ja kõndisime maha üle 10 kilomeetri ja mõnus käimine. Mitte üldse mingi kellaaega, programmi järgi lihtsalt vaatad, midagi huvitavat, on ajad inimeste jutu vahel, tead seda küll tegema käte ja jalgade keeles. Aga inimesed on lahked ja niuksed avad ja ja väga rõõmuga suhtlevad ja saad ikka palju targemaks kiiresti selle eluolu kohta ja, ja selle kohta, et mis küla dised need siin kõik ümberringi on ja ja kuidas inimesed üldse mõtlevad ja, ja iga päev toimetavad, vot selle teise päeva õhtu üks oli mulle juba siis ka valgeks löönud. See, et miksi stanna saare kohta ei ole tänaseni olemas kogu maailmas korralikku kaarti. Et see kaart, mis mul nüüd oli ostetud, see niinimetatud parim kaart Austraaliast toodud seda kohapeal vaadates tuli välja, et, et kas seal oli ikka päris palju vigu, et et isegi mõned suured teed olid täiesti mõne koha peal teise koha peal, kui looduses märgitud ja külade nimed olid kaardi peal kuidagi teistsugused kui kaardil väga tihti ja, ja siis oli veel, et külad asusid, nende asupaigad olid ka tihti mitu kilomeetrit nagu nihkunud seal kaardi peal, noh, võrreldes sellega, mis päriselt oli ja, ja siis nagu hakkas koitma seal kohapeale, et kuidas see siis kõik on, et et vot nüüd näiteks need peateed neid pead heidan Dannal tõesti väga vähe. Ja need olid enam-vähem õigesti märgitud, aga see tegelik kõrvalteedevõrk, see on üsna tihe ja see kulgeb saarel risti-põiki pikuti ja need teed on niisugused tolmused, laiad teed, auto mahub seal sõitma küll, aga noh, tanalased autoga suurt ei sõida. Ja need teed on tekkinud lihtsalt sellepärast, et inimesed on kõndinud edasi-tagasi suured hulgad inimesi mööda mingisugused teed mingil põhjusel, et jõuda ühest kohast teise ja tüüpiliselt, et jõuda siis teise külasse. Ja vot sellised teed, need siis olid ju niisugused tihtipeale ajutised sest nad tekkisid ja kadusid vastavalt olukorrale. No näiteks, kui mõni küla jäi väga inimtühjaks õieti hoopis maha, siis noh, neid teid, mis ühendasid seda küla teiste küladega neid mööda ei käidud ja mõne aasta pärast andnud nagu lootses kadunud, nad on rohtu kasvanud. Aga kui kusagile jälle ehitati uusküla, siis sellel kujunes jälle ühendus naaberküladega lihtsalt sellepärast, et inimesed käisid iga päev edasi-tagasi ja nii tekkisid jälle uued teed. Et see külade teedevõrgustik muutus tõesti lihtsalt vastavalt vajadusele. Niisiis külanimede mõistatus, et tõesti, et kaardi peal on ühtmoodi, tegelikkuses teistmoodi, kohapeal selgus, et seal on veel palju keerulisem. Et kui sa küsid seal ühe inimese käest, et mis selle küla nimi on, siis ta ütleb mingi nime. Ja siis küsid järgmise käest söötleb sama küla kohta hoopis teise nime. Ja siis mingil hetkel hakkad nagu taipama, et, et on niimoodi, et eri hõimud nimetavad siis nagu sama küla oma keeles erinevate nimedega. Nii et, et siis küla nimi sõltub sellest, kelle käest küsid. Ja niisugust ühtset, nagu meie oleme harjunud, et saad kirjutada küla nime üles ja kõik teavad sihukest asja, sinna lihtsalt ei ole. Sest te ei ole kujunenud väljagi sellist ühtset kirjapilti iga küla kohta. Vahel oli näiteks nii, et on kaks lähestikku küla ja tihtipeale nimetati neid ühe nimega, vahel oli tal siis nagu mõlemal külal selle esimese küla nimi vahel oli sellel jälle nagu teise nimi ja kohalike jaoks ei olnud mingi probleem sest niikuinii kõik ju teavad, et siin ümber ringelnud sellised külad ja siit saab sinna, sealt tänna ja ja kõik toimib tegelikult. Ja nüüd see, et, et kuidas seal kaardi peal siis külade asukoht oli mõnikord ikka väga mööda pandud, see sai ka selgeks, see oli üks niisugune kogemused, et ma käisin päris tihti seal ühes meie kõige lähemas külas, selle nimi oli loo lopu küla ja ükskord sai siis kohalike käest küsitud, et et kui kaua te siin külas olete Te olnud või kui kaua see küla siin on olnud, nad ütlesid paar aastat nüüd siin taga, et kus siis enne oldi või? Ei, no siis me olime, vot seal nad näitasid selles suunas ja selgus, et, et see oli nüüd niisugune niukene noor džungel, kus ma olin kõndinud pidevalt edasi-tagasi mööda ja pold tõesti võimalikki aimata, et, et seal on olnud mõne aasta eest täiesti täies elujõus küla. Me läksime seda kohe päris külameestega koos vaatama ja, ja tõesti, kui seal käid seal metsa all, siis näidatakse, et mõne koha peal on näha niisugused vaevu märgata tuttavaid niukesi kõdunenud laike, tide kuhjasid ja need on tegelikult siis need endised hütid, kus elati. Et vot asi ju selles, et see troopiline elu või see aineringe siin siin looduses käib tohutu kiirusega. Ja näiteks vanad majad lagunevad tohutult kiiresti ja jäljetult. Ja, ja siin rannal on täiesti tavaline asi, et üks küla vahetab oma asukohta, noh, nii 10 20 aasta järel ja, ja see, miks asukohta vahetatakse, see on tegelikult üks väga iidne ja, ja niisugune põhimõtteline põhjus. Ja see on nimelt niimoodi, et Danna on jagatud tud kogu Saaremaa on jagatud erinevalt saarekogukondade vahel, nii on see olnud mäletamatutest aegadest, aga siis, kui Anna oli juba osa Vanuatu Vabariigist, siis riik täiesti ametlikult Ta andis need vanad põlised alad siis igale kogukonnale. Igal kogukonnal on see ala on väga selgete piiridega, seda nad teavad suurepäraselt looduses, kus need piirid on. Aga selle kogukonna sees on ju mitu küla. Ja siis on niimoodi, et iga küla elab niimoodi küla ümber on metsas väiksed aialapid seal kasvatatakse hästi erinevaid söögitaimi ja juurikaid ja vilju ja see annab head saaki. Aga kui nii on olnud juba mitmeid aastaid, siis noh, ma lihtsalt kurnatakse välja, sest maad ei väeta. Ta ei ole kunagi siin kombeks olnud. Ja siis tuleb nii välja, et see ei toida enam ja nii on ka teistel peredel. Ja vot siis otsustatakse, et nüüd On aeg külal ümber kolida, nad ei koli kogukonna piiridest välja mitte kunagi. Aga nad lähevad seal kusagil lihtsalt uude kohta, kus maa on kosunud, kus saab jälle rikkalikku saaki. Ja see küla ehitatakse väga kiiresti üles, et seda ei ole üldse raske ehitada, ehitised on hästi kerged ja ehitusmaterjal on siinsamas metsas ümberringi käeulatuses piiramatus koguses ja üks pere saab oma täiesti siukse elukõlbuliku hüti püsti, rutem kui paari nädalaga ja küla kerkib uude kohta väga kiiresti ja kas sa tuled sinna juba võib-olla pool aastat või aasta pärast selle rajamist. Sulle tundub, et see on täitsa põline küla, samal ajal seal kõrval see mahajäetud küla seal kaovad ehituste varemed uskumatult kiiresti mullaks ja, ja aialapid kasvavad väga kiiresti, täiesti metsa kinni. Ja, ja pole enam mitte mingit jälge sellest külast. Ja, ja see on niisugune tegelikult üks väga iidne viljelusviis ja see on tegelikult mitte ainult Dannal, et kunagi on see kogu maakeral, kes selles troopilises vöötmes väga-väga levinud elatusviis olnud inimkonnale. Et see on siis niimoodi, et pisikesed aialapid kusagil metsades seal siis käsitsi, miks ta lihtsalt Stadega, kirve või kõpla või, või muude niisuguste riistadega kobestatakse maad pannakse midagi kasvama, korjatakse saaki ja kui seal välja kurnata, siis kolitakse uude kohta ja ja niimoodi liigutakse lõputut metsas ringiratast. Ja et sedalaadi väga põlist viljelus inimkonna ajaloos seda nimetada siis etnoloogid kõpla viljeluseks ja seda on kunagi ajaloos väga suurtel aladel harrastatud Okjaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas igal pool, kus on kliima kuum ja troopiline. Ja ainult see efekt või noh, see üllatus tuleb muidugi siis sellest, et, et sind, Annal kui sa siia tuled, siis sa näed, et see iidne inimkonna viljelusviis on siin täielikult elav tänasel päeval ja sa näed seda väga täpselt, kuidas see käib. Ja siin Dannal, kui nüüd mõelda selle peale, et miks ei ole siis talla kohta korralikku kaarti, siis ma arvan, et lõppkokkuvõttes ongi nii, et ei saagi teha noh, niisugust korralikku kaarti, mis vastab just tänastele nõuetele igal külal on täpne nimi ja iga küla on täpselt õiges kohas. No niisugust kaarti ei saa lihtsalt tahta. Sest kõik muutub kogu aeg juba mõne aastaga. Nii et las olla siis Danna sellisena mitte. See oli nüüd siis esimene saade sellest Danna saarest ise äralikust Okeaania saarest kus ei ole küll huvi ränduri jaoks ausalt öeldes erilisi mugavusi, aga selle eest on alles väga ehe jäidne põlisskulptuur. Ja selle kaudu sa avastad mitte ainult maailma, vaid, vaid ka tegelikult iseennast. Järgmises saates tulevad siis juba jutuks elamused Danna loodusretkedelt. Rändame koos Hendrik Relvega.