Tere õhtust, lugupeetud kuulajad, ütleb Valter Ojakäär, avades 2003. aasta viimase kuu heliseva kroonika. Nagu on jõutud märgata, kostab see saade teie vastuvõtja eest mitte enam kuu viimase pühapäeva päeval vaid iga kuu esimese teisipäeva õhtul. Mis siis muud kui austagem tavakohaste tähtpäevadega. Meenutades esimesena Ameerika lavatähte Mary Martinit, kes esimesel detsembril saanuks üheksakümneaastaseks tema elu, eesriie langes 13 aasta eest. Merlymaatini kümneist säravaid muusikali peaosadest meenutan siin vaid marjad helise vast muusikast. Esimene lavastus pidas vastu 1443 etendust, et siis valgel linal uuesti maailma vapustada. Käesoleva aasta novembris möödub 45 aastat esietendusest. Kõrvalseisjana märgin, et Merlin Martini poeg Larry häägmann mängis telesarjas Dallas väga paha meest. Arheouengid siin perekonna duetilt kai Lombardo laul, otsi välja need vanad plaadid. Teisel detsembril möödus 95 aastat helilooja Werner äispreneri sünnist. Ta elas 73 aasta vanuseks. Ta kirjutas arranžeerija, juhatas muusikat ufo ja toobise filmidele. Seejärel oli dirigent Ringhäälingu saatjas Freies Berliin. Ta kirjutas muusika esimesele Titanicu hukkumist kajastanud filmile, mille lavastaja härbetsel pini salapärasest surmast kirjutasin raamatus omad viisid võõras väes. Tema sulest oli ka muusika Hansalversi ja eilse Werneri filmile suure vabaduse tänav number seitse. Ehkki film valmis 1944. aastal lasti see ekraanile alles pärast sõda. Siin Oliver äispreneri laul neiust, kelle võrgutas tätoveeritud rinnaga meremees. Esimest korda teeb veel haiget. On? Kolmandal detsembril möödus 75 aastat Arne Oidi sünnist. Ta saadeti viimsele teekonnale. Oma 47. sünnipäeval. Tegime temast erisaate, kus teda kui andekat heliloojad ja erakordset inimest meenutasid Voldemar Kuslap ja Peeter Saul. Tema sünnipäeval mälestati teda kontserdiga Estonia kontserdisaalis, kus ta ise oli palju kordi mänginud ja kus ta filharmoonia estraadiosakonna toimetajana pani aluse võistluskontsertidele, mis hiljem kandsid tema nimi. Minu mälestused Aarne uudist on seotud nende loendamatute kordadega. Kui seisime kõrvuti laval ja kui kuulasin, siis veel teiste loodud viise, mis kõlasid tema akordionist. Hoidi kaunid viisid pakuvad täit rahuldust ka instrumentaarses esituses Margus Kappel ja siin on see laul. Viiendal detsembril sai sajaaastaseks Hollandi päritoluga laulja ja filminäitleja Johannes ESS. Tema käes on maailmarekord, ükski teine pole selles vanuses olnud võimeline laval esinema. Öelgem siiski, et suur kunst on nii vanaks eladagi. Ent veel aasta eest tegi eestes kaasa ühes teleshows ja vaevalt talle nüüdki rahunenud. Ta on kaasa teinud 70. filmis, enamasti peaosades ja laval esitatud operett. Muusikale pole vaevutud loendadagi. 1941. aasta filmis ikka vaid sina oli tema partneriks Dorakoomar. Siit oli pärit tema populaarseim lööklaul Friedrich Schröderi peab oskama mängida klaverit. Internetis leidsin muide Mart Sanderi heatahtliku hinnangu mainitud filmile. On ju need nüüd saadaval ka DVD-na. Siin mainitud laulu üks hilisemaid variante Johannes eestersilt. 12. detsembril mälestas mitte üksnes Eesti laulurahvas 95 aasta möödumist meie kooriliikumise lipulaev nikku Gustav Ernesaksa sünnist kandis ja aunimetuste ja ordenitega kroonid. Ent lõpuni parteituks jäänud maestro laulupidude eestvedamisega ja kogu oma tegevusega edasi rahva vaimsust, mille hääbumise üle nüüd üks või teine on muret avaldanud. Gustav Ernesaksa ei meenuta ma levimuusikasaates mitte ainult sellepärast, et ta nooruse ajal tantsuorkestris trummi mängis, vaid ka sellepärast, et peale kooride kullafondi jäänud laulude on mõni tema laul päris kenaks levilauluks saanud. Siis üles. Säärast. 14. detsembril möödus 70 aastat altsaksofonist Leo Raiti sünnist. Ta elas 57 aasta vanuseks. Ta oli hea haridusega muusik, mängis paljude kuulsustega, lahkus aga 1963. aastal USAst ja sai tööle raadiosse, Freies, Berliin, Lääne-Berliinis. See oli aeg, kui üsna mitu Mustset muusikut leidis uue kodu Euroopas pas kuulajad, kes küsivad, mida tähendab Mustne siis seletan, et minu arvates on see sobiv sõna kohmaka mustanahalise ja halva kõlalise musta asemele. Kui eesti keeles on punane, roheline ja kollane siis miks ei võiks olla ka Mustne ja just selles tähenduses. Aga viisi, mida Mustne Leo Vrait mängib Freies Berliini orkestriga teadsid paljud eestlased, inglased, sakslased ja mustlased. Juba enne viimast sõda. 14. detsembril sai 50 aastaseks helilooja René eespere. Levimuusikasse pole ta eriti pürginud. Küll aga on saanud kimisväärseks džässi pianistiks arranžeerija. Eks tema poeg hirmu ees pererelees pere loomingust on üldtuntud ja pidulikel puhkudel ikka esitatav ärkamise aeg ta oma sõnadel siin laulab noor Erkki-Sven Tüür. Riisi seisma jäi, keegi peatas ta kallas veest ja kuhu sai kaldast algas maa. Peagi siis kokku sai esimemm ta vaevaga kodu lõi lapse majja, tõi. Oli õnn. Oli rõõm, oli naer. Oli oli see. Tulega mõõgaga tuli kaashäda, tõi valu, tõi võõrast leiba, sõi, langes memmeke lapse eos, vennake piisa raist märjaks sai. Seitsmeteistkümnendal detsembril saanuks 100 aastaseks inglise helilooja orkestri õhtrei Noble. 1934. aastal kogus ta Ameerikas kokku omaool staar bändi, mille koosseisus džässisõber tunneb nimepidi kõike. Siin aga mainin vaid tromboonimängijat Glenn Millerit, keda tunneb igaüks. Kahjuks ei leia ma mainitud orkestrilt ainsatki rei Novli pala, ent kuulus oli ta eelkõige oma loominguga tosina igihalja lööklaulu ja svingorkestrite lemmikpala chero kiiga. Pakun sellepärast rei noobli Ameerika orkestrilt katkendi. Glen Milleri palast diisid emm tõus. Seejärel aga Milleri orkestrilt rei Novli pala Sherlocki. 23. detsembril möödus 80 aastat saksa helilooja Lothar Uljase sünnist. Ta elas 67 aastat. Muusikaharidus algas tal Königsbergi konservatooriumis. Linna praegune nimi on Kaliningrad mehe auks, kelle revolutsioonini tegevus algas Tallinnas, kes suri Nõukogude liidu presidendina ja kelle matusele toodida eestlannast naine otse vangilaagrist kõndima, kirstu järel Stalini kõrvale. Nii palju siis ajaloost, jama, teadusest, loota rooli asega tutvus nõukogude inimene 1950.-te aastate lõpus. Kui siis ilmus tema muusikaga film kuldne sümfoonia selle aja kohta fantastiline elamus, kus kaasa tegid vini jäärevüü rootsi lauljatar Alice Pepsi, Austria koomik Hans Mooser, keda menetleti vanadest saksa filmidest kuldne sümfoonia tehti aastal 1955, samal aastal viidi okupatsioon Sinimäed Austriast. Filmitegija, Austria kompanii, Naissaar, kosmos ja tänu sellele film siia jõudiski. Seda riik ei loetud enam vaenlaseks. Siin aga sinine miraaž mainitud filmist Jossif sageli kvintetti esituses. 1893. aasta jõululaupäeval tulin New Yorgi linnaosas klinis ühes Itaalia immigrantide peres ilmale poisslaps Salvatore varan ja kellest sai üks 20. sajandi viljakam, et lööklaulu autoreid Harry ooren nagu Irving Berlin ja George köshwin töötas temagi muusika kirjastuses pianistina, kes ostjatele lugusid ette mängis. Ta kirjutas muusika kahele Glenn Milleri filmile päikesepaistelise oru serenaad ja orkestri naised. Ent kui üldse ligi 100-le linateosele laulust, see on moore filmist golfipoiss on kerge leida Harrivooreni itaalia juuri. Seda enam, et sama päritolu on ka laulja tiin. Martin aliastinokrotseti ja tekstis on iga teine sõna itaaliakeelne. 28. detsembril möödus 80 aastat dirigent Vallo Järvi sünnist. Juba konservatooriumi üliõpilasena juhatas ta Estonias oma esimesed lavastused. Opereti, rahutu, n ning balleti Romeo ja Julia, millele järgnes ooper vürst Igor. Vallo Järvi oli Estonia dirigent surmani 1994. aastal, kokku 45 aastat. Enne seda oli ta Eesti parim Timpanist Eesti raadio sümfooniaorkestris ja Eesti parim kitarrist, esimene elektrivõimendusega kitarri kasutaja orkestris, kuldne seitse ansamblis pikud. Mõlemas viimases oli mul õnn ja hea meel mängida temaga koos. On väike ime, et 1947.-st aastast on säilinud umbes pool tundi rütmikute mängu kus võime imetleda Vallo Järvi suurepärast improviseerimisoskust. Kõigepealt Blatteri palas šimpans. See oli ilus aeg, head sõbrad ja julgen hoobelda, et nende aastate parim sving ansambel Eestis. Kinnitage seda Gennadi Bodelski fox jooksval lindil, kus mängivadki rütmikud Vallo Järvi, Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Bodenski, kaks viimast Mohikaanlast, Erich Kõlar ja Valter Ojakäär. Juhtute lugema Eesti entsüklopeedia äsja ilmunud 12 10.-sse köitesse trütmikud oli aastal 1965 kuni 67 tegutsenud kitarriansambel siis teadke, et esimene sellenimeline ansambel tegutses suure menuga juba 20 aastat varem. 29. detsembril möödus 100 aastat trumpetistist orkestrijuhi Klaid McCoy sünnist. Ta on levimuusika ajalukku jäänud sordiini osava kasutajana, niinimetatud kõneefekti tekitajana. See tõi talle ka halvustava hüüdnime hingav On labasuse kuningas. Kuulake tema kuulsaimat pala Sugar bluus, magusate sõnade pluus. Oleksin võinud selle pala poole pealt maha hajutada, kuid ma ei tahtnud röövida teilt võimalust mõista, miks viis miljonit ameeriklast tormasid poodidesse seda plaati ostma. Sellega lõppes detsembrikuu tähtpäevade rehvijäljed, on kurb sõnum kunstnik Paul Alliku lahkumisest 14-l detsembril. 57 aasta vanuselt. Esialgu lauljana tuntud Allikust sai tähelepanu väärne kunstnikele. Teoseid eksponeeriti kodu- ja välismaal, kes pälvis maali aastanäituse preemia ja kes oli juhtivatel kohtadel Kunstnike Liidus. Nägin teda viimati hooldushaiglas, külastades tema palati ja saatusekaaslast, head sõpra ja väljapaistvat muusikut. Austades Paul Alliku soovi mälestada teda kunstnikuna, mitte lauljana jätangi mängimata midagi salvestatust. Ehkki Mustamäe valss kõlab mõnegi kuulaja kõrvus. Tagi. Edasi lühike ülevaade ajakirja taon biit lugejate küsitlusest, mis ilmus detsembrinumbris ja toimus juba 60 kaheksandat aastat. Et lugejad on konservatiivsemad kui kriitikud, kes hääletavad neli kuud varem omaette, siis erilisi üllatusi ei leidunud. Suurima neljaga kortse ausaju ein Shorter aasta artist, parim album, helilooja sopransaksofonist. Erilise au osaliseks sai poolteise aasta eest lahkunud Contra passistrei Braun. Kõigi lemmik nii hästi muusikuna kui lihtsalt inimesena. Meenub telefilm sellest, kuidas sopran kiride Kanawa tegi džässiplaati saate muusikute seas olnud rei Braun kutsus ta kõrvale ja näitas oma koolitamata häälega, kuidas asi peaks käima. Kuulakem rei Brauni pala pühendatud laenan Hämptonile van Horhe tema viimaseks jäänud albumist tehtud koos pianist Monthy Alexanderi ja kitarrist drossel melooniga. See on kolme ja poole minuti pikkune briljant erakordsete soolodega kõigilt kolmelt. Nüüd aga kodumaile käesoleva kuu, 15. 16. ja seitsmeteistkümnendal päeval toimub vastavalt Vanemuise kontserdisaalis, Pärnu kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis huvitav džässikontsert mille naelaks on Ameerika helilooja Henry ookeangi kolmeosalised teose Powell. Känni on esiettekanne Eestis. Seda esitab Vanemuise sümfooniaorkester, juhatab Raunod tikanen Soomest, soliston Lembit Saarsalu, Bran ja tenorsaksofon-il. Lisaks džässitrio Kristjan Randalu, Taavo Remmel ja Tanel Ruben. Peale selle on kavas läti helilooja alvis Nonii see teos saksofoni ja džässipalu Saarsalu ansamblilt, kus peale nimetatud muusikute mängib briti trompetis Deiw Chiesa ja laulab Silvi Vrait. Tõotab tulla huvitav kontsert, seniks aga katkenud Lembit Saarsalu Impressioonist mängitud koos Randalu Remmeli Rubeniga. Paar päeva enne jõulusain Soomest pisipaki seest CD-album finishes 2003. Soomlastel ja rootslastel on see juba vana komme anda igal aastal välja parimaid džässimuusikud ja ansamblid tutvustav koond, plaat koos vastava bukletiga. Olen ikka jälle mõelnud, et meil on juba peale kasvanud nii palju noori ja andekaid muusikuid. Neile lisaks on ka vanu häid tegijaid. Miks me oleme nii kaugele jõudnud? Eriti möödunud aasta lõpul ilmus meil nii tohutu hulk igasuguplaate, nende seas ka džässiplaate. Ju siis pole ühe CD väljaandmine enam nii hirmkallis ja võimatu asi. Praegu näib küll, et neilt, kes pole veel oma esimest teist või kolmandat plaati välja saanud tuleks kodakondsusele ja võtta. Ent aasta 2004 on veel noor. Ehk mahub eelseisvate ajalooliste sündmuste ritta ka plaat pealkirjaga Eesti džäss 2004. Seniks aga kuulakem soomlastelt nimi palaga IRA Andres sumeeliuse ansamblilt Lift sumeerison trummimängija õppinud seda kunsti kuulsalt doni Williamsile, ent nagu kohe kuulete, on ta ka huvitav helilooja ansamblis arve Henriksson, kes teeb trumpetil kummalisi hääli. Tenorsaksofonist Fletissoni Heinile, vibraphonyszzeweri põõsalo, kitarrist Teemu viini kaine ja kontrabassist Ulf grupp foos. Kaira on eesti keeles ohjerd, millega puusse auke puuritakse. Ma ei tea, miks palale pandi säherdune nimi kuid tõepoolest see muusika lausa puurib end kuulaja hinge. Mitte asjata ei antud su meelsusele Soome Grammy auhind. Aastalõpuplaadi pakkumisest jäid silma nimed tähestiku järjekorras. Urmas Alender tage Hedvig Hanson, Maian Kärmas, Tõnis Mägi, Tõnu Raadik, Riho Sibul, Tõnu Tepandi, Raul Vaigla, Anne Velli. Need on ehk poole, et kõigist ilmunuist, aga neil olid eestikeelsed pealkirjad. Kui valida neist siia lõppu, üks, kes ütleb, et see on õige valik, sellepärast palun oma abilist helipuldist Vivika Ludvig, võtta sellest pakist pimesi üks plaat. Nii kätte sattus Tõnu Raadiku plaat ta oma lauludega, Henno sõnadel mereloomad laulavad lapsed lasteekraani muusikastuudiost. Aarne Saluveer juhatusel. Tuntud nimedest Marko Matvere, ehiti Kender ja Liisi Koikson. Temale jääb siia sobiv lõpulaul läbi. Küll oli. Ka sinu aknast tuli nii kustunud. Mis laata sinu sky?