Sinuga meil, eestlastel, tekib kindlasti üks küsimus pidades eriti silmas meie praegust poliitilist olukorda, mida nimetatakse küllaltki pingeliseks. Kuidas sina teist põlve Eestimaal elav venelane tunned, elas meie praeguse Eestis? Ma olen siin alati ennast hästi tundnud ja isegi siis, kui ma käisin näiteks Moskvas õppimas, ma ei pidanud seal vastu kauem kui kaks aastat, siis läksin üle õppima tagasi Eestisse. Ja asi on võib-olla selles, et ma olen ikka selle eesti asjaga nagu läbi imbunud ja kui tunne, et rahvakeelt, kus elad ja siis, kui saad aru selle rahvataotlustest ja elatama, aga noh, meil on nagu ühised huvid, meie huvid ei lähe lahku, siis ei tohiks tekkida mitte mingisuguseid probleeme. Vahel tekib küll selline piinlik tunne, kui näiteks kesktelevisioonis või näiteks kongressi lavalt nimetatakse ta ikka lavaks, esineb näiteks Jevgeni koogana interliikumise esindaja mustades värvides räägib sellest, mis siin toimub, siis on natuke piinlik, sest tegelikult tunned enda mingil määral ma vastutan selle eest, mida rahvuskaaslane nagu räägib. Aga samas päris rahvuskaasaegseks ka nagu raske pidada, kuna interliikumine esindab mingisugust venekeelset elanikkonda. Aga kuna mina olen venelane, sest ei saa ju minu suhtes öelda, et ma olen venekeelne venelane, see on ju absurd. Ja sellepärast mind samamoodi võib nimetada nii venekeelseks elanikkonnaga eestikeelseks elanikkonnaks, nagu kuulda on praegu. Aga noh, samas ma jään venelaseks, aga kuna ma jään venelaseks, siis ma saan ka eestlasest aru. Kui mina hakkaksin olemast venelane, siis ma ei saaks, seisnes küll olen venelane ja sellepärast mul ei teki mitte mingeid probleeme eesti eestlastega ja minu naine on eestlanna, kodune keel, kodune keel on naisega, on alati eesti keel, emaga isaga vene keel. Aga ma olen tähele pannud, pannud ka seda, et minul näiteks ema isa, mul on kirjutanud raamatuid eesti keelest, on aastaid olnud TRÜ professor ja ema, mul on ka filosoofiaprofessor. Kuna mul tunneb natuke halvemini eesti keelt kui isa, aga minu ema püüab minu naisega rääkida eesti keeles. Minu naisuke püüab minu emaga rääkida vene keeles ja minuga vahel tulevad sellised, noh, härdusega. Hello Ots räägib minuga ikka vene keeles. Et mitte mingisuguseid probleeme need lihtsalt ei ole. Need on isegi raske välja mõelda. Eelpool öelduga seoses tekib, mul oleks niisugune natukene huvitav küsimus, lihtsalt. Sa kirjutad ühe meloodia ja laulad selle sisse kahes keeles kummadeksi kirjutasin kas eestikeelse või vene keeles. Kuidas kunagi, mõnikord enne tuleb venekeelne tekst vene keeles ja teinekord tuleb enne eestikeelne tekst ja see kõik sõltub sellest tujust. Kuna kõik see ei ole üldsegi plaanipärane siis kuidas kunagi aga samas tähele pannud, kui ma näiteks kirjutan laulu vene keeles ja pärast teen eestikeelsed sõnad siis see eestikeelne variant tuleb lauda on lihtsalt ta lihtsalt paremini kõlab. Ja teisest küljest ma näiteks eesti keeles saanenud väljenduda võib-olla seda, mida ma ei saa vene keeles väljendada, sest ma kasutan mõningaid alliteratsiooni ja sõnademängu ja selle eesti keele kõla selline just eesti keeles on nagu igas keeles on olemas täiesti oma meloodias põhjamaine ja väga selline kõlav ja muide läbipaistev ja selline sügisene natuke ja seda ma kasutan sellepärast. Näiteks tõlkida ma ei taha. Makarov üldiselt sinu laulud on minu arusaamist mööda nagu umbes kahel Temadical. Üks on noh, küllaltki traditsiooniline lembe looduslüürika ja teine võib-olla kandvam võib-olla isegi mõneti olulisem. Minu arvates vähemalt on selline sotsiaalne temaatika. See niinimetatud poliitiline olukord Eestis on selline nagu taand. Millisena sa näed siiski kunsti ja poliitika seostest ja ütleme eriti popkunsti rokklaulu seost poliitikaga poliitilise olukorra poliitilise sündmusega, poliitiliste arusaamistega? Seos kindlasti on ja poliitika mõjutab kunsti kindlasti, sest see, kes tegeleb kunstiga, on nagu elus inimene, ta kõnnib mööda tänavat, näed, mis toimub. Kuuleb raadiot, vaatab televiisorit. Suhtleb inimestega iga kunstnik nagu peab. Nagu seda nähtu. Laskma endast läbi ja vastavalt oma isiksuse iseärasustega ja siis andekusega, nagu seda väljendada juba mingil mingil uuel kujul. See on hoopis mingi teine kvaliteet. Minu meelest mõnede seda plaani lugude puhul oleks vist isegi kasulik kuulata. Sama lugu kahes kahe keele variandis sest Need tekstid ei ole tõlked. Mõlemas tekstivariandis on omad poeetiliselt kujundid. Ja kuigi üldmeeleolu ja üldine tähendus on sama on nendes lugudes siiski teatav erinevus. Eestikeelne variant kannab nime sinu surm, venekeelne variant, sakat loojang. Kui ma seda lugu lindistasin, siis minul mõlkus meeles idee alapealkirjaks võiks sellele loole panna impeeriumi loojang või impeeriumi surra. Kuulame seda lugu kahes mõlema keele variandis. Tulp. Teine asi, Ivano karv, mis meil sinu nimega seostub, on üks aastat tagune jutt kus sa küllaltki noh, tõsiste tagajärgedega ja suure järelkajaga võtsid sõna Eesti rokkmuusika probleemide suhtes. Sellest sündis päris ilus niisugune väike keeristorm meie ajakirjanduses. Noh, ega vist ei ole praegu nagu eriti sügavat mõtet hakata nii vana asja üles võtma kuid õigupoolest siiski, kuidas see juhtus, et sa eesti rokkmuusika asju hakkasid Vene ajakirjanduses nagu arutama? Ma olen üritanud seda avaldada ka Eesti ajakirjandus mul pidevalt öeldi ära. Siis mõningaid asju ma olen avaldanud kohalikus venekeelses ajakirjanduses, häälest moodustus tuuni tänama muidugi hoidun kõrvale selles lehes midagi avaldamas üldse? Jaa. Siis juhtus nii, et päris paljud artiklid leidsid nagu vastukaja. Neid hakati jälgima nagu tsiteerima viitama. Samas hakati nagu mulle nagu jäi tegema siis ja siis kui minu peale kaevata näiteks keskkomiteesse ja igasuguseid asju oli ja mind kutsuti vahetaval välja taati, taheti ära keelata. Sellises olukorras äkki mulle helistas korrespondent sootska kultuure korrespondentide orgu, Urusko ütles ka, ei tahaks kirjutada sellest, et vot, et meid siin eesti seltsimehed, palun. Ta viitas nagu keskkomiteele siis ja siis nagu, et oleks vaja analüüsida umbes, mis seisus on see Eesti muusikat, eks ju. Et üleliidulises ulatuses nagu populaarsus langeb. Et miks, et kuidas Eesti filharmoonia töötab oma ansamblitega siis kuus ma võib-olla tõesti, see oli viga. Aga no kuna siin nagu sõnaõigust ei antud. Ma üritasin noh, ma mõtlesin selle pakkumise nagu vastus ei olnud, minu initsiatiiv. Su kirjutasin sellest, kirjutasin muuseas selles, et ikka filharmoonia kurnava Fum ansambleid, esinejaid. Et see rahvuslik moment oli minu jaoks tähtis, siis noh siis oli väga moes lugude kopeerimine siis no seal muidugi patuoinaks sõi rock hotell. Mina muidugi on endisel tol ajal ikka see Lääne muusika okupeerimise laine, mis oli, see tekitas ikkagi kahju eesti muusikale, eesti originaalloomingule, samal ajal muidugi seal oli ka moonutusi, avaldame seal, see oli liiga poliitiliseks tehtud, siis oli seal see pealkiri, et saatuslik rock Hotell, kuigi seal ei olnud rukutelise väga vähe juttu, eks ju, siis nad mõned mõtted üldse välja siis seal. Panid ise pealkirja saatuslik Rokutel nende nagu autorlus. Ototot, mida sa nüüd siin ennist rääkisid? Panime nüüd õigs lehele, tähendab, su mõlemad vanemad on siis filosoofia professorid, nii et need vaesed tudengid, kes peavad filosoofiaeksamitel seal lugema, sinu papa raamatuid peavad nagu sinu isa tänama selle eest vä? No mingil määral küll, aga siiamaani ma olen alati elus kokku puutunud isegi siis, kui ma töötasin selles Läänemereteadusliku uurimise instituudis igal pool pool, mul oli kokkupuuteid inimestega, kes on nagu minu isa võima sõelast läbi käinud ja siis alati ikka räägiti. Nojah, ta oli küll, eks ju, et kartsime, aga, aga mulle pani ta viie või nelja näiteks ja räägid alati uhkusega, väga austusega. Tänu sellele mul oli natuke kergem läbi lüüa igal pool sest öelda küll, et ja et ikka oli ikka selline mees vihane ja selline ning kõik, aga samas nagu väga austasid ja väga hästi suhtusid minusse jällegi. Nojah, teil tagasi, mul tuli selle filosoofiaga tegemist teha nüüd sellel ajajärgul, kus nüüd kõiksugu hinnangud hirmsal kombel järsku muutuma hakkasid, aga aga minu silmis autoriteetsed filosoofia teadlased siiamaani tõstsid Makarovi raamatut, et esile kui objektiivselt teadusliku raamatutega filosoofia iseenesest marksismi iseenesest ei ole ju tegelikult midagi viga, minus on rohkem. Selle marksism nimetatava teaduse voolutamisest ja noh, praktikas, mis seal teooriaga absoluutselt üldse kokku ele. Mis saetud? Kuidas tähendab, mõjub sinule, sa oled ju selle ise oma nahal läbi teinud, kuidas mõjub kasvamine filosoofide perekonnas? No ta mõjub päris kuidas öelda, siiamaani mul pole eriti elus nagu praktilises mõttes eriti hästi läinud, sest ma olen näiteks mitu astunud vabakunstnikeks, alati oli rahaprobleemi elamise probleeme üldse igasugust. Ainult elus eriti hästi läbi, ega mul mingit edusamme ei ole? Ei ole, mul ei, raha eriti ei ole mul mööblit, ei ole mul videotel niukses mitte midagi, aga tänu tänu sellele, et vanemad on ikka nii kaua tööd teinud ja mul vähemalt tund seinad kus elada, selline väike tuba ema juures ja ma olen selle üle õnnelik, need minu isa eriti marksist. Kuidas öelda, no muidugi ta tegeles marksismi, aga no sama samal ajal praegu nagu ta elab Leningradis, siis kolis. Kuigi ta on sündinud Eestis. Ja räägitakse, et tema tunneb nüüd plaatonit paremini. Platon ise tema ikka uurib seda filosoofiat, mitte just seda ainult ainult üksnes seda marksismi huvitama tunneb kuue antiikfilosoofiat. Ja tema loeb kogu filosoofia ajakirjand see alast kirjandust ja ka ajakirjandust umbes kuues või seitsmes keeles täiesti vabalt, nii et tema on kogu aeg kursis ja näiteks kui ma tahan talle Leningradi helistades on täiesti võimatu. Tema alati lülitab telefoni välja, kuna tal on järjekordne, nagu asi ees. Sellegipoolest laps kasvab filosoofide perekonnas. Kas see on siin nagu rohkem pannud üldiselt elu tähele panema ja, ja selle üle natuke juurde mõtisklema või kui sa ütleme võrdled ennast nende lastega või nende inimestega, kes neid märksa rohkem, kes kes ei ole filosoofide perekonnas kasvanud? Näiteks ma ise olen pärit Tartust ja ma olen õppinud seal päris kuulsas kaheksaklassilises koolis kus olid rohkem sellised, noh tööliste lapsed ja intelligent oli, pole baas on seda kasutatud, nendest haritlaste perekondadest oli lapsi tunduvalt vähem. Siis mul oli natuke Läbisaamisega, sest ma mäletan, oma klassis olin selline kord, on mul väga populaarne Arne inimene kortma sõdisin sul poistega, eks ju, kes mäletan, ükskord hakati mind peksma. Siis laulsid, laulsid sealjuures internatsionaali poisid, umbes nii. Sõnad seal olid, ma ei mäleta, aga umbes nii, et ikka nagu klassivaenlane vahel olin, sama, sama asi oli siis, kui ma vahepeal õppisin Moskvas, seal mul olid ka, nagu ei saanud eriti läbi seal kursusele toas, ühiselamu toas, kõik olid poisid, põhiliselt Alta stule oblastist ja kubermangus ja teistes kohtades ja nagu eriti suhteliselt küll, enam-vähem hästi aru, mitte ei saanud, mida, mida ma elus nagu taan, mida ma ütlen nii et sa ikka mõjus ikka, ikka mõjus. Nii üldkokkuvõttes võitis üldkokkuvõttes vaata seda, kuhu ma olen praegu välja jõudnud. Mudeli ma ei hakka üle hindamas mõjus väga hästi seda juba lapsest saati, mul vanemad nagu püüdsid mind kuidagi harida, eksju, mul olid näiteks. Ma tundsin inglise keelt, saksa keelt ja siis sain klaveritunde. Kareli Kaarel Irdi tütar, õpetas Mari Doniks Maribaim. Kui ma ei eksi näitleja siis. No püüdsid ja siis oli väga palju kokkupuuted loodusega. Isa näiteks ma ei ole käinud lasteaias ja koolis ma eriti, ma käisin päeval, aga mingisuguseid muid kooliga seotud asju, näiteks kuhugi pioneeri laagrisse või midagi. Mitte mingil juhul. Kui oli suvi kooli puhkuse ja vahe vahe, tähendab koolivaheaeg jal isal-emal oli puhkus, siis paadiga Gauja jõgi Lats allavoolus merre siis kuni Pärnuni välja sotsime või siis jalgsimatkad piki mereäärt. Lihtsalt telgiga. Ja. Kui me Ivan Makarov tähendab sinu suhtumine meie tänava sotsiaalsesse poliitilisse ükskõik millise epiteediga seda asja nüüd iseloomustada, õnnistada meie tegelikkuses. See avaldub sinu loomingus tekstides ühest küljest, kuid kui sa nüüd ta lihtsalt maakeeles räägid, kuidas sa näed meie? Tegelikult no tähendab, et mina võib-olla väljendusin seda sellises loos nagu Vasna Jutan paviljone tornis mis on nagu uus inimeste ühtses ajalooline, kus inimesed tahavad nagu ehitada, elada koos, aga samas iga korrus, iga koridor igas kohas on oma keel, oma kangelased, oma usk ja siis nad kuidagi üksteisest ei saa nagu aru. Ja selline ajalooline paralleel kõlbab ka meie praeguse tegelikkuse iseloomustamiseks. Vot see on, tähendab selline laul, mis on olemas ainult venekeelses variandis, miks? Seal on kaks põhilist põhjust, esiteks on vanemalugu ja kuna ta on eesti keeles ära tehtud tähendab, reeglina on nii, et kui mulle mõned eesti autorid annavad oma lugusid esitada, siis nad ikka tahad, ma teen ainult vene keeles, kuna eesti keeles on juba kindlasti nad ära tehtud ja nad on kõlanud ja nad lihtsalt ei ole huvitav tõhusale, topelt Iroseerimises erinevates variantides. See on esimene põhjus, aga teine põhjus, oluline on, aga oleks totter näiteks eesti rahvast praegu eesti keeles veenda selles, et näiteks noh, et see, mis oli, eks ju, kõik need koledused Nad olid pahad. Eesti rahas seda väga hästi tunnetab, oleks hästi rumal laulda talle sellest näete, vot see on ikka paha, eks ju, ikka küüditati ja lasti maha ja tehti igast asju. Aga vot vene keeles see on võib-olla otstarbekam, sest Vene rahvas nii mõnigi veel siiamaani tõesti siiralt arvab. Kuigi Vene rahvas on ka kannatanud, lava kannatanud, aga samas deka paljudest asjadest võib-olla veel ei saa aru, et vot, et oli ka Stalin oli ikka kord majas ja oli ka riik. Ja sellepärast võib-olla nendest asjadest on otstarbekam laulda just ja nimelt vene keeles. Kuulaksime siis tähendab selle näite. Ma usun, et meie, Eesti kuulaja on piisavalt haritud ja taiplik, et aru saada ka venekeelses tekstis esitatud laulust. See on siis ansambli vanemõe loomingust ja venekeelne pealkiri Ivan Makarovi tekstile on vabiloskaja Pašnia Baabüloni torn. Siin sa enne ütlesid, et jah, et inimesed tahtsid ehitada erinevad inimesed, erinevad rahvad erinevate uskude, kangelaste ja keeltega tahtsid ehitada, ei paviljoni torni sunnite ehitama, nii nagu ka meie elu on olnud sunnialune elu. Ja selles loos ka selles tekstis klasse minu arust seal väga kenasti välja. Sa oled laulnud ka venekeelse variandi Urmas Alendri laulust tuumavaba Eesti. Sinu laulu tekst on küll hoopis teine, see pöördub ajalukku ja nii nagu sa enne ütlesid, et mõnda asja vist on kasulik tõesti ja tarvilik venelastele laulda ka laulu kaudu selgeks teha. Nii seegi laul. Ma usun, et meie, Eesti kuulad, on jälle piisavalt arusaajad mõistmaks, milles selles jutt on. Ja olgu see lihtsalt näide. Kuidas võib üks venelane näha neid sündmusi, mis tema oma rahvas tegelikult see ei olegi peres õige nii-öelda, kuid tema enda rahva siia Eestisse tulekuga meie eesti rahva kallal tehtud. Nüüd oleme siin sinuga sellistes küllaltki kurjadest asjadest rääkinud küllaltki kursassist laulud, katsume kuidagi nüüd rahulikumas toonis ära lõpetada, muidu nii hilisel tunnil, inimesed, võib-olla seal rahulikult magadagi. Sa oled, siiamaani olen stuudiomuusik, mis saab edasi? Lähed oma lauludega lavale ka? Ei vist ei lähe, sest no mind on küll kutsutud ühte punti päris kuulus hunt, ma ei hakka rääkima millesse, aga noh samas mulle eriti ei meeldi see muusika, mida ta teeb. Mina olen ikka, ütlen ausalt, ma väga Igor Karsnek mõju all. Ja vana Ruja mõju all. Mulle rohkem sobib selline stiil ja selline maailm. No siiamaani oled sa teinud sellise firma nime all nagu ta kõik need laulud said nagu dada, projektiga sisse tehtud. Ja ka esindajateks on alati märgitud Ivan Makarov ja data, välja arvatud muidugi need laulud, mis sa oled teinud vanema fonogrammide peale. Nüüd aga tuli väike nimemuutus, mis juhtus? Tähendab, et siiamaani kõik läks sujuvalt ja kõik oli nii väljareklaamitud, aga noh siis, kui meie lood minu lugu ja mu daatast sõprade lugu, taks, lugu ja minu lugu said kokku ühes optipu saates raadio eelvoorus. Taatot tekkis nii palju, et kaheksast loost oli kolm lugu nagu dada omad, siis tekkis selline moment, et nagu isegi konkurentsi moment, mis oli muidugi täiesti kohatu, sest ta kontrodaator tuleb nii välja taator data, vastu ta, ta, ta tat. Ja see tõesti oli natuke absurdne, siis me rääkisime poistega. Otsustasime ikka nii, et edaspidi. Meie koostöö nagu jätkub, aga minu projekt hakkab oma teise nime all. Ja need laulud, mis on juba läinud Eesti Raadio fondi, nad jäävad Makarov data. Aga kõik need, mis ei ole veel nagu sinna esitatud ja need, mis tulevad, nagu tegemisele hakatakse tegema. Need ilmuvad juba nime all, Ivan Makarov ja. See oli, jäävadki tüdruk ja see on ees, see on päris ilus tütarlapse nimi. Mina hakkasin nagu mõtlema, et kuna min Ta on ikka suuresti aidanud Igor Karsnek ja Ivar liine, mõtlesin nii, et Ivan Makarov, Igor Karsnek, Ivor liine tuleb liiga pikk välja. Siis Ma hakkasin nende nimesid lühendama, et Karsnek liine Kaarli Karli on kuidagi väike õla ei kõla eriti ilus, ei ole mingi Karlid ja siis mul tuli meelde selline väga ilus lapse nimi nagu Kerli. Ja mulle hakkas millegipärast kohe meeldima. Kuna kõik on praegu viimasel ajal kõik pundid on rohkem sellised nokum promoisblu ja Justunud Quick Start ja selliste keeruliste pikkade ja Hans ja neil on pikalt välismaised nimed. Las olgu, üks natuke välismaised, aga Eesti tütarlapse nimi, Kerli. Tänasesse saatesse viimaseks looks jääb niisugune ilus, kena rahulik, meloodiline laulukene pealkirjaga looda. Kas see nüüd on siis ikka veel Ivan Makarov ja data või on see juba Ivan Makarov ja Kerli? Korra see oli olnud Makarov fentaata, aga tänasest peale tan Ivan Makarov, Kerli. Viimase loo pealkiri on looda, eks eesti rahvatarkus ütleb, et loodab looja peale, aga ole ise ka mehest vedas ole siis mehe eest väljas vanud, aitäh.