See pole Haanja kuplistik ega ka KeskEesti vooremaast kuid kõrgust siin on ja vägevust vaate piiril on mõnda mikrofoni regi. Kümnetonnist teise kallutajate mürin täidab ümbrust ja ulatub siiagi. Autod tiirutavad ringi rajal, mille finišis on selle võimsa tehase suur lõug. Purustaja pool ringi koormaga pooltühjalt rattad veerevad ja neid on siin palju ning igaks otstarbeks see on lähem vaade eemal. Künka nõlvakul leiame aga kuumaastikku. Et Kuu on siiski kõrgemal. Seda tunnistavad laotusse tõusvad tornkraanad ja mändide vahelt paistvad ehitused. Üks neist on äsja katuse peale saanud. Tema kolmekorruseline fassaad on meie poole ja värvi kestnud aknaraamid tuletavad meelde, et esimene september pole kaugeltki kohaliku keskkooli hoone, mille valmimise tähtaeg on määratud 12. augustil ehitajate päevale. Ja kuigi koolimaja ehitajad tõenäoliselt mõned nädalad juurde kauplevad, võib ehitate päeva siin linnas auga pühitseda. Oleme Kundas. See peaks palju ütlema, sest sellest linnast on varemgi palju kõneldud ja kirjutatud. Siin on tolmu ja tahma. Siin on paariaastane linnaosa, Kuuse Kunda pahe ei ulatu. Siin on masinaid ja mürinat. Siit tuleb tsement. Pilt puhkab, panoraamid on meri, kui ta täisnurkne pööre vasakule, jõuame komsomolilööki, selle, mis on ka üleliidulise tähtsusega. See on eterniiditehas. Esimesed Kunda eterniidist valmistatud katused peavad kandma tänavust aastanumbrit. Tuleval aastal tõuseb plaatide arv aga juba kümnetesse miljonitesse. Muide, Kundas on miljoneid tavaliselt seega siis miljonilinn? Jah, sealsamas uue vabriku müüride kõrval kaevab grupp arheolooge välja Kunda minevikku. Kundas on jõutud keskmisse kiviaega ja leitud esimeste Eesti asukate jälgi. Nii umbes seitsmendast kuuendast aastatuhandest enne meie aja arvamist. Otse meie ees pöörleb aga uusima arvamine. Kaks tunne lahti ju. Siin jätkub tööd tänapäeva tehnikaga varustatud ligi 2000-le inimesele. Tehas aga kasvab, masinad muutuvad keerulisemaks, on vaja spetsialiste. Sinna on nüüd juba mõni aeg tagasi, kui Tõnu tarima ja Heino Heinloo Kundasse tulid ja siin oma esimesed iseseisvad sammud tegid siit põlevkivi ettevalmistusosakonna elektrifiltrite ruumi katuselt paistavad tehase ühiselamud nagu peo peal. Nüüd oleme meie uute tuttavate juures ühiselamu toas. Teie ühiselamuaken on küll õigele poole. Tööstus on iga päev silma all, need on hommiku, ärkab kohe, vaatad sinnapoole, kui hakkad sammu seadma, kui kaua siis sa juba samm, sead? Tõtt-öelda see aeg on läinud nii kiiresti, et ei ole arugi saanud. Varsti hakkan aastapäevad õitsema ja teie siis mul on niisamuti arstiaastapäev isegi paar nädalat, et olin varem kui heina. Aga lahutame nüüd praegusest ajast seda aasta maha ja vaatame, mismoodi see siiatulek välja nägi. Töö peal peaaegu tõin ta ta natuke neid mõtteid koondamad jõuda sellesse päeva, mil sa siia tuldud. Maha kustutatud, aga järgmine. Mul on isegi siiatulek teataval määral meelas. Olin lõpetanud kevadel Tallinna Polütehnilise Instituudi, suunati siia tööle klinkri tsehhi. Kui ma tulin siia Kundasse, siis oli mul niipaljugi mõtlemist sellepärast et ootas ees esimene töökoht, iseseisev, esimene iseseisev elu, selle alustamine. Ja nagu me oleme kuulnud sellises linnas, kus ühes tunnis lendab linna kohale ja tõenäoliselt ka linnapinnale üks tonni tuhka. Muidugi, see tuhk hirmutas meid väga, kuigi ma tean, et ka Tallinnas elektrijaama korsten ajab võrdlemisi soliidse koguse tuhka linna peale siis seal ei pane seda nagu tähele. Kuid Kundas torkab see tolm igal sammul igal minutil silma. Silmasõna otseses mõttes, sellepärast et kui tõuseb tuul, siis tuleb selle tolmu eest väga ära hoida. Kunda uut tehast ma ei olnud varem näinud. Igatahes väga suur tunduste olema ja teatavas mõttes isegi hirmuäratav, sellepärast et tuli ju endal seal tööle hakata uues tehases, mis mudi võtsid kaaslased vastu. No inimesed olid siin väga sõbralikud, oli näha, et nad olid harjunud nägema siin väga palju uusi inimesi ja nii erilist imetlust meie siiatulek ei äratanud. Kuid nagu ma sain arutsehhijuhataja palvest, oli ta mures kõigepealt sellepärast, et ma jääksin ikka siia tööle, et tööjõud on tarvis. Mitte nii, et tulen siia, vaatan, hakkan otsima võimalust, kuidas selle Kundast ära pääseda, sellepärast et siin on olnud juhtumeid, kus noored kas ei taha siin töötada või ei meeldi neile ja on ära sõitnud. Ega seal seda minu peale ei mõtle, mis minu alguses oli, mis teil alguses oli? Alguses ausalt öelda ei olnud suurt tahtmist tööle tulla, kuna too ja kõik see muu asi on Tallinnas vanem. Aga kui siis sa oled elanud, praegu enam ära minna ei taha. Ma tahtsin selle kogunemise koha pealt võib-olla niipalju veel lisada siia juured, ükse vahetas selle asjale kaasa, see sinu tuba, sõpru pees tähendab varematel lendudel instituudist tuld siia tudengeid, kes nüüd juba siis ühesõnaga noored insenerid, mõnel juba vanemad insenerid siin tööl olid esimesed päevad, kui nii võtta, siis võib-olla tõesti tuli elada nii-öelda üksinda. Ja noh, muidugi see alguses süvendas kõiki, seda, mitte siia tulemise tahtmist, ühesõnaga tekkis nagu igavuse tunne, pole midagi teha, no ei saanud juba koheni, haaratasin. Kuid peagi, ütleme paari kuu pärast, pärast siiatulekut taipasin, et siin elurütm, elutempo on väga kiire. Siin on põhiliselt noored tööl, ma ise olen noor, siin kaasistujal noored, kõik oleme, käime tööl. Iga päev õpetame, see tähendab seda, et Kundas on olemas ehitustehnikumi filiaal. Seal põhilisteks õppejõududeks on aasta-paar või kolm tagasi lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud üliõpilased. Mul isiklikult tuleb hakata nüüd sügisel lugema loenguid tehnikumis tõstetransport seadmete alale. Ja teil ka võib-olla? Jah, ka mul tuleb neid lugeda. Nimelt soojustehnika. Takse ja õpetatakse, tehnika on ajakohane, pöördahjud kuulavad vaid spetsialisti sõna. Praegu oleme pooleli aastaga 1962 kaks aastat edasi ja kahe olemasoleva ahju kõrval pöörleb kolmas kolm rahukahurit igal rohkem pikkust kui Oleviste kiriku kõrgust. Kolmanda ahju detailid ootavad juba Monteerijaid. Ja see on siis Kunda maas pöördahi, õieti üks pöördahju detail. Me tulime huvi pärast siia sisse siia, kust kunagi hakkab voolama klinker. Kuidas sa tunned ennast seal väga hästi? Väga vahvalt ka. Olles nelja meetri kõrgusel rajal vähemalt neli meetrit pall tuleb teisendada umbes 100 meetrit, et jooksen 13 sekundilise, sina jookseb 13 sekundit. Aga muidugi, Armin Hary jookseks selle aja 10 koma nulli sekundiga. Vedel tsemendisegu lobri kulutab siin aega viis kuni kuus tundi. Siin sünnib tsement. Sünnib esialgu klinkryna. Tehase peainsener küsis mult nõusolekut, kas ma olen nõus minema tööle Glinka tsehhi. Nõustusin väikse värinaga südames, kui ma saan selle tööga hakkama. Seekord leppisime niimoodi kokku ja järgmine päev läksin siis Kinkri tsehhi kuigi kohalikele inimestele oli see kindlasti tuttav. Mul endal oli ka teada, et klimpi tsehhis asuvad pöördahjud 150 meetri pikkused. Kuid tõele au andes otsisin seda tsehhi kontorit, mis pidi asuma ahju all. Otsisin pool tundi ja mitte üksi, vaid koos kaaslasega, kes tuli minuga koos täpselt samasse tsehhi tööle. Mulle anti võimalus paar kuud tutvuda olemasoleva tšehhiga ja kuna käimas oli just juurdeehitus põlevkivi ettevalmistusosakonna juurdeehitus klinkritsehhile siis pidin tutvuma jooniste ja projektide järgi sellega, mis oli alles kerkimas, mis oli ehitusele ise kutsume tehases, kutsutakse meie tsehhi tehase südameks kuna siin on väga kuum ja väga kiire. Kuumus on meil kuni 1600 kraadi ahjudes. Teie hoole all on, kui võtta ruutmeetrite järgi kaunis suur pindala. Kui tahad tsehhi täielikult läbi käia, tuleb vähemalt üks, kolmveerand kilomeetrit. Ja seda nii pikkuses kui ka kõrguses, sellepärast meil. Tsehhi kõige kõrgem punkt on muidugi korsten 80 meetrit, sinnani keegi ronima ei hakka, aga töökohad asuvad kuni 30 meetri kõrgusel maapinnast. Kas töökaaslased on enamikus teist nooremad või vanemad töökaaslased, mõtlen. Tsehhi juhtkonna keskmiseks vanuseks on meil 29 aastat. Kõige vanem on tsehhijuhataja 30 aastat, kõige noorem olen mina ise, 23. See on muidugi on vanu, on ka noori, kuid põhiliselt domineerib noorustehas ise on noor ja on noor, kase elu temposin. Pärast mõne kuu möödumist asusin juba iseseisvalt tööülesandeid täitma. Peamine, mis oli, millest ma aru sain, oli see, et tuleb pöörduda vanemate töötajate poole kes olid juba harjunud siinse eluga. Kui oli, kerkis teed ette küsimusi. See aitas mind väga palju, kuna õppisin samal ajal ka inimesi tundma, siin tööd paremini tundma. Meil möödunud sügisel oli tsehhis olukord, nagu me ise kutsusime, rindeolukord. Väga kiire oli. Kaks ahju juba töötasid, kuid pooltsehhi oli veel praktiliselt käima laskmata ehituse järgus. Ja enam-vähem normaalselt hakkas Plinkritse tõele alles käesoleva aasta aprillikuus. Selle käikulaskmise ja nii-öelda selle põlevkiviosakonna sünnitusvalud elasin ise kaasa. On meelde jäänud paar momenti. See oli märtsi keskel, kui võtsime vastu esimese põlevkivi. See oli õhtul, kui saime seadmed tühikäigul proovitud ja tuli teade, esimene põlevkivivagun. Seejuures direktor seltsimees Vavilov näitas üles initsiatiivi, käskis avada vaguni tuvid. Sain tunda selle käsu tagajärgi. Asi oli selles, et meil transport läks kohe avariisse ja alles nädala pärast saime hakata normaalselt kuidagi vastu. No tuleku puhul ma oleksin nii palju juuresijad, kui ma siia esimest korda tulin ja saanud peaenergeetiku juurde läksin ja ennast esitasin nii-öelda kui uut tööliste rannas. Siis öeldi mulle kohe et kontorilaua tahame teid istuma küll ei pane. Mu esialgu oli see nagu natuke võib-olla. Mu tekita tehas suur teadmisi ette tuleb, äkki ei tule toime? No töökäik ise näitas, et see asi päris nii ei olnud. Mõningad koolitarkused on ikka omandatud ka ja eks neid läksid töö juures tarvis nagu panid, et amet pea energeetikaosakonna vaneminsener tähendab tehase energeetilise majandusega või energeetikamajandusega tegeleme nii, et ütleme, kõik tehase elekter, aur, vesi, see kuulub sinu alla ja kehase ulatuses nii-öelda. Olla võib-olla, aga tähendab nii, tuleb tegeleda sellega, tegeleda selle asjaga, jah, tehase ulatusesed, soojustehnika, põhiliselt soojusmajandust, ometigi mind katlamaja tööle anti aega tutvuda omaga üldse tehasega saingi väga huvitava töö omale nimelt uue katla vastuvõtmine, selle montaaž ja ekspluatatsiooniandmine. See katel ulatub aga läbi kolme maja korruse ja meenutab pigem aatomireaktorit. Vana parun siraardes hukatooni tsemenditehas jätab oma Lukrate pudel ahjudega muuseumieksponaadi mulje. Eks ta seda ka on. Kuigi uudishimulik ja teotahteline parun oli väga agar Saksamaalt ja Prantsusmaalt kogutud muljeid oma mõisas ellu viima jäi tema 1870. aastal asutatud vabriku tootmisvõimsuseks vaid 1000 tünni ehk 180 tonni portlandtsementi päevas. Selle näitlejali jõuti parunivabrikus alles kodanliku Eesti lõpupäeviks. Koorem koorma järel neelab lõug purustaja paekive. Mitmesaja meetrine kummilint kannab peeneks tehtud kive järjest kaugemale. Mida kaugemale, seda peenemaks muutub paepuru. Vahepeal on kuulveskid teinud omad. Vedela tsemendisegu looperi bassein pakub jällegi elamuse. Noor neiu, sega pihu üksi kaussi, mille läbimõõt on suurem kui Tallinna Tsetmisel. Kulbikson kümnemeetrilise pikkuse ja mitmetonnise raskusega aparaat ja abimeheks elekter. Praegu on meie pea kohal 1200 tonni. Niisugust mürinat teevad pöördahjud, kus lobrist saab klinker, tsemendi, Elvi, majaste. Iga Kundalase arvele võib aastas panna 40 keskmise ise kallutaja täit sideainet tsementi. Punase Kunda aasta toodang teeb aga Eesti tsemendimehed maailma kõrgemate eks. Ja praegu sünnivad need mäed. Meie peade kohal. Tibab peent vihma ja ahju all on troopika kuum ja niiske. Päriselanikeks on siin Tõnu tarima töökaaslased. Nende käed pööravad selle troopika kahest hiigelsilindrist koosnevat taevalaotust ja jälgivad pingsalt, et kõik liiguks nii, nagu vaja. Neid on siin koos koduma paljudest paikadest. Nad on tulnud ehitama ja abistama ehitajaid. Tõnu tari maal on õigus. Töö on kiire. Vähimgi avariioht peab välgukiirusel kaduma, võõras silm ei näe siin ehk kõike. Seda võib kindlasti öelda, et neid edasi-tagasi ruttavad ja alatasa millegagi ametis olevat mehed tunnevad siin end nagu kodus. Kas ainult nagu kodus? Ja nüüd olen siis päris ära kodunenud, päris ära kodunenud jah, seda asja, nii-öelda tegevus väli on ka, ühesõnaga nii väga lai niisk tunnet ei saa tekkida, keelset ei oleks midagi teha. Mis sinna alla siis kuuluvad? Sinna tegevusala kuuluvad esiteks. Teiseks sport, kolmandaks isetegevus. Ja need tavalised asjad nüüd ikka nii koos käivad ja siin saab seda asja niisama tehtud kui ma siia tulin. Võib-olla isetegevus oli asi, mis mind kõige rohkem aitasin seda Kunda linnaeluga koduneda, kuna parasjagu möödunud aasta sügisel toimusid nii-öelda tsehhidevahelised isetegevuskontsertvõistlused. Ja kuna keegi oli välja uurinud, et ma Tallinnas olen selle isetegevusega veidikene tegelenud siis tuldi ja et kas ma ei tahaks Kansiinset ost osa võtta, pärast seda? Hakkasin mängima kontrabassiklubi estraadiorkestris. Muidugi andis kontserte. Jah, seda ma olen küll, noh, poistel oli tahtmist korvpalli mängida, siinsel asjaga ennem nii-öelda ei tegeletud peaaegu üldse. Ametlikus korras. Tõstatati see küsimus üles, kas ma ei tahaks hakata siis poistele nii-öelda treeninguid läbi viima ja hakata seda korvpalliasja siin uuesti üles viima? No ma ütlesin selle asja oma peale, kui üldse ainult üles viidud on, seda ei tea. Aga treeninguid sai tehtud, võistlustel on, oleme praegugi ja küllalt siiski sisukalt esinenud, aga ma kuulsin, et sinu kael olid pandud ka organiseerimistööd. Valiti kunagi kehakultuurikollektiivi nõukogus ja mina sattusin nende hulka. Kui noor ja värske jõud ja Kundasse siia tööle tuulde jääb, siia tööle, siis valiti mind aseesimeheks, praegu olen ma ajutiselt selle kunde, kaalub kollektiivi, esines teie vaba aeg, läheb umbes sama rada. Ja kui jutt juba korra spordist oli, siis siin näiteks talispartakiaadil sai osa võtta lauatennisemale ja kabevõistlustest isiklikult. Suvel niisamuti jalgpallist, kergejõustikust, korvpalli mängin. Teatrietendusi on selliseid tihti? Aga põhiliseks jääb siiski tööl käimine, sellepärast et töökoormus on praegu. Kuna tehas on veel noor, pooleldi käikulaskmise staadiumis, on töökoormus väga suur. Igatahes meeldib siin. Ja usun, et jään siia tööle, jään selle ja tööga siin rahule. Siiani ei ole küll mõelnud, ei ole tulnud sellist mõtet, et tahaks ära minna, Kunda kasvab ja areneb, elu käib siin täie hooga, aega ei ole tööl ja aega ei ole ka peale tööd. Nagu siin enne jutuajamise algust juba juttu oli, on teil ka täna kiire. Laupäevane päeva nimelt toimub matš kolu mulla kandaarseni, võistlused algavad kell neli, et õigele aegsed võistlused õuda, siis tõesti hakkab aeg peale käima. Ongi habe pikk juba tahtis maha ajada, enne kui väljatoast julged minna. Nii nad on need noored Kundalased. Minu koolivend ja tema sõber pole mingiks erandiks. Kundas on nende kodu ja tööahjud, pöörlevad ja klinker jookseb. Tööd siin jätkub veelgi rohkem töökäsi vajatakse norgulaja. Ehk tahad ka sina Kundasse tulla?