Keelesäuts keelesäutsu kommentaari. Olen tulnud küsimus kuulajalt, keda väga häirib see, kui ta kuulab sõnavorme mitmed ja mõned temale nimelt õpetati koolis, et sõnad mitu ja mõni on ise juba mitmuslikkus. Nii et neist grammatilist mitmust moodustada ei tohiks. Kas reegel on muutunud küsita? Tendents mitmuslike hulga sõnu mitmuses on tõesti, mida edasi, seda tugevam mõned aastad tagasi mitmed allikad kinnitasid kõikidele osalejatele osad inimesed arvavad ja nii edasi. Küsimusele otse vastates kinnitan, et reegel just muutunud ei ole. Aga keelekorraldus suhtub sellisesse kasutusse ehk veidi leebemalt kui varem. Keeleteadlane Mati Erelt, keda eesti keele lauseõpetusse puutuva kindlasti kuulata tasub, on öelnud, et seda tendentsi ei ole võimalik tagasi hoida. Erelt kirjutab küll juhtudest, kus hulga sõnale järgneb ka mitmuslikku nimisõna, mitmed inimesed, paljud inimesed. Kuna nimisõna, mitmuses pannakse ka selle ees olev hulga sõna mitmuses. Ta korrektselt osal inimestel selleks peab olema ilmselt õppinud, et nii on õige, automaatselt öeldakse ikka osadel inimestel. Üks asi on siin veel, miks näiteks eelistatakse fraasi mitmes riigis mõlemad kenasti ainsuses, eks ole asemel öelda mitmetes riikides. Kas viimane ei kõla mitte nii, nagu oleksin riike rohkem samamoodi mõni inimene ja mõned inimesed. Viimast tajutakse Enomana, ehkki tegelikult siin vahet ei ole. Mati Erelt ja sõnul saab rõhutada vaid seda, et uuemal kasutusviisil varasemaid eeliseid. Ja ma arvan, et nõudlikumas tekstis võiks jäädagi seal varasema juurde mitmus ikkagi ainsuseks parandada. Mõni aasta mitu allikat, osa inimesi, enamikul juhtudel sõnast enamik räägime veel kunagi edaspidi.