Keelesäuts. Keelesäuts sul on kirjutanud raadiokuulaja, kes juhib tähelepanu, sõnad tõsine kummalisevõitu kasutusele. Näiteks räägitakse liiklusminutites tõsistest vigastustest. Ühel hommikul olevat koguni öeldud, vigastused osutusid mitte tõsisteks. Kirjutaja mäletab aega, mil liiklusõnnetusi ja vigastusi klassifitseeriti kergeteks, rasketeks või ülirasketeks ja küsib, kas nüüd on sõna tõsine tähendus sedavõrd laienenud, et seda võib niimoodi kasutada. Ütleme selle sõna põhitähenduse peale, siis tuleb tõesti välja absurd. Mis oleks siis tõsiste vigastuste vastand, kas naljakad vigastused? Eesti keele seletav sõnaraamat annab aga sõnale tõsine, kogunisti kuus tähendust ja nende hulgas ka tähenduse raske, ohtlik, halb, kardetav näiteks vigastus polevat kuigi tõsine, kukkumisel olid tõsised tagajärjed, haige seisukord on tõsine. Siin tuleb täpsustada, et seletav sõnaraamat ei ole kirjakeele normiandja, vaid näitab tegelikku keelekasutust. Nii et siis tegelikus keelekasutuses ongi sõnade siin laia tähendusega ja on vist juba mõnda aega olnud selle sõnaartikli näidata. Hulgas on ka tsitaat Anton Hansen. Tammsaarelt võiks korragi Talle tohtri tuua, ehk on midagi tõsisemat. Kuidas näeb, et eesti kirjakeele norm seda saab teada õigekeelsussõnaraamatust ja ÕS-i järgi ei ole väljendit tõsine vigastus, tõsine põhjus või tõsine mure lausa taunitavat selliseid keelendeid loogilistes sulgudes, aga parem on siiski öelda raske või ränk vigastus, mõjuv põhjus, suur mure. Need sõnad kui järele mõelda, on tõesti täpsemad, kui see igale poole sobitatav tõsine keelend, mitte tõsine, väärib eraldi tähelepanu jalutamist ja seda me teeme ülejärgmisel esmaspäeval.