Järvamaapoliitikud ja omavalitsusjuhid ei ole nõus praegu alanud haldusreformiga ehk toimealade moodustamisega. Praegune kava näeb ette, et Eestis tekib neli toimeala, mille keskusteks on Tallinn, Tartu, Jõhvi ning Pärnu. Kui Tallinna, Tartu ja Jõhvi ehk põhja-lõuna ja ida toimaradega erilisi probleeme pole. Pärnu ehk Lääne toimelaga küll. Lääne toimeala näib olevat nagu Ukraina pulma kolmanda päeva roog ehk seljanka. Sellesse piirkonda on koos Pärnumaaga pandud Lääne- ja Hiiumaa, kust Pärnusse isegi korralikku otseteed pole. Ja Järvamaa, mida samuti ei seob Pärnuga midagi muud peale suve ja Eesti ühe pikema jõe. Näib, et lääne toimeala ehk Pärnu regioonis on moodustatud lihtsalt selleks, et tekiks mingi piirkond, kus oleks enam-vähem sama palju elanikke, kuigi ta ja lõuna toimealal Järvamaad on see kava tabanud eriti karmilt. Kui toimealade üks mõte oli koondada riigiasutuste regionaalne juhtimine ühte suuremasse linna siis Järvamaalt teenindavad riigiasutused laiali neljas linnas politseiga, Pärnus, haigekassa jõhvis, arhiiv Rakveres ning suur osa asutusi Tallinnas. Järvalased tunnevad, et neist logisevad teerulliga üle sõidetud ning lausa regionaalpoliitiline mõrv toime pandud. Palusin seda kommenteerida maavanema kohusetäitjalt ähve Mildil. Mida Paide kaotab sellega seoses, et Eestis tekkis neli regiooni ja narvalased peaksid oma asju hakkama ajama. Pärnus oleme ka, et meil oleks siin ikka regionaalne keskus, kus oleksid riigiasutused, kuhu koonduks ametit, mis annaks omakorda sellise tõuke kas või investoritele siia investeerida. Paraku just nende, eriti nende viimastena aastate riigiasutuste lahkumisega on vaid osatähtsus vähenenud. Me küll loodaks, et Paide keskus areneks just sellega, et moodustuks siia regioon, kuidas me teda nimetame Kesk-Eesti regioon keskusega Baile siis osatähtsus uuesti tõuseks, annaks võib-olla koondada ka need lagunenud riigiasutused siia tagasi, et tekiks tõeline selline keskus Eestis, riigiasutuste lahkumine, selle päris õige sõna tegelikult koondatakse regionaalne juhtimine nelja kohta, aga teenindus seal on ikkagi ju kohapeal, inimesed ei pea siin politsei pärast sõitma Pärnusse ja makse maksma minema Pärnusse või selle haigekassa pärast Pärnusse minema. Kuidas ta selle kohapealse teenindusega rahul olete nende teeninduspunktidega, mis siin on kodakondsus-migratsiooniametil ja politseiosakonnaga ja, ja nende teistega. Jah, ega see päris õige termin ei ole, riigiasutuse lahkumine, räägime tõesti sellest, et on võim ja ja teatud ressursid on keskustesse, jäävad küll, jah, siia, need teeninduspunktid paratamatult me oleme sunnitud ikkagi tõdema seda võimu ressursi koondamisega keskustesse vähenevad, tegelikult meil ka siin töökohad vähenevad mingil määral ka otsustamist isand otsustamisõigus selles suhtes, et me suhtleme ka teistel tasanditel, kodanike suhtlesin teenindustasandil vaid meiega, meie suhtleme seal juhtkonna tasandil ja teatud probleeme tuleb lahendada, need hakkavad olema, andsid see on üks asi, aga see, mis puudutab neid kodanike teenindamist pean muidugi ütlema seda, et, et meil on praegu vähemalt on väga hea suhe Lääne prefektuuri ka alles eile koos selles prefektuuris maakondade esindajad olime koos Pärnus ja sealne selline tahtmine või, või, või kuidas initsiatiiv on küll väga tervitatav just suhtlemise mõistes pidevalt tutvustada oma tegemisi, selles suhtes on see tasand nagu ka praegu tasemel, see, mis puudutab prefektuuri või ütleme siis nüüd ta ei ole enam prefektuur siin, nüüd on ta siis jaoskond, selle tegevus siis. Ma ei näe praegu erilisi selliseid muudatusi selles osas, mis puudutab just ütleme teeninduspolitseinikke patrulli ja kõige selle teenindamist. Ja nähes ka seda, kuidas oli välja pakutud need koosseisud, siis me noh, selles osas ka siin vähenemist ei näe. Et me loodame, et siukse sama põhiline suhtlemine, aga vot see kõik see teeninduse tasemelt selles osas ei kannata regioonis on umbes veerand miljonit inimest, seal järsud põhjaregioonis on märgatavalt. On see teie pakutav kolme maakonna kooslus Rapla-Järva- ja Viljandimaa on 140000 elanikku, väikseks ei jää ja siingi tekib keskuse probleem. Ma, ma arvan küll, et aga Viljandi pole veel sugugi sellega rahulkeskus paidesse pole. No üks asi on muidugi nii, et, et kuivõrd me üldse saame hakata niimoodi väga täpselt jagama nüüd need 250 ja 250 250. Et selgelt seda piiri päris täpselt tõmmata ei saa ja kui ongi üks selline on pisut väiksem kui teised, siis miks mitte, eks ole, lõpuks ikkagi 100000, aga ikkagi Eesti Eesti mastaapides ikka suuregioon. Et seda ei saagi nii võtta. See, et, et selles keskuseks pakume siin Paide, see on ka väga logistiliselt, nagu oleks kõige loogilisem olema, et kui me võtame paide keskuseks, siis siis kaugus paidest Raplasse ette mõtlema selle maakonnakeskusesse ja paidest, August Viljandisse, nad on enam-vähem võrreldavad kuue 70 kilomeetri kogu selle jäävad, kui teistpidi võtame, et Viljandi oleks nagu keskus, mis iseenesest noh, rahvaarvult nagu eeldaks seda siis seatele, ütleme, keskus kaugus paidesse jääks samaks, aga kaugus Raplasse kindlasti suureneks. Teisest küljest Kaseni nimetatud siis see tõmme või, või see suund isegi oleks loogilisem, aga me ikkagi näeme, et see keskregioon võiks Eestis olla keskusega paides. Kindlasti ei võtaks ära selle probleemi, mida meie siin näeme, see on eelkõige selline Kesk-Eesti, siis ääremaastumine, Eesti jagamine neljaks keskuseks. Samas on tooma ka selle, et kõik maakonnad sama regioonis ajavad asju ühes kohas. Järvamaa puhul on küll selline lugu, et arhiiv on Rakveres, haigekassa on jõhvis, pensioniamet on Tallinnas, riigikassa Tallinnas, perfektuur on Pärnus, ühesõnaga Kesk-Eesti peal ei ole seda reformi tehes üldisemalt. Ega ikka ei ole küll, jah. Vaatame kas või piltlikult seda, et kui me võtame märklaual, kus 10 on keskele märkama neljaks, siis tekib küsimus, et kui on vaja kuskile liitlase 10 keskelt, kuhu teda liidetakse, umbes samasugune seis on ka seal Eesti ja selle Järvamaaga tõepoolest on teda väga raske liigitada ja ka need paigutamisel on näidanud kas või see näide, et politseiprefektuuride regioonide määratlemise pari esimese variandi Su liigitatud sinna ju Ida-Virumaa ja Lääne-Viru kokku ja, ja siis me tegime siin üsna tõhusalt sellist Karel arutelu sel teemal ja kohtusime ka juhtidega, leidsime, et ikkagi oleks põhjendatud, et kui liituks Lääne refektuuriga, et tõmme jõhvi on ikka väga nõrk ja sinnakanti, et selles suhtes, et oleks ta nagu loogiline. Paraku ongi meie probleem see, et meil kõik sellised koordineerivad asutused ja ametid on üle Eesti laiali, nad on meil kõikides, nendes keskustes valitseb selline virvarr. Meie siin eeldaks küll, et selles osas mingi korrastamine toimuks, me oleme selle kohta teinud ka igasuguseid kirju pöördumisi, oleme alati seda ka välja toonud, et kui Kesk-Eesti regiooni loomine on võimatu, siis sellisel juhul peaks olema meie järama jaoks küll kõik sellised instantsid olema ikkagi ühes selles regioonis. Meie suund peaks olema ikkagi üks täna, paraku see nii ei ole. Niisiis pakuvad Järvalased välja mõte asutada veel üks toimeala, mille keskus oleks paides ning kuhu kuuluksid lisaks Järvamaale ka Rapla ja Viljandimaa. Aga Raplas ja Viljandis vaadatakse Järvalaste mõtet pisut pika mokaga. Veidi kahtlane tundub naabermaakondadele see mõte muuta Paide üheks regionaalkeskuseks. Rapla maavanema kohusetäitja Silvi Ojamuru. Plaan iseenesest on huvitav ja tegelikult me oleme kogu aeg tundnud siin Kesk-Eestis, et meid on nagu millestki ilma jäetud. Me oleme kusagilt kõrvale jäänud ja et meiega nagu suht vähe arvestatakse, et selle sellepärast ma pean Järva kolleegide niisugust algatust väga positiivseks. Aga meil siin on mitu, aga, ja niisugust tagada puhul ilmselt peaks uurima asja selles mõttes, et et meie maakonna niisugused tõmbeda on hoopis suuremat Tallinna poole ja sel puhul peaks siis teadma, mis nendes toimealades nagu täpselt juhtub, et millised on need funktsioonid ja need need toimetamised, mille toimeratast tehakse. Aga, aga selle kohta kahjuks puuduvad minul veel küll niisugused materjalid, et kindlalt öelda rattad on meil naabritega väga head ja me oleme päris tihti ühiseid projekte toimetanud ja kogemusi vahetanud, juba astunud. Aga miskipärast on siin nagu mingi looduslik metsade vöönd vahele ja see annab nagu ka igasugustes koos töödes mõnikord tunda, et peab nagu metsa maha raiuma, umbes niisugune tunne. Kas aga liitumine põhja toimealaga imuda Raplamaad ääremaaks Rapla Tallinnast oluliselt väiksem, Paide oleks ka enam-vähem võrdne partner. Ei noh, seda muidugi, eks loomulikult tunneb ennast Tallinna ja Harju kõrval niisuguste väikeste vendade naisena ja seega Tallinnas, et, et noh, et, et ametiasutustele on üpris raske ligi pääseda, et parkimisplatsid ja liiklus on tihe ja kui, kui tallinn kui omavalitsus veel plaanib ka igasuguseid parkimise hindasid tõsta, siis loomulikult paneb ka see küsimus, et kas me Tallinna all olla tahaksime. Rapla maakonnas teeb asjaolukorra veel segaseks see, et me tegelikult et kohahaldusüksuste reformiga on meie neid toimealakeskusi viidud ka juba Pärnusse päris mitu. Et kuidas siis niisugusel puhul, kas need Pärnusse viidud keskused tuleksid siis tagasi, siin tekib veel ka niisugune küsimus, mina arvan, et niisugusel puhul oleks väga tark niisuguseid tõmbekeskuste või võikeskuste teooriast nagu asja kaalutleda, et kus on otstarbel, aga kuhu suuremat kombed kus on odavam asju ajada, kus on efektiivsem ja nii edasi. Milline on Viljandis suhtumine keskregiooni moodustamise, küsisin Viljandi maavalitsuse arendusosakonna juhatajalt Tõnis kortsult. See on nagu selline positiivne selle asja juures, et otsitakse variante küll, aga selline lahendus, kus moodustataks selline toimeala, ma arvan, et see päris hästi Viljandimaad küll ei rahulda, sest Viljandimaa asub sellisel kohal, et kui me räägime meile toimivatest tõmbekeskustest, siis on see eelkõige tark, too siis natukene vähem, aga ka tähtis Pärnu. Ja loomulikult siis Tallinna suund. Aga ütleme, keskus, Paide jääb nagu natukene meie sellest sfäärist kõrval, Viljandi võiks olla ise nagu selline toime alakeskusega Viljandi ja võiks olla kui vaja, kas või nii-öelda viies ratas selle vankri all. Aga kui see nii võimalik ei ole, siis muidugi on iseasi. Viljandi on nagu juba ajalooliselt asunud sellisel heal kohal, Viljandi on nagu päike, kus siis igale poole kiired laiali lähevad. Ümberkaudsetes keskustes, igas ilmakaares, nii et Viljandil, nagu seda karta ei ole. Kui Viljandi arengut praegu vaadata, siis vaatamata sellele, et et mitmedki ametkonnad on siit nii Pärnusse kui kui Tartusse siirdunud, siis Viljandi areneb jõudsalt edasi ja Viljandil on nagu selline väga hea aura ja oma ülivõimas sisemine potentsiaal. Et seda ääremaastumist siin mitte kuidagi nagu karta ei ole. Ja Viljandil oli oht saada ääremaaks mõnda aega tagasi, kui meile ei ulatunud mitmedki sellised riiklikud programmid, aga võib-olla just see, et nad siia ei ulatanud, mobiliseeris nagu kohalikku elanikkonda ja nii ametnike kui poliitikuid ja asjamehi ja kolmandat sektorit otsima selliseid lahendusi. Ja tänaseks on mitmedki lahendused leitud, nii et sellist ääremaa hirmuna nagu minul isiklikult küll ei ole. Kas siis võib teha järelduse, et piisavalt suure linna puhul ei ole enam oluline, kust juhitakse riigiasutusi? Selle kohta nüüd võiks nii öelda, et kus riigiasutuse keskus asub, et tänapäevaste vahendite juures sidevahendite juures see võib olla oluline ei ole, aga, aga siin tahaks nagu rõhutada seda, et et noh, igale Eestimaa kodanikule elanikule peaks olema ikkagi teenus nagu kohapeal kättesaadav ja tänada. Paljudel juhtudel ka niimoodi on, et, et nii-öelda ära viidud riigiasutuste keskused ei ole nagu halvendanud elanikele osutatavad teenuse kättesaadavust, et kui näiteks keskkonnainspektsioon asub keskusegaPärnus, siis, siis kohapeal on olemas üksus ja, ja täpselt samuti on nagu kohtumajaga. Kui selline võimalus jääb, et, et see teenus on ikkagi nagu kohapeal, et siis siis nagu küll mingit hirmu ei ole, et see keskus võib ju olla siis suuremas keskuses, et kui see annab vahendite kokkuhoiu administreerimise, siis, siis on see ju ainult teretulnud.